nädala äravahetamine

nädalavahetus oli, õnneks superilmaga. eile paras,ca 17kraadi ja tuuletu. öösel veidi vihma ja täna 22 kraadi, tõsi, vahepeal natuke liiga tuuline. aga muidu päris hea, sest kohati hakkas liiga palav.

pukspuu õitseb. lõhn on pehmeltöeldes omapärane :)




mõlema päeva õhtuks olime läbi nagu läti rahad, aga nimekiri tuli üsna lühike:


lauba panin maha kapsad. tavalised ja brokkoli. nuikud peanvist otse peenrasse külvama, sest ettekasvatus ebaõnnestus.
kapsaaugud - tehtud jälle selle sibulaistutajaga - ma olen sellega ka ülimalt rahul, palju lihtsam ja kiirem kui miski kühvliga.




maha said olemasolevad tomatid (osa ostsin,osa enda ja vanemate kasvatatud). 1/3 kasvuhoonet tuleb veel istutada.
enne seda said sideraadid (keerispea) kasvuhoonest välja roogitud (oli ca 80 cm pikk) ja multshiks hakitud.

keerispea kasvuhoones (siin veel koristamata)




multshivabrik




istutasin ka hunniku tageteseid.
kastsin söögivilja.
vedasin ära pisikese mullahunniku
panin peenardesse tuhka ja osadesse ka savi
ei niitnud :)

ja õhtuks olid jalad ümmargused.


täna istutasin paprikad
veel tageteseid
külvasin saialille ja niidulilli üle kraavi
vedasin koos väikemehega ära pool pisikest kruusahunnikut
paigaldasin ümber ca 15 m lammakaablit (no see oli kokkuvõttes lihtsam kui iga nädal mingit ribakõnniteekivi servas niita.
kiskusin välja mõned võililled

ja elujõulised nad on :). mulle meeldivad... aga no peenras on vahetevahel liiast :)




kaaselukas kaevas välja ühe suure siberi iirise ja pani selle teise kohta (välja tulikaevata kivide ja kile seest, tiigi servast, sest lämmatas seal üht mägi-ebaküpressi), istutas ringi hunniku flokse ja rohis mitu kärutäit võililli. üks kaevetöö oli veel, aga sellest vast homme.



oh, ja tulbid, need tulbid!  nii uskumatult kaunid. suur tänu Mildale ühistellimust tegemast!

professor röntgen

princess xxx (homme vaatan)

esiplaanil 2 abricot parrot'it, taga paremal thijs boots

see on jäänud esimesest aastast siin krundil. davenport.

see on ka esimesest aastast, aga nime ei mäleta,

ainuke puhasvalge

hoopis isemoodi (tellinud ma teda eraldi justkui ei ole, aga võib-olla tegi seda see sakslane, mistanimioligi :)

ilus! :)

ja isegi 2 poeedinartsissi on lõpuks pärast mitmeaastast pingutamist :)

aprill, aprill, va ninaprill!

ilm on siuke... aprilline :).

aga kask jookseb ja toas saab ka ju midagi teha.
pikeerisin tomatid- varto aknalauakasti, 2 red cherry't ja 2 moskovskii delikates'i. ülejäänud ostan.

paprikad gypsy on kenasti kasvanud ja tunnevad ennast lampide all väga hästi. tomat pole ka välja veninud ega midagi.

külvasin tageteseid 5 sorti ja 1 mingi eriti ilulise amarandi.

ainult et... kuhu ma olen pistnud või kesse on sisse vehkinud mu eelmisel aastal ostetud suurepärase porgandi naval (ja zucchini millet) seemned?  aprillinali või mis?!

UPD: külvasin prostasid kapsaid, nuid ja muid, nagu ikka. ühe potitäie mulda suutsin ikka põrandale kummuli ka keerata :)
teravaotsaline peakapsas express
varajane peakapsas golden acre
lillkapsas erfurter
brokkoli lucky (Aidi soovitusel)
brokkoli Rumba
nuiku Luna (Aidi pealt ahvitud)
nuiku Gigant (kah Aidi pealt ahvitud)

Aidi, kas Sul kapsad on külvatud? kas Sa millalgi õue külma ka viid?

prostad kapsad

jeerum, ma tegin midagi, mida ma pole varem teinud- külvasin kapsaid. 5 (!) sorti nuikapsas, 3 sorti lillkapsast, üks neist eriti peenike (ma imestasin kõvasti, et kapsaseemneid on pakis ainult mõned - Muhedik, jätsin 1 seemne Sulle ka :) ja 3peakapsast, üks neist kohe täitsa prosta, aga üks kähar. no eks näis.

nuikapsaid sai sellepärast nii palju. et ma olin juba 3 sorti välja valinud ja ära ostnud, aga kuna ma olen jätkuvalt Aidi eelmise aasta ogoroodina lummuses, siis küsisin temalt, mis sordid tal olid. no ja siis oli mul ju kohe neid ka vaja :D

loodetavasti nad ikka tärkavad ja loodetavasti jätkub mul peenraid.

