Kapsas

Pühapäeval sai siis lõpuks terrassi viimase, tiigi äärde ulatuva astme toetusalus ka valatud. Ma olen sellega eelmisest suvest saadik munenud, lõpuks võtsin ikka asja ette :)



Aga see, mis siin paistab, ei ole mitte vetikas ega muu jäledus. Meitel lihtsalt männid õitsevad. Kõik võimalikud ja võimatud kohad on paksu kollase tolmuga kaetud. Tiigilt kaob varsti ära, terrassilt pühitakse ära... aga katusele tema jääb ja moodustab seal sügiseks sellise kena rohelise kihi, mida hammastega ka lahti ei saa ..




Kapsamajandus tunneb ennast üsna kenasti. Brokkolid, lillkapsad ja mõned nuikapsad. Vahelduseks tulpidele :P

Tulbid

Soojendusbändiks hoopis rodo Gibraltar


Annie Schilder, Davenport (üks mu lemmikuid) ja Blushing Girl, õrnkollakas peene punase randiga - väga ilus igatahes!




Ei saa ma seekord ka üle ega ümber Apricot Parrot'itest. Minu jaoks hästi ootamatu, kui väga nad mulle meeldima hakkasid :). Vananedes lähevad tumedamaks, siin on juba näha, kuidas virsikutoon kaduma hakkab ja domineerb hästi tumeroosa.


Leekivoranzhid madalad ühest segupakist. Ühe varre otsa tuleb mitu õit - üks neist suur, teine (või teised) oluliselt väiksemad. Hästi varajased ja õitsevad kaua.



Siin on neid terve pesakond :)



Angelique ja tagaplaanil needsamad oranzhid.


Black Parrot


Texas Gold. Pildil ei saa nii arugi, aga tegelikult väga ilus tulp!





Lubage esitleda - Estella Rijnveld - väga laheda õiega! Viimasel pildil õielehe punasel osal valged täpikesi tegelikult ei ole - see on mändide õietolm peale vihma :)



Green Wave avanemas



Green Wave ja paremal tema esivanem Groenland. Meie aias mõlemad esimest kevadet.




Täna + 16, päike. Eile külm ja vaheldumisi päikest ning vihma.

Kalla

Kuna saime nädalapäevad tagasi kingiks kallajuurika, otsisin infot, kuidas ja mida temaga teha. Ühest kohast sain teavet, et tuleks maha istutada ja mitte kasta... aga teisal on pikk ja üksikasjalik jutt, kus on öeldud, et tuleb "heldelt kasta". Kuna see viimane oli lehel, kus muidu ka põhjalik ja tundub, et usaldusväärne teave, tegingi nii.

Lühidalt siis: istutage maha v potti, pinnaseks sobib turvas, komposteerunud sõnnik, kompost, aiamuld jmt. Pinnas peab olema hea drenaazhiga, kalla talub küll kenasti sibullilledest rohkem niiskust, kuid mitte seisvat vett. Istutage maha nii, et juurikas jääb natuke näha, need "kartuliidude moodi silmad" e pungad mullast välja. Kastke heldelt, leotades pinnas läbi. Juured tekivad soojas üsna kiiresti. Kui on liiga külm, oodake, kuni läheb soojaks ja istutage siis.

Kui õitsema hakkab, võib õisi julgelt lõigata. KUi kalla on ära õitsenud, ei tohi taime maha lõigata. Kasta võib endiselt, juurikas kogub endasse toitaineid lehtede kaudu. Maha võib lõigata peale kolletumist. Peale esimest külma kaevake juurikas välja ja laske õhu käes mõned päevad kuivada. Seejärel säilitage jahedas ja kuivas kohas kas paberikotis või kuiva turba sees (mul olid nad pakitud kuivade höövellaastude sisse) enne järgmisel kevadel mahaistutamist .

---

Planting Guide - Callas

If you love calla lily flowers, become your own florist - it's easier than you might think. And a first rate bargain.

Considering the fact that calla lilies grow from funny-looking knobby tubers, it's difficult to believe that each will produces 10-30 elegant sculptural flowers. But they will and the color selection has never been better.

