aed - raport

meie igapäevast salatit anna meile tänapäev - sedasi saab praegu küll tänuga öelda



paksoi - imemõnus võiga pannil kuumutada. kõik, mis üle jääb, läheb sügavkülma. miskipärast on nad kasvuhoones ilusad ja lopsakad, kuid peenral läksid ühel hetkel välja. algul olid ilusad, siis kui esimene kuumalaine tuli, läksid kollakaks (samas kasvuhoones ei läinud!) ja kui siis need mussoonvihmad tulid, siis said päris otsa.







suhkruhernest juba mitu päeva nosimas käidud



zucchini teeb õisi ja poegi

kuigi ma ei saa hästi aru, kesse totakas need taimed niiiiiiiii tihedalt külvas :D
ma miskipärast kujutasin ette, et nad on nagu kõrvitsad, mis mööda seda pergolat üles ronima saab panna. oeh :D




kasvuhoones muidu enam-vähem


osadel paprikatel on hullult lehetäisid, iga päev saab neid seal tapmas käidud. pritsinud veel pole, panin nõgesed likku.



esimene kurk 8. juulil



ühel kurgitaimel osad pisikesed kurgid mädanevad :(. huvitav,millest see on, peab vist lehti vähemaks rookima, nad on väga tihedalt koos.
täiendatud: lehti kõvasti vähemaks roogitud, nüüd ehk käib õhk läbi ja pääseb valgus ligi.

tomat - viljatipu mädanik paaril taimel (vene sordid).
(Viljatipumädanik tekib kaltsiumi omastamise häirete korral. kaltsiumi omastamise häireid põhjustavad: mulla liigne kuivus, kõrge õhutemperatuur, kõrge mullatemperatuur, kaltsiumi madal sisaldus mullas, kõrge õhuniiskus kasvumajas.

Kasvuhoone tugevam õhustamine kuumadel ilmadel

Õhuniiskuse suurendamine palavatel päevadel - põrandale vee pritsimine

Viljakandeperioodil kasta nii, et juurestikku ümbritsev muld oleks parajalt niiske

Tomati pritsimine paar korda kaltsiumkloriidi (30-40g/10l) lahusega)

selge, tomat kaltsiumkarbonaadiga kastetud (mitte pritsitud).

salatipeenar on ülilopsakas, kuigi kuumuse käes hakkavad osad sordid kibedaks kiskuma. rukola ja mizuuna õitsevad, kuid need õied on salatisse väga mõnusad lisandid (nagu ka lehtkapsa õied)

rukola õied

lehtkapsa eri sordid-lehtseller-saialill-jt tunnevad ennast seltsis ka väga hästi

peeti ja porgandit peaks harvendama

roosid õitsevad, see goldelse on mind ikka täiesti ära üllatanud. teist suve järjest ise pisike kui püksinöps, aga tihedalt suuuri lõhnavaid õisi täis.

liiliad ka

esimestel kõrvitsasortidel ka õied

kartul õitseb

eile õhtul üle mitme-mitme nädala ca pool tunnikest imekerget vihma või siis tugevat tibutamist. asi seegi.

täna ikka + 27, kuid õnneks oli öö jahe (+17)

elu ja aia olemusest :)

muhediku kommentaar, et olgu aed kuitahes väike, alati mahub sinna veel 1 taim, meenutas mulle ühte teist lugu, esmapilgul sobimatut, kuid tegelikult siiski täiesti sama :)


õppejõud selgitanud noortele inimestele oluliste ja ebaoluliste asjade olemust siin ilmas. laual olnud suured kivid, pisem klibu ja liiv. ja lisaks üks tühi plekkpurk. võtnud mees siis ja pannud purgi liiva täis. seejärel üritanud sinna lisada suuremaid kive. muidugi ei mahtunud. ka pisemad ei läinud, ainult paar pisikest õnnestus kuidagi liiva sisse suruda.

seejärel kallanud ta purgi uuesti tühjaks ja pannud sinna esmalt suured kivid. seejärel hakanud lisama klibu ja purki loksutades mahtunud ka see sinna suurte vahele ära. siis lisanud tasapisi liiva... ja pikapeale oli purk täis mis täis. osa liiva jäi küll lauale alles, kuid suur osa mahtus sinna siiski sisse.

loo selgitamiseks öelnud õpetaja: kui te täidate oma elu suurte ja oluliste asjadega, mahub sinna alati vahele väiksemaid asju ja piisavalt ka suisa triviaalset argist sebimist. kui te aga täidate selle ainult sebimisega, siis ei mahu sinna ühtegi suurt ja olulist asja.

auditoorium olnud aupaklikult vait, mõistmise valgustus pilkudest peegeldumas.

seejärel aga õpetlane muianud vallatult ning võtnud portfellist pudeli õlut... ning kallanud veidi seda märjukest täiesti täis purki. imekombel mahtus küll. seepeale sõnanud mees muheledes: ja olgu teie päev kui tihe tahes, piisake õlut* mahub sinna alati!