väikemehe käest saab otsekohe teada, millega me/ma tegelen. üks tema lemmikmänge on väikeste 1l kilekottidega. kui mingil ajal oli tema lemmikmänguks nendega pelletivedu, siis veidi hiljem tegi ta muudkui hakkliha ja pakendas seda unnates neisse kilekottidesse. täna ta taris oma kotte ühest toanurgast teise ja teatas, et neis kottides on sõnnik :)

aga nüüd ma pean magama kobima, sest vaatamata sellele, et on vaba päev, saabub kella 8 paiku loomaaiast elevandikompost. no ikka seesama sõnnik :)

peenramärkmeid

aja jooksul enda jaoks kogutud mõned head  ogoroodinanipid  (hea ikka, kui inimesed väga häid uudissõnu leiutavad). ma topin neid muidu erinevatesse kohtadesse ega leia pärast mitte midagi üles.
mõlema aedniku videosid olen mitu aastat vaadanud.

peet

https://www.youtube.com/watch?v=mP2CXz4nEVQ


kapsalised

https://www.youtube.com/watch?v=kHmCf6Or1x0

(kui keegi oskab öelda, misasi see fatseli on, mida ta sideraadina sügisel kasutab, oleks tore).



porknad

https://www.youtube.com/watch?v=LCB6_GAyqrw



ja kurgid, eriti kasvude teema

https://www.youtube.com/watch?v=agqNH3mj8XE


https://www.youtube.com/watch?v=MkA0MtQOvS4



https://www.youtube.com/watch?v=lmVWJkJzGGM&list=PL0NUPxIos0HPBocPAclUb4td7Uvp1FWhs&index=6

veel stasitikat

kollane lagodehhi pojeng tegi tänavu esimese õie :). oli ikka ilus küll (selle kuumaga küpses ruttu ära). "tillipojengid" õitsevad, teised sätivad ka. roosidega on seis endiselt nutune.. mu üllatuseks on täie elu ja tervise juures ingrid bergman, aga see külma-,haiguste-ja plahvatusekindel aspirin vaagub hinge. isegi pink robusta on tõenäoliselt õhtul... natuke aega veel vaatan, kas tast saab miskit v mitte.

kirss õitses see-eest esimest korda uhkesti (eelmisel aastal oli 3 õit), pirnil on pooled oksad külmunud, pooled õitsesid.

tomatid-kurgid kasvuhoones kosuvad kenasti ja enamik neist õitseb ka. amazonkal juba pisikesed kurgijupid ka küljes.

pipardest prairie fire on juba hulgaliselt pisikesi "küünlaid" teinud, suured piprad on veidi pikatoimelisemad. neil katsetasin sel aastal siis esimeste õite äranäpistamist ka... kuigi ma pean ütlema, et esimese ühe õie asemel on vähemasti sweet chocolate teinud 4 õit korraga kobaras... aga ma pooltel võtsin need ära - eks pärast on siis näha.

praegu ei ole küll üldse istutusaeg, aga ma ei saanud oma lehelisi enam kassetis ka piinata - istutasin peenrasse ringi kõik salatid, rohelised sibulad (entita, heshiko, ishiko), sidrunkoraindri, peterselli, selleri (golden self blanching) - kuigi ma ei tea, kas neist karvadest miskit asjalikku üldse kasvab.

kõik nuikapsad istutasin ka maha (omar ja superschmeltz) ja osa lehtkapsast ka (white russian kale ja red russian kale), ülejäänud peavad veel veidi ootama, rohkem ei jaksanud eile.

lauba sai suurtest puukastidest veel 4 peenart tehtud (1m x 70 cm) - selline paras kast 2 zucchini jaoks vmt. kartul sai ka lasagnepeenrasse maha pandud (umbes 30 mugulat)

kaalikas, põlduba ja 3 sorti peeti on tärganud. hernes on suhteliselt niru (normalseimad on hetkeseisuga kelvedon wonder ja shiraz, samuti bingo). porgand on kusagil vesiheina sees peidus, rohida ka eriti ei saa, s.t. ei näe :/. sibul on kõikjal ilusti tärganud.

millalgi peaks mingeid asju vist võrgutama hakkama - kapsaliblikad, kitsed ja naabrikassid :/


ja no on ikka jama küll - kasvuhoonesse tahan enda ettekasvatatutest veel kindlasti 9 sorti tomatit panna, kuid mahub ainult 6.... :/

hooldusvaba aed

ei mingit hirmsat kaevamist, rohimist ja muidu rassimist. väga lahe. põmst sama, mida a paljudes inglisekeelsetes videotes-saadetes on räägitud ja ntx raamatus - no dig gardening kirjutatud. lihtsalt selles vene aias on kõik veel lihtsam ja praktilisem.

sarnast vaheldamist, et 1 peenar igal aastal puhkab ja on kompostihunnikuks, kuhu järgmisel aastal lähevad õrvitsad-zucchinid, peale seda kapsad jne, tahan ma kohe katsetada. mde, sarnast süsteemi harrastab ka jules dervais, kelle linnaaed, mis annab väga palju köögiviljasaaki, on ülimalt tuntud.

siin on jupikesed, kuidas see tädi erinevaid kultuure kasvatab ja hooldab (õigemini, ei hoolda :). palju häid nippe!


avamaakurgid

http://www.youtube.com/watch?feature=endscreen&v=T7exz0NTxy0&NR=1


zucchinid-kõrvitsad

http://www.youtube.com/watch?NR=1&feature=endscreen&v=R1lOSPtO8QA


kapsas-peet-seller-tagetes

http://www.youtube.com/watch?v=2E9CImxwLxU



ja siin kogu saade:


http://www.youtube.com/watch?feature=endscreen&v=4LPY2TDigZQ&NR=1


muide, tema kirjutatud raamatuid saab tellida ka amazonist:
http://www.amazon.co.uk/s?_encoding=UTF8&search-alias=books-uk&field-author=Galina%20Kizima

.

