Täna on sünnipäev mu tädil, kelle akordionimängu ma lapsena ülimalt nautisin. Kuulasin tema tänase juubeli puhul netist veidi
akordionimänguJa kuigi see ei ole akordion, vaid bajaan, on see ikka päris lahe -
Sevilla habemeajaja :)))
Üks mu
lemmikuid! Kuigi jälle bajaanil
Ma mäletan, kuidas ma salaja tema akordioni (Ilus pärlmutterpunane Weltmeister) kohvrist välja tirisin, kui ma nende juures oli ja kedagi teist kodus ei olnud. Vajutasin klahve ja imetlesin seda häält, mis seal kostus. Ma olin vahel kurb, et ei oska sellist imet sealt välja võluda, kuid see hääl oli ka niisama minu jaoks lummav ... igatahes lummavam kui see hääl, mida ma tõin kuuldavale oma teise tädi viiulit kääksutades või oma ema klaverit klimberdades - ikka salaja muidugi, sest ega laps ei tohtinud muusikariistu kiskuda :)
Mulle meeldisid need sünnipäevad ja muud tähtpäevad nende juures. Siiani mäletan seda lõhna ja tunnet. Ja alati mängit akordioni - tädi, vanaisa, ema... alati lauldi palju, hästi ja täie temperamendiga.. ja tantsiti! Ma olen õnneks pärit äärmiselt musikaalsest perekonnast.. ja milline hääl oli mu vanaisal!... ega teda ilmaaegu RAM-i laulma ei kutsutud. Ilusad ajad oli! Ja ma olen neile kõigile selle eest nii lõpmata tänulik!
Lõpetuseks veel
üks - mäletan selle algust, seda mängis mu vanaisa..
---
See on küll hoopis teisest ooperist, kuid täiesti vapustav... bajaanil niimoodi mängida!