...ja peagi jälle uus...

kiiresti on läinud see aasta. natuke liiga kiiresti, mulle tundub. kui meenutan, siis midagi ikka meenub, aga mitte just palju. pigem selline ühtlane üsna tihe ja kiire tempo. mul muidugi viimasel ajal ei tundugi olevat tarvidust meenutada, vaid pigem olla hetkes... kuid siiski on osaliselt põhjuseks liiga palju tööd, nii tööl kui ka kodus. liialt palju tööd ja liiga vähe enda aega. selge on muidugi ka see, et ega seda keegi ei anna, kui ise ei võta.. aga vahel on seda kergem öelda kui teha. rõõmu on ka palju olnud, isegi väga palju! ja imesid. aga natuke rohkem enda aega, lihtsalt olemise aega tuleks küll plaani võtta. kusjuures ega ma ei kurda :), ju siis nii on praegu vaja, ütlen ma endale. justnimelt ütlen, mitte ei lohuta ennast, sest lohutust ma ka ei vaja :). ühesõnaga, on nagu on. või, nagu mulle meeldib meelde tuletada ühte  nalja: "see on, mis on".

aiandamine on taandunud ainult söögiviljadele ja murule. tomatindus oli parim kui kunagi varem (heh, ma ainult 3 aastat olengi kasvuhoonet pidanud), kurgid panid need saadanama kedrikud p*rse. kapsas kasvas nagu mühin, kahju ainult, et oranzh lillkapsas peale lehtede midagi ei teinud. ja Aidile nuikapsasortide soovitamise eest (Luna ja Gigant) suur tänu - maitsvamat ja õrnemat nuikapsast pole ma ealeski saanud. ! tegelikult selle uue muru (uudismaa) tegemine oli päris suur ja põhjalik töö, nii et ega polegi häda midagi. kevadel tuleb veel korra sinepit ja hernest külvata ja siis suvel millalgi muru. uus jupp terrassi sai ka valmis, paar viimistlusliigutust veel vaja teha, samuti kõnniteekivide lõpetus. ilmselt on vaja uudismaaga veidi kaugemale edasi minna, kuid mitte nii palju korraga nagu sel aastal.muud õueprojektid vajavad ka realiseerimist, märksõnadeks turnimisatribuutika, tarzanirada jmt. eks see ole kokku mitme aasta projekt, korraga ei jõua. ja puid tuleb talvel veidi maha võtta, samuti võsa.

sideraadid ja multsh olid selle aasta teemad ja nendega olen ma väga rahul. edaspidi katsetan veel mõnd nüanssi, eks vaatab.

millalgi peaks kasutaimede kõrval jälle ilutaimedega ka tegelema... eks näis. paljudele taimedele siin ei sobi - pime ja pinnas ka üsna spetsiifiline. (ei saa ju kogu iluaianduse asemele sinepispläšše rajada :D). elupuudele siin meeldib, mõned aastad tagasi nurgalt toodud 90 cm jupikesed on mul juba ammu üle pea, päris lahe. kõik muu on võililled vaheldumisi rooside ja pujängidega.

seoses igasugu it- ja turvaümberkorraldustega töö juures ma enam blogisid tööarvutist (mida tihti ka kodust kasutan) kommenteerida ei saa ja sellest on väga kahju. ka enda blogi kirjutada enam ei saa ja hilisõhtul, kui saaks, olen enamasti nii väsinud, et ei taha midagi mõelda :). hea muidugi, et päeval lugedagi saab, kuid eks lausmonitooringu tõttu püüan seda ka kontrolli all hoida. loen neid ikka ja seetõttu võin paista küll varjusurmas olevat, kuid tegelikult olen nurgas vaikselt täitsa olemas ja kõigega kursis. kõik aalujad on ikka kogu aeg fookuses, nii Muhediku targad jutud, Rahmeldaja muinasilmad (mis on kohati palju rohkem päris, kui see näiline päris), Kiskjasiili, Milda, Aidi, Köögikata, Tii, Thela, Lendava, Kaarna ja kõigi teiste tegemised (ärgu keegi end puudutatuna tundku, kui nimetamata jäi :), loen ma neid ikka). ja mul on väga hea meel, et nad kõik olemas on.

sügis oli kaua... sügis. või no minu jaoks nagu mordor - ilma pime nagu karu tagumikus, niiske ja imelik. õnneks läks mõned päevad tagasi külmaks. on jah kuidagi liiga külm, aga mulle meeldib :). mulle meeldib, kui on külm, päike ja soovitavalt ikka lumi ka. selle viimasega on kuidagi kitsas praegu, aga ehk teda veidi ikka tuleb millalgi. peab küll rohkem kütma, kui külm on, aga mulle meeldib pliidi- ja ahjusoojus ka. ja üldse, talv olgu talv, mitte mingu arusaamatus! viimased paar ööd (alates 28-ndast) on olnud alla -10C. 27-ndal  ilmusid leevikesed metsast. täna panin linnusöögimajad üles (no ei jõudnud varem).

toas aknalaual suurtes (ses mõttes, et laiad) pottides on juba mitu nädalat herned, brokkoli ja tatar. juba mitmes külv ja homme tuleb uus brokkoli külvata, sest peotäis läheb iga hommikusöögi juurde. lähiajal peaks sihvkasid ka külvama, nende "salat" on üsna "mahukas", mitte nagu brokkoliniidikesed :). mullaga on kitsas (no pole mul ju õuestki midagi võtta, ka seal tuleb teist "ehitada"), aga vehkisin nädala alguses lõunaosariikides käies paar mutimullahunnikut sisse :)  ja järgmiste külvide jaoks sellest piisab. ainult labidavarre lõhkusin ära, aga selle saab uue panna :).

täna külvasin kasvuhoonesse ( ei ole lolliks läinud :D) salatit: tagantpoolt ette: morozko, zima ja eee....üks veel (homme vaatan paki pealt). ehk saab juba märtsis-aprillis salatit :).  umbes nagu selles videos (panen lõppu).

ühesõnaga, hea aasta on olnud, tihe, rõõmus ja palju on tehtud. umbes natuke kiirlaskumise moodi, aga tunne on hea ja karkass on ka vastu pidanud :). olen tänulik ja rõõmus ja ühest servast veidi räsitud :). aga pole hullu. loodame vana kenasti ära saata ja ehk tuleb ka ilutulestik, mida väikemees juba nii kangesti ootab :).

soojust kõigile!

sideraadid - seekord suurmajapidamistes

ikka veel need sideraadid! mhmh :). ma olen lihtsalt nii võlutud sellest  vanast ja loomulikust maaharimisviisist, mis mulda ära ei lõhkunud ega kurnanud.