10. mai

• - esimene muruniitmine sel aastal
• - pikeeritud enamik tomateid - miskipärast ei taha nad kasvada + osad on kuidagi imelikult heledaks läinud. samas on potid kõik kõrvuti, mullasegu üks ja seesama, kastan ka ühtmoodi.....
• - tarisin kõik brokkoli-, lehkapsa,-, paksoi- ja porrutaimed pottidega kasvuhoonesse. ehk on neil seal valgem ja muidu sobivam. tomatid jäid veel tuppa. 

üle 20C sooja

öösel ja 11. mail suur ja pikk vihm. seda oli väga vaja.
ööbik
(kägu juba nädal aega)

igavesed südametud...

... on need aiasaialased! :P. ja kuna mitttekeeeeeeeeeeegi (iiahi häälega) ei piuksatanud ühtegi kaasatundvat silpi mu viimase postituse peale, kus kurtsin oma kapsandusalast õnnetust, peate te nüüd üksikasjaliku kaeblemise ära kuulama ja pilte ka veel vahtima :). paras teile! :P

lühidalt tahtsin ma saada mõningaid varaseid kapsalisi, et need toas natuke ette kasvatada ja ilma soojenedes terrassile suurtesse pottidesse ringi tõsta. külvasin siis igasugu seemneid - kale, collard, tronchuda, paksoi, taisai, kailaan. igatühte mitu tükki ja erinevaid sorte. seemned külvasin kookostablettidesse ja panin sellesse plastmassist "minikasvuhoonesse", millel läbipaistev katus ka peal. kokku 30 tk. käisin ja poputasin ja asjatasin ja...

ja siis pühaba õhtul, kui oli lehepäev, mõtlesin, et peaks nad suurematesse pottidesse istutama, et kui juured läbi selle tableti kasvavad ja neid alles siis suuremasse potti panna, siis võivad nad ju viga saada. ühtlasi tahtsin katsetada seda altkastmissüsteemi (sub-irrigation), et hea tulemuse korral terrassinõud ja kasvuhoone ka sedasi ehitada. mõni aeg tagasi panin lingi, kus selle kohta palju üksikasjalikke pilte on.

segasin siis igavesti hea mulla kokku ja istutasin oma kapsanduse ringi. tegin iga taimekese jaoks mineraalveepudelist poti, kuhu alla lõikasin peenikesed lõhed. paras nikerdamine oli nendega. poti põhja panin kergkruusa, siis mulla ja siis istutasin sinna kookostableti koos taimega. siis panin potid alusele, kuhu valasin vee.

lisaks eelnevale ehitasin veel ühe spetssüsteemi taimede jaoks. kuna mul on suured aknad, kuid aknalaudade pindala on siiski piiratud, mõtlesin suurte akende paremaks ärakasutamiseks välja kavala süsteemi. süsteem seisneb keset akent olevas riiulis. kuna riiul ei tohi valgust varjata (all on ju ka taimed), siis tellisin selle jaoks mitmekihilise (30 mm paksuse) makroloni. samas ei tahtnud ma mingeid riiulijalgu aretama hakata ja tükk aega mõtlesin, kuidas seda riiulit sinna kinnitada. äkitselt plahvatas, et ma saan need riiulid ju ka lakke (õigemini aknasilluse külge) ka riputada. sai siis betooni sisse augud puuritud ja sinna spetsiaalsed metalltüüblitega konksud ostetud. konksude külge kett ja keti peale riiul.

nõndaks, kõik väga kena ja ilus.

ladusin siis kõik oma "pikeeritud" peened kapsad sinna riiulile ja olin maru rahul.






aga halvad harjumused võivad teadupärast kõik head kavatsused ära nullida. või vähmeasti palju palju jama põhjustada. nii ka seekord.

kuna samast aknast paistis eelmisel päeval päike otse silma, panin akna ette kangatüki "kardinaks". riputasin ta nendesamade konksude külge, kuhu olid kinnitatud riiulit kandvad ketid. ja järgmisel hommikul tahtsin ma seda sealt ära võtta (sest eriti kaunist vaatepilti ta seal ei pakkunud). ronisin siis pisikese redeliga ühe konksu juurde ja võtsin kanga ühe nurga konksu tagant ära. no ja otse loomulikult ei viitsinud ma seejärel 2 astet alla astuda ja 1 m redelit edasi tõsta, et teine kangaots lahti päästa, vaid sikutasin kangast, lootuses, et ta tuleb ise lahti. tuligi! :). koos ketiga :D... teisel korrusel magav kallim igatahes ärkas valju aga napi verbaalse nördimusväljenduse peale :D.

