Mõnusat aastavahetust ja õnnelikku uut aastat!

Mulle tihti salmid ei meeldi... aga mõned neist kannavad nii õigeid mõtteid, et ise paremini vist ei oskaks.

Kõik, mis paha, jäägu maha,
ühes vana aastaga;
uus see tulgu, parem olgu,
õnne, rõõmu, rahuga!

Kõigile tõeliselt mõnusat aastavahetust ja palju õnne, rõõmu, armastust, tervist ja sügavat rahulolu uueks aastaks!

Et ikka oleks lund, päikest, valgust, soojust; et leib oleks laual ja jaguks neid mõnusaid laisku hetki hommikukohvi ja õhtuse teetassiga tule valgel nagu ka energilisi ja tegusaid hetki päevadesse!

Ja see talv ja eriti tänane ilm on lihtsalt kingitus! :)

TERE TALV!

Ja olge te ka kõik tervitatud ja kaitstud!

Ja no seda va lumekest nüüd ka jätkub küllalt ja veel rohkemgi! Ikka lahke taevataat on meil :) - palud... ja siis antakse nii, et suud ja silmad teist täis :)

Vahel juhtub

Meil on siuke kanapee... siuke nagu pikk tugitool v väike diivan. Õigemini on see mul veel pooleli, aga väga mõnus. Aga tal on üks tagumine jalg vale koha peal - natuke liiga ees. See tähendab, et teatud juhtudel võib tal raskuskese paigast minna. Aga tavaliselt seal nii ei istu, et oled kogu täiega taganurgas, ikka on jalad ju ees sirgu ja seega on kõik korras. Täna hommikul aga mõtlesin, et seal oleks hea kahekesi ahju ees kohvi juua. Tõmbasin kanapee ahju ette, võtsin täis hommikusöögitaldriku kätte ja istusin hässsssti tagumisse serva ja tõmbasin jalad rätsepaistesse... ja sellega läks kogu raskuskese paigast :)))). Algul oli selja taha vajumine aeglane... üritasin taldrikut loodis hoida... aga lõpuks viskas see va kanapee ennast kummuli ja mind endast nagu katapuldiga käkaskaela välja.. sellele vastavalt käitus muidugi ka taldrik :)))). Aga killud toovad õnne!

--
Mde, kas te teate, kui ebamugav on istuda WC-s poti kaane peale :))))

--

Väljas -14,5 ja suuuur lumesadu :). Tõeliselt kaunis talveilm.

T

- 20,4

hmm, see on juba päris vilu ....


meil on küll keskküte, kuid lisaks sellele on mitu küttekollet ka - ahi elutoas, pliit soojamüüriga köögis ja 1 kamin ülakorrusel töötoas. Iseenesest ei olekski olulist tarvidust neid kütta (v.a. elutoas, kus praegu ei ole veel radikaid), kuid esiteks mulle kohutavalt meeldib tuli ja tulekolded. Teiseks on vahel külmaga ääretult mõnus istuda ahju või pliidi või soemüüri ääres ja tunda, kuidas kuumus kontidesse poeb. Ja kolmandaks pole vähetähtis ka see, et puudega kütmine aitab veidi keskkütekulusid kokku hoida - ehitamise tõttu mahavõetud puid veel esialgu jätkub, puidupelleteid peab seevastu ostma.

Kui võimalik, siis ahiküttega tuleks tegelikult kütta 2x päevas ja mõõdukalt, mitte 1 x ja ahi lõhki :). Aga töölkäiva inimese jaoks on see tööpäeviti veidi keeruline. Kui koduses laatsaretis viibida, siis on muidugi lihtsam. Või siis nädalavahetuseti.

Tegelikult on ahjude tööstuslikult tootjad (mul endal on tavaline pottsepa tehtud pottahi) mõelnud välja igasugu kasulikke lahendusi. Ntx soomlaste Tulikivi ahjule võid sisse tellida elektritennid - need siis tagavad selle, et juhul, kui temperatuur langeb ja ahju küdema ei panda, siis lülituvad tennid sisse ja kütavad ahju soojaks. Sisuliselt nagu elektriradikas, kuid soojus on meeldivam, kuna soojuskiirguriks pole mitte õli ja metall, vaid kivi. Rootslastel on jälle tavalise pottahjuga ühendanud "pudeli" ja torude süsteemi, nii, et ahju küttes kütad ühtlasi veepaagis vett, mis ringleb ja saad sel viisil ka mõne teise ruumi radikatesse sooja. Nagu puiduga keskküte, ainult oluliselt ilusamas ja meeldivamas vormis. Aga eks kõik need keskküttepliidid ole ju ka sama lahendus (vene ajast veel need pioneer-pliidid). Meil naabritel on vanas talumajas - näeb välja nigu puupliit köögis (metallist), kuid samas kütab ka radikaid.

T

täna on ju suisa soe.... -13,5 öösel.

T

-17

T

- 16,7

ja lumikellukestel on lehed ca 10 cm pikkused...

TALI TULI!

Eile õhtupoole hakkas lund sadama ja ca 3-5 cm paksune kiht kohevat lund tuli maha. Täna hommikul näitas termomeeter -13,5!

Ja eile said siiski osad roosid ka korralikumalt kaetud, vaatamata mu teist nädalat kestnud tõbisusele. Kuna ma kuuseokste järgi siiski retkele minema ei hakanud, siis tegin kiirelt ja kergelt - tõmbasin õrnematele sortidele klaasvilla ümber, katsin selle talvekangaga ja "mütsiosale" sidusin koormakattetükid peale. kuna roosidel on aiavõrgust torud ümber keeratud, oli seda lihtne teha.

ja kolmele prantsuse iirisele sai ka üsna analoogselt tehtud - unik klaasvilla pähe ja suur lillepott kummuli peale.

aaaaaga.. kas noored pisikesed hostad on ka külmaõrnad?

