taimede kasvatamine kõrgusesse

Mul on juba jupp aega plaan teha üks postitus ideest, mis mulle väga sümpaatne on - nn self-sufficient gardening. Mitte, et ma seda nüüd ise täiesti harrastama hakkaks. Samas siiski mulle see väga meeldib.

See video on pärit ühe pere sarjast selle teema kohta, kuid panin ta siia hoopis Kadaka jaoks - selles jupis seletatakse üksikasjalikult meloni jaoks ronisõrestiku tegemist. Mde, ma kasutan teatud modifikatsiooni sellest oma kõrvitsaliste jaoks.

Siin on sama koht mõni aeg hiljem. Kasvavad küll :)


Siin on lihtsalt erinevaid näiteid lihtsate sõrestike tegemiseks

.

salatitest

Kopin siia suure salatisööjana ühe asjakohase teksti:


100 grammi salatit sisaldab rohkelt vett ja annab energiat küll vaid 15–20 kalorit, samas on temas palju kiudaineid, mineraalaineid ja vitamiine. Salat aitab ka seedesüsteemi korrastada. Peaaegu kõik dieedid sisaldavad soovitust süüa rohkelt toorest ja värsket, eelkõige erinevaid salateid ja köögivilju.

Nende näpunäidete taga ei peitu tõsiasi, et salat annab vähe kaloreid, vaid fakt, et vitamiinrikkal salatil on omadus kaasa aidata rasvapõletusele ja seedimisele. Targa dieedi puhul ongi oluline, et üleliigne rasv kehas «põleks» ja väärtuslik lihaskude jääks alles. Selleks tuleb süüa mõistlikult, regulaarselt ja tasakaalustatult.

Lisaks salatis sisalduvatele kasulikele ainetele saab tihti kastmetes kasutatavast taimeõlist täisväärtuslikke rasvhappeid ja E-vitamiini, lihast ja kalast väärtuslikke valke, köögiviljadest karotinoide ja C-vitamiini. Kaunviljad (läätsed, oad) lisavad valku, ballastaineid ja rikkalikult mineraalaineid.

Kala ja mereannid annavad valku, joodi ja tsinki. Juustu lisamisel (mozzarella, kodujuust, Parmesan, kitsejuust, feta jt) saab juurde ka kaltsiumi, mis tugevdab luid. Nii kujunebki kokkusegatud salatist täisväärtuslik, tasakaalustatud ja maitsev söögikord.

Suur salatiperekond

Salatitaime algkodu on nähtavasti Vahemere ääres, kus seda taime on tuntud ja kasutatud juba mitme aastatuhande vältel.

Antiikkultuurides hinnati peamiselt salatilehtede raviomadusi – taime rahustavat, isegi nõrka valuvaigistavat mõju. Salatit kasutatakse peamiselt toorelt ja kasvatatakse peaaegu kõigis parasvöötme maades, sellel on mitmeid sorte.

Tänu kasvatuskogemustele ja läbimüügile on meile kõige tuttavam lehtsalat. Lehtsalat on maheda maitsega ja suurte õrnade lehtedega. Et lehed salatis ruttu ei närtsiks, tuleb need rebida suurteks tükkideks vahetult enne söömist.

Mineraalainetest on salatilehtedes rohkesti kaaliumi-, kaltsiumi-, magneesiumi-, fosfori- ja isegi rauaühendeid. Samuti leidub salatilehtedes märkimisväärselt B-rühma vitamiine, kusjuures eriti suur osakaal on foolhappel, mis hoiab meie mälu korras.

Tavaliselt serveeritakse lehtsalatit eelroana (võileivakatted, segasalatid) või lisandina põhiroa juurde. Salati maitsestamiseks sobivad leebed maitsetaimed ja kastmed, ei sobi aga teravad vürtsid.

Rooma salat on vanim aedsalat, mille lehed on suured, mahlased ja krõmpsuvad. Salatitesse lisades tasub neidki lehti rebida, et mitte rikkuda nende krõmpsuvat tekstuuri.

