Suvi

Oh, aeg lendab, vahepeal on saabunud suvi ja möödunud pööripäev ning jaanid. Suhteliselt vaikne aeg on olnud. S.t. töötööd olen ikka teinud ja aiavaateid vaadanud ka :), aga suuremat rassimist ja rabelemist olen vältinud. Ise sellega maru rahul :). Kui korra meelest kippus minema ja  väga pika hambaga mõtlesin, et peaks minema rohima, siis saabus selline pisike märguanne. Ei midagi hullu, ausalt, kerge kriimustus oksasaega. Aga siiski piisav, et aru saada, et kui ikka ei jaksa ega taha, siis ei ole vaja.

Eks ma muidugi veidi ikka olen aias ka nokkinud, jõudumööda metsaalust uudismaad niitnud ja trimmerdanud (küll need akutrimmerid on head – esiteks kerged, teiseks peab aku nii lühikest aega vastu, et seab tööajale piirid ja ennast ära katkestada ei jõua). Kasvuhoones on ka progressi märgata :).

Eile ka pool tunnikest niitsin ja pärast õhtu eel trimmerdasin kraavi äärt. Kui ma aga seal kraavi servas (majast ca 15 m kaugusel) üsna madalal murul suurt sakilist kohtasin endast poole meetri kaugusel, siis kadus absoluutselt igasugune töötegemise soov ära :D. napilt pääsesin peale astumast v  trimmerdamast. 

Ja murelikuks teeb see mind muidugi ka – no ta oli ikka nii märkamatu ja hein oli tõesti madal. Pikemas rohus või kiirelt kõndides poleks teda elu seeski näinud. Kusjuures kui ma siis jalgade värisedes läksin tuppa ja kutsusin külasolnud sõbra appi.... siis kui ta välja tuli ja vaatama läks, kolas seal ringi ja teatas, et „läind. pole siin kedagi“. Ma siis läksin lähemale ja ütlesin, et õõõõõõõ, ta on ju täpselt sealsamas, kus ennegi...   nii et ikka väga märkamatu. viskas ta üle kraavi kaugemale, aga no mis kasu sest. Ja maasikad on küpsemas...

Eelmisel nädalal tulin pärast suurt tormi töölt koju ja mõtsin, et keegi on hulluks läinud ja keset suve miski puu maha võtnud,. Maja kõrval keset muru oli suur kuhi.. algul tundus, et keegi on võsa maha võtnud ja sinna lohistanud. Siis sain aru, et see on tormis murdunud suur haavapuu oks. Hea, et keegi õues ei olnud sel ajal. Pildil ei tundu nii suur, aga tegelikult ikka oli. Ja ta oli nii raske, et teda lõkkeplatsile lohistada ei jaksanud, pidi kohapeal kolmeks tükiks saagima. 



Ja mis te arvate, kes selle suure5 m pika oksa kõik juppideks saagis ja laasis? Ikka meie  5-aastane! Täitsa ise. ohissand.. tal on isegi täitsa tema oma oksasaag...  jaah, ma tean, mul ka paanikaosakond töötab.




Aga sellest sai kena täiendus me jaanitulele.

Mängumaja katust nokitsesin ka veidi. Koos väikemehega läks töö ludinal – tema andis mulle tööriistu ja katusekattepaane kätte ja mina muudkui paigaldasin :). Praeguseks on juba pool esiküljest la tehtud, aga  eks millalgi tuleb edasi teha. 

Lammas muudkui närib muru, ma olen siiamaani väga rahul. Isegi vaatamata sellele, et a sunnik mu suure kuutõverohupuhma nahka pani. On ikka oinapäine tegelane (äkki ongi oinas, mitte lammas :D) – panime sellele tugevast aiavõrgust piirde ümber, traadiotsad maasse surutud ja puha. Aga see muudkui käis ja nügis, kuni nügis võrgu lahti ja paigast ja siis matsutas muu kuutõverohu täitsa puhtalt maatasa. (nagu üks lammas kunagi palju aastaid tagasi mu frau mama roosiga tegi :D.). Ja aeg-ajalt ronib kusagile kivi või kännu otsa ja üritab sealt ümbrust vaadelda :D.