nojah, mis mul muud üle jäi, kui need va kapsad ja potid kuidagi püüda üles korjata. kuna muld oli enne korralikult läbi kastetud, oli seda muda terve põrand ja aknalaud täis. ja kui nüüd meenutada, miks ma üldse selle lisariiuli pidin tegema, siis otse loomulikult olid ju alumisel aknalaual ka taimed pottides.... ühesõnaga, peale moodustunud mäsu ärakoristamist oli vaatepilt suhteliselt nukker. vähemalt osaliselt. mõned taimed kolmekümnest jäid vist ikka ellu ka. aga pooled on umbes sellised. huvitav, miks nad seda protestiaktsiooni ENNE ümberistutamist ei korraldanud ... oleks mitu tundi tööd ära jäänud :))






peedid elasid kapsarünnaku suhteliselt väikeste kadudega üle. neid me kasvatame praegusel ajal noorte võrsete saamiseks salatile lisamiseks. tärkamise ajal näevad nad igatahes väga ilusad välja - erkpunased varred heleroheliste lehekestega.




salati jaoks kasvatatavad hernevõrsed õnneks pihta ei saanud




ja brokkolivõrsete kasvandus on õnneks teise akna peal. siin on näha 2 alust, kust võrseid saab lõigata, 2 alust, kuhu just on külvatdu ja 1 , mis on tühjaks söödud ja ootab uut külvamist. kõige tagumine on nisuoras - muidu väga ilus vaadata, aga me pressime sellest mahla talviste vitamiinide jaoks.


väljas tundub kevad siiski lähenevat - vaatamata sellele, et üldine lumekihi paksus on veel ca 40 cm kanti, on kraavi päikesepoolne kallas juba paljaks sulanud (ja seda esiplaanil olevat ca 3-meetrist puud siin enne ei kasvanud, vaid see on 2 päeva möllanud tormi tulemus).



aga kohati on hanged veel muidugi liiga kõrged. osaliselt on saanud neid raudlabidaga laiali lõhutud, aga igalt poolt lihtsalt ei jaksa, sest kogu see mass on kõvasti jääs, tihke ja raske.


täna hommikul -6, pilves.

kapsa kasvatamisest

erinevatest kohtadest kokku kopitud õpetusi:

theodora: 2008-06-11 09:48:01

kas keegi teab,millal tuleb kapsataimedele katteloor peale panna,et vältida kapsaliblikate munemist,kas kohe peale istutamist või on selleks mingi kindel periood ja millal ära või võtta?

lehevaksik: 2008-06-11 18:02:14

katteloori võib kohe peale külvamist peale panna- kiirendab tärkamist ja üldse kasvamist. Samuti võib loori panna ka kohe peale istutamist. Ise kasvatan taimed ette kasvuhoones ja peale taimede istutamist avamaale asetan loori taimedele peale. sellega väldin maakirpude ja teiste kahjurite rünnakuid. Loori all olen neid hoidnud juuni lõpuni. Sellest hoolimata on suur-kapsaliblika röövikud ikka mõnel aastal kapsastel söömas. Siis olen nad lihtsalt ära korjanud ja hävitanud.

kylli: 2009-04-20 11:06:33

Kas kapsataimede ettekasvatamisel on mingeid erilisi nippe mida peaks arvesse võtma. Mure selline:seeme idanes kenasti, enne kui jõudsin pikeerima hakata muutusid taimekesed kuidagi kahvatuks, siis hakkasid idulehed närtsima ja lõpuks taim närtsis, sama lugu tundus tekkivat ka lehtkapsaga, jõudsin pikeerida , aga taimi päästa ei õnnestunud. Arvasin et kehva muld, sest muude taimedega oli ka jamasid . Nüüd uus muld, uus külv , peakapsas jälle kahvatuks tõmmanud pikeerisin kiiresti. Ühes vanas artiklis kirjutas kogemustega kasvataja, et varase kapsa taimi kasvatab soojas kasvuhoones hilist , aga õues mitmekordse katteloori all , kuna neil pidavat kasvuhoones liig palav olema. Ehk on ka aknalaual kevadpäikeses liiga palav , kas kinnine kütteta rõdu oleks parem???

sipsu: 2009-04-20 21:07:51

Mina olen aastaid oma kapsataimed kõik kütteta kasvuhoones kasvatanud nii varase- kui ka lillkapsataimed ja pole neile külm liiga teinud.Üleeile oli hommikul -6 ja ei ole midagi juhtunud.Mina neid ei pikeeri vaid külvan kohe seenme sobivate vahedega ja kui nii suured siis otse sealt põllule istutan.Ma kaldun küll arvama et see rõdu variant ei ole paha ega seal siis öösel ikka nii külmaks ka ei lähe.Aga ega sa muidu teada saa kui tee proovi kaotada pole ju midagi. Edu!

kylli: 2009-04-20 21:31:12

Tänud! Tõstsingi juba päeval taimed rõdule, lisaks kapsale mõned veel.Tomati, lillherne , peiulille. Seal selline +10 temp öösel. Leidsin ka eelmisel aastal väljaprinditud kapsakasvatusjutu ja seal kirjapandu kinnitas ka minu kahtlusi. Ehk jäävad seekord ellu.

theodora: 2009-04-27 08:45:35

hea,et see teema üles tõsteti,mul ka kasvasid eelmisel aastal toas aknalaual taimed ja kõik hukkusid,nad olid lihtsalt peenikesed välja veninud niidid.Pärast ostsin turult taimed.Nüüd panin ka külma kasvuhoonesse ja taimed on ilusad ja isegi idanesid kiiremini.Ööseks oleks katteloori peale pannud.

kivikilbik: 2009-05-05 11:17:01

kui kapsataimi istutada avamaale ,kas peab juurt natukene ka lühemaks näpistama või ei

KollaneTulp: 2009-05-25 13:43:52

kui suure vahega kapsad istutada? on 2 varajase kapsa taime, 2 lillkapsast ja 2 hilist. kas 30 cm on piisav vahe?