Outdoor Beds

1. Find a location where the soil drains well. If there are still water puddles 5-6 hours after a hard rain, scout out another site. Or amend the soil with the addition of organic material to raise the level 2-3 inches to improve the drainage. Peat moss, compost, ground bark or decomposed manure all work well and are widely available. Calla lilies can thrive in soils that are too moist for many bulbs, but they will not survive in standing water.

2. Site your calla lilies where they will receive full sun or bright filtered light.

3. Dig holes and plant the callas shallowly, so the tops of the tubers are exposed. Look for the sides of the tubers that appears to have the most "eyes" or growing points, which appear much like the eyes on a potato. Plant the tubers with the eyes facing up.

4. After planting, water your callas generously, soaking the soil. Roots and sprouts will form quickly in warm soil. (If the soil is still quite cool, wait until it warms before planting.)

5. When in bloom, feel free to cut calla lily flowers for bouquets. This will not hurt the plants and having graceful, long lasting blooms to bring indoors is one of the best reasons to grow callas.

6. After blooming has finished for the season leave the foliage in place; don't cut it off. The leaves will gather sunlight and provide nourishment for next year's show. Water as needed. Leaves may be removed when they yellow. (In cold areas, to save your calla tubers for next year, dig them after the first frost. Let the tubers air dry for several days. Then store in a cool location in paper bags or boxes filled with peat moss.)

7. Your callas will rest for a few months before beginning the next growing cycle.

Pots, Tubs & Urns

1. Fill your containers with good quality, well-drained soil. Almost any commercially available potting medium will work fine. Make sure there are adequate drainage holes; calla tubers must never sit in waterlogged soil or they will rot. Keep in mind the mature size of the varieties you have chosen and plan your container sizes accordingly.

2. Site containers where they will receive full sun or bright filtered light.

3. Dig holes and plant the callas shallowly, so the tops of the tubers are exposed. Look for the sides of the tubers that appears to have the most "eyes" or growing points, which appear much like the eyes on a potato. Plant the tubers with the eyes facing up.

4. After planting, water your callas generously, soaking the soil. Roots and sprouts will form quickly in warm soil. (If the soil is still quite cool, wait until it warms before planting.)

5. When in bloom, feel free to cut calla lily flowers for bouquets. This will not hurt the plants and having graceful, long lasting blooms to bring indoors is one of the best reasons to grow callas.

6. After blooming has finished for the season leave the foliage in place; don't cut it off. The leaves will gather sunlight and provide nourishment for next year's show. Water as needed. Leaves may be removed when they yellow. (In cold areas, to save your calla tubers for next year, dig them after the first frost. Let the tubers air dry for several days. Then store in a cool location in paper bags or cardboard boxes filled with peat moss.)

7. Your callas will rest for a few months before beginning the next growing cycle.

Jutt pärit siit

Modern Talking

Ohjeeeeerum! 80-ndate klassika :)))

Sai ikka diskotatud ja tantsitud... kogu see fiiling ja mood ja...

veel


Ega olegi vist muud öelda, kui et oh, kuidas aeg lendab :).

Mõjutame nunnumeetrit :)

tehtud!

nädalavahetusel vanematelt sõjasaagiks saadud kapsamajandus sai maha istutatud. täiesti uskumatu - meil on nüüd sõna otseses mõttes oma kapsapeenar. oeh. nüüd vist ei ole enam kusagile langeda.. ahjaaa, kasvuhoonesse muidugi :D:D:D

ja päevaliiliad ka istutatud. või õigemini enamik neist. ma ei saa vahel aru, mis kohaga ma mõtlen. enda arvates sai päevaliiliate jaoks kaevatud hiiiiiiiiiiiiiiiiiglapikk kraav, kuhu pidi teisi mahtuma umbes miljooooon. nüüd aga selgus, et isegi need mõned, mis vanematelt saadud, ei mahtunud ära... s.t. 9 tk mahtus, 2 jäi üle.

kas ma seda juba rääkisin, kuidas ma kevadel oma kõrgpeenraid tehes mitmekordse ülearvutamise tagajärjel sain 10 + 15 tulemuseks 35..... ja siis asja kokku pannes imestasin, miks lauad kokku ei klapi.... :D

hetkel väljas + 8

Maikuu

..suur toomepuu...

mõned vanad laulud on ikka äraütlemata lahedad.. isegi, kui nad kohati naljakad* tunduvad :)


*ma loodan, et ma ei pea selgitama, et naljakas, nali ja naer on minu jaoks alati heatahtlikud nähtused.