:)

ÕNNE, ARMAS MAMMA MUHEDIK! :)

.
...eee... see tähendab, proua Muhedik :))

Et kõik edeneks ja idaneks!

Õnnesoovidega ühinevad:

Üks inkade printsess (seda on ta päriselt ka), väidetavalt 5, mõnedel andmetel kuni 9 oktavise hääleulatusega)
veel üks

üks veidi lähem primadonna :)

Mägede pojad

ja veel

Mõned musketäride soost

ja

mõned itaaliamaalt (kuigi ma ei saa midagi parata, et see laul mulle hoopis ühte teist interpretatsiooni sellest meenutab :)

ja

ikka meie siit linna tagant haldjametsast :)

Keele võlu

- tsau! kuule, tallinna ja tartu vahel ehitatakse mingit teed.
- mis teed?
- söön.

Üheks sünnipäevaks.

Täna on sünnipäev mu tädil, kelle akordionimängu ma lapsena ülimalt nautisin. Kuulasin tema tänase juubeli puhul netist veidi akordionimängu

Ja kuigi see ei ole akordion, vaid bajaan, on see ikka päris lahe - Sevilla habemeajaja :)))

Üks mu lemmikuid! Kuigi jälle bajaanil

Ma mäletan, kuidas ma salaja tema akordioni (Ilus pärlmutterpunane Weltmeister) kohvrist välja tirisin, kui ma nende juures oli ja kedagi teist kodus ei olnud. Vajutasin klahve ja imetlesin seda häält, mis seal kostus. Ma olin vahel kurb, et ei oska sellist imet sealt välja võluda, kuid see hääl oli ka niisama minu jaoks lummav ... igatahes lummavam kui see hääl, mida ma tõin kuuldavale oma teise tädi viiulit kääksutades või oma ema klaverit klimberdades - ikka salaja muidugi, sest ega laps ei tohtinud muusikariistu kiskuda :)

Mulle meeldisid need sünnipäevad ja muud tähtpäevad nende juures. Siiani mäletan seda lõhna ja tunnet. Ja alati mängit akordioni - tädi, vanaisa, ema... alati lauldi palju, hästi ja täie temperamendiga.. ja tantsiti! Ma olen õnneks pärit äärmiselt musikaalsest perekonnast.. ja milline hääl oli mu vanaisal!... ega teda ilmaaegu RAM-i laulma ei kutsutud. Ilusad ajad oli! Ja ma olen neile kõigile selle eest nii lõpmata tänulik!

Lõpetuseks veel üks - mäletan selle algust, seda mängis mu vanaisa..

---

See on küll hoopis teisest ooperist, kuid täiesti vapustav... bajaanil niimoodi mängida!

Õnnitlused Thelale!

Palju õnne, indu ja tervist, juubilar!

Lihtsalt niisama

Ilus!



Keeruline, mis? Eriti arvestades, et looduslike värvide ja looduslike pigmentidega võib tulemus olla kohati üsna ettearvamatu...

Kaunist advendi-

ja jõuluaega kõigile!


Ahjaa, köögimööbli karkass on valmis ja paigas :). Kesse tegi? Ise tegi! :) Sein ka värvitud sealt tagant. Ja pliidiraud on ka paigas.

.

Kallis Habemik :)

Parimad soovid siit veelkord :)


Vanad head shlaagrid :)

Seda ma isegi mäletan

ja seda :)


Ein bisschen Glück

Veel vanemaid


1941


edelweiss
..

natuke ehtsat joodeldamist :) julie andrews ja maria von trapp

Hingedeaeg...

.
Ja sünnitakse, kuigi tuleb surra.... nii ta ongi.
Oluline on ainult see, mida me seal vahepeal teeme.... kas me oleme olnud õnnelikud? .. oleme me armastanud? ... ilu näinud?... ja jaganud... imesid märganud?.. oleme me OMA ELU elanud? ... oleme me ELANUD?
nagu on öeldud Bhagavad Gita's "parem on elada ebatäiuslikult enda elu kui täiuslikult kellegi teise oma".

... liikuma pead
nagu voolavad veed;
Sinu elu Sind ootab Su teel...


Vennad Urbid - Autoportree

... nii elu täiusesse kanduda kui pintslitõmme värvijulges maalis


----

üks katkend

---

Plaanid, plaanid, plaanid

/trumm paneb aga prille ninale ja võtab ära... ja uurib hoolega oma 2009.a. plaane... aga sellest ei muutu suurt midagi... neis plaanides nimelt. no ei ole seal ei köögi seinte värvimist, pliidiraua paigaldust ega köögimööbli ehitamist....

huvitav, miks ma selle siis ette võtsin? ja miks ma ei tee seda, mis plaanis on?
hmh

nojah... nii see mul üldiselt käib jah... tuli siuke tuju ja teengi...
ega noeed roooozid mul ju ka plaanis polnud. sissesõidutee katmine sillutisega samuti mitte.

enda õigustuseks võin öelda, et naised pididki see kurja juur olema.. noh, et ei tea plaanidest midagi ja olid puu otsas, kui neid tehti... või oli see hoopis vastupidi ja nad tõid puu otsast miski jama alla... kesse enam mäletab :))

a muidu lubivärv mulle kangesti meeldib:

illuminaator :P


mälestusi hiljutisest talvest:



ma pidin pikali kukkuma, kui nii suure tammelehe leidsin. enamasti on nad ikka rohkem kui poole väiksemad. suurem kui saapatald..

Otsanummakene

taevakene :)))

vaadake häälega, s.t. kuulake :)
.

Lund, lund, lund...

