... ja vulisevad veed ja veed,
ööd nendest helisevad,
ja mööda märga rõõmsat teed
me juurde tõttab kevad...
ma olen seda siia juba ilmselt mitu korda kirjutanud, aga no mis teha, armastan ma seda aega aastas :). just seda, kui kevad alles aimub õhus. teda õieti veel justkui pole, aga igal pool, kuhu vaatad, kuulad või nuusutad, tundub midagi helisevat ja kõditavat :). justnagu armumise esimene faas, kus kõik on veel ees ja uus ja õhkõrn, mitte midagi ei ole kindel ega selgelt teada :)
ja meite auuli saabus tema päev läbi särava päikese ja tõepoolest vuliseva veega. ilus!
eelmisel nädalal nägin esimesi kiivitajaid - konutasid teeservas :)