öösel oli +2,8. seega öökülma netu. õnneks.
hommikul päike ja +8, hommikune minitrenn sellise ilmaga oleks olnud igati super, kui neid va sääski poleks olnud..

Meie ökoloogiline jalajälg.

Meie ökoloogilisest jalajäljest ja selle arvutamisest on räägitud palju ja mulle on see teema juba palju aastaid lähedane olnud. Samas muidugi ei saa kõiki oma valikuid selle alusel teha. Maja ehitamisel tegime mitmeid valikuid selle alusel, kuid siiski mitte kõiki. T'äna ehitaks osa asju küll juba teisiti, kuid ntx 5 a tagasi ei julgenud ma teadmiste ja oskajate puudumise tõttu savimaja ehitada, seega sai valitud keskkonnavaenulikum variant.

Et tagada jätkusuutlikku eluviisi, ei tohiks Maa elaniku keskmine ökojalajälg ületada 2,1 globaalset hektarit aastas. Eesti elaniku keskmine ökojalajälg on 6,5 gha. See tähendab, et me elame teiste maakera piirkondade ja tulevaste põlvede võimaluste arvelt. Euroopa keskmine on veelgi suurem.

Me enda jalajälg jääb Euroopa ja Eesti keskmisele kõvasti alla, olles mul 3,7 globaalset hektarit, kuid see on siiski rohkem, kui see me planeedile hea on. Lisaks kodule, mis moodustab 1,9 gha e 51% (uuselamu, suurus jne) moodustavad põhiosa selles osas, mida saaks muuta, aga transport - 0,85 gha (22,6%) ja kaubad ja teenused - 0,75 gha (20%). Transpordiga on see lugu, et ma tean küll, et ei ole mõistlik kärutada iga päev 25 km kaugusele linna tööle ja tagasi autoga, kuid aja ja mugavuse huvides ma siiski ühistransporti kasutada ei taha. Linna tagasi kolida ka ei taha. Seega tuleb hetkel leppida sellise olukorraga ja lohutada ennast sellega, et peres pole vähemalt kahte autot. Mis puutub aga kaupadesse ja teenustesse, siis sealt moodustavad lõviosa majalaen ja kindlustusmaksed, seega nii ja naa.

Hea on siiski seda teada, sest mind ei veetle mõte, et inimene ise selle planeedi risustab ja hävitab...

jalajälje kalkulaator.

Tulbid

Jeerum, kui hea on olla mõni päev puhkusel! Mis siis, et tänagi pidin paar tundi töö-tööd tegema, oli siiski ülimalt mõnus. Vaatamata sellele, et varavalgest hilisõhtuni sai aiatöödega rassitud. Ja eriti hea on nõnda nädala sees vaba päev võtta, naabrilapsed ei röögi, muruniidukid ei plärise, keegi ei pese survepesuriga autot ja üldse on vaikne ja hea.

Aga nüüd siis tulbid.

Esmalt eelmisel korral mainitud veel üks looduslik tulp - need on seal kollaste keskel nagu võlulillekesed (kuigi võlulillekesed peaksid just valged olema mu arust :) )



Mulle üldiselt parrotid väga lähedased ei ole. Ise polnud ma neid ühtegi ostnud... aga eelmisel sügisel kingiti. Ja ikka 12 ühest, 12 teisest ja 12 kolmandast sordist ja siis veel kapatäis segu...

Täna hommikul hakkas esimene Apricot Parrot lahti minema


Õhtuks olid kõik täiesti lahti. Ja vaatasin mina, et täitsa kena ju :). Ma igatahes olin meeldivalt üllatunud



Ja selgus muidugi, et neid on siin veel igat karva

Mondial


Cilesta




Nendel helekollastel on muuseas sidruni lõhn! Õigemini sidrunikoogi lõhn :)


See nagu leegitseb peenras




Nupus on ta selline:



Lahedad on need, millel on 3 õit ühe varre otsas:


Veel üks nupsik (mõelda vaid, mina ei teadnudki, et see on loomulik nupp neil, arvasin algul, et miski viga külges :)))



Hoopis teisest ooperist:

vahelduseks hüatsinte :)


Kas keegi teab, milles asi on, et eelmise aasta tulpide sibulad on andnud kõ'ik väga väikesed tulbid - varred lühikesed, õied väikesed. Kas oleks pidanud midagi teistmoodi tegema? Väetama või midagi?