* ehk laiemalt "head äraolemist"

.

suvi

+ 32,1. varjus. kusjuures pea terve päeva on olnud mitte selge taevas, vaid kerge pilvevine. ja prognoos oli kuni +29C. Näis, homseks lubatakse kuni +32 ja selget taevast....

kõik roosid õitsevad (s.t. kõik 9 :)))). õhk on roosi- ja pojengilõhnast, millega seguneb heinamaa ja kaselehtede aroom, nii paks, et see on natuke liiga vänge :).

sellist roosilõhna, nagu on praegu lihtsalt õues, peenrast 10 m kaugusel, mäletan ainult järgmisel hommikul peale ülikooli lõpetamist oma elutoast - siis, kui kõik need lugematud roosid vaasides väikeses kinnises toas lõhnasid. praegu on selline lõhn õues, lageda taeva all...

keegi põrsas (ilmselt kah suure kärsaga :D) närib meie maasikaid. igavene ahv selline. peab vist võrgu peenrale peale panema.

Auk roosinupus - kesse teeb?

Küsin üle üle-eelmises postituses küsitu - kas keegi teab, kes teeb selliseid auke roosipungadesse? Eelmisel aastal oli sama lugu. Kas see on mõni putuk, keda ei saa ära hoida (a la meil söövad maipõrnikad sireli- ja pojengiõisi) või mõni kahjur, kelle vastu saaks midagi ette võtta?

väljas soe, hommikul 9 paiku 22C, 10 ajal 24C. Veidi lämbe, tuuline.

TÄIENDATUD:
hommikul lahti esimene vesiroosiõis (kas roosa v punane, ei teagi, vahet ma neil igatahes ei tee :D
õhtul enam mitte "veidi lämbe", vaid nagu saunas, hingata ka raske. uhh.

Päeva mõte

Admit to – and learn from – your mistakes. Your mistakes are the 2nd best things that could happen to you…because with the knowledge you gain from them, you are able to achieve the best things in your life. Without the lows in life, the highs would never really seem that high.

Craig Ballantyne

jaanid, ilm ja muu

ilm. on siinkandis olnud tavaline s*tt suusailm. vihmane, tuuline ja külm. viimased 2 nädalat. jaanipäev sealhulgas. kuigi jaanilaubal jagati need kaunid nähtused kenasti päeva peale ära - hommikul oli vihm ja õhtul tuul, et mitte öelda torm. külm jaotus ühtlaselt üle päeva. nii et lõket sai kenasti läbi akna vaadata... see-eest oli päris mõnus maasikaid süüa ja värskelt jaanilaubal tehtud vihtadega, millel teatavasti on maagiline tervistav-noorendav toime, saunas käia.





miskil päeval, õigemini öösel kell 4 hakkas järsku sadama Suurt Vihma. Ilma tuuleta, ilma äikeseta, lihtsalt totaalne valing otse alla. ma ei saanud algul isegi aru, mis ühtlane mürin see väljas järsku lahti läks. hommikul siis tõstsime, saputasime ja toestasime pojenge ja iiriseid. aga no see-eest on kõik vähemasti kenasti kastetud.

kõik muudkui räägivad, kuidas neil roooosid ja vesirooosid muudkui õitsevad. meil on hakanud paistma 2 vesiroosinuppu ja roosidest on friesia mõned õied lahti teinud ja eile oli fredensburg castle'l ka esimene nupp lahti. õied on sel aastal kuidagi väiksemad jah. algul muretsesin, et äkki on väetist vaja vmt, aga kui deialt sama lugesin, siis mõtsin, et ju siis sel aastal ongi nii :).

aga öelge, kesse siukseid auke roosiõitesse närib?


üldiselt tunnevad taimed ennast kenasti, eriti rõõmustab silma üks kollane iiris (nimeks on khmm-khmm gold, muhedik ilmselt täpsustab :))) ja siis üks siidiseelikus moon






kasvuhoones on esimesed pisikesed kurgijunnid ja tomagtipabulad ka taimedele külge tekkinud :). üks automaatne luugiavaja sai ka eile paika. peaks teise ka panema, siis pole enam muret, et ei saa päevaks kodust ära minna.

salatid on ka peris kenad, kuigi neid iga päev sealt üks viht söögiks roogitakse




mde, kui majapidamises puudub mikser, siis natuke nuppu ja võite vabalt mäkkgaiveri aunimetust kanda :P




P.S: soovitage väga kiiresti kasvavat tihedat ronitaime. või kombineeriks mõne aeglasema aga lopsamaka (sel juhul mille) kiirekasvuliste mungalillede, ubade jmt kiirekasvulisega?

:)))

ma lihtsalt ei saanud seda siia panemata jätta, nii naljakas ja armas ühekorraga :)))

http://www.youtube.com/watch?v=N9oxmRT2YWw&feature=channel_video_title