Päris lahe idee! Artikkel Postimehest
Aed nagu lapitekk 29.04.2006 00:01
Eva Toome, toimetaja
Paarkümmend aastat tagasi Ameerikast alguse saanud aiapidamismeetod lubab vähese tööga suurt saaki ka tillukesest aiast.
Ruutviljeluse (ingl. k square foot gardening) mõtles välja inseneriharidusega ameeriklane Mel Bartholomew. Mis sellest kasu võiks olla?
Ameeriklase lubadus on igal juhul ahvatlev: 80% kokkuhoidu ruumis, ajas ja rahas. Näiteks aiast võtab selline peenramaa enda alla vaid viiendiku tavapärasest. Ka harvendamine jääb ära ning tüütut rohimist ja kastmist on tavalisest palju vähem.
Uuele aiapidamisviisile pani aluse Bartholomew’ tõdemus: paljud kaotavad aianduse vastu huvi just seetõttu, et traditsioonilisel kujul nõuab see arutul hulgal tööd ja aega.
Kevadõhinas külvatakse pikkade peenarde kaupa üht sorti taimi, siis aga hakkab umbrohi lokkama ja tüütu rohimine sunnib vägisi aiatööd kiruma. Saagikoristusajal saabub üleüldine uputus: naabrid ja sugulased pakuvad vastastikku pesukausside kaupa kurki, tomatit ja salatit – sest seda lihtsalt on palju.
Kas Bartholomew’ väljamõeldud ruutviljelus on suur ameerika mull või lihtsalt pool sajandit hiljem ja teisest suunast meieni jõudnud järjekordne ruutpesiti istutamise kampaania?
Lähemalt uurides näib siiski, et insener-aedniku nippidest võib kasu olla ka siinsel aiapidajal. Seda enam, et viimastel aastakümnetel on ruutviljelus leidnud järgijaid Inglismaal ja Indias, Rootsis ja Soomes ning mujalgi maailmas.
Põhjanaabrite aiafoorumis oma viimaste aastate ruutviljeluse kogemusi jaganud aiasõprade seas on vähe neid, kes kogu oma aia ruuduliseks teevad, ent paljud on sellest aiaõpetusest noppinud välja mõne kasuliku nipi.
Osa teeb mõne ruudulise lapi oma lastele, kellele selline lõbus peenramaa palju rohkem rõõmu valmistab, osa on jäänud kasutama ka ruudulise aia säästlikku kastmissüsteemi või kasvatavad seni kurke ronitaimena, nagu Bartholomew õpetab.
Ruudulise aia põhitõed
Kogu aiamaa on jaotatud 30 x 30 cm ruutudeks, need omakorda asetsevad 16 kaupa koos, s.t 4 x 4 ruutu korraga. Sellise 1,2-meetrise küljega ruutude vahele jäävad teerajad, nii et ruudu sees olevat mulda ei tallata kunagi. Taimi harides ulatub aednik parasjagu ka keskmiste taimedeni. Samas võib peenralapp olla väiksem, näiteks lastele sobib hästi 3 x 3 ehk kokku üheksa ruuduga tükk.
Enamasti kasvatatakse igas ruudus erinevaid taimi, kuid suurema pere puhul võib ühe taimega täita ka mitu kõrvuti asetsevat ruutu.
Ühte ruutu mahub:
• 1 tomat
• 2 kurki, mis suunatakse üles tugivõre peale ja mis sel viisil palju vähem ruumi võtavad
• 8 (2 x 4) hernetaime või lattuba
• 1 kapsas
• 4 (2 x 2) salatit
• 9 (3 x 3) madalat aeduba
• 16 (4 x 4) porgandit, peeti, sibulat või redist
Muld
Et head saaki saada, tuleb muld hoolikalt ette valmistada. See peab olema kohev ja rammus. Mel Bartholomew kasutab lisaks tavapärasele kõdusõnnikule ja kompostmullale palju mulla struktuuri ja veesisaldust parandavat mineraalset vermikuliiti. Eesti väikeaiapidajatel on seda raske leida, aga kindlasti sobivad ka tavapärased mulla parandamiseks kasutatavad segud. Iga kord, kui saak on koristatud, segatakse tühjaks jäänud ruudu mulda taas veidi kompostmulda ja sõnnikut.