Möödunud aastal üks uhkemaid tulpe Anne Schilder... sel aastal paistab oma tillukese õiega vaevu teiste alt välja (ja vähem on neid alles ka)



+ 26C, õhtul kell 20 + 21C
päike
peaks vist noort muru kastma
ühes terrassikastis nädalavahetusel külvatud miski salat tärganud

ja mõnel siin õitseb kartul ja mõni saab maasikaid.... mul pole kartul veel tärganudki ja maasikatel on esimesed üksikud õied...

ahjaa, toompihlakas ka õitseb
ja toomingas
ja grefsheim

Looduslikud tulbid

ma tean küll, et on olemas unik erinevaid looduslikke tulpe, kõik need tardada ja turkestanikad jne, aga ma ei tea, mis on mis. iseenesest ei anna nime teadmine ühelegi taimele tema ilu ja olemuse nautimisel mitte midagi juurde. aga vahel on vaja neid juurde hankida või teada, mida nendega ette võtta ja seetõttu on vahel ikka hea teada, mis nimi millel on.

ülemöödunud nädalal avanesid esimesed looduslikud tulbid, mõni neist üleni kollane, mõni kahevärviline, mõni valge mitme õiega ühe varre küljes.







täna hommikul avanes veel üks hoopis teistsugune, kuid sellest siis pilt kunagi hiljem.


ka kõik teised tulbid hakkavad järjest õitsema, paar päeva tagasi oli hommikul juba aru saada, et see siin vist on lillepeenar :)





Ühel tulbil on silmnähtavalt miski viga küljes - mis see võiks olla, kas keegi teab?



eile +23, kuiv. igasugu istutisi tuli kasta.

-----
miski kirjutis tulpide kohta, vist tiina tammeti sulest.

Fotod: Sulev Savisaar, Olev Abner

Vist ei saa ükski aednik läbi ilma tulpideta. Suures vormi- ja värvirikkuses õitsevad nad varakevadest suveni välja.

Sügisel ajame aga tulbijuttu seepärast, et sibulate õige mahapaneku aeg on just september. Kui sügisel sibulad mulda saavad, on kevadel õisi oodata. Tõsi küll, suvel peale lehtede kuivamist ei näe nad peenral üldse mitte kenad välja ja üldse on tulpidega alati ka palju tülikat tegemist: peab nad õigel ajal üles võtma, siis sibulaid õigesti hoidma, et sügisel oleks jälle midagi maha panna.

Kuid õnneks on olemas ka tulpe, mis iga-aastast väljakaevamist ei nõua: looduslikud tulbid. Nad võivad kasvada aastaid ühe koha peal. Alles siis, kui kogumik silmanähtavalt liigtiheduse pärast kiduma hakkab, tuleb nad lahedamatesse tingimustesse ümber paigutada.

Looduslikud tulbid on enamasti madala kasvuga ning nende omapärane lehestik ja enamasti erivärvilise õiepõhjalaiguga õied pakuvad põnevat vaheldust kõrgeks ja lopsakaks aretatud aedtulbi sortidele. Nad sobivad nii peenrasse, kiviktaimlasse kui ka lillekasti.

Looduslike tulpide hulka loetakse ka Kaufmanni, Fosteri ja Greigi tulbid, ehkki nende põhjal aretatud sordid enam nn botaaniliste tulpide hulka ei kuulu. Sellest hoolimata võib ka sorte kasvatada kolm-neli aastat samal kasvukohal üles võtmata.

Tulbiliigid väärivad kasvatamist!

Sulev Savisaare andmeil on vastupidavamad ja levinumad järgmised tulbiliigid. Peale nende vääriksid aga katsetamist veel paarkümmend haruldasemat liiki, millega võib tutvuda kevadel kollektsioonaedades ja “Eesti sibullillede entsüklopeedia” vahendusel.