Aga vaated on nauditavad...  mulle see praegune kooslus – tumeerkpunased pojengid, lillakassinised siberlased, kollakad hostad ja õitsvad rodod – väga meeldib. Ei midagi ülearust, aga siiski kuidagi väga väljendunud. ja üldse kõik suuremalt õitsev õitseb korraga -. rodod, sirelid, pojengid, siberlased... kohe läheb jasmiin ja mairoos. 

osad pildid on kehva kvaliteediga - telefoniga hämaras.

Misloom see siuke on? hästi pisike, vaevalt 10cm on kogu taim kõrge.

Ilusat suve!

duett

Väikemehele ei meeldi  üldse kollid, koletised jm taoline jura. Miks tänapäeval väga suur osa mänguasjadest ja multikatest on rõhutatult vägivaldsed, ma tõesti ei tea. (Tegelikult on see päris jube ja peaks olema täiesti teistmoodi. Isegi ntx Lego kataloogis (selline paarikümneleheline broshüür, mis ilmub 2x aastas ja mida igalt poolt mänguasjalettidest tasuta võtta saab) on umbes 3 lehekülge autosid-koppasid, 3 lehekülge väikelaste klotse ja siis ca kümmekond lehte puhtalt tapmisele ja hävitamisele suunatud tegelasi, üks hirmsam kui teine ja kümmekond lehte heleroosasid-lillasid ebaloomulikke tüdrukutele suunatud olendeid-losse-stuffi. Täiega haige, ausalt. Aga see selleks, mitte sellest ei tahtnud ma kirjutada).

Ühesõnaga, Väikemehele ei meeldi kollid, koletised, vägivald jmt. Andke aga autosid-koppasid-saage-dzhiipe-labidaid-trimmereid-monsterdzhiipe jne. Arvutist multikaid vaadates peab keegi täiskasvanu lähedal olema, et kui kogemata tuleb kollimultikas, siis saab keegi selle kinni panna. Aga seevastu seda lego kataloogi vaadatakse üsna huviga – ja tundub, et pigem selleks, et nö neid endale tuttavamaks saada ja oma hirmu ja vastumeelsust hajutada. Pildil on need tegelased ju üsna ohutud, lihtsalt näevad koledad välja ja neid on võimalik uurida. Eile oli järjekordne lego kataloogist koletistepiltide vaatamise sessioon... koos lõppematute kommentaaride-küsimustega koletiste teemal, millele ma ühel hetkel enam vastata ei tahtnud ega jaksanud. Nii ma siis ütlesingi vastuseks järjekordsele küsimusele: „miks sellel koletisel on pikk kirves, mille küljes on mootorsaag?“, et „kuule, ma ei taha enam nendest koletistest rääkida ega mõelda, räägime nüüd millestki muust“. Loomulikult ei saanud sellega rahule jääda :).

Ütlesin siis, et ma tahan millestki heast mõelda ja laulsin mingi lastelaulujupi. See meeldis Väikemehele väga.... ja ta laulis mulle improviseeritud koletiselaulu jupi vastu :D.

Hakkasin siis igasugu erinevaid laulusalme laulma... ikka vaheldumisi Väikemehe koletiselauludega. Alates punamütsikesest, lõokesest, pääsuke mu akna taga – jne lauludega.

Järjekordne duett oli selline (ma sain poole laulu pealt aru, et olin valikuga nats puusse pannud ja korrigeerisin sõnu):

Trumm:

...Ei mõisa aias hõisata või laulu minu rind,

Sest ...la-la-la-la-laaal-la-laa la-laaa-la-laa-la-laaaa

Ka metsas to’rel toomingal ei hüüa minu suu,

Vaid talupoja akna all, sääl pühal pärnapuul...

Toas valitses hetk helget ja ülevat vaikust, seejärel:

Väikemehe aaria:

... pärnapuu all kükitas kolehirmus koll

:D :D :D

mõned vaated

kolmevärviline amarant

professor röntgen. tulbid hakkavad lõpetama.

salat juba ka edeneb

hostade tulemine. ja kõrval kasevõsud juurejupist :/

lammakese eest piiratud ala :). ilus :)

miski liik. aastaid tagasi kaevasime Hannustite juurest metsa alt neid välja, et ära päästa. see talv neile meeldis. (erinevalt helmikpööristest, mis on pea kõik otsa saanud. :(

lihtsalt vaateid võsast väljapuhastatud alale, mida hetkel kodustada püüame. seda sai eelmisel aastal kõvasti täidetud (okkasodi,umbrohu,heina,püsikupealsete jmt)  ja nüüd kevadel mulda veetud. punane sarapuu on valguse kätte saades särama hakanud.