... terve tund, sajab alla

:)

Tegelikult algas väike sadu juba eile ja mingi kirme oli õhtuks maas. Praegu aga sajab päris suure hooga :). Temp ca -1C

Internett ei olegi alati saatanast :)

Mida kõike netist leida ei ole... ühe ekspeditsiooni lugu 20 a tagasi :)

Rooside katmisest

Kui sel suvel aeda roosid toodud said, lugesin Hansaplanti lehelt, et osad neist vajavad kuiva talvekatet. Hakkasin siis otsima, mismoodi neid talveks katta.

Nii Hansaplanti kui ka Rosmakori lehel soovitatakse roosid esmalt mullata ja siis veekindlalt katta. Seda aga nõndamoodi, et külgedelt käiks tuul ka läbi (Hansaplanti lehel on pildid ka):

• Paigaldada ülesmullatud roositaimede kohale 30 kuni 40 cm kõrgusele puit-, metall- või plastikkaared. Kaared katta armeeritud kilega (müügil majapidamiskauplustes koormakatte nime all). Ehitatud kiletunneli mõlemasse otsa tuleks jätta tuulutusavad, mis saavad talve jooksul lumega kaetud. Väiksema roosiaia saab talve vastu kindlustada ka tavapäraste kuuseokste abil, kuid samaväärset külmatõrjet see ülaltoodud variandiga võrreldes ei paku.

• Kevadel, enamasti aprillis, tuleks talvine kuivkate eemaldada. Roosipõõsaste vahele puistata liitväetist vastavalt konkreetse kasutatava väetissegu juhendile. Talveks kuhjatud muld tasandatakse ning sellega on roosipeenrad uue õitsehooaja alguseks ette valmistatud.

Enam-vähem nii ma siis tegingi. Segasin kokku 1/3 mulda (siukest keskmise kuivusega), 1/3 kuiva turvast ja 1/3 kuiva peenikest kergkruusa ning kallasin roosidele pähe. Kuna ma pidin nagunii neile aiavõrgust torud ümber keerama (kitsedele maitsevad roosivõrsed), siis panin roosidele külgedelt katkilõigatud koormakattekilest pelletikotid pähe ja need võrgud siis sinna ümber/otsa. Seega peaks see mullahunnik peaks nüüd olema vihma eest kaitstud ja samas käib tuul ka külgedelt läbi. Ainuke asi, mille ma pean välja mõtlema, on mingid "mütsid" sinna traatvõrgust toru peale, et lumi ei vajutaks seda kotti seal roosi peal vastu maad - pinnalaotus ju võrreldamatult suurem. Pilte saab veidi hiljem.

Ja kui peaks minema väga külmaks, siis ma võin:
a) panna kuuseoksad ümber selle kaetud roosi ja/või
b) keerata pakasekanga ümber traattoru.

Rotimürki peaks ka sinna katte alla panema, küljed on ju lahti ja seal sees hea kuiv koht.

Ilm: teist hommikut järjest maa ja mets kenasti härmas (kusjuures mitte aias, vaid ümbritsevas metsas ja heinamaal). Öösel -5. Eile ja täna päike üle hulga aja.

Talv tulekul?

Ilm.ee ütleb, et põhjapoolkerale saabub talv - sügisene lumetorm möllas Ameerika Ühendriikide lääneosariikides Kaljumäestikust Suure tasandikuni, Siberi põhjaosas on tuisku oodata lähipäevil. Viimase 12. aasta tugevaima oktoobrikuise lumesaju (kohati üle 60 cm) tõttu suleti USA mitmetes osariikides koole ja maanteid, liiklus on tõsiselt häiritud.

Siinpool ookeani mõõdeti Jakuutias eile temperatuuriks -38 kraadi ja lähimatel päevadel on terves Siberi põhjaosas oodata tugevat tuisku.

Meite auulis oli täna öösel kõigest -5,8. Nüüd vist peaks ikka roosid küll muldama ja katma, ma kahtlustan. Katmata ei saa ju jätta, sest vastasel korral vettib sulaga see muld ju ära seal ümber ja peal...

Mõned raportid

Esmalt ülevaade tomateist - espetsiell Köögikatale - minu arust oli parim see Vilma kirsstomat. Teised olid nii ja naa, kuid Vilma oli kõige saagikam ja maitsvam ka. Hästi naljakas oli see San Marzano - kuju on lahe, aga sees oli ainult kuiv viljaliha ja tühjad õõnsused seal, kus teistel tomatitel on see vedelam seemnetaga osa. Maitse oli muidu enam-vähem.



Nüüd ülevaade meite auuli uutest koduloomadest :)

kel veel sügisesed taimeostud tegemata...

pidagu meeles, et HT müügikohtades - s.t. Tartu Rõõmu puukoolis ja Talnas Tammepärja tn 4 oli 29. ja 30. oktoobril kõik platsil olevad istikud -60%.

Sügistööd

Eelmisel nädalal said viimased tulbid ja krookused ka maha pandud. Tegin selle lihtsaks - võtsin torujupi, torkasin augu maasse ja sibula auku. Kuna sibulad olid väikesed, siis sai nii teha. Suurte sibulate puhul poleks nii saanud.

Ja nagu ma nüüd aknast näen, saavad lehed ka kokku riisutud :).
Kahju, et nii märg on, et muru ei saa niita. Mis siis ikka, vast ei juhtu miskit hullu.

Nüüd oleks veel vaja roosid mullata ja mõned asjad kitsede eest võrgutada.

Huvitav, kas see oleks ok, kui paneks rooside ümber traatvõrgust torud ja kallaks toru kuivi lehti täis ja kataks ülevalt miski veekindla katusega?

Lääbakil pojengid on endiselt rohelised.