Batalini tulp (Tulipa batalinii)

Paarisõieline tulp (T. bifloriformis)

Fosteri tulp (T. fosteriana)

Greigi tulp (T. greigii)

Grengioli tulp (T. grengiolensis)

Kaunis tulp (T. humilis), müügil ka Violacea- ja Albocaerula Oculata-alamrühmad

Kaufmanni tulp (T. kaufmanniana)

Oivaline tulp (T. praestans)

Kaljutulp (T. saxatilis)

Metstulp (T. sylvestris)

Hilistulp (T. tarda)

Turkestani tulp (T. turkestanica)

Tubergeni tulp (T. tubergeniana)

Urmia tulp (T. urumiensis)

Vvedenski tulp (T. vvedenskyi)

Liikidevahelised madalakasvulised hübriidsordid ‘Little Princess’ ja ‘Little Beauty’

Sibulad mulda!

• Tulbisibulad istutatakse sügisel 1,5-2 kuud enne maa külmumist päikeselisele peenrale kergemasse, viljakasse, neutraalsesse kuni nõrgalt aluselisse vett hästi läbilaskvasse mulda.
• Sibulad istutatakse u 10 cm sügavusele, olenevalt mulla raskusest ja sibula suurusest. Kergel mullal istutatakse sibulad sügavamale. Vahekauguseks arvestatakse 5-15 cm, sest ega tulbil ainult õis pole, ka lehed tahavad kasvuruumi.
• Hilisema ülesvõtmise lihtsustamiseks, eriti aedtulpide puhul, on nutikas kasutada plastist istutuskorve. See pidurdab mingil määral ka vesirottide tulbisibulatega maiustamise tuhinat.
• Tulbid alustavad juurdumist madala mullatemperatuuri (5-9°C) juures. Kui sügisvihmad pole selleks ajaks maad niisutanud, tuleks sibulaid kasta.
• Istutamise ajal võid mulda lisada sibullillede varuväetist. Looduslikke tulpe pole vaja eriti hoogsalt väetada.
• Kasta kevadel enne õitsemist kuiva mulla korral. Kui sügisel väetist ei pannud, võid lisada seda kastmisvette.
• Tulbid armastavad päikest! Kasvamise ajal tahab tulp parajalt niiskust, peale õitsemist ja lehtede kolletumist aga kuivaperioodi sibulate küpsemiseks.
• Aedtulpe kasvatatakse samal kohal 1-3 aastat. Fosteri, Greigi, Kaufmanni tulbid ja neist aretatud sordid ning darvinhübriidtulbid võivad ühel kohal kasvada 3-5 aastat. Looduslikke liike saab pidada samal kohal kauemgi, sest nende paljunemine (tütarsibulate moodustumine) on aeglasem ning kasvuruumi jätkub pikemaks ajaks.
• Kui sibullilli on rohkem, on mõistlik joonistada istutusskeem, et kevadel ikka meeles oleks, kes kuhu sai maha pandud.

keha koosneb sellest, mida sööme

coca-cola ei turunda oma jooke lastele! väga kena neist, eriti arvestades, kui üle mõistuse on tänapäeval suhkru, rafineeritud toiduainete ja erineva sünteetilise keemia tarbimine ning seda kombinatsioonis liig vähese liikumise ja istuva eluviisiga. veel parem muidugi, kui nad neid üldse ei toodaks :D

praegu on kasvamas esimene põlvkond, kelle oodatav eluiga on lühem kui eelmiste põlvkondade oma! ja seda rahuajal, ilma laste olulise suremuse, epideemiate ja muude hädadeta, kättesaadava meditsiiniabi ja nn heaolu tingimustes! kohutav!

aias

soe ja päikeseline
õhtul peale tööd sai eile külvatud igasugu salateid-rukolaid-koriandreid-sellereid-spinateid-värke. istutasin ostetud tagetesetaimed õue
ja täna ka üht-teist nokitud. õnneks oli täna päeval abimees jälle mulda ja killustikku vedamas, seega oli õhtul palju lihtsam.

tulbid õitsevad, hüatsindid ka. need viimased lõhnavad nagu meeletud :)
toomingas läks täna õitsema ja grefsheim tegi esimesed õied lahti

teate, mis suur pluss on sellel, kui vahel on võimalus kodust töötada? aga see, et tööpäeva lõpus ei pea enam kusagile sõitma, vaid astud õue ja oledki kohal. ükskõik, kas tahad siis tööd teha aias või puhata.... ja see võimalus on võrratu! eriti selles lühikeses eestimaa suves.