mmmmm :)

Lammas nudi, aga hea, lammal kõrvadega pea

See on ühest lasteraamatust :)

Aga kirjutan ma hoopis sellest, et mulle meeldib ilus muru. Kohe väga. Selline pehme ja roheline ... nagu ilupiltidel :). Mulle meeldib üleni kollane võilillemuru ka väga... ja nn lillemuru...aga seda veidi uksest eemal.  Päris nina all enda õues meeldib enim siuke maniküüritud muru . Ja võilille võib seal muidugi ka sutsu sees olla :) No aga selle saamine on päris tükk tööd. Ok, kevadine kammimine on ühekordne töö ja kulub pärast pikka talve nagunii endalegi ära, saab kopsud värsket õhku täis ja korralikult liikuda. 

Aga see va iganädalane (ja eriti heal kasvuajal kaks korda nädalas) niitmine muutub üsna ruttu väga tüütuks ja problemaatiliseks.

Muidu saaks seda ju trennina võtta, aga kui arvestada, kui palju on meil igasugu puid ja põõsaid ja mänguväljaku poste ja muid nutsakuid ja käänakuid, siis on see põhiliselt käte ja õlgade trenn, mida mul mitte ainult et niigi piisavalt on, vaid mida on nii palju, et see mitte hea ei ole.

Teiseks meeldib mulle trenni teha siis, kui seda on vaja ... aga niitmiseks kulub mul nädalas ca 3-5 h. Ühe jutiga ma seda teha ei saa (ma niidan üsnagi joostes), seega teen ma seda jupiti ja kokku kulub niitmisele 2-4 päeva/pealtöist õhtut nädalas. Ma ei saa öelda, et selline ajakasutus mulle väga meeldiks. Ja lisaks veel aeg-ajalt üle kraavi niitmine, ca 1-2 h.Selle ajaga saaks palju muud ette võtta. 

Kolmandaks ei talu ma üldse müra, niidan küll, klapid peas, aga ikkagi on ebameeldiv. Ja vibra ei kuulu ka mu lemmikute hulka.

Mõtlesin juba ülemöödunud aastal, et midagi tuleks selle muruniitmisega ette võtta. No ei saa ennast sedasi ära tappa.

Algul mõtlesin, et ostaks vedava niiduki. On õlgadele ja trapetsile natukene väiksem koormus.

Aga! Vedav niiduk on oluliselt raskem.... ja puude-põõsaste ümber keerutama pean ma ju ikkagi. Seega muutuks küll sirgel maal niitmine kergemaks... kuid puude-põõsaste ümber veel raskemaks.

Ja ajakulu ja müra on ikka samad.

Oeh.

No mõtsin siis, et ostaks kunagi murutraktori. Veeretasin seda mõtet edasi-tagasi

Maksab palju rohkem.... mõistlikud algavad ca 1600 eurost.

aga aega hoiaks sutsu kokku. Poolt ei hoiaks, sest ümber puude-põõsaste tiirutamine võtaks ikka palju aega ja kohati tuleks käsiniidukiga üle käia.  Kohati ei mahuks traktor liikuma, peenravahed, kraaviserv, osade puude vahelt, mänguväljaku ümber. Seega kuluks umbes ehk 3-4 h nädalas, sellest ca tund (vast saaks hakkama) käsiniidukit.

õlad saaksid veidi vähem koormust... aga alaselg see-eest rohkem.

Ja trenni ka ei saa ...

Ja müriseb hullemini

Ja bentsukulu läheb ka suuremaks

Ja hoidma peab seda kusagil, seega peaks miski kuuri juurde ehitama...

Hmh

Traktorist märgatavalt parem variant oleks raider.  Hea raider.

Aega hoiaks veel rohkem kokku, sest tal on niidulaius suurem ja puude põõsaste ümber on lihtsam tiirutada. Kuluks ehk ca 3 h nädalas ja käsiniiduki vajadus oleks veidi ehk väiksem. Kraavi ääres ja osade puude vahel, mänguväljaku ümber ja peenarde vahel tuleks ikkagi käsitsi niita.