2 videot suurematest farmidest


https://www.youtube.com/watch?v=mlckKspxm1o



https://www.youtube.com/watch?v=U4eR_eUttPE


ja 1,  kus kokkuvõtlikult räägitakse kaevamisest jm tavapärasest põllumajandamisest ning tervemast ja mullale kasulikumast lähenemisest. sisaldab ka paari huvitavat katset :)

https://www.youtube.com/watch?v=QaOpyycbDcM


1 veidi pikem, minu jaoks huvitav.räägivad mitmed suurfarmerid (pole ntx 35 aastat maad kaevanud)

https://www.youtube.com/watch?v=nWXCLVCJWTU

külmaõrn keerispea ja imesibulik

Nagu eelmises postituses mainisin, arumaisaa, pidi see keerispea kole külmatundlik olema, aga vaatamata sellele, et mõni nädal tagasi ca 2 nädalat jutti öösiti miinuskraadid olid, kasvab teine ikka edasi ja tundub üsna rahuolevana. Peale külmaöid oli küll üleni härmas, aga päeva peale läks jälle rõõmsaks ja heleroheliseks. Ilmselt hoiab multsh juured nii palju soojas. Aga väga mõnus on ta seal küll,  iga kord, kui silma alla satub, toob naeratuse näole :)

Aga siukst asja näevad minu silmad küll esmakordselt (mitte, et ma nii väga vana oleksin :)

Sideraadid. Jälle!

Mul on väga hea meel, et meie kandis ka suurpõllupidajad kasutavad mõistlikke ja mõistuslikke põlluharimise ja mullaviljakuse tõstmise viise. Juba septembri alguses märkasin, et kahele suurele põllule, kus suvel vili kasvas, on peale saagi koristamist sinep külvatud. Millalgi sept lõpus – okt alguses oli see sinep sinna sisse kultiveeritud/randaalitud (ma ei tea, mis see õige nimetus on sellel teguviisil, kus  taime maapealne osa sisuliselt maapinnalt maha lõigatakse ja ära purustatakse. Ja siis nägin, et midagi külvati uuesti. Mõtlesin veel, et huvitav, kas talivili uueks saagiks. Nüüd leidis juhuslikult jutu sees see kellegagi see puudutamist ja tuli välja, et külvati talirukist, kuid mitte jägrmise aasta saagiks, vaid uuesti sideraadina. Et kevadel jälle kultiveeritakse see sisse ja siis tuleb kas uuesti vili või peet. Pidada olema kaasaegne ja teadlik põllupidaja (suurtootmine eesti mõistes), kes ei kasuta mineraalväetisi ega taimemürke. Nende asemel pidi kasutama sinepit ja hernest/vikki väetisena ja talirukist/sinepit taimehaiguste vältimiseks ja talirukist ka umbrohutõrjeks – see pidi hävitama ka mitmeaastase umbrohu, ntx naadi ja orasheina.

Me enda kasvuhoone ja peenrad talveks valmis... no niivõrd-kuivõrd. Esmalt tegin kasvuhoones kedriklesta tõttu korraliku väävlisuitsutamise,suits oli kasvuhoones julgelt 12 h (kui mitte  kauem). See tappis ka augustis sideraadina külvatud sinepi. Kõik need 2 nädalat, mil öösiti külmetas, hoidsin kasvuhoone lahti, seega sai ta 2 nädalat miinuskraade.

Paar päeva tagasi saabusid  uuesti plusskraadid, mida lubatakse mitmeks nädalaks. Mulle see väga sobib, seega külvasin uuesti sideraadid , seekord kaer + sinep. Kastsin Fitosporin-M lahusega– nii multshikihi kiirema kõdunemise kui ka hallituseeoste hävitamise huvides (võin mõne selgituse linkida, kui kellelgi peaks huvi olema).

Plaan on selline, et kohe varakevadel  külvan sideraadiks herne.  Esiteks on seda hea võrsetena süüa, kuid juured ja kõik, mis üle jääb, jääb sinnasamasse (pealsed maha lõigata multshiks).

Ja juulis-augustis millalgi uuesti sinep taimede vahele. Näis, kuidas see plaan töötab.

Siin on multshina kasutatud hernepeenras vohama kukkunud sidrunkoriandrit. eelmisel aastal lasin seemned peale tulla ja eks ta siis külvas. seni, kuni hernes kasvas, püsis asi kontrolli all, aga nüüd sügiseks kasvas mul hernepeenras tihe isuäratav ca15 cm kõrgune koriandrisammal. võtsin siis käärid ja lõikasin multshiks. kui see nüüd ikka oli koriander - lehtest pilt allpool.

Ka peenardes on multshikihile külvatud sideraadid kenasti tärganud ja tunnevad ennast kenasti. Siin on salatipeenra sinep (pildistatud 3 ndl tagasi).ja huvitav on see, et multshikiht (sinepi all) hoiab pinna nii sooja, et kui 2ndl järjest oli igal öösel urr üle maa käinud ja taimed härmas, olid nad õhtuks jälle kenasti rohelised ja naksis. eriti üllatas see mind keerispea puhul, mis pidi väga külmaõrn olema. kahjuks pole jõudnud sellest pilte arvutisse tõmmata, sestap praegu ainult sinep:

Siin on porgandipeenra sinep + hernes, vaheldumisi ridadena. hernest pole justkui näha? ei ole jah, aiandaja pani salatina nahka :D

Tõestuseks - kuigi see ei tõesta suurt midagi :D , sest just slles hommikusöögis hernevõrseid ei ole. Aga see-eest oli niisama hea ja vähemalt salat-sibul-tomat on enda kasvatatud. just seepärast ma viitsingi vaeva näha. UPD: valetan! ikkagi olid siin ka hernevõrsed, natuke on hoolikal vaatlemisel näha, ülemise vutimuna taga :)
























lisaks panen siia 2 head sideraadivideot


eri sideraatide segu jm juhiseid

https://www.youtube.com/watch?v=3f7wCV90GKI



siin on talirukis. see nägi nii isuäratav välja, et võiks kusagil katsetada küll :) lisaks on kusagil 1 video talirukki kasulike omaduste, sealh umbrohu hävitamise kohta, olen seda varem vaadanud, otsin millalgi üles.

https://www.youtube.com/watch?v=yxHOz3g_E98



multshimisest ka üks lihtne ja lühike video

https://www.youtube.com/watch?v=Y9xmF3uuNss

amarant

amaranth. ülimalt huvitav!
lõpus veidi teistest taimedest ka.