aiarindelt

soe. 2 vihma, neist pealelõunane oli suuur äikesetorm.

istutatud:
pirnipuu pepi
kogu maasikandus sai endisest peenrast (milles paesodi rohkem kui mulda) ühte uude kasti ringi istutatud. kokku 21 taime.
rodo gibraltar
4 pukspuud ringi istutatud

külvatud:
unik salatit
erinevaid spinateid
lammasalat
rukola
küüslauk + tagetesed (küüslauk ikka küünest)
koriander (cilantro)
lehtspinat, aga ma arvan, et see ei tärka, maru vanad seemned olid

silutud mulda, külvatud sutsukene muru ja eile sai esimest korda sel aastal ka muru niidetud.

lisaks külvasin brokkolit, arbuusi, suvikõrvitsat ja patissoni, kuigi ma arvan, et sellega on lootusetult hiljaks jääänud.

täna hommikult läks lahti esimene tulp - lilla (huvitav, kust see pärit on)
õhtuks olid peaaegu lahti ka 6 kollast
lisaks on lahti hüatsindid - osa neist väga ägeda tume-tume punakaslillat värvi.
tardad (või misnadongi) hakkavad ära õitsema
siberi adoonis õitseb
pujängid edenevad jõudsalt
roosid ilmutavad ka aina enam elumärki, v.a. 1 :(
kollasel vesiroosil VISt on 1 leheke, ei saa 100% kindlusega aru

ja umbrohi tärkab ikka ülihoogsalt. ma ei teadnudki, et äärmiselt invasiivne on see va tavaline võsaülane, seda on kõik kohad paksult täis :)))

Täiendusi linnupesast

söötsin al hommikul kell 6 kõhu täis ja siis uuesti kella 9 paiku. aga siis ta juba karjus nii järelejätmatult (instinkt ilmselt), et viisime ta peale pikka arupidamist metsa alla nagu tegelikult soovitatakse. 15 minutiga oli ta sibanud ca 100 m !!! ja läinud oli ta selle koha poole, kus me mõtlesime, et selle linnu pesa võiks olla. järelikult oli hästi kosunud, kui jaksas.

algul mõtsime, et anname talle uuesti süüa vahepeal, aga nägime läheduses ka paari suuremat lindu liikvel ja lootsime, et ehk need on ta vanemad.

läksime ära ja mõtsime, et läheme vaatame ca 30 min pärast ja kui ikka karjub ja on jõuetu, siis anname vahepeal süüa ja siis viime metsa alla tagasi. aga 30 min pärast ei õnnestunud teda leida ja karjumist ka ei olnud. seega kas leidsid ta vanemad ta üles või sai ta kellegi toiduks. looduses lähevad asjad lähevad oma rada.. :) .... aga mu süda on igatahes hästi rahulik (erinevalt eilsest, kui ma ta teist korda poolsurnuda metsa alt leidsin).

väljas + 28, päike

Maailmarändur

Istusin mina õhtu eel korraks terrassil, jõin teed .. ja järsku märkasin, et keegi jookseb meeleheitlikult teeraja servas terrassi poole... selline pisike ja pruunikirju.. ise piiksub. Linnupoeg, kes muu. Läksin siis lähemale, ta jooksis otse minu poole... siis jooksis must möööda terrassi poole. Tundus, nagu jooksekski meeleheitlikult. Sibas ümber me jalgade ja piiksus.. ise selline ilus.. alles udusulis. Siis nägime, et kuna ta oli sipelgate käigurajal kõndinud, siis olid tal paar suurt metsakuklast jalgade ja tiibade küljes ja need ju hammustavad väga valusasti.







Sai ta siis pihku võetud, oli üsna külm olnud.



Otsisime talle väikseid vihmausse, püüdsime neid talle sööta, aga ta ei tahtnud neid. Korra küll algul elavnes ussikese peale, aga siis loobus.



Siis proovisin talle lusika abil tilga vett anda, paar tilka läks alla, aga ei enam. Ja ega nad looduses nii väiksena muidugi vett ei joo ka.

Lugesime siis, mida leitud linnupoegadeta tegema peaks, näe siit. Talitasime siis nii, nagu seal kirjas - et vii metsa alla tagasi, pane leitud koha kuuldeulatusse ja mine ise minema. Mulle küll tundus, et see ei ole õige, aga panime ta siis sambla peale maha ja läksime minema. Piiksumine kajas üle õue ja mulle meenus, et olen seda palju kordi varemgi siin kuulnud. Kirjelduste ja piltide järgi on see kas tikutaja või kurvitsa(nepi) poeg.