Just Rooma salat on maailmakuulsa Caesari salati põhikomponent, sobides suurepäraselt teravamaitseliste salatiosadega nagu Parmesani juust ja anšoovisefileed. Sobib võileivale, salativaaganale koos teiste salatisortidega või vinegrettkastmega salatitesse, aga ka kaunistuseks.

Tammelehesalat on väga dekoratiivne ja kohev salatipõõsas, mille tumerohelised rohkem või vähem punase varjundiga lehed meenutavad natukene tammelehti.

Taim on omapärase, meeldivalt peene ja veidi mõrkja maitsega, mistõttu seda kasutatakse värsketes salatikompositsioonides koos tavalisemate, nõrgema maitse ja kahvatuma värvusega lehtsalatitega, aidates tõsta nii maitset kui ka väljanägemist.

Suurepärane on ka selle salati säilivus. Kõik need head omadused lubavad seda taime edukalt kasutada nii võileibadel, roogade kaunistamisel kui ka segasalatites.

Punane käharsalat ehk lollo rosso. Ilusate krussis punakaspruunide ja roheliste ebakorrapärase keerdunud lehtedega salat. Lehed on õhukesed, kuid küllaltki tugevad ja vastupidavad. Lollo rosso maitse on mahe ja isikupärane. Sobib suurepäraselt teiste salatisortidega segamiseks ja värvi lisamiseks.

Jääsalati salatitaim on saadud kähara lehtsalati ja ameerika peasalati õnnestunud ristamisel. Jääsalati lehed on maheda maitsega, mõnusalt krõmpsuvad ja haprad ning püsivad kaua vormis isegi ribadeks või tükkideks rebituna.

See omadus on eriti väärtuslik segasalatite tegemisel, sest jääsalat hoiab salati pikema aja jooksul kohevana ega lase sellel kokku vajuda. Talub ka lühiajalist kuumutamist kuumade võileibade koostisosana või vokiroogades. Säilib külmkapis hästi.

Spinat pärineb arvatavasti Pärsiast. Ta sisaldab rohkesti karotiini ning E-, K- ja C-vitamiini. Mineraalsooladest sisaldab eriti rohkesti kaaliumi, rauda, joodi, fosforit ja kaltsiumi. Et spinatis on rohkesti oblikhapet, ei soovitata seda süüa väga palju korraga ja liiga sagedasti.

Spinatit süüakse nii toorelt (salatites ja võileibadel) kui ka kuumtöödeldult. Sobib hästi piimatoodetega ja munaga. Spinatilehti võiks tarvitada tervelt, et paremini säilitada nendes vitamiine.

Kuumtöötlemisel säilib taime erkroheline värvus ja nii kaunistab ta ka hästi sooje salateid. Väga populaarne on spinat Aasia köögis, nii sobib maitsestamiseks hästi ingver.

Misuuna salat ehk Jaapani lehtnaeris on omapärase meeldiva lõhna ja maitsega salat. Õrnad ja sakiliste äärtega lehed on dekoratiivsed ja sobivad hästi erinevatesse salatisegudesse. Misuunat sobib lisada ka aasiapärastesse suppidesse, hautistesse, omlettidesse ja vokiroogadesse. Samuti sobib see kala ja liha lisandiks.

Endiiviasigur on värskelt tarvitatav salatiköögivili, mille tuntumateks teisenditeks on eskariool (sileendiivia) ja frisee (käharendiivia). Mõlemad kasvatavad laia leheroseti ja peataolise moodustise, milles on rohelistest välislehtedest ümbritsetud kollane südamik.

Endiivia sisaldab märkimisväärsel hulgal mineraalaineid: tsinki, rauda, kaaliumi, vaske ja kaltsiumi ja B-rühma vitamiine, sealhulgas foolhapet. Endiiviast tehtud salatid on hinnatud nii soolaste kui ka magusate lisanditega, üksikud lehed sobivad suurepäraselt kaunistama liha-, kala- ja juustuvaagnaid. Sobib ka suupistesalatite valmistamiseks, sest tugeva struktuuriga lehtedelt on mõnus serveerida salatiampse.