https://www.youtube.com/watch?v=kOqVS1176N0

jahu ja terasid mul tegelikult on. peaks proovima külvata :)

umbrohust

väga hea ja lühike vido umbrohust :).juba tuttavas esituses

https://www.youtube.com/watch?v=qO6nxjTkhRs



mu põhitööriistaks on aias lisaks fokinile juba mõnda aega käärid (tõsi, head gardena murukäärid, aga saaks põmst mistahes kääridega hakkama


sideraadid õitsevad, metsaalune on nagu ilus kollane jõgi- tõesti kaunis. tahtsin täna maha niita (ja uued alla külvata), aga seal on nii palju mesilasi, et lihtsalt ei raatsi. ilmselt teen seda kuidagi jupiti. iseenesest võiks kaaluda ka kraaviääre haljastamist sideraatide, eriti sinepiga. saaks ehk mõne aastaga sinna midagi mulla- ja murulaadset. näis.

fassstik nasssstik tükib mitmendat päeva terrassile. täna tutvustasin teda igaks juhuks kolmeaastasele ja ütlesin, et kui näeb, tuleb ära tulla ja täiskasvanutele öelda.

vihm! ohmisrõõm, kogu aed mõnuleb :)

järsku on õitsema hakanud rodod, pojengid, iirised, siberi iirised, moonid ja sirel ka veel :).ilus.
kasvuhoones tomatid minust pikemad ja esimesed paar maasikat kasvuhoones ka valmis. kuna kasvuhoone on väike, siis järgmisel aastal teen maasikapeenrast (mul ta ju kastpeenar!) kevadel "kasvuhoone" :).

Multš veel /tammelehed Tsiilile/

2. Leaves:  If weed control is your goal, shredded leaves are your star. Leaves from just about any deciduous tree work well. Contrary to popular belief, leaves such as oak will not acidify the soil. Oak leaves are acidic when they are fresh, but they lose this acidity as they decompose. To keep the whole leaves from blowing away or forming an impenetrable mat, coarsely shred or chop them (running them over with a lawn mower is an easy way to do it). Like grass, leaves should be spread 2 inches deep and replenished as needed. When you dig into soil that's been mulched with leaves, you'll find lots of plump earthworms, who thrive on turning them into the best fertilizer for your garden....


Ma panen siis ikka juba kogu artikli :) (põhu osas on ka 1 huvitav lõik sideraatide kohta)

Mulch Material Research Report

If organic gardeners named a most valuable player after every season, mulch would win over and over again. Mulch prevents weeds from sprouting up in your garden, keeps soil moist and aerated, protects your plants from soilborne diseases, replenishes the soil as it decomposes, and keeps your yard and garden looking well tended. But which mulch is best for your needs? And how much mulch to use and when to use it? We asked a few leading experts to answer those very questions for you.

For Vegetable Gardens: Mulch comes in a lot of different forms, many of them at a price you cannot beat—absolutely free.

1. Grass clippings: These are great for vegetable, annual, and herb gardens, because you can get them by the bagful (though never use grass that you suspect has been treated with herbicide). They decompose quickly, especially in very hot weather. If applied too thick, they tend to mat down and become impervious to water. Start with a 2-inch layer and reapply often. For best results, allow grass clippings to dry before spreading them.

2. Leaves: If weed control is your goal, shredded leaves are your star. Leaves from just about any deciduous tree work well. Contrary to popular belief, leaves such as oak will not acidify the soil. Oak leaves are acidic when they are fresh, but they lose this acidity as they decompose. To keep the whole leaves from blowing away or forming an impenetrable mat, coarsely shred or chop them (running them over with a lawn mower is an easy way to do it). Like grass, leaves should be spread 2 inches deep and replenished as needed. When you dig into soil that's been mulched with leaves, you'll find lots of plump earthworms, who thrive on turning them into the best fertilizer for your garden.

Climate concern: "Heavy, easily matted materials like wet tulip-poplar leaves do not work well in cold northern climates," says Mary Meyer, Ph.D., professor of horticultural science at the University of Minnesota. Wet leaves can easily freeze into a block of ice, damaging plants instead of insulating them and often leaving a mess behind when they thaw, Meyer adds.

3. Pine needles: The foresty scent is reason enough to use pine needles, but they are also attractive as they decompose (slowly) and they allow water to seep through easily. Though they come from plants that prefer acidic soil, a 2- to 3-inch layer of pine-needle mulch will not substantially change the pH of your soil.

4. Straw: If you are buying straw for mulch, be sure you get straw and not hay. Straw has just the stems of plants; hay has the seedheads, which will sprout into weeds in your garden. Straw breaks down quickly, adding nutrients to the soil. Because straw does not mat like grass or leaves, you can pile it 6 to 8 inches deep in your vegetable beds and strawberry patch. Climate concern: In very rainy climates, avoid straw mulch, because wet, partially rotting straw makes a perfect hideout for slugs. Cover crop. Plants such as hairy vetch or alfalfa that you grow specifically to improve your soil—sometimes called green manure—are effective as mulch, too. We planted a cover crop of oats in our Pennsylvania test garden in late summer, and when it died back the following spring, we simply dug holes for tomato transplants right through the oats. "Plant a winter legume like hairy vetch in the early fall," advises Paul Hepperly, Ph.D., research and training manager at the Rodale Institute, in Maxatawny, Pennsylvania. "When the hairy vetch flowers, cut it down and leave the residue as mulch." Caution: Do not let hairy vetch produce seed, as it will sprout where you don't want it.

5. Plastic: We generally prefer mulching with organic matter that builds soil as it decomposes. But where you need to heat up the soil—for growing melons and other warm-weather crops in cooler climates, for instance—or for total weed control, plastic can be very useful.

Clear plastic warms the soil best but allows weed growth. Black plastic inhibits weed-seed germination as it warms the soil slightly. Newer (more costly) types, such as infrared transmitting (IRT) plastics, combine the weed-control ability of black plastic with the soil warming of clear, and have been shown to improve plant growth and, in some cases, yields.

For Flowerbeds and Shrubs
Where you are growing perennials or in other spots where you don't turn the soil often, you can use mulch materials that break down very slowly or not at all. These also tend to be more attractive than the mulches we've already covered (though a cover crop of red clover is quite lovely).

1. Bark: Typically sold as chips, nuggets, or shredded pieces, bark decomposes slowly but stays in place well (pine bark nuggets may float in a heavy rainfall). You'll find both hardwood and softwood options. Common hardwood types include hickory, oak, and elm. Softwood bark, such as pine, fir and redwood, decomposes more slowly than hardwood. Stay away from cypress mulch, because over-harvesting is depleting vital coastal wetlands, and studies have proven it to be no more durable than more sustainable choices.