Lugesime, millega neid toita - kas putukate ja ussikeste või siis keedetud muna ja leotatud saiaga. Panime siis igaks juhuks mõned vutimunad keema, et kui lähen pärast vaatama ja keegi pole talle süüa toonud, siis anname ise.

Kui ca kolmveerand tunni pärast uuesti õue läksin, piiksumist enam kuulda ei olnud. Läksin sinna, kuhu me ta panime, kedagi näha ei olnud. Uurisin tükk aega samblast ja heinast metsaalust ja oleks lõpuks peaagu ära läinud, kui kuulsin hästi nõrka piiksatust.. hakkasin otsima, paar õrna piiksu tulid üsna pikkade vahedega veel.. ja lõpuks leidsin. Tegelikult üsna nina alt, aga ta oli seal metsa all ikka täiesti märkamatu. Ta oli täiesti oimetu, ei liigutanud, silmad kinni, tiivad laiali ja tegi aeg-ajalt väga nõrga piiksu. Korjasin ta siis üles , ta oli üsna külm ega jõudnud enam peadki hoida ja see siis rippus mul peos... soojendasin siis teda ja elukaaslane läks kiirelt õpetuse järgi keedumuna ja saia leotist tegema. Erilist eluvaimu ta ei ilmutanud, kuid kui ta mul seal kahe peo vahel oli, siis panime ta nokkapidi lusikasse, kus see söögisegu oli. mõne aja pärast ta natuke liigutas nokka ja näha oli, et neelas seda vedelikku. ja nii me söötsime talle veidi seda segu - üsna vedelat küll, paksu ta ei võtnud. panime ta siis karpi, pehme pluusi sisse ja katlamajja sooja. karpi pannes tegi lõpuks silmad ka uuesti lahti :).

ca tunni pärast tõin ta uuesti tuppa, et talle veidi süüa anda. nüüd oli eluvaimu juba nii palju sees, et ta üritas karbist välja saada- hüples nurkade juures ja paar korda püüdis tiibu ka lehvitada. söötsime veel veidi, panime kasti tagasi ja viisin katlamajja.. ja nüüd ta sunnik seal piiksub vahetpidamata juba pool tundi...

täiendatud: söötsime teda veel ja panime kasti tagasi ning viisime uuesti katlamajja. jälle piiksub....

Ossajuuuuudas (Tootsi häälega)..

.. küll ikka paugutas!

Aga kaskedel paukus lehed lahti ja vihmahoogude vahel oli õues selline lõhn, et võttis silma märjaks. selline kõikehaarav värske kaseviha ja sooja vihma lõhn... ma olin selle juba ära unustanud :)

ja äikesed on siin vägevad. vanemate juures on ka hästi võimsad, aga hoopis teistmoodi. seal võid vaadata, kuidas igas ilmakaares sähvib, näed välke kõrgelt ülalt alla metsadesse löömas.. aga äike ei tule kunagi otse pea kohale, alati vajub on vähemalt paar km eemale orgudesse

aga siin... välgujoont ei näe, ainult üleüldiselt valgeks lööb kõik ümberringi... ja paugub otse pea kohal. ma ei ole elu sees varem äikest kartnud (kuigi väga aupaklikult olen küll suhtunud), aga siin on paar korda tõsine hirm naha vahele pugenud. ükskord ühel augustiööl oleks nagu sõda otse akna taga ja pea kohal olnud, ärkasin selle peale üles, kõik oli valge, pimedaks õieti ei läinudki ja müra oli selline, et ma ei saanud algul unesegasena aru, mis lahti on. aga see kant siin on täpselt äikesekoridoris (ma varem ei teadnudki, et sellised asjad olemas on). ja see ei lohuta ka eriti, et naabertallu on välk 3 korda sisse löönud. vähe sellest, see kant on ka tornaadokoridoris :). keila kiriku katuse on ju korra pealt ära viinud ja keilas autosid katuse peale keeranud. siin kõrval heinamaal olen 2 korda tornaadot näinud, eesti keeli siis tuulispask v vesipüks. aga loodame, et nad sinna heinamaale ka jäävad.