Punane salatisigur ehk radicchio on punaste lehtede ja valge leherootsuga Itaalia salatitaim. Edeva välimuse tõttu kutsutakse ka «söödavaks lilleks». Punast salatisigurit süüakse nii toorelt kui ka kuumtöödeldult, tema veidi mõrkjas maitse muutub kuumutades suitsuseks. Lisab maitset ja värvi suppidele, pastale ja omlettidele. Punast salatisigurit võib ka vardas grillida.

Põld-võõrkapsas ehk rukola on mõrkjas-aromaatne vürtsikate lehtedega salat. See võilillelehti meenutav köögivili on eriti armastatud Itaalias ja sisaldab palju C-vitamiini. Köögivili on tänapäeval väga levinud, seda lisatakse suppidele ja salatitele, sobib hästi tomatite ja teiste Vahemere-äärsete köögiviljadega. Rukola on üsna kerge närtsima ega talu pikka säilitamist.

Lambasalat ehk põldkännak on samuti Vahemere maadest pärit salatitaim. Lambasalati nime sai sellest, et esimesed võrsed ilmusid lammaste kevadise poegimise ajal. Väga dekoratiivne, väikesed ümarad lehed kasvavad puntidena. Maitse on väga meeldiv, pähkline ja õrn.

Sobib teiste õrnaleheliste ja mahedate salatitega. Vaid natuke sarapuupähkliõli, paar tilka sidrunimahla ja näpuotsaga soola ning hõrgu taime maitse on täiuslik. Lehed on õrnad ja närtsivad kergesti, seega salatisse lisatuna tuleb anda lauale võimalikult kiiresti. Sobib suurepäraselt ka linnulihatäidisesse ja suppide garneerimiseks.

Lehtpeet ehk mangold on peedi vanim kultuurvorm. Vähearenenud juurikaga, aga see-eest tugeva ja peedile iseloomuliku punaka rootsu ning lehtedega taim. Tervislikkuselt ning mineraalainete ja vitamiinide sisalduselt võrreldav spinatiga. Lisab oma kauni väljanägemisega salatitele isuäratavust ja ka maitseb hästi.

Pronkslehte ehk perillat tuntakse Eestis rohkem toataimena tänu selle dekoratiivsetele lehtedele, tegelikult on pronksleht Aasias tuntud maitsetaim. Kasutatakse toitude magustamisel, sest annab juurde korraga veidi vürtsikust ja magusust. Sobib aasia-pärastesse salatitesse ja puuviljasalatitesse.

Salateid maitsestatakse erinevate kastmetega ja õige kastmesegu muudab ta lisaks meeldivale maitsele paremini organismile omastatavaks ühtseks tervikuks. Salatile kastet valides peaks kindlasti silmas pidama, kas salat on mõeldud iseseisva einena või lisandina köögivilja-, kala- või liharoale.

Iseseisva einena mõeldud salati korral tuleb kastet valides arvestada ka teiste salatisse lisatud toiduainete eripäraga. Kuna salat on väga õrn ja närtsib kergelt, valatakse kaste salatisegule vahetult enne söömist.

Kaste vali gloobuse järgi


Kastme valikul peaks järgima põhimõtet, et taim, millest õli on pressitud, oleks samast piirkonnast, mille maa salatit soovitakse valmistada.

Aasiapärastes salatites ei sobi kasutada oliiviõli, vaid mõnda sealse päritoluga õli (seesami, pähkli jm).

Mereande sisaldavale salatile sobib peale valamiseks sidruni-õlikaste. Kergetele kanasalatitele aga midagi natukene rammusamat ja kreemjamat, kas siis kerge majoneesi- , jogurti- või klassikaline Caesari kaste.

Värskete vahemereliste salatite (aedsalatid koos tomati, oliivide, basiiliku jm) puhul sobib alati kasutada kas oliiviõli või oliiviõli-veiniäädikakastet. Selleks segatakse kokku 2/3 head oliiviõli ja 1/3 palsamiveiniäädikat, maitsestatakse purustatud küüslauguga, meresoola ja pipraga.

Prantsuse salatikaste sisaldab lisaks oliiviõlile, veiniäädikale, küüslaugule, meresoolale ja piprale ka sinepit ja suhkrut.