Icccc

Parkimis"keenjus"

Veel mõningad :)))


Ja tegelikult, tuleb tõde tunnistada, naisterahvas roolis on tihtilugu nagu loodusõnnetus :)))

Ilmaratas

Huvitav, kas need mussoonvihmad ükskord ära ka lõpevad või?! Paneks tulbisibulad mulda ja teeks ehk veel üht-teist.... lehti peaks riisuma ja muru niitma ja...

See on muru, saate aru, onju...

Pujängid ja roosid

Kui see torm mul pea kõik pojengid pikali puhus, siis kas ma peaksin neil nüüd lehed/varred maha lõikama või pigem kevadel?
Iseenesest on pikalipuhutud põõsad täiesti rohelised


Ja kas roose võib kasvuturbaga ka mullata, kui muud turvast ei ole?

Gurmaanlus mitmes tähenduses

Üks asi, mida ma lisaks väga heale ja tundlikult tehtud toidule naudin, on nauditavalt kirjutatu - piisavalt kujutlusvõimet ja võrdlusi, infot, hea keelekasutus ja stiilitaju jne. Peaaegu samalaadne vaimne nauding nagu oma aju kasutamine :)

Selles artiklis on mõlemad nauditaval viisil ühendatud :)

Ilm või asi

Eelmise nädala lõpus oli meil esimene öökülm - 3,5C. Ainukeseks see jäigi.

Sellest saadik (s..t peaaegu nädal) on metsik torm. Täna on tõeline orkaan igatahes, peenemad puud on 45-kraadise nurga all konstantselt. Bhh.

Muru on lehti täis paksult, aga sellise ilmaga riisuma eriti ei kipu ja teiseks ei saakski seda teha - lehed lendaks kohe tont-teab-kuhu.

Jooksma ka ei saa minna :/.

Soojale maale spa-sse :)

Sellise ilmaga kuluks igati üks soojamaa spa ära :))

Nahui spa

KÖÖGIKATA, PALJU ÕNNE!

Mis siis, et jälle tagantjärele.. a ma vabanduseks võin öelda, et seda ma mõtlesin ja murdsin pead, et kellelegi oli ju sünnipäev... ja näed, meenus lõpuks!

Kõike head Sulle!

:)))

saksa ilmauudised

Mõned õppetunnid

Õppetund nr 1:
Preester pakkus nunnale küüti. Nunn astus autosse ja ristas oma jalad, lastes oma rüül paljastada ühe sääre. Preester põhjustas napilt liiklusõnnetuse. Auto üle kontrolli saanud, libistas ta õrnalt oma käe nunna jalale. Nunn ütles: „Isa, mäletate psalmi 129?“ Preester eemaldas oma käe, kuid käiku vahetades pani käe uuesti jalale. Nunn ütles uuesti: „Isa, kas te tõesti ei mäleta psalmi 129?” Preester vabandas ning ütles: „Vabandust, õde, kuid iha on raske kontrollida.“ Jõudes nunnakloostrisse, ohkas nunn raskelt ja läks oma teed. Preester kiirustas kirikusse jõudes otsima psalmi 129, mis ütles: „Jätka ja otsi kõrgemalt, küll leiad õnnistust.“

Loo moraal: Kui sa ei ole oma tööasjades korralikult informeeritud, võid sa maha magada suure võimaluse.

Õppetund nr.2:
Müügiesindaja, administratsiooniametnik ja juhataja jalutavad lõunale ja leiavad antiikse õlilambi. Nad hõõruvad seda ja Džinn tuleb välja. Džinn ütleb: „Igaüks võib esitada ühe oma soovi, mille ma täidan.“ „Mina esimesena! Mina esimesena!“ ütleb administratsiooniametnik. „Ma tahan olla Bahama saarel, sõita kiirpaadiga ja olla ilma ühegi mureta enda elus.“ Pahh! Ja ta kaob. „Mina järgmisena! Mina järgmisena!“ ütleb müügiesindaja, „Ma tahan olla Havail, lõõgastuda rannal oma isikliku massööriga, lõputu hulga Piňa Coladaga ja oma armastatuga.“ Pahh! Ka tema kaob. „Hea küll, nüüd on sinu kord“ ütleb Džinn juhatajale. Juhataja ütleb: „Ma tahan neid kahte lõunaks tagasi kontorisse.“

Loo moraal: Alati lase oma ülemusel esimesena rääkida.

Õppetund nr. 3
Kotkas istus puul, puhkas ja ei teinud mitte midagi. Väike jänes nägi kotkast ja küsis temalt: „Kas ma tohiks ka istuda sinu kombel ja mitte midagi teha?“ Kotkas vastas: „Muidugi, miks mitte.“ Jänes istus puu alla maha ja jäi samuti puhkama. Järsku ilmus välja rebane, hüppas jänesele kallale ja sõi ta ära.

Loo moraal: Et istuda ja passida, tehes mitte midagi, pead sa istuma väga kõrgel kohal.

Õppetund nr. 4
Kalkun lobises pulliga. „Ma tahaksin olla võimeline pääsema sinna puu otsa,“ ohkas kalkun, „kuid mul pole selleks jõudu.“ „Hea küll, aga näksi minu pabulaid“ vastas pull, „need toidavad sind selleks piisavalt“ Kalkun nokkis tüki sõnnikut ja leidis selle olevat piisavalt toitev, et lennata kõige madalama oksani. Järgmisel päeval, pärast sõnniku söömist, jõudis ta kõrgema oksani. Lõpuks, pärast neljandat päeva, jõudis kalkun uhkelt puu tippu välja. Seal märkas teda farmer, kes ta maha lasi.

Loo moraal: Kõnts võib sind ju tippu aidata, kuid see ei hoia sind seal kaua..