Õlad saaksid vähem vatti, alaselg rohkem

Trenni ei saaks

Müriseb sama kõvasti nagu traktor

Bentsukulu suurem

Ja hoiukohta vaja

Ja maksab veel rohkem.. head raiderid algavad 3000 eurost. sellist asja ei julge mina tundmatult või halva tagasisidega tootjalt osta (ja review'sid loen ma enne ostmist alati kolossaalselt palju). 

Ohjah. Rahakulu oleks algul suur, seda raha ei ole lihtsalt (tuleks sõna otseses mõttes pensionifondi kallale minna).  jooksev rahakulu suureneks....  ajakulu väheneks küll, aga jääks ikkagi märkimisväärseks... ja mürin ka suureneks.

Mis normaalne inimene teeks sellises olukorras?
Ma ei tea :)

Ja mis mina tegin? 

Suurendasin sel kevadel märkimisväärselt niidetavat ala :). Kui enne oli vast 1500 m2 niita, siis nüüd ca 2500m2.

Ja selle peale ütles mu võlurist füsioterapeut, et murutraktori/raideri peale ei tohi ma oma alaseljaga isegi mõelda mitte.

No lahe ju.

Mis mul siis muud üle jäi ... võtsime lamba :).

Siukse nunnu.

Elektrilammakese :).

Algul tundus ikka täitsa utoopiline mõte!  Aga veidi mõeldes tegelikult ei olegi väga hullumeelne otsus. Esialgne kulu on täpselt sama nagu kõige odavamal korralikul raideril. 
Ainult et ise ei pea üldse mitte midagi tegema!  

Ajakulu ka üldse ei ole! 

Müra ka ei ole! videos on linnulaul kuulda, roboti häält praktiliselt mitte. 

Sisuliselt võib ka jooksva kulu olematuks lugeda, kuid talvine hooldus/hoiustamine on ilmselt mõistlik. Aga mingeid bensiine-õlisid-rihmasid-filtreid ei ole. (kord 5 a jooksul uus aku) . ainult terasid tuleb vahetada.

Ja noh... kuna raha ikka kohe üldse (päriselt üldse) ei olnud, siis läksingi pensionifondi kallale :S . See mulle ei meeldinud mitte üks raas, aga no mis kasu sest pensionist ikka oleks, kui ma ennast päris katki töötaks :).. pealegi võiks ka enne pensioni veidi vaba aega olla.

Ok, selle suve esimese otsa pean veel käsiniiduki tööd ka tegema, sest sel aastal rajatud „pargiosa“ ei ole lihtsalt veel lammakõlblik. Aga ehk suve lõpuks juba saab nii kaugele. Ja üle kraavi naabri heinamaa teerajad tuleb ka käsiniidukiga teha. ja kastpeenarde vahed ka, sest sinna ta lihtsalt ei mahu. Nii et mingit niitmistrenni saab ka, kui tahta.

Esimene mulje on väga hea! 

Eile pärastlõunal paigaldati, õhtuks sai paika ja jõudis esimese tsükli niita. niiduaeg ühe laadimisega on 4 h!  isegi 4h 10 min. laadimisaeg 70 min. Mudel 430X (meil 2500- 3000 m2 niita).

Huberti silmadeks andis väikemees oma kleepekad :)

Kui ta siin esimesed tiirud tegi, siis elukaaslane küsis küll väga kahtlevalt, et kas see tõesti niidab meie muru ära. Täna on päev otsa töötanud (öösel esialgu ei lase tal niita, liiga palju veel kohti, kuhu kinni jääda) ja tundub, et võib küll hakkama saada. kui algul öeldi, et ca nädal läheb esmalt, et muru normaalseks saaks (ma pole ju kordagi sel aastal niitnud, kohati oli juba 15 cm pikk), siis juba 2 päevaga (tegelikult 1,5) hakkab päris viisakaks muutuma.

Homme jälle! :)

soe ja sumisev

Soe ja päikeseline oli see nädalavahetus. Mõnus! Reede varahommik lõunaosariikides oli juba nii imeline, järgnev päev samuti ebatavaliselt soe, tuuletu ja hea! Üle hulga aja lihtsalt istusin õues ja nautisin olemist... isegi ühtegi mõtet ei olnud peas :). Vahel on seda üliväga vaja.