igatahes tekkisid tulpidele suured nupud ja kaskedele lehed :)

ja tallinnas oli täna kõigi aegade 13. mai soojarekord. vot siis.

hetkel + 16 (kl 23.42, peale suuri vihmasid)

Ilm

Arumaisaa, auto termomeeter näitas 30 min tagasi 28 kraadi .... sõites, seega ei olnud parkimisega üle kuumenenud. inimesed on naljakalt riides - hästi palju on lühikeste varrukatega, aga ühe foori taga seistes nägin, et ülekäigurajal kõndisid teineteisele vastu üks tüdruk õlapaeltega topis ja vanaonu, kel seljas tume villane kinninööbitud mantel, kaelas villane sall ja käes kindad. vanaonu vaatas seda tüdrukut varjamatu hämmeldusega :)))


ja nagu paanikas naabrinaine hetk tagasi telefonis teatas, on välja ilmunud ka muud looduslikud soojalembesed "rõõmud" :(((

Kuidas taastada öökülma saanud taimi

Praktiline soovitus: kiiresti taastada taimi, mis on langenud öökülma ohvriks, saab sibulakoorte abiga. Soojendage ämbritäis vett, keetke selles kolm suurt peotäit sibulakoori. Valmis keeduvesi jahutage, kurnake ja pritsige sellega kannatanud taimi 2-3 päeva jooksul, kuni nad täielikult taastuvad. Selle meetodi efektiivsus on praktikas järele proovitud.

copy-paste

hohohohooooo

Hommikul oli palav joosta - + 17

Üldiselt on vähemalt pooltel hostadel ka ninad väljas
muru vist peaks nädalavahetusel juba niitma
toomingas läheb kohevarsti õide
sirelil pisikesed lehed
kased silmnähtavalt rohelised
pihlakal lehed
metsaalune ülastest valge
miskid metsatulbid lahti - sorti ei tea, eks peab katsuma pilti teha
ja metsaalune on kõrvulukustavat linnulärmi nii täis, et pea hakkab valutama, rästad, ööbik, pisikesed metsalinnud ja siis kägu ka veel sekka
tulpidel suured õienupud, on vist lootust, et hakkavad isegi õitsema :)
vesiroosidest üks on elus (kas punane v roosa) , kuid kollane on ikka väga kahtlane, vist on otsad andnud :(
2 roosi ei näita elumärke, teistel on mingidki pungad
redis kenasti tärganud

ja mõistust mul vist ikka peas ei ole - ostsin eile 2 paprikataime... ja meitel EI OLE kasvuhoonet! oeh.

kevad!

roheline

aga täna on meil metsa all puudel miski imelik nähtus. oma tavapärastest pruunikatest vartest-okstest on nad välja ajanud miskid rohelised asjad... sellised väikesed.. naljakad ja armsad..... ja neid on paaaaaalju! kõik oksad teisi täis. ei tea, mis imelik asi see küll olla võiks...

:P

+17

Ööbik

Tänahommikuse jooksutiiru ajal kuulsin ööbikut! Ja see oli ööbik, mitte parodist :)


Kevadkuu

icccc

Sooja + 8

:)

no matter what

Ilusat emadepäeva :)

Kui me lapsed ...


Ja veel üks... vähe lustlikum ja peris heasti kannab elu mõtetki ;)

Sajab...

... aga tont sellega. See pilt on küll poolteist kuud tagasi tehtud, aga samamoodi märg on ka praegu kõik.


Kui millaski märtsis tomateid külvasin, siis kõik teised seemned olid justkui tomatiseemned ikka. Aga üks sort ajas mind küll naerma. Millega need seemned kaetud on ja miks?



Tomati-idud


Üks kevadehakune lõunasöök kukeseentega


See muru oli nii lahe ja kuna me teda ei püganud, siis lõpuks tekkis sinna hästi armas longsoeng. Kahjuks need pildid on selles fotokas, mis katki läks, seega ma ei tea, millal ma need kätte saan. Aga see on niisama ka hea



Arvake ära, miks see nii on! Ei, see ei ole see "me kolmekesi tuleme präänikute maalt" :)

Ja kui juba söögipiltideni läks, siis lõpetuseks üks kompositsioon kana- ja vutimunadega :)