Õppetund nr. 5
Väike lind lendas talveks lõunasse. Ilm oli linnu jaoks liialt külm ja nõrkedes külmast, kukkus ta alla suurele väljale. Linnust kõndis mööda lehm ja täpselt tema kohal otsustas ennast kergendada. Lamades sõnnikuhunniku all, taipas väike lind, kui soe tal seal oli. Sõnnik oli nii soe, et see soojendas ta täiesti üles! Ta lamas seal sooja ja õnnelikuna ning hakkas lõpuks õnnest laulma. Mööduv kass kuulis lindu ja hiilis asja uurima. Heli järgi liikudes avastas kass linnu sõnnikuhunniku alt, tõmbas ta sealt välja ja sõi ära.

Loo moraalid:
1) Mitte kõik, kes su sõnnikuga üle valavad, ei ole su vaenlased.
2) Mitte kõik, kes su kõntsa seest välja tirivad, ei ole su sõbrad.
3) Ja kui sa oled sügaval sita sees (in a deep shit), on parem hoida oma suu kinni!

Kuhu meil kiire on?

Don Wood saatis selle täna (ärge küsige kes ta on, ei tea). See kirjeldab paljuski seda, kuidas me tegeldes oma (kohati mõttetute) igapäevatoimetusteg, magame maha või jätame märkamata palju olulisemaid asju.

… Midagi, mille üle mõelda….

Washington DC. Metroo. Külm jaanuarikuu hommik 2007. Mees viiuliga mängis kuut Bachi teost umbes 60 minuti jooksul. Selle aja jooksul käis jaamast läbi umbes 2000 inimest, enamus suundumas tööle.

Umbes 3. minuti möödumisel:
keskealine meesterahvas märkas, et üks muusik mängib. Ta aeglustas oma tempot ja peatus mõneks sekundiks ning seejärel tormas edasi, et oma ajakavast kinni pidada.

4 minutit hiljem:
Viiuldaja sai oma esimese dollari: naisterahvas viskas raha mütsi ja jätkas edasiminekut korrakski peatumata.

6 minutit hiljem:
Üks noormees nõjatus vastu seina teda kuulama, siis aga vaatas kella ja läks edasi.

10 minutit hiljem:
Kolmeaastane poiss peatus, aga ta ema togis teda edasi liikuma. Poiss peatus uuesti viiuldajat vaatama, aga ema tõukas poissi tugevamalt ning poiss jätkas ka oma teekonda ise kogu aeg tagasi vaadates. Sama stsenaarium kordus mitmete lastega. Iga lapsevanem aga ilma igasugu erandita sundisid lapsi edasi kiirustama.

45 minutit.
Muusik mängis jätkuvalt. Ainult 6 inimest jäid selle aja jooksul seisma ning kuulasid natuke aega. Umbes 20 inimest andsid raha, aga jätkasid kõndimist seisma jäämata. Muusik kogus selle ajaga kokku 32 dollarit.

1 tund.
Ta lõpetas mängimise ning vaikus võttis taas võimust. Mitte keegi ei pannud tähele, keegi ei aplodeerinud, keegi ei tundnud muusikut.

Keegi ei teadnud seda, aga viiuldaja oli Joshua Bell, üks maailma parimaid muusikuid. Ta mängis ühtesid parimaid teoseid viiulil, mille väärtuseks on hinnanguliselt 3,5 miljonit dollarit. Kaks päeva varem andis Joshua Bell täismajale kontserdi Bostonis, kus pilet maksis keskmiselt 100 dollarit.

See kõik on tõsielusündmus, mille organiseeris Washington Post oma sotsiaalse eksperimendi käigus „Taju, maitse ja inimeste prioriteedid“ ja kus Joshua Bell mängis tundmatuna metroojaamas . Eksperimendiga taheti välja selgitada, kas tavalises kohas justkui mittesobival ajal me tajume ilu? Kas me peatume, et seda hinnata? Kas me tunnetame talenti ebaharuldases kohas?

Üks võimalikust järeldustest sellest eksperimendist oli see: Kui meil ei ole hetkekski aega peatuda ja kuulata üht parimat muusikut maailmas mängimas parimaid teoseid, mis eales kirjutatud, ühel parimal pillil maailmas… Kui palju asju me oma elus siis tegelikult maha magame???

sam mjuusik

ma ei mäleta, kas ma neid linke olen siia pannud :)

oh taevas, mis laul :)
(ja muidugi mis video! :)))

joala, väga püssi soenguga, nagu keegi mainis

kikerpuu

ja see oli üks mu lemmiklaule (video on üsna mõttetu taustal)

ja muidugi suvi!

väga lahe, midagi pole öelda :)

ja muidugi suveöö! üks mu konkurentsituid lemmikuid siiamani!

kusjuures - kuulake, kui puhas diktsioon! ei mingit kähinat, muminat ega muud jampsi

oeh, milline lapsepõlvemeenutus :)

seda polnud mul meeleski.. kuigi soome keeles olen ma seda kuulnud küll

oh taevas! :)

---


ja et ma ei ole nüüd paar tundi muud teinud, kui juutuubist lapsepõlve meenutanud, siis tuleb veel mõni :)

eurovision 1972

caterina valente

hih

ivo linna
mu meelest on ta hääl järjest paremaks läinud (erinevalt nii mõnestki teisest)

oh, seda ma mäletan! ka originaalis

ja kuidas see laul mulle lapsena meeldis! :)

heidy tamme on minu meelest kõige ilusama häälega eesti naislaulja.
kahju, et tema "aeg annab kõik" ei ole netis saadaval. mul õnnestus see küll pika-pika otsimise peale endale eesti raadio fonoteegist paar aastat tagasi hankida.

veel

ja siin ongi ta ise hall, nagu ennist laulis.... hääl pole ka kaugeltki enam see :)

hmm. ära sa räägi, häält veel täitsa on... natuke on (eriti kõrged registrid) veidi "vananenud", aga muidu pole väga viga :)


WOW!
mõni aeg tagasi ma ei leidnud mitte ühtegi tema esitust netist.. ja nüüd koguni mitu
veel üks


kahju, et marju kuudi noorena lauldut netis pole, õnneks on raadios osa alles.


anu anton 1967

uno loop

sügis

meite auulis said siis ka eile tulbi- ja nartsissisibulad maha. osa tulbisibulaid peaks lähipäevadel saabuma, siis tuleb need ka panna.

eile oli hästi ilus ja päikeseline ilm ja vedasin ja kühveldasin päev otsa kruusa ja killustikku. kohutav!