Douglas-fir bark mulch is ideal for gardeners in the Northwest, says Rita Hummel, Ph.D., environmental horticulturalist at Washington State University. "It works well in landscapes and is readily available here." Coarse-textured mulches like bark can be layered up to 4 to 5 inches thick, because more air circulates between the bigger particles and water passes through them more easily than it does with finer-textured mulch like grass or leaves. Watch your wallet: Bark mulches can be expensive to use in large areas.

2. Wood chips: You can find tree and utility companies, arborists, and yard-waste facilities willing to give you wood chips for free. They tend to lose color more quickly than bark mulch. Wood chips are a good choice for paths and where you have a lot of ground to cover, but don't use them close to your house, because termites and other destructive insects may be living in them. A popular low-cost choice for landscaping is a recycled mulch made from construction wastes and wood pallets. Keep this away from your vegetable garden, as it may contain unknown industrial contaminants.

Furthermore, a University of Ohio study showed that the use of ground pallet mulch offers little benefit to the microbial soil community. Aerial Attacks: "Wood mulch can harbor the artillery fungus," warns Hepperly, "which shoots a black, sticky spore into the air. This can be a nuisance if it lands on your house siding and even your car's paint job." Current research shows that mushroom compost (available in garden centers), suppresses these shooting spores. Pennsylvania State University researcher Donald Davis, Ph.D., recommends using a mulch mix of 40 percent compost, 60 percent bark (not wood) if you are concerned about an artillery assault. But, he says, "even 20 to 25 percent mushroom compost would likely help."

3. Newspaper: A four-sheet layer of newsprint is very effective at suppressing weeds. Wet it down and cover it with a layer of bark chips, and you'll have beautiful and hard-working mulch layer for any ornamental bed. Ink issues: We do not recommend using colored newspaper in the vegetable garden. Researchers at West Virginia University who have done extensive research using newspapers in vegetable production caution against using slick paper of any kind in the garden. These materials may still contain heavy metals, they report.

4. Rocks/stone/gravel: Durability is both the appeal and the drawback of stones as mulch. They stay put and don't degrade, which means they don't need to be replenished but neither do they improve the soil. Use in paths or around trees and shrubs about 1 inch deep for good weed control and water permeability. Climate Concern: "In hot regions like the South, rocks can radiate heat and cause extreme temperatures around plants," says Gary Wade, professor and extension coordinator at the University of Georgia. "This encourages water loss and can result in severe plant stress. On a hot day, rock mulches in full sun can cause the temperature around the plant to soar into the triple digits."

Source: Paul Hepperly, Ph.D., research and training manager at the Rodale Institute, in Maxatawny, Pennsylvania.

http://www.rodalesorganiclife.com/garden/mulch-materials-research-report

rprt

nädalavahetuse raport

Uus maasikakast valmis (kahele küljele pidi aluse tegema kividest ja seguga kinnitama). Sisu ka sees, aga läks meelest pildistada (ikka puunotid põhja, selle peale rohelisest kokteilist üle jäänud silomass + paar ämbritäit köögijäätmeid, siis elevandikompost ja siis muld). 

Veel 1 kastitäis kartuleid maha pandud, põhk peal. Paar kastpeenra kõrgendust ka tehtud. 

Puulehtedest muruniidukiga veidi peenem multsh tehtud. Lehed olid sügisest saadik suurtes prügikottides (pealt lõhki lõigatud),s.t. kenasti kuivad. Paar mahapandud tomatit (5tk) sellega multshitud ka. 

Kasvuhoonet soojustasin veel (teipisin uksele fooliumiga kaetud 5mm paksuse vahtmaterjali - parketi alusvaip. see on ka nurkades allservas, kus muidu ikka kõige külmem on. 

see pruun siin kasvuhoone lävepaku lähistel on kaneel.

Muru oleks pidanud niitma, aga ei jõudnud.

UPD: niitsin täna poole, eks näis, millal järgmise poole jõuab. 

Toakurk on täitsa ok, kuigi oleks võinud rohkem kanda- ilmselt on nõu väike ja järgmisel aastal panen ämbrisse :).Mitu tk juba söödud ka. 

Seisin hiljuti oma “lillepeenra” ees, vaatasin neid priskeid laiutavaid võililli ja olin korraga nii rahul kui ka murelik. Rahul seetõttu, et nii võimsaid võililli võtta on, murelik selle üle, mis siis saab, kui nad otsa saavad :D. Ikka hea on ju, kui saan oma rohelise kokteili materjali nii kerge vaevaga kokku – muud rohelist massi esialgu napib. Muruniidukil kogujat ei ole ja eks se niidus oleks nagunii okkasegune. Nii et laisal aednikul tekkis väga hea põhjus võililli peenardes edasi pidada :).

Roheline leotis vol 2

Veel natuke kokkuvõtvalt sellest rohelisest tõmmisest.

Olen nüüd seda enda erinevate allikate alusel kokkumiksitud versiooni paar nädalat katsetanud ja siiani väga rahul. Poolteist nädalat tagasi kastsin sellega maasikaid ja kui nad enne kastmist olid veidi longus ja uimased ja tuhmid (ei olnud kuiv), siis juba järgmisel päeval olid ennast tumesäravroheliseks ja püsti ringutanud. Vahe oli nii suur, et ma mõtsin, et oleks võinud pildistada. 

Tomatitele tundus ka meeldivat ja mõtsin, et kastan kõik järgnevad istutusaugud selle lahusega (võib-olla välja arvatud kapsalised, sest ega ma ei tea ju, kuidas nad hapukale lahusele reageerivad, tahavad nad ju pigem aluselisemat keskkonda).

Paar päeva tagasi vaatasin veel Boris Bubliku materjale ja sain kinnitust sellele ideele, et selle rohelise leotise puhul on olulised 2 aspekti:

•  Lämmastik ja muud kasulikud elemendid
•  Mikroorganismid e bakterid.

Esimese saab sellest silost (Bublik nimetabki oma leotist EM siloks – kuna need bakteripreparaadid on EM bakterid/preparaadid).

Teist saab silost mingil määral, kuid seda jääb seal sutsu väheks, seepärast nad enda leotisele alati ka baktereid juurde lisavad. Suhkur/moos/muumagusollus on bakteritele söögiks, et nad jõudsasti paljuneks.

Millest aga need EM bakteripreparaadid koosnevad? Nagu Bublikki väga selgelt väljendas, on seal põhiliselt:

• Mullabakterid
• Pärm (et kiirendada paljunemist)
• Piimhappebakterid (et patogeenid pead ei tõstaks)

Ja ongi kogu lugu.

Seega see minu lahendus:

• Roheline mass + 
• Mullabakterid (labidas mulda, pool kõdukomposti-lehti)+
• Kali (kääritatud!) +
• Pett

vastab suurepäraselt kõigile neile kriteeriumitele.