Vinegrettide – maitseainetega toiduõli-äädikakastmete – timmimisel tuleb silmas pidada, et äädikat on võimalik tasakaalustada suhkruga või meega. Magusaga ei tohi liiale minna, sest nii soolane, hapu kui ka magus peavad jääma tasakaalu.

Samuti on hea teada, et õli taandab hapet ja hape jälle omakorda õlilisust, vastavalt soovitud tulemusele saab nende vahekorraga mängida.

natsa nalja nädala äravahetamiseks

Dawn French ja Jennifer Saunders on minu meelest üks andekas koomikutepaar. Nad teevad ka päris häid jutusketshe ja muud, aga muusikaparoodiad on ka päris head :). osadel on sõnad ka lahedad

celine dion

abba

björk

cher

70-ndate folk (teine pool on eriti hea)

boyzone

madonna ja britney spears

köögiviljade idandamise nippe

muhediku tekst:
Pole mul mingeid erilisi nippe. Külvitotsikud katan toidukilega ja panen nad vannitoa põrandale põrandakütte peale. Ei pea kastma ega midagi, aga soe jalgealune sunnib taimi kiiresti idanema.Tomat on üleval hiljemalt kolmandal päeval. Kui paar päeva on juba rohelist näha, korjan kileserva veidi üles, et liigniiskuses hallitama miskit ei läheks ja viin kogu kupatuse akna alla valgesse, aga mitte aknalauale, sest klaas on ju aprillis veel väga külm. Akna alla tassin vana köögilaua. Kastan veidi soojema veega kui käsi.
Mitte üht kultuuri ei pikeeri enne kui ilmunud on esimene pärisleht.

hilise tekst:
Ma olen juba teist aastat rõdukastis (toas külvan ja esimesel võimalusel viin kastiga kasvumajja) kasvatanud varajast porgandit Market De Paris ja Lysa (eelmisest maitsvam), praeguseks juba mõlemad söödud.
Hea varajane kurk on Elisa, 80 sm pikkusesse rõdukasti mahub 5 taime.

---

haaaa! seega võib varakevadel külvata porkna toas ämbrisse ju! sooja ilmaga viid õue ja kui öösel külm, siis tõstad aga tuppa tagasi. einohh... see asi hakkab ikka täiega käest ära minema :DDD

---
võib ka ahju otsa v pliidi servale v radika peale panna

Köögiviljandus

Seesuuret, meitel on nüüd kaaaa kasvuhoone! või noh... pigem kasvukapp. või -kummut :)

ise tehtud, hästi tehtud.



kuigi päikese käes läheb kiirelt kuumaks, ei tohi lahtitegemisega hiljaks jääda. esipaneeli saab mitmes variatsioonis eest ära võtta. praegu on 2 tomatitaime juba nädal sees ka olnud, homme-ülehomme panen ülejäänud ka.
all on puust kast, karkassipostid on pikemad, nende külge on kinnitatud need makrolonplaadid (8mm) ja külgedelt ja tagant toestatud puust restiga (valmis lillerestid). sisse panin need kasvukotid, kuigi oleks võinud panna mistahes suured kilekotid või ämbrid või krohvivanni, kuhu mullasegu sisse teha.


tegin ta rõdule, rõdupiirde najale. või sinna vastu "rõdukasti ja rõdupiirde hübriidina"
vaja veel korralikult ära värvida.


ja kui süüakse nii metsikutes kogustes salatit nagu meie majas, siis on päris hea üks nõks, mille juhuslikult avastasime. kui kevadel endakülvatud salat veel tärkamata või liiga pisike, siis saab poest ostetud salatipottidel suured lehed ära süüa ja ülejäänud juurejunni, kuhu pisemad lehed külge jäetud, mulda pista.



ca nädalaga on neist kasvanud suured lehed :)

vasakul servas näha siis endakülvatud salatitited

kartulid ja kapsad kasvavad silmnähtavalt, salatid ka. sibulad ja porgandid nii kärmed ei ole.

õhtu ja öö otsa on vahelduva eduga sadanud, kuid on soe. ja vihma oli väga vaja küll.