öösel ilge torm, täna selline hootiste hoovihmahoogude ja kohatiste päikeselaikudega ilm. sooja 10 C. paar ööd tagasi oli esimest korda heinamaa valge, meil aias 0,8 soojakraadi.

roosid olid paksult õienuppe täis, kuid korjasin need ka täna ära.

kas siberlastel tuleb lehed maha lõigata? ma justkui olen kuulnud, et tuleb.. ?

vist on 1 hosta veel viiruses, aga pole päris kindel. eks kevadel ole näha.

millal roose mullatakse?

Aeg lendab ja väike nuputamisülesanne ka.

Aga kõnniteekivi on maas. Kinni ka vibratud. Paari kohta on serva vaja tükke lõigata, aga praegu ei taha ma igatahes tükk aega relakat näha (eriti muidugi mitte kuulda). Ja üleüldse lubasin ma endale, et kuni nädalavahetuseni füüsilist tööd ei tee.

Aga arvake ära (ja kes hiljuti teada sai, olgu esialgu vait), millal ja kus avati esimene Eesti regulaarne bussiliin. Ja kui kaua sõit umbes kestis.

Kaunist ja õnneliku sügist!

Ilusat sügist kõigile!

ja ajendatuna Hilise kommentaarist tema viimase postituse all (a la katsu sa midagi meestele selgeks teha), üks selgitav nali :)

Mees sõitis oma mootorrattaga mööda Tallinna tänavaid. Järsku läks taevas
pilviseks ning oli kuulda Jumala kõmisevat häält: „Kuna sa oled üritanud
jääda mulle igati ustavaks, võin ma täita ühe sinu soovi.“

Mootorrattur jäi seisma ja ütles:“ Ehita sild Tallinnast Stockholmi. Siis
saan igal ajal Rootsi sõita.“

Jumal ütles:“ Su soov on liiga materialistlik ja raskesti teostatav.
Mõtle milliseid silla toed peavad olema selleks, et need ulatuksid
Läänemere põhja ning kui palju betooni ja terast selleks vaja on! See
kasutaks pea-aegu täiesti ära mitmed looduslikud ressursid. Ma võin seda
teha, kuid mul on raske leida õigustust sinu soovidele maiste asjade
järgi. Võta veidi mõtlemisaega ja proovi keskenduda sellistele soovidele,
mis aitaksid inimsugu.“

Mees mõtles selle üle pikalt. Lõpuks ta ütles:“ Jumal, ma soovin, et mina
ja kõik mehed maailmas saaksid naistest aru. Ma tahan teada kuidas naised
ennast tunnevad; mida nad mõtlevad kui nad meid vaikusega karistavad;
miks nad nutavad; mida nad tegelikult mõtlevad, kui väidavad, et midagi
pole viga; ning kuidas on võimalik naisi tõeliselt õnnelikuks teha.“

Jumal vastas:“ Kas sa tahad sillale kahte või nelja sõidurada?“

Kui pea ei jaga...

..siis peavad jalad jagama. Antud juhul küll käed. Kui ikka mõistust õigel ajal peas ei ole, mis meenutaks, et kõnniteekivi panekul väravapostide vahele tuleb nende alla ka kaablid panna... siis tuleb pärast osa kive sillutise vahelt välja urgitseda, et saaks ikka kaablid ka pandud. See on see "tehtud-mõeldud" või "üks kord mõõda, üheksa korda lõika" :).



Aga mõnikord mu nupp jälle ikka nokib ka. Kõnniteekivi peaks jooksma välja kuni asfaltteeni. Aga asfalt on pandud nii, et selle minupoolne ots on hästi kaldus. S.t. asfaldile ei jäetud panemisel mitte siukest serva, kuhu oleks saanud kive edasi panna, vaid lasti teerulliga serv siledaks, s.t. aluskillustikuga triiki. Ja mina küll sinna mingeid kaevikuid kangiga raiuma ei hakka! Asi sai lahendatud nii, et panin kaldus servaga äärekivid lapiti maha (no väikese kaeviku pidin ikka sinna raiuma ka) ja siis edasi juba kõnniteekivi. Äärekivid said/saavad tsementseguga kinni ja nende serva ja asfaldi vahele jääb veel pisike tsementeeritud "renn", et vihma- ja lumesulamisvesi saaks ära voolata.


Nagu juba aru saite, toodi kõnniteekive juurde. 4 alust. Eks ma siis katsun enne talve nad maha saada. Kõige vastikum selle juures on servakivide relakaga parajakslõikamine. Oeh. Seepärast mul osad servad siiani lõpetamata ongi :))))



Armsad inimesed - kui te Haapsallu satute ja teil aega on, siis külastage kindlasti ka Iloni imedemaad! Ma annaks preemia sellele inimesele, kes selle idee peale tuli, et see rajada. Eriti huvitav on seal muidugi lastel - saab meisterdada ja joonistada ja nädalavahetuseti küpsetada ja... Astrid Lindgreni teoste ainetel tehtud multikaid ja filme saab vaadata, õues soovikaevu juures muinasjutte kuulata, Mattiase majas ringi vaadata ja palju-palju muud teha. Lisaks sellele, et seal on muidu hästi mõnus (ja seal aias kasvab ka üks õunapuu, millel on hästi maitsvad õunad!), on üks korrus Ilon Wiklandi galeriimuuseum. Üks mu lemmikkunstnikke. Ta ju annetas paar aastat tagasi enamuse oma töid Haapsalule... ma olin seal varem ka käinud, aga tahtsin jälle minna ja just seepärast me seekord Haapsallu sõitsimegi. Lihtsalt võrratu! Igal juhul tasub külastamist. www.ilon.ee