Tulip: 2009-05-25 14:35:39

jah,30cm on paras vahe.Juuri ära mitte vähemaks näpista ja istuta esimeste pärislehteni mulda ja kasta istutusauku ja pärast ka.Puutuhka võid ka ümber taime panna,et kirbud kohe nahka ei pistaks.

ettekasvatamisest-külvamisest

artikkel seemnemaailmast
http://seemnemaailm.ee/articles/index.php?GID=83

Õigesti ettekasvatatud taimed juurviljakasvataja edu pant.
Ettekasvatamise eesmärgid on ilmselged. Ettekasvatamise teel saab pikendada
vegetatsiooni perioodi, saada varajasemat ja kõrgemat saaki. Mõningaid
soojalembeseid juurvilju mõnedes regioonides saab kultiveerida ainult
ettekasvatamise teel. Peale selle, taimede ettekasvatamisega saab viljelda
väärtuslikke sorte ja hübriide, millede seemnete hulk on väike. Seemnete
idanevus kasvuhoones ja avamaal on reeglina 30-50% madalam, kui kodustes
tingimustes ja ebasoodsates tingimustes võivad nad üldse mitte idaneda.
Sellepärast tekibki aednikel vajadus taimede ettekasvatamiseks. Peaaegu kõik
aednikud kasvatavad taimi ise, kuigi korterid ei ole selleks sugugi
kohandatud. Reeglina kasvatatakse korteris taimi ette aknalaudadel ja juba
see tekitab probleeme: külm aken ühelt poolt ja radiaatorite soojus teiselt
pooolt, valguse vähesus lühikese valguspäeva ajal võrreldes avamaaga,
piiratud pind suure vajaduse rahuldamiseks taimede järele. Kõiki neid puudusi saab osaliselt kõrvaldada. Aknad tuleb
tihendada tuuletõmbe vältimiseks. Radiaatoritele tuleb asetada kas vineer,
papp või midagi muud, et kaitsta taimi üles tõusvate soojaõhu voolude eest.
Aknalauda võib suurendada. Kõige raskem on rahuldada taimede valgusvajadust.
Võib muidugi panna lisavalgusti päevavalguslambi näol, mis on hõõglambist
ökonoomsem, ja lülitada see sisse 2-3 tunniks peale päikeseloojangut. Kuid
selline konstruktsioon on korteri jaoks liiga kogukas. Sellepärast ei tasu
kiirustada taimede ettekasvatamisega, vaid tasub oodata päeva pikenemist.
Eriti käib see kapsa ning seejärel pipra ja tomatite kohta. Kui valgust ei
ole piisavalt, siis taimed venivad välja, on peenikesed ja nõrgad. Päeva
pikkus muutub piisavaks tavaliselt märtsi teisest poolest, selleks ajaks
suureneb ka päikesepaisteliste päevade arv. Kui korteri akendesse paistab
selge ilmaga otsene päike vähem kui 4 tundi, siis on taimede ettekasvatamine
riskantne. Kvaliteetseid taimi ei õnnestu ettekasvatada ja saaki tuleb kujundada
keskpärastest taimedest.

Mulla ettevalmistamine

Mullasegu koostis sõltub kultuurist. Suuremale osale kultuuridest (kapsad,
tomatid, piprad, baklažaanid, kurgid, arbuusid, sibul) sobib järgmise
koostisega muld: mulda - 25-30%, turvast või kõdu - 30-50%, liiva - 25-30%.
Kapsale võib liiva osa suurendada kuni 40%-ni. Tomatid on mullasegu suhtes
vähemnõudlikud - mulla osa võib olla kuni 70% ja kasvatamine isegi puhtas
mullas võib olla edukas. Häid tulemusi annab kõigi kultuuride kasvatamine
segus, mis koosneb 40% saepurust ja 60% turbast, sel juhul on vaja lisada
tuhka või fosfor- ja kaaliumväetisi. Näiteks, 10 l segule lisatakse 80 g
superfosfaati, 30 g kustutatud pulberlupja, 15 g kaaliumsulfaati ja 15 g
ammooniumsalpeetrit. Kõigil juhtudel, enne seemnete külvamist, lisatakse
ämbri segu kohta 10 g trihodermiini.
Taimede ettekasvatamise ajal muld topsides tiheneb. Selle vältimiseks
kasutataksegi kobestina saepuru. Taimede ettekasvatamiseks võib kasutada ka
poest ostetud mullasegu.