Päevaliilia

Eile läks esimene päevaliilia õitsema, sorti ei tea




ja mis iganes kitsekakar see on, on tema igatahes peenras väga ilus!



rodo gibraltar hakkab lõpetama



ja kohe varsti läheb järgmine õitsema (nime pean otsima)


helmikpöörised on varsti lahti minemas. eriti kaunilt ja suurejooneliselt õitseb strawberry swirl, kuid sordi monet' ostsin just tema erkpunaste õite pärast, kuigi eriliseks peetakse tegelikult ta valge-rohelisepritsmelisi lehti



ma ei saa aru, mis sitlane sööb matsutades mu anni'es magic dream'i lehti



samas kui kaselehine enelas thor seal kõrval on täiesti krõmps ja terve


igatahes peab pritsimise ka siinmail ette võtma


lõpetuseks üks tulbindus ikka ka :)). sel sordil (kirjade järgi texas gold) ei ole algul mitte punasekribalatki, ainult kollane ja roheline.. ja nüüdseks on ta nii punapõskne, nagu jooks iga päev rõõska koort :))



Täna hommikul saabus vihm. Ja ma lootsin, et saan õhtul muru ära niita..

Erinevate ainete mõju taimedele

hq postitusest

KALTSIUM (Ca) on vajalik toitaine juurte kasvuks. Puudus ilmneb võrsetippude kuivamises. Noored ülemised lehed on servadest või üleni heledamad, allakeerdunud servadega, juurestik on nõrk. Levinumaks puudushaiguseks on näiteks tomati vilja­tipu mädanik.

MAGNEESIUM (Mg) on tähtis toitaine assimilatsiooniprotsessis. Puudusel taimelehed muutuvad kirjuks, vanemate lehtede sooned on rohelised ning soontevaheline ala kollakas.

VÄÄVEL (S) mõjutab saagi kvaliteeti ja maitset. See on tähtis kapsa ja sibula aroom-ainete moodustumisel. Väävlipuudus meenutab lämmastikupuudust, kuid kõigepealt hakkavad heledaks muutuma taime nooremad lehed.

RAUD (Fe) osaleb leherohelise (klorofülli) moodustumisel. Puudusel muutub noorte lehtede lehelaba kollakaks. Leherood on rohelised, leheservad kärbuvad.

VASK (Cu) osaleb nagu magneesiumgi taimede assimilatsioonis. Puudus ilmneb noorte lehtede tippude ja servade kuivamises. Leherood püsivad rohelisena.

MANGAAN (Mn) osaleb nagu raudki klorofülli moodustumisel. Mangaani puudust esineb harva. Puudustunnused on sarnased rauapuudusega, kuid lehed muutuvad soonte vahelt punkthaaval kollakaks. Leherood on rohelised.

LÄMMASTIK (N) on vajalik eelkõige lehtede ja varte kasvuks. Puudus ilmneb vanemate lehtede kollaseks muutumises. Liigne lämmastik muudab taime kasvu liiga lopsakaks, õitsemise nõrgaks ning saagi kehvaks. Sügisel antud lämmastik nõrgendab taimede talvekindlust.

FOSFOR (P) on tähtis õitsemise ja saagi moodustumise seisukohalt. Fosfori puudusel jääb taim väikeseks, hargnemine ja juurte kasv on nõrk, lehed muutuvad punakaks.

KAALIUM (K) soodustab juurte ja mugulate kasvu, muudab taimed vastupidavamaks kuivuse, haiguste ja talvekülma suhtes. Puudusnähud meenutavad veepuudust.

BOOR mõjutab taime õitsemist ja seemnete moodustumist. Puudusel noored lehed keerduvad ja närbuvad, kasv pidurdub. Juurte tippudes paksendid. Puudus võib põhjustada ka saagi deformatsioone, näiteks porgandite lõhenemist või punapeedi koore ebatasasusi.

MOLÜBDEEN (Mo) on vajalik toitaine valkude moodustumiseks ja kaunviljaliste taimede lämmastiku sidumiseks. Puudus põhjustab taimes lämmastiku puudusega sarnaseid ilminguid.

TSINK (Zn) on tähtis toitaine valguainevahetuses. Puudusel lehed muutuvad roodude vahelt heleroheliseks, kollaseks või isegi valgeks. Puudust esineb üsna harva.