Arvake ära, kelle tuba see on :)







P.S: Ja Nurga Puukoolis ma ei käinudki! :) Ja mul on selle üle väga hea meel. Sest meie ahvimeel võib meid tirida ei tea kuhu ja välja mõelda igasuguseid vabandusi, miks meile ikka veel see üks põõsas, see üks kook, see üks pits, see üks ... ikka tarvilik on. Aga vahel on vaja hoopis mõelda, mida mul tegelikult tarvis on ja millega ma hetkel toime tulen. Sedasi siis seekord.*

*ja see ei olnud mõeldud mitte mingisuguse vihjena kellelegi, kes praegu aiandeid-puukoole külastab ja taimi tellidb :) - ikka ainult mu enda mitte eriti tagasihoidliku isiku kohta :)

Trumm ja tema tänaõhtune mantra

eilähenurgapuukooli, eilähenurgapuukooli, EILÄHENURGAPUUKOOLI, EIIIILÄHHHHEEENURRGAPUUUUUKOOOOLIII!

Huviküsimus* vol 2

Paljude Astrid Lindgreni raamatute illustraator Ilon Wikland (üks mu lemmikkunstnikke, kelle piltidest õhkub ääretult puhas ja tugev tunne) on öelnud, et kui ta oli "Vendade Lõvisüdamete" jaoks valmis joonistanud Katla kindluse, siis ta alles hiljem oma joonistusi vaadates avastas, et ta on joonistanud ühte reaalselt eksisteerivat ehitist. Mis ehitisest on jutt?

---

Aga kanapea olen ma endiselt - täna hommikul olid mul riided tööleminekuks kenasti seljas ja tahtsin veel kampsuni peale panna.... tõmbasin siis aga uhkelt hommikumantli selle asemel selga ja marssisin ukse poole....

* no piuksusid siin mõned kangesti selle kilvaküsimuse koleda kõla kallal :)

Sügis vol 2

Meil hakkavad ka ikka mõned tomatid juba punaseks minema :). See peaks olema Vilma (Köögikata taimed).



Ja moosi tegin ma sel aastal ka. Esimest korda elus aprikoosimoosi. Õhtul aprikoosid pooleks ja mingi koguse suhkruga kappi. Mul oli 4 kg aprikoose ja vist ca 1 kg suhkrut. Järgmisel päeval väikesel tulel keeta (mahl tuleb ööga välja), lisada 1 sidruni mahl ja ca 10 min enne lõppu 2-3 spl konjakit (brändit). Alkohol aurab välja, maitsenüanss jääb.



Mida teha kui teil on hunnik õunu (Deia kitseõunad), pirne ja ploome (oma vanemate aias nahistamise tagajärjel) ja need kipuvad käest ära minema. Mis muud kui potti. Kuna ma nagunii olen magusasööja, siis parem süüa moosi kui muud suhrurikast jura.



Aga remontantmaasikas õitseb nagu oleks kevad :)

Andke mulle andeks, armsad inimesed,

Aga ma lihtsalt ei suutnud jätta seda siia panemata

Kilvaküsimus

On ju teada, et kirjandusteoste tõlkimisel on äärmiselt oluline see, kes on tõlkija. Kehv tõlkija suudab ka kõige parema teose tuksi keerata, kuid hea tõlkija sulab tõlgitava teksti ja autori mõtte ja tundega nii ühte, et annab selle imehästi edasi. Näiteks Vladimir Beekmani on Astrid Lindgreni teosed suisa imeliselt tõlkinud...

1980-ndatel aastatel hakati esmakordselt inglise keelde tõlkima Doris Kareva luulet. Kes oli tõlkija? Palun ärge guugeldage, kasutage iseenese tarkust ja oletusvõimet :). Kui välja ei tule, annan vihjeid :).

Varia

Muid naljakaid taimi leiab me aiast veel. Näiteks selline mitmekorruseline hosta. Esmalt ajas õievarre (ainult ühe!), millel lehed küljes. Siis hakkas veel teist korrust ka lisaks tavapuhmale kasvatama. On see normaalne?






Sealsamas kõrval on helmikpööris... puhmas nagu puhmas ikka. Õied ka nagu õied ikka. Ja järsku võttis kätte ja kasvatas 3 pikka vart, millel lehed küljes.... Ma ei saa aru, kas see on miski anomaalia või mis... ja kas ma peaks need varred maha lõikama või mitte...


Kui veel anomaaliatest rääkida, siis kui ei oska ikka väravat lihtsalt niisama loodis ja sirget teha, siis tuleb selleks mõni lihtne moodus leiutada. Näiteks lasete poolelioleva ruumi seina külge ristlatid kruvidega kinni - hea lihtne loodida ju. Ja sinna külge siis omakorda aialipid... imehea loodida, kuiv ja soe.... Pärast tuleb need alumised kruvid lihtsalt seina küljest lahti kruvida ja värav õue viia. Ja vähemalt on mu prügikastimaja nüüd lõpetatud, hinged ja väravad kõik tehtud ja töötavad. Värvimine jääb ilmselt järgmiseks aastaks.



Kui juba ehituse peale juttu läks, siis jah, Thela, Sul oli õigus - kõnniteekivi on otsas :). Aga otsas ka natuke halvas tähenduses - nimelt tuli kive mõne aluse jagu puudu ja need tuleb juurde tellida. Tobe on see, et kuigi praegu on kvaliteetseid kõnniteekive ulmeliselt hea hinnaga saada, on need teist mõõtu ja ma pean ikkagi kallimad kivid ostma... noh, õnneks ei ole ka nende hind enam nii meeletu nagu ta möödunud aastal oli.