Kaljast saab nii suhkru kui ka pärmiolluse ning petist piinhappebakterid. Keefir ilmselt sobiks ka, eks ma kindlasti vaheldan neid. 

Kui tünn on kasvuhoones, siis kastan sellega 2-4-ndal päeval, siis lisan uue vee ja kastan veelkord 2-3-ndal päeval ja siis juba uus laar käima. 

Väga lahe, kuidas see silomass läks sõna otseses mõttes hapnema – seda ta pidigi tegema, sest vajalikud olidki hapnemis/käärmisbakterid.

Sama lahusega saab kasta kompostikasti ja seda ma ka teen, sest osa asju panen endiselt kompostrisse, mitte peenrasse multshiks. Aga sellest juba üks teine kord :).

Kes peaks tahtma suuremat kogust puhast bakterileotist teha, siis kordan siin uuesti seda videot, mille paar postitust tagasi lisasin. Põmst on selles leotises: muld + lehekõdu + sõnnik + jõeliiv + pärm (see praaga) + piimhappebakterid (vadak v pett, mõlemate kohta võib sama väljendit kasutada)

Allium Cepa Arietes :P

ehk harilik jäärasibul. ei tea, kui hakkaks seemneid müüma, kas saaks  kole rikkaks? :D

for the record

mu isikliku aiamärkmiku jaoks (kui ma seda kusagile kirja ei pane, siis ei mäleta ma varsti suurt mitte midagi):

külvatud on:

3 mai: 3 rida porgandit, 3 rida hernest + paar sibulit
5 kartulit (Arielle, 1. kast)


6. mai.... osa tomateid istutatud kasvuhoonesse, osa endiselt pottides:
betalux 1
polfast 1
visa 2
malle 2
lemon boy 1 (või oli 2?)


10 mai:
10 kartulit (5 arielle kesm kast + 5 laura tagumine kast)

nähtud üle kraavi suur metsseakult, järelikult peab hakkama kallama poti sisu mähkusse ja need peenrakasti serva panema (eelmisel aastal oli hea, siis läksid öösel kasutusses olnud mähkud kartulipeenra serva


peet? kapsapeenra serva külvatud, vist ka 3.mai

sideraadid uudismaal tärganud

aknalauakurgil 1 kurk söödud, 5 tk tulemas.


üks companion planting nimekiri (neid on netis muidugi palju)

http://www.motherearthnews.com/organic-gardening/companion-planting-guide-zmaz81mjzraw.aspx



ja vahepalaks: paar päeva tagasi teatati meile mingi asja peale, et seda ei saa teha, sest "aga see on ebagoogiline " (ebapedagoogiline) . oeh... suudaks ise ka nii tark olla nagu mõni kolmeaastane :)

Ennekuulmatu...

... ja veidi ebaõiglane!  Ma ärkasin täna hommikul ehmatusega selle peale, et kägu kukkus otse mu magamistoa akna all puu otsas..... väga valjult.........TUND AEGA ENNE ÄRATUSKELLA! No pidi see ikka eriliselt hoolas kägu olema...  rääkimata sellest, et nii lähedalt ei ole ma teda kunagi varem kuulnud. Ja kui ta oli mu kapitaalselt üles ehmatanud, siis lendas ta muidugi minema. Kuigi peab ütlema, et varem ei ole mul sellist äratust olnud.

roheline kuld :)

Ka see postitus oli mul jupp aega plaanis, aga aega polnud. õnneks jõudis Muhedik ette ja mulle jäi seetõttu vähem kirjutamist :).Küll aga täiendaks ma mõnda sellega seotud aspekti.

Jutt siis sellestsamast rohelisest taimetõmmisest, nimetagem seda siis kokteiliks, leotiseks, nastoikaks või ükskõik kuidas. Olen seda ise kaootiliselt ka teinud ja süstemaatiliselt lugenud ja uurinud, kuid kõige peale ei ole ise tulnud (näiteks idee peale kasutada taimset tahket jääki multshina – see on nendes Vashe Plodorodije videotes, eriti Natalja Petrova loengutes).

Siin on link ülevaatlikule skeemile, kus on erinevate tõmmiste/nastoikade retsepte. Kõnealune on all vasakult teine.

http://vashe-plodorodie.ru/sites/default/files/images/CR-biokokt.jpg

Siit tuleneb ka üks oluline erisus sellega, mida kirjutas Muhedik. Nimelt küsimus sellest, kas tünnil peaks kaas peal olema või mitte. Sellel skeemil on märgitud, et kaas peab peal olema, sama väidetakse ka erinevates videotes (ma ei hakka neid kõiki siia linkima). Mõni koguni selgitab, et tünn tuleb panna vett nii täis kui võimalik ja siis kaanega sulgeda, et ei tekiks roiskuvat käärimist, vaid ainult anaeroobne fermenteerumine heade bakterite abil. Samas ülikasulik kompostitee näiteks on vägagi aeroobne, seda ju spetsiaalselt aereeritakse 24h. Ma ei väida, et üks meetod oleks õigem kui teine, ilmselt on mõlemad õiged ja kohati sõltub see ka eesmärgist. Selge on see, et kui seda kasutatakse muuhulgas kasvuhoones süsihappegaasi tekitamiseks, siis ei tohi tünn suletud olla. Eks peab lihtsalt katsetama ja proovima, ma ise katsetan ilma kaaneta.  

Koostisse sobivad imehästi tegelikult kõik rohelised pealsed ja ka toored köögiviljajäätmed, kuid eritoimega on ntx nõgesel. Osadel taimedel oli veel erinevaid toimeid, aga ma ei leia seda linki praegu üles ja peast ei mäleta.

Küll aga rõhutatakse osas kirjanduses seda, et tuleks lisaks rohelisele massile panna ka mõned taimejuured ja natuke mulda/pinnast. Seda selleks, et oleks neid häid baktereid/mikroorganisme, mis selle kokteili valmis kääritavad ja mida rohelises taimses olluses on väga vähe. Kuna need kasulikud mikroorganismid elavad mullas, siis tuleks neid lisada ja selleks sobibki muld.

Nüüd jõudsime otsapidi väga olulise lisanduseni, millele ka Muhedik viitas – kasulikud mikroorganismid/bakterid. Just nemad tagavad, et kogu see kompott fermenteeruks, mitte ei roiskuks (väga analoogiline protsess inimese soolestikuga). Ja asi on selles, et neid baktereid on mullas küll, kuid liiga vähe, eriti kevadel. Seetõttu kasutatakse Venemaal lisaks ülipopolaarseid mikrobioloogilisi preparaate, ntx Sijanie, Baikal, Tamir ja mõned veel. Kõik nad on sisuliselt bakterikontsentraadid ja nende tähistamiseks kasutatakse lühendit EM (huvitav on muuseas see, et ntx sedasama Baikal’i kasutatakse ka inimestele  tervistava joogi kääritamiseks).