Milles ja kuidas ettekasvatada taimi

On mitu taimede ettekasvatamise võimalust: turbapottides, topsides,
pakendites, spetsiaalsetel tablettidel, kastides, kassettides jne. Taimi
võib kasvatada pikeerides ja pikeerimata. Pikeerimine on taimede
ümberistutamise ühest mahutist teise kasvu ajal.
Taimede kasvatamisel pikeerimisega külvatakse seemned alguses alustele või
kastidesse. Mulla kiht neis on 2-3 cm. Muld peab olema kergelt niiske.
Seemned laotatakse hoolikalt mulla pinnale 1,5-2 cm kaugusele üksteisest ja
süvistatakse 1-1,5 cm sügavusele kerge sõrmevajutusega. Seemned seejuures
märguvad ja satuvad omapärasesse asemesse. Seejärel kaetakse seemned 0,5-1
cm paksuselt mullaga, tihendatakse kergelt peoga ja kastetakse nii, et vesi
ei uhuks seemneid välja. Teatud vanuses taimed pikeeritakse. Mahutid
ümberistutamiseks valitakse lähtudes konkreetsetest tingimustest.
Parim variant on kasutada turbapotte. Neid saab osta poest. Kuid võib
kasutada ka piimatoodete plasttopse, polüetüleenpakendeid jne. Nende põhja
on soovitav teha väike auguke. Topse võib kleepida paberist, kokkukeeratud
polüetüleenkilest. Peale pikeerimist tuleb topse või kaste hoida varjus 2
ööpäeva, sest heleda valguse käes võivad taimed närbuda.

Taimede pikeerimine

Pikeerimine on taimede ümberistutamine kasvu ajal ühest mahutist teise.
Pikeerimine on väga tähtis toiming. Seda kasutatakse selleks, et kindlustada
taimedele küllaldane pind toitumiseks ja harjutada taimi ümberistutamisteks.
Kui on seemneid ja tähendab ka taimi palju, siis pikeeritakse ainult
tugevamad taimed.
Kaks tundi enne ümberistutamist tuleb kasta taimi sooja veega, selleks, et
taimed tuleks kergemini ja vigastusteta mullast välja. Varakult
ettevalmistatud mahutitesse tehakse pulgaga süvend. Pikkeerimisel võetakse
taimed ettevaatlikult mullast välja, kärbitakse juuri kolmandiku võrra ja
istutatakse topsi, pakendisse või kasti. Juuri kärbitakse selleks, et
edaspidi areneks rohkesti narmasjuuri. See soodustab taime kasvamist topsis
ja eriti avamaal. Peale istutamist mulda kergelt tihendatakse.
Piprad ja tomatid istutatakse samale sügavusele, kus nad kasvasid enne.
Pipar talub eriti halvasti sügavamale istutamist.

Taimede karastamine

Ettekasvatatud taimi on soovitav enne avamaale istutamist karastada.
Istutamine, reeglina, toimub siis, kui ilm ei ole veel küllaldaselt soe ja
sel juhul võivad karastamata taimed hukkuda. Karastama hakatakse taimi
kaks-kolm nädalat enne istutamist. Algul asetatakse taimed rõdule ainult
päevasel ajal, kuid nädal enne istutamist jäetakse nad sinna püsivalt, kuid
tingimusel, et ei ole järske jahenemisi. Kui sobiv ilm istutamiseks viibib,
kuid taimed kasvavad juba üle, siis kasutatakse temperatuuri alandamist
taimede kasvu pidurdamiseks. Kui taimede kasvu alguses on vähe valgust, siis
samuti alandatakse temperatuuri. Sel juhul taimed ei veni välja ja on
tugevamad. Eriti efektiivne on see meetod kapsa puhul.

Taimede kasvu aeglustamise viise

Tihti tekib olukord, kus taimed kasvavad välja vale istutustähtaja
planeerimise või kehva ilma tõttu. Taimede kasvu pidurdamiseks kasutatkse
järgmisi võtteid: juurte kärpimine 5-7 cm sügavusel 8-10 päeva enne
istutamist, kastmise ärajätmine, temperatuuri alandamine. Juurte kärpimne
soodustab juurte arengut mulla ülemistes kihtides, mis soodustab mullapalli
tihenemist ja parandab taimede juurdumist ümberistutamisel.
Kastmise ärajätmine - kõige lihtsam - ei tähenda praktikas muidugi
kastmise täielikku lõpetamist, vaid ainult veehulga ja kastmise sageduse
vähendamist. Peab olema tähelepanelik, et mitte lasta mullal täielikult läbi
kuivada, eriti, kui taimed on päikesepoolsel aknalaual. Sellistes
tingimustes võib taim närtsida päevaga. Temperatuuri alandamine on
efektiivne mitte ainul kasvu aeglustamiseks, vaid ka taimede karastamiseks.