Vaatamata soojale ja mõnusale ilmale sai nädalavahetusel  ikka tööd ka veidi tehtud, nii ise kui ka töömehe abiga. Loodetavasti lõpeb see „palju ja kiiresti“ kohe varsti ära ja saab iseendaga veidi hellemalt ümber käia. Heh, tuleb välja, et olen paar viimast kuud pingutanud selle nimel, et edasi oleks vaja vähem pingutada,,, tundub veidi paradoksaalne :)

Lihtsalt ajalooannaalide tarbeks:

-          Kapsakasti juures sai lõpuks ometi sillutis lõpuni paigaldatud ja muruserv ära tehtud. S.t. paesodi välja kaevatud, liiv alla ja kivi peale, muruservaga tasa. Kapsa- ja kurgikasti vahel on veel küll vaja kivi panna, aga see ei karju ja on lihtne teha ka.

-          Kurgikasti tagune sai lõpuks ometi ära tasandatud (kruus paika, geotekstiili ülearune osa maha lõigatud, muld peale ja muruservaga tasaseks).

-          Kasvuhoone juures sai lõpuks ometi kiviserv paigaldatud. Jällegi paesodi välja kaevatud, suts liiva alla ja kivi peale, muruservaga tasa. Jah, see tuleb veel korra üles võtta ja liivaga veidi alust tasandada, aga see on juba köki-möki. Pealegi ei karju ka. Natuke mulda on serva vaja, et see serv ilusti ühtlaselt jookseks.

Siin küll veel kivi panemata, ainult auk ette kaevatud. Töömees kaevas sodi igalt poolt alt välja. Kivipaigalduse ja mullatasanduse tegin ise. 

-          Majandushoovi sai osa kiviplaate ära paigaldatud. S.t. mulla- killustikusodi  välja kaevatud, juured välja sikutatud (jeeerum neid männijuuri!) ja 30 kivi paika pandud. Ca 15 kivi läheb veel, jääb (üle)järgmise espaki allahindluse ajaks. Saab selle märja aja mudaraja ja ajutiselt sinna pandud libeda lauaosa (euroalus killustiku sees) asemele midagi kindlamat ja viisakamat. Kasutame seda teed sisuliselt iga päev, see läheb kompostikasti juurde.  Hunnik rämpsu sai ka ära visatud (ja paar aastat hunnikus oodanud kõnniteekivid peenrakastide ümber maha pandud). Nüüd vaja veel kompostikastile 3. osa ehitada. Kivid tuleb ka veel korra üles võtta ja all liivaga tasandada, aga sellega pole kiiret. 

Väljakaevatud killustikusodi läks ära vajunud kraavi ääre täiteks (sinn, kust drenaazhitorud kraavi suubuvad).

-          Külvasin 2 rida porgandit, 2 rida hernest ja ühte kasti salatit.

-          Metsa alla „uudismaale“ istutasin 3 kibuvitsavart ja paari kohta pildusin saialilleseemet.

-          Üle kraavi tasandatud pae-mullasodi peale tühjendasin igasugu aegunud lille- jm seemnepakke.

-          Panin maha 1 pampli.

-          Kastsin :). Nii söögiviljandust (noh, need 3 kasti, kus midagi juba maha pandud) kui ka „pojengipeenart“ kus tulbid kuidagi kasvada ei jaksa selle kuivaga. Vihmutasin ka metsaalust „uudismaad“ osaliselt (ainult metsa alt, mitte kraavi äärest). Seal on lihtsalt vaja, et külvatud muru- sideraadisegu hakkaks kasvama kiiremini kui võsa. Nii, et ma saaks niitma hakata ega peaks enam trimmerdama. Kui see võsa, mis on palju elujõulisem kui muru-sinep-hernes seal enne kasvama hakkab, siis on jama ja ma ei saa niita, vaid pean töömehe trimmerdama palkama ja seda ma väldiks. Peaks oma geniaalset vihmutit pildistama :)

Ülased õitsevad.

Ja lumikellukesed :)

Ja kasvuhoones on rõõmsasti tärganud keerispea. Mul polnud meeleski, et seda sügisel külvasin. läksin nüüd oma kapsikuid ja rediseid vaatama ja pidin pikali kukkuma :)

puuriidas on musträsta pesa.  hmm.... üks muna tundub katki olevat. /ja selle naabri kassi, kes mul elupuu seest punarinna pesa ära lõhkus, ma ükskord maha löön! ilma naljata. eelmisel aastal murdis mu trepi varikatuse all elanud  tihase maha/. 