Eestis aga neid baktereid ei müüda. Neid on üritatud siia tuua (seesama Fokinimüüja ntx), aga piiril korjatakse nad ära. 

Kust neid siis saab? Kuna need preparaadid on aga kallid, siis üritavad inimesed leida meetodeid, kuidas neid ise paljundada/kasvatada. Näiteks sedasama Baikal’i paljundatakse nii, et valatakse see tünni koos veega, kuhu lisatakse mingit magusainet, mida bakterid söövad. Mõningase aja pärast on tulemuseks tünnitäis Baikal’i. Eestis pole aga ka seda 1 pudelit eriti kusagilt võtta – on küll tegelikult müügil (sellesama Fokini juures) kompostimispreparaat Kompostin, mis samuti on mikroorganismide segu lämmastikuga ja see on ette nähtud komposti kiiremaks lagundamiseks bakterite abil ja ka samasuguse  rohelise tõmmise tegemiseks. Kavatsen ka seda kasutada,  kuid sellest praegu rohkem ei räägi, sest see on sealt putkast otsas.  

Kuna aga nende EM preparaatide puhul on sisuliselt  tegemist mullabakterite + piimhappebakteritega, siis saab seda teades tegelikult ise seda mikrobioloogiat teha. Sijanie ntx on Siberi viljaka mulla bakterid. 

Üks variant bakterite saamiseks, nagu juba öeldud, on alati labidatäie mulla lisamine oma tõmmisele. Teine variant on lisada poolkäivat komposti labidatäis. Seda selleks, et neid baktereid sinna segusse saada. Ka võib kasutada ja kasutatakse petti/vadakut (piimhappebakterid), pastöriseerimata kääritatud kalja/õlut, ka pärmi, kuid õllepärm on muidugi parem. 

Piimhappebakterite lisamiseks sobivad ka toores hapukapsas ja toores naturaalne hapendatud kurk (ükski neist ollustest ei tohi olla pastöriseeritud, sest siis seal lihtsalt puuduvad need bakterid. Piimhappebakterid on olulised seetõttu, et nad tapavad kogu patogeense mikrofloora- ja see on väga oluline, eriti, kui kasutate lisaks mingil kujul sõnnikut (ka mulda, mida on sõnnikuga väetatud). Nagu öeldud, sobib selleks ka hapendatud pett (jällegi ei tohi lisada pastöriseeritud piimatooteid)

Eelmisel aastal kirjutasin võttest, mille kohaselt kompostile lisatakse õlle+ coca cola segu. Mina tegin ühe korra seda segu, kuid teine kord lisasin coca asemel kalja – igal juhul on see ju parem, sest sisaldab paremaid suhkruid kui coca-cola ning on ka ise kääritatud produkt. Link eelmise aasta postitusele on siin. 

http://elfriidetramm.blogspot.com/2013/06/kompostikiirendi.html

Mde, olgu öeldud, et täna ostsin 3 pudelit erinevat kääritatud kalja ja paki petti :D – ainult selle nastoika jaoks :D. Kalja puhul tuleb vaadata, et oleks kääritatud, mitte pastöriseeritud.

Lisaks eelnevale  saab neid baktereid ka ise toota, link õpetusvideole on siin.  Lisaks ka video sellest, kuidas seda kasutada.

https://www.youtube.com/watch?v=T2PmzaYbKhU

https://www.youtube.com/watch?v=FaiRrcBLAro&spfreload=1

Ja kuna ennist mainisin ka pärmi, siis tegelikult  võiks paar korda suve jooksul kasta pärmiveega - siin on link lühikesele videole sellest, kuidas  seda teha.  

https://www.youtube.com/watch?v=yEbEiaqpRVc

Seega kui see kokteil  läheb haisema, siis a) ei ole häid baktereid ja/või b) tõmmis on ligunenud liiga kaua ja tekkinud on fermenteerumise asemel roiskumine – see aga ei ole tegelikult taimedele hea..

Natalja Petrova (nad kõik, Bublik, Kurdjumov, Ildar Hannanov jt) näiteks väidab, et  tõmmis peaks ligunema 2-5 päeva, sõltub õhutemperatuurist. Vaadake seda videoloengut, siin on küll ka palju muud – kõik loodusliku maaviljeluse põhiaspektid lühidalt, kuid ka selle tõmmise tegemine alates 49-ndast minutist.

https://www.youtube.com/watch?v=p4jHYw6LDAA

Ja iga nädal sellega taimi kasta on ka liig, võib ju küll ülejäägiga ka muru kasta.

Toita tuleb neid baktereid siis mingit liiki suhkruga, Väidetavalt olla kõige parem melass, kuid sobivad ka kõik muud suhkrud- alates lauasuhkrust ja lõpetades banaani ja meega. 

Soovitatakse veel jätta ”zavarka” põhja, et järgmisel korral oleks head bakterid omast käest võtta – kui silomass välja võtta, siis ei tohiks see haisema minna.

Sarnast tõmmist saab teha ka sõnnikust, komposteerunud sõnnikust v vermikompostist, aga seda tehakse siis veidi teisiti. Pannakse paar klaasi komposti v sõnnikut tünni  vee kohta ja kasutatakse kohe järgmisel päeval.

Põhimõtteliselt on ka kompostitee (compost tea) sisuliselt sarnane, olen ka sellest varem kirjutanud.

See kõik muidugi haakub ka kompostiga, aga korraga ei ole lihtsalt aega kõike kirja panna, seega see kompostipostitus (väga lahe sõnamäng) jääb teiseks korraks.

nii külm...

mõned blogilugejad ilmselt mäletavad mu möödunudkevadist tahmatomatite tantsu :). mul küll praegu veel tomateid kasvuhoones ei ole, ainult salatid, herned, redis +  kapsa- ja tagetestaimed, kuid kuna kusagil hädiseti selle üle, et tänane öökülm olla nii mõnelgi pool tomatitele liiga teinud, siis panin lühidalt enda nõksud kirja... no ja lisaks siis veel küünlad :)

1. esiteks tuleb jälgida ilmateadet smile emoticon . yr.no ja accuweather suhteliselt täpsed.