Taimede istutamine avamaale

Kui taimed on ettekasvatatud topsides, siis ei ole vaja teha erilisi
etevalmistusi istutamiseks. Taimed peavad olema mõõdukalt kastetud, et
mullapall oleks tihedam ja ei pudeneks laiali. Kui taimed on ettekasvatatud
kastides, siis on ülesanne keerulisem. Enne taimede väljavõtmist mullast
tuleb muld hästi läbi kasta. Taimed võetakse välja tingimata mullapalliga ja
asetatakse sobivasse nõusse. Juuri võib töödelda spetsiaalsete
juurdumisstimulaatoritega. Vahe taimede väljavõtmise ja istutamise vahel ei
tohi olla pikk.
Istutada on soovitav sombuse ilmaga või õhtul. Lühikese valguspäevaga
harjunud taimed ei kohane kohe ereda päikesega. Muld peab enne istutamist
olema hästi haritud ja kastetud. Read peavad olema sirged ja taimed asetsema
ridades võrdsete vahedega.
Topsides ettekasvatatud taimed juurduvad hästi. Kui kasutati plastist,
polüetüleenist või muid topse, siis taim koos mullaga võetakse topsist
hoolikalt välja ja asetatkse varem ettevalmistatud süvendisse. Kui kasutati
turbapotte, siis taimed istutatakse koos potiga. Kohe peale istutamist taimi
kastetakse rohkelt, muld taime ümber multšitakse turbaga, kõduga või kuiva
mullaga. Sellistes tingimustes taime juurestik taastub kiiresti ja muld
säilitab kauem niiskuse. Varakevadise istutamise ajal, kui muld on
küllastunud niiskusest, ei ole taimi peale istutamist vaja kasta.

Taimede ettekasvatamine avamaal

Osadel kultuuridel, eriti hilise valmimisega, võib taimi ettekasvatada
avamaal. Selleks kaevatakse kraavike sügavusega 20-30 cm, sinna külvatakse
tihedalt seemned (seemnete vahe 2-4 cm, sügavus 1cm). Seejärel muld
tambitakse kergelt kinni, multšitakse turbaga, kuivade lehtedega või
liivaga, kastetakse korralikult ja kaetakse klaasiga või mingi muu
läbipaistva materjaliga. Peale tõusmete ilmumist rohitakse ja eemaldatakse
kattematerjal (vajadusel kaetakse taimed sellega uuesti). Püsikohale
istutatakse siis, kui taimel on formeerunud 3-4 lehte. Ümberistutamiseks on
hea valida sombune päev. Väljaistutamise tehnika on sama, mis kodus
kasvatatud "mittetopsi" meetodil taimedel. Sellise meetodiga võib
kasvatada kõiki kapsaliike.

külvamisest vol 3 - kurgid, kõrvitsad, kapsad, porknad jne

Muhedik ja Mirjam õpetasid sedasi (18. märtsil):

Kõrvitsaid, kurke ja arbuusi ei soovita enne mulda panna kui kuu enne peenrasse istutamist, sest nende juured tahavad laiutamist ja kui potis jääb kitsaks, jäävad põdema.

kurgi ja kõrvitsaga oota aprilli lõpuni, niipea ju soojaks veel ei lähe ja 2 kuuga venivad nad väga ära

Lillkapsas ja brokkoli külvatud.

Järgmisel kuul külvataporru ja osa tageteseid, vast mõni salat ka, muidugi ka kartulased potti

Tomatid külvata märtsi keskel

Paprika külvata märtsi algul

Seller külvata märtsi algul

kui porgandit külvata, sega sellesse istutusturbasse veidi liiva juurde või muretse kaktusemulda.

Maasikatel ka paras aeg (märtsi algus) ja ka igasugu (varajase saagi jaoks)lill- ja spargel- jt kapsad, hilisema saagi jaoks siis aprillis.


P.S: kui kellelgi on männiku karjääri liiva vaja väikeses koguses (mul on vundamendi tagasitäide + sissesõidutee alune tehtud männiku karjääri liivaga, siis ehituspoodides 25 kg kotiga müüdavad ehitusliivad (neid on erineva fraktsiooniga) on männiku karjäärist pärit ja talvel aknalauapotinduseks ma kasutan seda liiva. selle talvega on kulunud ca 1/3 kotti.

paar repsepsi - lehtkapsasalat + chips

kale (lehtkapsas) on üks mu suuri lemmikuid. 2 salatiretsepti:

granaatõuna ja rosinatega
http://www.youtube.com/watch?v=V5G41x7fY-o&feature=related


tavalisem, sibula ja avokaadoga

http://www.youtube.com/watch?v=glWUNBJxkMY&feature=related


kaste kalechips'ide jaoks:
3 red bell peppers
3 cloves of garlic
3 tsp salt
1/2 cup olive oil
blended and poured over
4 bunches of kale cut into chip size pieces and massaged in. Dehydrate until crunchy. (However long that is. Everyone eats them before they are done at my house)

kapsandusest

Spargelkapsas ehk brokoli

Oma lähedasest sugulasest lillkapsast on ta väärtuslikum, sest sisaldab klorofülli, eriti rohkesti ka karotiini, C-vitamiini, B-grupi vitamiine ja rauda. Spargelkapsas seedub hästi, tema maitse meenutab pigem sparglit kui kapsast. Brokoli on kasvutingimuste suhtes lillkapsast vähem nõudlik ja valmib varem.

Taimed istuta kasvukohale mai esimesel poolel vahekaugusega 40–50 cm. Tihedamalt istutades areneb vähem külgharusid, mis kasvatavad samuti õisikuid. Jälgi, et istik satuks samale sügavusele kui kassetis kasvades. Pärast istutamist kasta korralikult.