Ja nii ta läkski, see nädalavahetuse töine osa :).

üks vaade veel eelmise nädala lõpus korda saanud krundi tagumise otsa kraaviservale (seal olid viimased mullakoormad täpselt 10 aastat :)

Karjuv ebaõiglus, maütlen...

oleks siis keegi vähemasti poole suugagi sirget peenart kiitnud. aga ei :D :D :D

No see eelmise postituse peenrapraavitus oli mitu nädalat tagasi, enne seda, kui mul see endahoidmise mõistus jälle pähe tuli  :D . S.t. üle-eelmises postituses kirjutatud oopus tasakaalust on eelmises postituses kirjeldatu tagajärg :), s.t.toimus ka ajaliselt varem. mitte vastupidi.

Ma olen ikka järjest enam seda meelt, et töö võiks olla võimalikult lihtne ja mida enam masinad või muud nutikad lahendused seda saavad me eest ära teha, seda parem. Teatud asjad ju on, mille kohta mõtlen, et selleks, et eluterve püsida ja mitte päris lõdvaks kätte ära minna, tuleb ikka midagi teha… aga no praegu küll veel seda hirmu pole, et liiga vähe teha oleks :D . Nii et igasugu pesumasinad-nõudepesumasinad-kastmissüsteemid ja muu taoline on apsaluutiliselt teretulnud. 

Võib ju mõelda, et inime on laisaks läinud ja eluaeg on saanud ja… aga no kesse ikka tahab omal vabal valikul vikatiga muru niita, käsitsi voodipesu pesta või ämbriga vett  välja ja solki sisse tassida.  pealegi vanasti ei käidud lisaks pingelisel palgatööl... ja keskmine eluiga oli ka kole lühike.  Kui elada korteris ja mitte miskit teha pole, siis võib see ju olla värskendav vaheldus, aga minu puhul on see lihtsalt liiga palju tööd ja ma püüan seda kuidagi vähendada. Eks ma olen püüdnud ka oma tööd igat moodi lihtsustada. See paar postitust tagasi näidatud Bosse, kes muru kammib on ju juba 5 või 6 aastat vana ja mind kogu see aeg ustavalt teeninud, siiamaani olen väga rahul :). Võiks muidugi veel igasugu asju olla… see Thela isekallutaja on näiteks päris hea asi ja mõned riistapuud veel … aga eks rahakott seab piirid. Tegelikult ma mõtlen ühe abilise peale küll juba mõnda aega päris tõsiselt, aga pole kindel, kas  ma tahan „pensionifondi“ kallale minna….  Ah, eks näis.

Panen veel mõned pildid sest metsaalusest, hunnikutega on tehtud varem ja ilma hunnikuteta täna hommikul aknast. Kaugelt ei saa õnneks aru, kui aukline ja mättane see ikka on :) . Aga loodetavasti aitab niitmine olukorda veidi parandada, erinevalt trimmerdamisest, mida seal varem teha tuli. 

ühe kraavi üks ots vaja ka veidi täita.toru sees, et lumesulamise liigvett ära juhtida suurde kraavi.

hih, aastal 2005 oli see koht selline :)

Piltidel paremal tagapool (mitte päris taga) on siis laialiaetud hunnikute ala ehk teisisõnu see uus osa, kus üritame võsast järjekordset pargijupikest teha. Päris tagapool on võsa maha võetud, kuid mingit tasandamist ei ole tehtud (ja osaliselt ilmselt ei tehta ka – kuigi eks näis, kui hulluks see ohakandus seal võsa mahavõtmise tagajärjel muutub). Aga üldiselt on näha, et kogu krunt on lõpuks ometi võsast üsna puhas :) . Peaks otsima mõned varasemad fotod, kust on näha, mis seal enne oli. Ja tagapool krundi piiri muidugi on võsa, pildil päris taga. valged latakad on kilekotid põletatavate kändude peal (et nad märjaks ei sajaks).

seda jubedat põõsast oli meil siin algul ohtralt nagu ka türn- ja paakspuud. need moodustavad kokku täiesti hullumeelse võsa - vähe sellest, et igast juurejupist uue võsu ajab,ka iga mahakukkunud oks võtab juured alla. ja see erkkollase koorega on veel hirmsate okasega ja mürgine. selle juurepusa kiskusin välja ühe kase juurte ümbert (oli vaja 1 kivi välja kaevata).