2. teiseks panna katteloori alla nn soojaakumuleerijad: plastpudelid sooja/kuuma veega. see on üsna levinud võte ja kui ekstreemsetes oludes täidetakse pudelid õhtul kraanist sooja veega, siis tavaliselt mitte: lihtsalt laotakse kasvuhoonesse välisserva/peenraserva lähedale maapinnale päikese kätte veega täidetud plastpudelid - võimalusel tumepruunid . päeval päike soojendab vett ja öösel hoiavad need maapinna taimede lähedal soojas. Müüakse ka spetsiaalset paksust mustast kilest ”toru”, mis kasvuhoonesse peenraserva pannakse ja veega täidetakse. Plastpudelid siiski oluliselt odavamad.

kui ei viitsi pudelitega jannata, siis saab võtta pika 110 diameetriga kanalisatsioonitoru. kummassegi otsa pime (üks küll jätkujupi abiga), vesi sisse ja mustaks värvida.see siis kasvuhoone välisperimeetri lähedale - nii ei peaks külm läbi perimeetri sisse saama. 

3. suure öökülma ohu korral saab kasutada lisaks katteloorile ka mullikilet - müüakse meetriga ehituspoodides ja pakendikeskuses. ka fooliumist nn termotekk töötab hästi, ei ole eriti kallis. 

ise tegin kasvuhoone ukse ette mullikilest "kardina", selle saab uksele ette lasta - pragudest läheb rohkem külma sisse kui läbi väliskatte. 

veel 1 variant on osta sellised õhukesed suured matid - need on üldiselt mõeldud autodele päikesekatteks - sellised õhukesest "vahusest" materjalist, ühel küljel foolium. ka saab sellise ise teha ostes ehituspoest meetriga müüdavat parketi alusvaipa, mille ühel küljel foolium. väga hästi töötab. mul on statsionaarselt kasvuhoone põhjakülg nendega kaetud (teisel eesmärgil) ja seal pool on soojem ka. 

4. ja no multshimine muidugi! mul on põhumultshi-lehemultshi  paks kiht.

5. ka kõrgpeenar hoiab paremini sooja- mul on 50 cm kõrgused laudisest kõrgpeenrad, need aitavad palju, külm ju madalamal.  

lisaks on kõnniteekivi vahekäigus - kivi hoiab sooja. 

6. kui on juba külm liiga teinud, siis tuleks kasta kohe hommikul sibulakoore leotisega (mitte kuumaga muidugi!) - see võiks kevadperioodil igaks juhuks ämbriga kusagil kasvuhoone nurgas valmis olla. see on Mirjami nõuanne. 

7. üldse kogu konstruktsioon, kui kasvuhoone alles rajamisel, võib abiks olla ja tasub läbi mõelda.. mul on maapinnal (killustikupadja peal) 2 rida fibot alusmüüriks (kokku 40 cm). see tähendab, et kui külm on maapinnal, siis see sealt läbi fibo kindlasti ei tule. ka panin eelmisel aastal sellele väljapoole vundamendipeno + kuhjasin kasvuhoone ümber "muldkeha" - seda just selleks, et kevadel saaks rutem kasvuhoone seest soojaks ja salatit-redist kasvatama hakata. 

ja kui peaks täna hakkama kasvuhoonet tegema, siis teeks põhjakülje tellisest. see salvestab sooja ja hoiab ühtlasemat temperatuuri (abiks ka kuuma suveilmaga)

vahepala

T oma blogis kirjutas, kui terane Linda on....  nojah,  meil ükspäev songiti õues mingi toikaga liiva ja seletati "ma kaevan tulumaksu. mitu tulumaksu siin on?". paar päeva enne seda kaevati süsivesikuid.... ohjah

 ja mõni aeg tagasi lauldi "velesooooned soooodushinnnnagaaaaa"


ja kesse näitas lapsele halba eeskuju, et väikemees nüüd iga päev mõne kõrre v pliiatsi korraks suhu paneb, siis ära võtab ja puhub?!? :D

lendav vaip

Lendavat vaipa ma näinud ei ole, aga kuulu järgi peaks see olema midagi horisontaalse lapikmoodustise taolist, mis  tõuseb ühest kohast õhku, kulgeb veidi aega atmosfääri alumises kihis ja siis maandub teises kohas. No umbes nii mul oligi. Kuigi ei lennanud mitte vaip, vaid kastpeenrad.

Tsiil mu möödunudaastase sillutisepostituse kommentaaris küsis, kas pildilt paisavad kasvatuskastid e kõrgpeenrad. Jäin tookord vastuse võlgu, kuna kavas oli teha eraldi postitus nendest. Kuna ma olen neist tegelikult varem ka kirjutanud, siis seda osa ei korda:

Esimesed kastid valmisid 2010 varakevadel, siin on postitus nende rajamisest:

http://elfriidetramm.blogspot.co.uk/2010/05/viimase-aja-tegemised.html

Siin on nad siis täies ilus keset suve:

http://elfriidetramm.blogspot.co.uk/2010_07_01_archive.html

http://elfriidetramm.blogspot.co.uk/2011_07_01_archive.html

Ja selle 2011 kasvuhoonepostituse lõpus on eraldi pilt neist kuuriseina äärsetest uuematest kastidest (seal on suhteliselt soojem-tuulevaiksem):

http://elfriidetramm.blogspot.co.uk/2011/05/triiphoone.html

Aga mitte sellest ei tahtnud ma täna, vaid ühtedest teistest suurtest kastpeenardest (pikkust 2,7 m, laiust 92 cm). Kui mul need esimesed 6 väikest ja siis suur fibost U-kujuline 2010 valmis said, tundus, et võiks rohkem olla. Ma ei saa ju mujal kui kõrgpeenardes mitte midagi kasvatada (esiteks on pime metsaalune, teiseks ainuke sobilik koht kraavi ääres on ainult selge paesodi, mulda on peal ca 1-2 cm) – seda on ühelt eelnevalt lingitud kastide rajamise pildilt ka kenasti näha.

Niisiis, kui 2011 sai kasvuhoone valmis, siis tegin ühe soojaga ka 3 suurt kasti veel juurde. Need siis said pandud kraavi äärde, maja juurest vaadates paremale. Siitvaadates fibopeenra taha (tagaplaanil paistab rohelisest kilest kasvutunnel ühe uue kasti peal):

http://elfriidetramm.blogspot.co.uk/2011_07_01_archive.html

Aga sellel pildil on näha ka üks väga suur puudus – nimelt on seal pime. Midagi ei ole parata, kui krunt on metsas, siis puud paraku varjavad päikest. 4 aastaga on kastid täiesti roheliseks sammaldunud ja erilist saaki sealt ka ei saanud. Ma muudkui mõtlesin, misasja peaks tegema, et neist veidi rohkem kasu oleks.