Spargelkapsas vajab kogu kasvuperioodil rohkelt vett, muidu jäävad õisikud kidurateks ja puituvad. Spargelkapsale ei meeldi booripuudus, seda toiteelementi on lihtne anda puutuhaga. Kobesta aeg-ajalt taimede ümbrust, et muld oleks kohev ja õhurikas.

Spargelkapsa roheline õisik koosneb jämedatest lihakatest õievartest ja hästiarenenud õiepungadest. Toiduks tarvitatakse õisikut koos lihava, sparglit meenutava õisikuvarrega. Varajased sordid valmivad juba 40–50 päeva pärast kasvukohale istutamist. Pärast põhiõisiku eemaldamist hakkavad lehekaenlad kasvatama väiksemaid kõrvalõisikuid, mis valmivad 16–20 päeva pärast. Nii jätkub spargelkapsast esimeste öökülmadeni.

Õisikute korjamisel ole hoolikas: õige aeg on siis, kui õienupud on hästi väljaarenenud, kuid veel mitte avanenud. Sooja ilmaga lähevad need lahti juba poole päeva jooksul ning hõrk sparglimaitse kaob. Toiduks valmista nagu lillkapsastki. Keeda õisikud aurutis kergelt pehmeks, neid võib lisada supile või tarvitada iseseisva toiduna. Sobib hästi sügavkülmutamiseks.

Lehtkapsas

Lehtkapsa kähardunud lehed on sageli elegantselt pika varrega, värvuselt hele- või tumerohelised, hallikad või violetsed. Küllap on teda just sellise välimuse tõttu hakatud kutsuma ka palmkapsaks.

Lehtkapsas on suurima toiteväärtusega kapsateisend. Tema mineraalainetest ja C-vitamiinist pungil lehed on eriti väärtuslik toidulisand hilissügisel ja talvel, sest lehtkapsas ei karda külma ning võib aias edasi olla. Kõige maitsvam ongi ta pärast esimesi öökülmi, kui lehtedes olev tärklis on muutunud suhkruks. Kevadel saab tarvitada lehekaenaldes tekkivaid pungi. Lehtkapsas on hästi kiurikas, kiudained viivad aga teatavasti organismist välja kahjulikke ühendeid, muuhulgas ka kolesterooli.

Vali selline kasvukoht, kus lehtkapsa sügisene ilu esile pääseks. Mulla suhtes pole ta nõudlik, kasvab hästi ka raskemal mullal. Sobiv istutusaeg on mai teine dekaad. Jäta taimede vahele 60–70 cm, sest nad kasvavad 65–75 cm kõrguseks. Kasta korralikult ja võta ära alumised kollased lehed. Kasvuajal ei pruugi väetada. Augusti lõpul-septembri algul võid lehtkapsad istutada lilleklumpi, kus nad on pilgupüüdjaks hilissügiseni.

Lehtkapsa mõrkjas maitse lisab omapära salatitele. Kuna lehed säilivad hästi, saab neid kasutada taimeseadetes.

[[2]] Nuikapsas

Nuikapsas on kõige lühema kasvuajaga kapsateisend, varajasi sorte võib tarvitama asuda juba varasuvel. Mahlakas suhkrurohke ümar varsvili sisaldab palju vitamiine. Maitsvad ja tervislikud on ka noored lehed, milles on mineraalsooli ja vitamiine koguni paar-kolm korda rohkem kui varsviljas. Varast nuikapsast ongi otstarbekas süüa koos lehtedega. Kuna karastatud ja juurdunud istikud taluvad kuni 6 külmakraadi, saab nuikapsast kasvatada kiletunnelis enne tomatit või kurki.

Seemned külva mai algul otse kasvukohale 25–30 cm vahega. Püüa külvata üksikult, et hiljem ei peaks harvendama. Kasvutingimuste suhtes on ta vähenõudlik, lepib ka viletsama mullaga. Piisab, kui pärast 3–4 pärislehe tekkimist anda lämmastikurikast pealtväetist. Istutatud taimi väeta alles pärast juurdumist. Kasvuajal kasta korralikult ja kobesta mullapinda. Kui vahepeal jääb niiskust väheseks, võib nuikapsas lõhki kasvada.

Jälgi hoolega kahjurite ilmumist, eriti otsekülvi puhul. Maakirbukahjustus on ohtlik idulehe faasis, siis võivad taimed täielikult hävida. Esimese pärislehe ilmumisel oht väheneb. Kapsakärbse vaglad kahjustavad juuri ning taim närtsib.

Pärast istutamist kata taimed kohe kattelooriga, siis ei pääse kapsakärbes jt kahjurid neile ligi. Kahjureid hoiab eemal ka tuhaga tolmutamine ja nõgeseveega kastmine.

Nuikapsa varsvilju tuleb kasutada noorelt, kui nende läbimõõt on 5–10 cm, vananedes muutuvad nad puiseks ja maitsetuks. Varaselt nuikapsalt võib saada kaks saaki: jäta koristamisel varre alumine osa, mis süüa ei kõlba, juure külge — sinna kasvab 2–3 uut väiksemat varsvilja. Toiduks sobib toorelt, hautatult ja küpsetatult.