Asukoht
Nagu ikka, tuleb peenramaale valida aia kõige päikeselisem ja tuulevaiksem koht, kuhu ei kogune seisvat vett. Kui liigvesi teeb muret, tuleb mõelda selle ärajuhtimisele ning kasutada kõrgendatud peenraid.
Seemned
Korraga külvatakse vähe taimi. Selle asemel et külvata pikk tihe seemnerivi, mida hiljem on vaja harvendada, soovitab Mel Bartholomew külvata täpselt nii mitu seemet, kui vajate. Kui mõni ei idane, võib selle asemele hiljem külvata uue. Kindluse mõttes võite seemned külvata ka kahekaupa ja hiljem ülearuse ära näpistada. Ärge hinnake ennast üle ja pidage vastu kiusatusele korraga palju oma lemmikuid maha panna. Kui armastate näiteks salatit, külvake seda paarinädalaste vahedega mitmesse ruutu, mitte ärge pange korraga maha suurel hulgal salatiseemet. Sel juhul jätkub saaki kauemaks.
Kastmine
Värskeid külve tuleks piserdada iga päev, et muld ei kuivaks.
Iga istutatava või seemnest tärganud taime ümber tehakse madal lohk, mis takistab kastmisvee liigset laialivalgumist. Sel viisil ei erguta kastmine ka umbrohtude kasvu.
Kastmine sõltub mullast ja ilmast, lisaks on eri taimedel erinevad soovid. Liivamaa vajab sagedast kastmist, vesine ja tihke savimaa vähem. Kuival ja kuumal ajal tahavad taimed rohkem vett, vihmasel ajal võib niiskus hakata liiga tegema. Kogemus tuleb aja jooksul.
Iga taime tuleb kasta vajaduse kohaselt, mitte pillutada vett kogu peenramaale laiali. Kastmiseks sobib käepärane 2,5 dl kruus või muu mõõdunõu, millega ämbrist vett ammutada ja taime ümber kallata.
Keskmiselt tahab üks taim kastmist kord nädalas ning sel juhul on kogused sellised:
• aeduba – 1/2 kruusi
• kapsas – 1-2 kruusi
• porgand – 1/4 kruusi
• lillkapsas – 1 kruus
• kurk – 2 kruusi (kuumal ajal 2 x nädalas)
• salat – 1 kruus
• sibul – 1/4 kruusi
• redis – 1/4 kruusi
• kabatšok – 2-4 kruusi (kuumal ajal 2 x nädalas)
• tomat – 3-8 kruusi (kuumal ajal sama kogus 2 x nädalas)
• hernes – 21/2-3 kruusi 1 ruudu e 8 taime kohta (kuumal ajal sama kogus 2x nädalas)
Kui katta muld poolvalmis komposti, muruniite või oksapuruga, väheneb teie ruudulisel peenramaal vee aurumine ja umbrohtude levik veelgi.
Kel soovi, võib painutada traatvõrgust ühele ruudule sobiva võre, mida saab vajaduse järgi kergesti teise kohta tõsta ja millele asetada taimede kaitseks varjutuskangas, katteloor või kile.
Tühjaks jäänud ruutudesse tuleks siia-sinna silmailuks istutada-külvata kasulikke lilli – saia- ja peiulilli või kresse, mis peletavad taimekahjureid.
Varakevadisi külve ja külmakartlikke taimi saab katta kilega või kattelooriga, sama materjal aitab mitmete kahjurite vastu või kaitseb herneid või ube lindude eest.
Kellele see võiks sobida?
Lisaks neile, kes tahavad ruumi ja aega kokku hoida, sobib selline ruudustik hästi lastepeenraks. Kõrgemale alusele tõstetuna saab sel viisil ürdi- või köögiviljaaia rajada ka vanemale või puudega inimesele, samuti on võimalik mõned ruudud tekitada rõdule või terrassile. Sel juhul peab taimekasti sügavus olema vähemalt 30 cm.
Kel huvi, võib internetist lisa otsida. Otsingusse tasub panna kas square foot gardening või soomekeelne ruutuviljely.
Pilte ja lisalugemsit siit ja siit ja siit ja siit