Teine asi, mis mul mõttes mõlkus ja millega ma mitte midagi pihta ei osanud hakata, oli maja taga (terrassi ehk õueeluruumi kõrval), kuuri ja kasvuhoone vahel olev peenar. Kolmnurkse kujuga, paeservaga. See peenar sai rajatud kõige esimesena ja suure hoole ja armastusega, .... aga nappide teadmistega :).  Algul oli kõik hästi ka, aga siis ma veel ei teadnud, mida tähendab ntx haavavõsa. Sestap ei olnud peenra all mitte mingit tõket. Muld oli seal ka vaene ja kehv. Kasvasid seal erinevad lilled, kirju lehega mädarõigas, mitu aastat oli üks serv täis kuumaasikat jne. Lisaks olongus lauk, murulauk, monardad, 1 pojeng jne. Ja iga aastaga aina enam sammalt ja haavavõsusid ja paiselehte. Lõpuks oli selle koha peenraksnimetamine juba ilmne liialdus. Paar aastat tagasi loobusin mõttest seda peenart korda saada ning ühes sellega ka rohimisest. Juba eelmisel aastal nägi see välja nagu täiesti mahajäetud susa, ka võilill oli juba poolemeetrine...  kuid ma ei suutnud välja mõelda, mida sellega pihta hakata. Õnneks ei olnud aega ka. Selge oli, et see tuleks täiega üles kaevata, siis mingi korralik geotekstiil ja/või metallist krohvivõrk alla panna (mügrid on meil ka) ja sisuliselt uus peenar rajada. Aga ajapuuduse tõttu oli see ootel... õnneks ei ole sellest vist mitte ühtegi pilti :).

Ja järsku sel kevadel ühel nädalavahetusel tabas mind valgustus :). Istusin hommikusöögilauas ja vaatasin suhteliselt mõttetühja olekuga elutoa aknast õue. Ja järsku nägin vaimusilmas, kuidas need parempoolsed metsaalused peenrakastid tõusid õhku ja lendasid sinna kolmnurkpeenrasse. Kargasin laua tagant püsti ja läksin akna alla oma mõtet vaatama, ise veidi segaduses ... kodakondsed vaatasid mind nagu poolsegast :). Ja ega nad mu ideest kuuldes ka sellest eriti vaimustunud ei olnud (kesse teeb ja kusse aeg ja muud asjad palju olulikumad).

Aga teoks see siiski sai.

Esmalt sel laubahommikul kogu kolmnurkpeenar (tegelikult pool, sest pool on veel teha) laiali lammutada ja kõrvale tõsta. See tähendas paemüüri lammutamist ja äravedu, mulla, s.t. mätaste kõrvalekaevamist ja kõige all olnud liiva ja killustiku teise hunnikusse kaevamist. Lisaks muidugi mõningate taimede üleskaevamist (mädarõika ülesleidmine oli esialgu kõige keerulisem).

Seejärel, kui kogu kõlbulik kraam sai eemaldatud, tuli alus tasandada ja loodida. Pildi vasakus servas on näha, milline kogu see peenar enne oli.

Siis tuli kastpeenrad mullast tühjaks tõsta. Pelletikottidesse, et ei peaks kolm korda labidatööd tegema (pealmine kiht alumisest kihist eraldi). mullakottide hunnik sai päris suur. 

Siis oli vaja kastid ära tõsta (paganama rasked, ma ei kujuta ette, et mõni lendav vaip nii palju kaaluks) ning nende alt geotekstiil eemaldada ja uude kohta alla viia. Selle peale õhuke kiht kruusa., uuesti kõik paika loodida.

Siis lõppes päikeseline laupäev ära (8 h tööd) ja järgnes peenes vihmasajus pühapäev (veel 7 h tööd). Aga kui suurtest prügikottidest tehtud ”vest” selga panna, siis sai täitsa hakkama :).

Seejärel läks kiht pappi kastide alla ning kastid paika, korralikult loodida ja igakülgselt mõõta, see oli päris keeruline, sest oli vaja joondada kuuri ja majaseina järgi, aga pikkade lattide abil sai lõpuks hakkama. Kastide põhja on naelutatud metallist krohvivõrk. Kastid on seestpoolt kilega üle löödud, et puit ära ei mädaneks ega ebasoovitavaid elemente mulda emiteeriks (immutatud laud ju). 

Kastidesse paigaldasin ka altkastmissüsteemi tarvis toru - peenemat sorti (ca 70 mm) kangaga drenaazhitoru olen ma selleks otstarbeks kasutanud. paned veevooliku otsast sisse ja lased veel joosta- niisutab alumise kihi korralikult läbi (juured ju kasvavad alla, mitte ülespoole). ja aeg-ajalt juhtus mul eelmistel aastatel ka sedasi, et panin vooliku torru ja jäin ise unistama.... ja kui siis meelde tuli ja vaatama läksin, siis kastide ümbrus lainetas :)

Siis, korraliku loodusliku, permakultuurse ja hugelkultuurse põhimõtte järgi poolmädanenud puunotid kõige põhja. 

Puunottide peale selle talvega kogunenud poollagunenud kompost kompostikastist (see oli kõige ebameeldivam osa, õnneks sadas vihma ja erilist ödööri ei olnud – mul abisolnud töömees ei kannata seda haisu). altkastmistoru puunottide peal näha, krohvivõrk ka paistab.

Siis ca 10 cm paksune kiht elevandisõnnikukomposti, selle peale lõkkekohast toodud tuhk.

Siis kastpeenardest väljakaevatud alumine muld (seda jäi muidugi kõvasti üle) ja selle peale pealmine mullakiht ning veel veidi tuhka. ülejäänud mättad ja mullasodi läks serva tasandamiseks, sest kuna kastid panime loodi, tekkis sinna pinnale endise kalde tõttu imelik auk. Muld alla, muruseeme otsa. Kastide vahele ja ümber läheb veel kõnniteekivi, aga sellega ma tegelen hiljem.

Nii nad siis pühapäeva õhtupoolikuks teise kohta lendasidki :). Õigeimini 2 neist... 1 pikk ootab veel oma järge, aga ma ei tea, kuhu ja kudias see panna, sest see ei mahu sinna eriti. Mul oli küll plaanis sinna vahepealsesse auku teha veel üks 130 x 130 (või 130 x 150) maasikakast... aga eks näis, võib-olla annab seda ümber ehitada (kindlasti annab, ma juba joonistasin skeemi ka valmis :D

Pühapäevase poolepäevase vihmasaju tulemusena läks kõik lehte ja muru kukkus ka mühinal kasvama ning tulbid venisid ka silmnähtavalt pikemaks. Kui päike pealelõunal välja tuli, siis kõik rohetas kergelt. kevad vist tuli :).ja kui ma nüüd õigesti aru sain, siis leidsin 2 pisikest roosat sparglivõrse otsakest! ma nii kangesti muretsesin, et need on otsa saanud... ja nüüd hüppasin rõõmust peenra kõrval :). ehk need ikka on spargel ja mitte miski umbrohi! :)