Ja kuna kõnniteekivi sai otsa ja sangpommi ikka veel ei ole (ma kirjutan ükspäev miski selgitava postituse neile, kes arvasid, et see miski Ilja Murometsi tüüpi harrastus on), siis pidi kruusakarjäärist niisama kive kohale tarima... Põrand istmete ees oli ka kuhjaga kive täis :)))




Aga põõsasmaranad õitsevad korralikult. Sellesse konkreetsesse gruppi läheb üks valge ka veel juurde, pole lihtsalt sinnani jõudnud.


Kollane ja roosa vesiroos on nüüdseks ka päris mitmeid õisi teinud ja nuppe on veelgi. Esimene nupp on ka punasel vesiroosil, aga ma ei tea, kas jagub niipalju päikest, et ta lahti läheks.


Isiklik vikerkaar :). Paar nädalat tagasi paistis päike ja siis tuli äkki üks lühike vihmahoog...

Tõbila

Mul on üks hosta, mis mulle juba kevadest saadik veidi muret teeb. On teine siuke roheline, keskelt valge triibuga. Roheline peaks olema valge ümber veidi gofreeritud.. kuid mulle tundub, et ta on nii palju ja imelikult, et see ei ole päris õige asi. Lehed on ka kuidagi imelikult allapidi rulli ja käkra käändunud. Sorti ei tea (eeldatavasti Striptease), silt kadunud, aga ta on mu aias olnud ca 3 aastat. Sellele hostaviirusele iseloomulikke tumedaid laike justkui ei ole... ja lehe alumine külg ei ole ka vale "joonisega" justkui.... Osad (nooremad) lehed ei ole üldse keskelt valgeks värvunud... Äkki keegi oskab midagi öelda.. kasvõi kõhutunde baasil. Pildid klikitavad, nagu ikka.

Eile lasin siis roosidele, floksidele ja okaspuudele Topasi selga. Näis. Huvitav on roosidel see, et varred justkui oleks algul täitsa OK (kuivavad ka täiesti noored võrsed) ja kuivamine algab tipust - s.t. roosinupp hakkab ülaltpoolt kuivama. Pilt on küll veidi udune, aga aru saab siiski.



Kas pojengi selline väljanägemine viitab ka miskile tõvele? varred on justkui korras...



Ja siin on teile jahukastet nii et tapab. Zuccini. Krt!

Krt!

Ma üritasn 2 korda pilte üles laadida... ja teatab see saadana blogspot, et tal on error... ma igatahes ka praeg rohkem ei jaksa. kui eelmisel päeval ollakse koju saabunud kell 2... (väljas oli +3).. ja siis päev otsa tööd teha... noh, mitte küll väga efektiivselt, kuid siiski... siis ei jaksa enam klahve toksida :)

ööd!

... crosstrainer või sõudetrenažöör, selles on küsimus...

.. ja kas kettler või raleigh...
ja kust saab 8 või 12 kg sangpommi
ja üldse....

olla või mitte olla... ;)

oleks anekdoot, kui poleks tõsi

kui see poleks tõsi, siis oleks see nagu mehhiko seebi paroodia. praegu meenutab aga väga 30-ndate saksamaad (kes neid propagandafilme näinud on, saab aru)

edgarjuugend

huvitav, kes on need inimesed, keda sellise ajupesuga tümaks tehakse. või õigemini, milline on küll nende IQ

sügis neh

ei, need ei ole enda tomatid. käin kogu aeg turul, ostan hunniku tomateid ja mõtlen, et teeks sisse... aga siis kuidagi söön nad ikka kõik niisama ära. arumaisaa :)

a see-eest tegin ma esimest korda elus aprikoosmoosi. see käis nii, et aprikoosid pooleks, suhkur peale. retseptis oli 4 kg aprikooside kohta 2,5 kg suhkrut, mina panin 1 kg. segasin ära ja ööseks külmkappi. järgmisel päeval hästi vaiksele tulele keema, enne veel 1 sidruni mahl ka sisse. ei ole vaja palju keeta, tunde järgi. ca 10-15 min enne valmimist 3 spl rummi v konjakit (brändit) ka sisse. alkohol aurab välja, kerge maitsenüanss jääb juurde. ja purki.

see suve lõpp kujunes kuidagi väga pirukarohkeks... aga kuna me oleme vastsed praeahjuomanikud, siis on see ka täitsa mõistetav :). enamasti ohtralt tomatit, sibulat, paprikat... vahel ka sutsu sinki või kabatshokki või juustu jne. põhjaks liivataigen.

ja kui juba praeahjust rääkida, siis jummala hea, kui mõni söögivalmistamise koht on gaasiga, mõni elektriga ja mõni puudega. tekkis mul (üsna mittetavapäraselt) ühel pühabahommikul singi, sibula ja praemuna isu... ja gaas sai otsa. aga no milleks siis praeahi on.. täitsa ajas asja ära :)

ja no need kartulid ja kukeseened ikka :)

tere, mina siin!
jälle kõik pähklid pintslisse pistetud. ma nägin küll, kuhu need varud koguti, vaat kui lähen ja urgitsen kõik välja :))). tikrid jõudsime ise enne ära süüa... ega neid muidugi palju ei olnud ka.

ja ma tahaks väga teada, milline tõbras see mu roosidega nõndamoodi teeb. kui keegi teab, palun lahkesti oma teadmisi minuga jagada. pungad kuivavad avanemata ära ja osasid on keegi sedaviisi närinud..

lõpetuseks mu lemmikmoon :). samasugused pisikesed on kollased ja valged ka. hästi lahedad.