duett

Väikemehele ei meeldi  üldse kollid, koletised jm taoline jura. Miks tänapäeval väga suur osa mänguasjadest ja multikatest on rõhutatult vägivaldsed, ma tõesti ei tea. (Tegelikult on see päris jube ja peaks olema täiesti teistmoodi. Isegi ntx Lego kataloogis (selline paarikümneleheline broshüür, mis ilmub 2x aastas ja mida igalt poolt mänguasjalettidest tasuta võtta saab) on umbes 3 lehekülge autosid-koppasid, 3 lehekülge väikelaste klotse ja siis ca kümmekond lehte puhtalt tapmisele ja hävitamisele suunatud tegelasi, üks hirmsam kui teine ja kümmekond lehte heleroosasid-lillasid ebaloomulikke tüdrukutele suunatud olendeid-losse-stuffi. Täiega haige, ausalt. Aga see selleks, mitte sellest ei tahtnud ma kirjutada).

Ühesõnaga, Väikemehele ei meeldi kollid, koletised, vägivald jmt. Andke aga autosid-koppasid-saage-dzhiipe-labidaid-trimmereid-monsterdzhiipe jne. Arvutist multikaid vaadates peab keegi täiskasvanu lähedal olema, et kui kogemata tuleb kollimultikas, siis saab keegi selle kinni panna. Aga seevastu seda lego kataloogi vaadatakse üsna huviga – ja tundub, et pigem selleks, et nö neid endale tuttavamaks saada ja oma hirmu ja vastumeelsust hajutada. Pildil on need tegelased ju üsna ohutud, lihtsalt näevad koledad välja ja neid on võimalik uurida. Eile oli järjekordne lego kataloogist koletistepiltide vaatamise sessioon... koos lõppematute kommentaaride-küsimustega koletiste teemal, millele ma ühel hetkel enam vastata ei tahtnud ega jaksanud. Nii ma siis ütlesingi vastuseks järjekordsele küsimusele: „miks sellel koletisel on pikk kirves, mille küljes on mootorsaag?“, et „kuule, ma ei taha enam nendest koletistest rääkida ega mõelda, räägime nüüd millestki muust“. Loomulikult ei saanud sellega rahule jääda :).

Ütlesin siis, et ma tahan millestki heast mõelda ja laulsin mingi lastelaulujupi. See meeldis Väikemehele väga.... ja ta laulis mulle improviseeritud koletiselaulu jupi vastu :D.

Hakkasin siis igasugu erinevaid laulusalme laulma... ikka vaheldumisi Väikemehe koletiselauludega. Alates punamütsikesest, lõokesest, pääsuke mu akna taga – jne lauludega.

Järjekordne duett oli selline (ma sain poole laulu pealt aru, et olin valikuga nats puusse pannud ja korrigeerisin sõnu):

Trumm:

...Ei mõisa aias hõisata või laulu minu rind,

Sest ...la-la-la-la-laaal-la-laa la-laaa-la-laa-la-laaaa

Ka metsas to’rel toomingal ei hüüa minu suu,

Vaid talupoja akna all, sääl pühal pärnapuul...

Toas valitses hetk helget ja ülevat vaikust, seejärel:

Väikemehe aaria:

... pärnapuu all kükitas kolehirmus koll

:D :D :D

mõned vaated

kolmevärviline amarant

professor röntgen. tulbid hakkavad lõpetama.

salat juba ka edeneb

hostade tulemine. ja kõrval kasevõsud juurejupist :/

lammakese eest piiratud ala :). ilus :)

miski liik. aastaid tagasi kaevasime Hannustite juurest metsa alt neid välja, et ära päästa. see talv neile meeldis. (erinevalt helmikpööristest, mis on pea kõik otsa saanud. :(

lihtsalt vaateid võsast väljapuhastatud alale, mida hetkel kodustada püüame. seda sai eelmisel aastal kõvasti täidetud (okkasodi,umbrohu,heina,püsikupealsete jmt)  ja nüüd kevadel mulda veetud. punane sarapuu on valguse kätte saades särama hakanud.

mmmmm :)

nädala äravahetamine

nädalavahetus oli, õnneks superilmaga. eile paras,ca 17kraadi ja tuuletu. öösel veidi vihma ja täna 22 kraadi, tõsi, vahepeal natuke liiga tuuline. aga muidu päris hea, sest kohati hakkas liiga palav.

pukspuu õitseb. lõhn on pehmeltöeldes omapärane :)




mõlema päeva õhtuks olime läbi nagu läti rahad, aga nimekiri tuli üsna lühike:


lauba panin maha kapsad. tavalised ja brokkoli. nuikud peanvist otse peenrasse külvama, sest ettekasvatus ebaõnnestus.
kapsaaugud - tehtud jälle selle sibulaistutajaga - ma olen sellega ka ülimalt rahul, palju lihtsam ja kiirem kui miski kühvliga.




maha said olemasolevad tomatid (osa ostsin,osa enda ja vanemate kasvatatud). 1/3 kasvuhoonet tuleb veel istutada.
enne seda said sideraadid (keerispea) kasvuhoonest välja roogitud (oli ca 80 cm pikk) ja multshiks hakitud.

keerispea kasvuhoones (siin veel koristamata)




multshivabrik




istutasin ka hunniku tageteseid.
kastsin söögivilja.
vedasin ära pisikese mullahunniku
panin peenardesse tuhka ja osadesse ka savi
ei niitnud :)

ja õhtuks olid jalad ümmargused.


