... crosstrainer või sõudetrenažöör, selles on küsimus...

.. ja kas kettler või raleigh...
ja kust saab 8 või 12 kg sangpommi
ja üldse....

olla või mitte olla... ;)

oleks anekdoot, kui poleks tõsi

kui see poleks tõsi, siis oleks see nagu mehhiko seebi paroodia. praegu meenutab aga väga 30-ndate saksamaad (kes neid propagandafilme näinud on, saab aru)

edgarjuugend

huvitav, kes on need inimesed, keda sellise ajupesuga tümaks tehakse. või õigemini, milline on küll nende IQ

sügis neh

ei, need ei ole enda tomatid. käin kogu aeg turul, ostan hunniku tomateid ja mõtlen, et teeks sisse... aga siis kuidagi söön nad ikka kõik niisama ära. arumaisaa :)

a see-eest tegin ma esimest korda elus aprikoosmoosi. see käis nii, et aprikoosid pooleks, suhkur peale. retseptis oli 4 kg aprikooside kohta 2,5 kg suhkrut, mina panin 1 kg. segasin ära ja ööseks külmkappi. järgmisel päeval hästi vaiksele tulele keema, enne veel 1 sidruni mahl ka sisse. ei ole vaja palju keeta, tunde järgi. ca 10-15 min enne valmimist 3 spl rummi v konjakit (brändit) ka sisse. alkohol aurab välja, kerge maitsenüanss jääb juurde. ja purki.

see suve lõpp kujunes kuidagi väga pirukarohkeks... aga kuna me oleme vastsed praeahjuomanikud, siis on see ka täitsa mõistetav :). enamasti ohtralt tomatit, sibulat, paprikat... vahel ka sutsu sinki või kabatshokki või juustu jne. põhjaks liivataigen.

ja kui juba praeahjust rääkida, siis jummala hea, kui mõni söögivalmistamise koht on gaasiga, mõni elektriga ja mõni puudega. tekkis mul (üsna mittetavapäraselt) ühel pühabahommikul singi, sibula ja praemuna isu... ja gaas sai otsa. aga no milleks siis praeahi on.. täitsa ajas asja ära :)

ja no need kartulid ja kukeseened ikka :)

tere, mina siin!
jälle kõik pähklid pintslisse pistetud. ma nägin küll, kuhu need varud koguti, vaat kui lähen ja urgitsen kõik välja :))). tikrid jõudsime ise enne ära süüa... ega neid muidugi palju ei olnud ka.

ja ma tahaks väga teada, milline tõbras see mu roosidega nõndamoodi teeb. kui keegi teab, palun lahkesti oma teadmisi minuga jagada. pungad kuivavad avanemata ära ja osasid on keegi sedaviisi närinud..

lõpetuseks mu lemmikmoon :). samasugused pisikesed on kollased ja valged ka. hästi lahedad.

suvest

Pagan, kuidagi lühike oli see suvi... alles oli ja oli.. ja justkui juba läbi. Hmh. Ma ei saa öelda, et ma sellega väga rahul oleks :). Ainult et ma ei tea, kuhu peaks selle pretensiooni edastama :)



See-selleks. Midagi sai tehtud ka, nii mõndagi üleplaanilist, kuid samas jäi mõni plaanitud asi tegemata. Mõne asja jõuab muidugi veel ära teha, aga igatahes olen ma otsapidi tekitanud olukorra, mida ma vältida tahan (ja väldin ka!) - nimelt seda sunnitöö tunnet, et selle-ja-selle peab ära tegema. Peab jah, ma tean.... aga ...

Helmikpööris Monet. Kuigi tema lehed on väga erilised, ei ostnud ma seda mitte lehtede, vaid vapustavalt erkroosade õite tõttu :)




purple petticoats



Red Ace näitas oma esimest õit


maasikad.

mu lemmiknelgid - lõhnavad nagu muinasjutt. üleüldse olen ma lõhnavaist lilledest vaimustuses :)


Tomat. armas selline.

see kurikuulus pink robusta :)




Ja minu puhul möödapääsmatu - ikka veidi toidupilte ka :). Värske kartul (oma aiast, kasvas sunnik pooleteisemeetriseks. hea heki saaks kartulist :P), kukeseened ja till. mmmm...


kooki ka :). seda meie igapäevast kooki :)

Aga vähemalt on inimesed püüdnud! Kiiduväärt üritus :)

kõik-kõik on uus septembrikuus

nõnda ses luuletuses ju oli. ja kuigi mu kooliajast on möödas juba rohkem aastaid kui kokku erinevais koolides käidud sai, on 1. september ikka veidi eriline päev.

kiire on olnud ja on. iseenesest on see tore... ainult et mõned asjad on tegemata selle tõttu. eks neid saab muidugi teinekord ka teha... kuigi ma kahtlustan, et hilissügisel enam roose ei vaata ega ploome korja... aga noh, kui nii, siis nii :). ja võibla millaski ikka jõuab ka.. kuigi nüüd nad sunnikud lubavad vihma ka... kõnniteekive saab muidugi vihmaga ka panna..

...

Teele, teele, kurekesed,
üle metsa maa,
ikka-ikka lõuna poole,
kus Egiptimaa...

nõnda laulis kunagi ikka mu vanaema. õieti küll vanavanaema. kured kogunevad parvedesse. juba. kuigi on veel soe. ja nende hääl on hakanud veidi nukraks tegema, nagu sügiseti ikka... huvitav, suvel on see hääl ju sama, aga siis see nii ei mõju. aga üle need parved juba lendavad ja metsatuka taga heinamaal nad kogunevad. kluugutamine kajab päris sageli...

ka rästikute ränne on alanud, viimastel päevadel neid päris mitu nähtud. oma õues õnneks ainult ühte. eks nad hakkavad vaikselt talvitumiskohtadesse liikuma. eelmisel aastal algas see ca kuu hiljem.

ja oravasuli käib pähkliraksus. ise igavene ilus. selline tumepunakasoranzh, mustja sabaga. sibab aga jälle ja jälle sarapuu otsa, sebib sealt endale kobara suhu ja kähku puu otsast alla. jookseb veidi eemale, seal siis kas pistab need pähklid nahka või vaatab niisama ringi ja jookseb edasi. pähkleid peidetakse puu juurde sambla alla ja naabri puukuuri.

valgus on juba sügisene. hommikused udud on teistmoodi. aga väljas on siiski veel nii soe ja suvine...