mõnda vähemasti oli kirjas postimehes. toomapäev on pööripäev, 21. dets. artikkel ise selline:
Mättal peab enne talsit (jõulupühi) seitse mütsi peas olema, siis tulevat hea viljaasta, arvasid meie põllupidajatest esivanemad.
Lahtiseletatult: enne jõulu suured lumesajud, nagu seda tänavugi on näha saanud, ennustavad tulevaks suveks soodsat viljakasvu ilma. Teadusmeeste arvestuste järgi sajab puhtalt lund kõige sagedamini detsembris ja jaanuaris, teistel kuudel rohkem koos lörtsi või vihmaga.
Põhja-Eestis sajab lund detsembris rohkem, kui jaanuaris. Lõuna-Eestis on seis vastupidine. Üle-Eestiliselt kipuvad olema suuremad lumesajud detsembris ja jaanuaris Harju-, Rapla-, Järva- ja Pärnumaal. Eestis mõõdetud kõige suurem ööpäevane lumekogus kuulub Pärnule ja nii võib juhtuda keskmiselt iga kuue aasta tagant. Mujal Eestis ei ole sellist ilmarütmi märgatud.
Toomapäeva (21. detsember) tuisud tulevad ikka enne jõule. Vanarahvas ennustas, et kui toomapäeval tuiskab, siis tuiskab kogu talve. Toomapäeva tuisu järel aga saabuvad mõnigi kord suured, äkilised sulad. Tänavune ilmakäik armastabki kiireid pöördeid.
Talvekülma vahele võib sulaaega sekka tulla praegu Atlandil laiutava, jõudu koguva hiigelsuure madalrõhuala rüpelt. Samuti võib sula saabuda mõne kagutuulega ligi tikkuva lõunatsükloni poolt.
Nädalavahetusel ja uue nädala algul kestavad kiiresti vahelduvad, rohkem või vähem külmakraadidega ilmad. Selgetel öödel võib sisemaal tulla külma -20 kraadi ringis.
Rannikul on pehmem aga tuulisem, sajab vähest lund ja võib tuisku teha.
Pikalt külma vist ei tee, sest looduses on näha mõnda ilma pehmenemise märki. Veekogudel on jää peale vesi peale tõusmas ja settekaevud ning muu seesugune kipub aeg-ajalt haisema.
Nädala lõpul võib õhutemperatuur kerkida ülespoole, -10 kraadi ringi.
Majandusteadlase sõnul on vaesus tagajärg ja meie võitleme praegu tagajärgedega, selle asemel, et püüda põhjusteni jõuda. «See kõik hakkab pihta väga varakult, juba lasteaias,» teatas ta.
Arraku sõnul tuleb vahet teha neil, kes ei saa ja neil, kes ei tahagi.
Ainelisest vaesusest hullemaks nimetas Arrak vaimse vaesuse, öeldes, et tänane kriis on suuresti just vaimsete vääärtuste kriis.
---Kui eilsed teated Pariisist räägivad lumetormist, siis meie silmis on see väike liialdus, lund tuli juurde umbes 10 cm ja kirdetuule tugevus küündis vaevu 10 m/s.
Seevastu hetkel on lugu tõsine, sest just tänase päeva, õhtu ja reede öö jooksul tsüklon jätkab süvenemist ja muutub tõeliseks fuuriaks. Põhjuseks on üle Läänemere põhjakaare tuulega lisanduv külm Skandinaavialt ning samas tsükloni liikumisse haaratud Vahemerelt ja Mustalt merelt pärinev soe õhk, mis tõuseb kaugele Süda-Venemaale.
Viimaste arvutuste põhjal langeb õhurõhk tsükloni südames reede öösel Peipsi taga 985 hPa-ni ehk 739 mm Hg. Võrreldes meid aegade jooksul külastanud hirmutsüklonitega pole see ju eriti madal (Gudrun 9.jaan.2005, rõhk keskmes 960 hPa), kuid põhjatormi põhjustab kiire õhurõhutõus tsükloni tagalas. Ja see suurima õhurõhugradiendiga ala peaks haarama Soome lahe ja kogu Eesti rannaveed. Tugevate põhjatuulte (algul ka kirde- ja reede päeval loodetuul) haarab kogu Eesti mandriosa. Tuule kiiruseks on arvutatud 15-20 m/s, sellele lisanduvad merel ja rannikul veelgi tugevam iilid 22-25 m/s. Lumesadu, mis algas varahommikul Lõuna-Eestist, katab peagi terve maa ja intensiivistub tund tunnilt. Arvutuste põhjal on alust arvata, et suurima koguse lund saavad siiski tsükloni keskmele lähemad alad-seega Peipsist kuni Pärnu-Kunda jooneni. Lumesaju intensiivsust võib jälgida radaripildilt või siis tund-tunnilt lisanduvat lumekogust ilma automaatjaamadest, vaata. Jäme arvutus 1 mm sadu=1cm lund. Kuna tugev tuul tekitab ka tugeva tuisu, siis on lumekatte paksus 24 tunni pärast äraarvamatu. Kuid juurde võib tulla nii 20 cm lund, seda võib võrrelda näiteks 2008.a. 23.-25. novembrituisuga. Kes ääremail elavad, on täna veel võimalus tagavarasid täiendada ja sedagi kohe , sest õhtuks võib Lõuna-Eestis lugu karmiks minna.