täna istutasin paprikad
veel tageteseid
külvasin saialille ja niidulilli üle kraavi
vedasin koos väikemehega ära pool pisikest kruusahunnikut
paigaldasin ümber ca 15 m lammakaablit (no see oli kokkuvõttes lihtsam kui iga nädal mingit ribakõnniteekivi servas niita.
kiskusin välja mõned võililled

ja elujõulised nad on :). mulle meeldivad... aga no peenras on vahetevahel liiast :)




kaaselukas kaevas välja ühe suure siberi iirise ja pani selle teise kohta (välja tulikaevata kivide ja kile seest, tiigi servast, sest lämmatas seal üht mägi-ebaküpressi), istutas ringi hunniku flokse ja rohis mitu kärutäit võililli. üks kaevetöö oli veel, aga sellest vast homme.



oh, ja tulbid, need tulbid!  nii uskumatult kaunid. suur tänu Mildale ühistellimust tegemast!

professor röntgen

princess xxx (homme vaatan)

esiplaanil 2 abricot parrot'it, taga paremal thijs boots

see on jäänud esimesest aastast siin krundil. davenport.

see on ka esimesest aastast, aga nime ei mäleta,

ainuke puhasvalge

hoopis isemoodi (tellinud ma teda eraldi justkui ei ole, aga võib-olla tegi seda see sakslane, mistanimioligi :)

ilus! :)

ja isegi 2 poeedinartsissi on lõpuks pärast mitmeaastast pingutamist :)

Juuni

VIKATE PARRANTUS! Mitte juuni ei alanud, vaid mai lõpeb suurejooneliselt :D. Ma ei tea, millises ajaarvamises ma kirjutamise ajal kulgesin :)))

Juuni algas küll suurejooneliselt, lõuna ajal väljas käies näitas kraadiklaas + 32. Iseenesest oli väga mõnus, oleks vaid, et seda tuult ei oleks. Nadi kah keset suve mütsiga käia. Aga eks ma muidugi teen näo, et see peabki sedasi olema :)

Eile (viljapäev oli) said tomatitelt võsud korjatud. Tomatitel veel õisi pole, küll aga osadel paprikatel, kuigi taimed ise on veel üsna pisikesed. Aga eks nad vast kasvavad, ma loodan. Avamaal kastides olnud kabatskitest on 4 tk tärganud, kurgid ja kõrvitsad aga mitte. Veel, ma loodan.

Eelmisel aastal istutatud pirnil on 2 õiekobarat. Eks ma nad vist ära pean näpistama.


Tulbid on täies õies .. või kui täpne olla, siis sutsuke üle selle pöörijoone nüüdseks. Lisaks eelmise aasta lemmikutele on ka mõned uued tekkinud. Pildid on klikitavad ja sedasi suuremalt palju paremad.


Vana tuttav Davenport, üks konkurentsituid lemmikuid.



Cilesta, ka eelmisest aastast.


Ka varasemast, Blushing Girl, väga võluv oma algul imekitsa punaka triibu ja helekollaka põhivärviga, mis vananedes heleroosakaks muutub. Värvid sobivad hästi õie kujuga mu meelest.

Carrousel, uustulnuk.

Ka uustulnuk. Huis ten Bosch

Need oranzhid mulle hullupööra meeldivad, kahjuks ei tea sordi nime, üle-eelmisel aastal Hollandist saadeti 3 sordi segupakis ja pole siiani seda tuvastada suutnud. Sort tuvastatud: Orange Princess.




Vana tuttav Estella Rijnveld



Ja endiselt kuulub lemmikute hulka ka Black Parrot


Angelique. Ka tuttav juba eelmisest aastast. Hinnati ühel võistlusel hiljuti kõrgelt nagu kuulda oli ...... armas on ta küll, aga päris lemmikuks, erinevalt eelmistest, ma teda otseselt pidada ei saa. Küll aga kuulub mu lemmikute hulka temast aretatud Orange Angelique, uustulnuk. See meeldib ikka väga! Ja kuidas ta veel lõhnab...mmmm!



Ja Grefsheim õitseb sel aastal esimest korda väga rikkalikult. Koos toomingaga nad seal siis magusalt ja vängelt oma uimastavat aroomi levitavad.

looduslikud tulbid vol 2

sellest looduslike tulpide segupakist aina puhkes erinevaid õisi. lõpuks oli see nagu miski muinasjutupeenar. algul olid ainult kollased tardad, siis kohe lisandusid valged kollasega (eelmises postituses).

seejärel tulid need erkpunased tulilillekesed



seejärel need erilise õiekujuga kollased, millel üle ühe õielehe väline külg punane (võimalik, et selle nimi on ice stick).

ja nendega suhteliselt samal ajal üsna sarnased, kuid veidi teise värvuse ja hoopis teistuguse õiekujuga tillukesed kaunitarid




seejärel ilmusid eiteakust lillakaspunakad rohelisega



ja kui ma arvasin, et nüüd on kõik sordid näha, tulid veel oranzhid!


siis helekollased hoopis teistsuguse õiekujuga, kui ülejäänud - sellised veidi kandilised



ja siis helelillad kollase põhjaga!



Väga ilus igatahes on see peenar olnud, õitsenud vahetpidamata üle kuu aja. Kokku pidi olema 144 sibulat, kui paki peal kiri õige on (ja ilmselt on). Veidi küll ebaõnnestunud kohas, sest sügisel, kui see pakk saabus ja oli tagumine aeg tulpe maha panna, oli jube külm ja vihma sadas ja rohkem ei olnud kusagile neid panna ka - nii ma neid sinna rehitsetud mullahunniku serva metsa ja muru piirile panin... kus võililled on suuremad kui tulbid ise :))

Aga üks küsimus on mul - kas neil looduslikel tulpidel tuleb ka õievarred maha lõigata? mõned on seal sellised suured "kuprad" moodustanud - kas see sibulale kurnav ei ole?