aprill, aprill, va ninaprill!

ilm on siuke... aprilline :).

aga kask jookseb ja toas saab ka ju midagi teha.
pikeerisin tomatid- varto aknalauakasti, 2 red cherry't ja 2 moskovskii delikates'i. ülejäänud ostan.

paprikad gypsy on kenasti kasvanud ja tunnevad ennast lampide all väga hästi. tomat pole ka välja veninud ega midagi.

külvasin tageteseid 5 sorti ja 1 mingi eriti ilulise amarandi.

ainult et... kuhu ma olen pistnud või kesse on sisse vehkinud mu eelmisel aastal ostetud suurepärase porgandi naval (ja zucchini millet) seemned?  aprillinali või mis?!

UPD: külvasin prostasid kapsaid, nuid ja muid, nagu ikka. ühe potitäie mulda suutsin ikka põrandale kummuli ka keerata :)
teravaotsaline peakapsas express
varajane peakapsas golden acre
lillkapsas erfurter
brokkoli lucky (Aidi soovitusel)
brokkoli Rumba
nuiku Luna (Aidi pealt ahvitud)
nuiku Gigant (kah Aidi pealt ahvitud)

Aidi, kas Sul kapsad on külvatud? kas Sa millalgi õue külma ka viid?

pesto mungalillest

nämm!


http://www.gardenbetty.com/2013/01/nasturtium-pesto/#more-5581

.

ndlvah

ma pean ikka miskit kirja panema, muidu kui ma seda ainult plaanitsen, siis jääbki kõik sinnapaika

laup, 5 mai
- hulgaliselt mulla- ja murutöid, üritatud tsiviliseerida osa metsaalust (mets on eri põhjustel vaja majast veidi kaugemale saada) ja songermaad kraavi ääres.
- kraavi äärest edasi liigutud ca kümmekond meetrit, likvideeritud puuriit (veetud suure riida jurde), tasandatud kivid-kännud ja kaetud mätaste ja mullaga
- külvatud muru
- külvatud veidi porgandit-peeti varaseks saagiks (porgandid: purple haze, sweet candle, yellowstone ja xxx, peedid bull's blood, alto, pablo)
- esimene kägu
- öösel vihm, päev kuiv
- kask tilgub endiselt, aga hakkab kinni jääma
- ööbik??? ilmselt veel siiski mitte

pühap, 6 mai
- õues suurt mitte midagi
- pikeeritud brokkoli
- külvatud ette lillhernes
- õhtul vihm, mis kestis vist kogu öö. loodetavasti sai maa kastetud

läbivalt: lärmatised ja kevad :)

õitsevad: 4 hüatsinti, 1 priimula, 1 niru forsüütia... ja hulgaliselt ülaseid ja paiselehti :)
ahjaaa, amuuri adoonis on 10 cm pikk ja ka paar õit teinud ja kevadadoonis on veel väiksem ega õitse üldse..... 

ilus nädalavahetus :)

mungalill

Mungalille kasutatakse laialdaselt ka stomatiidi ravis. Selleks tuleb 1 spl peenestatud lehti ja õisi üle valada 1 klaasi keeva veega, kuumutada keevaveevannis vähemalt 30 minutit, kurnata. Keedusele lisada 1 tl mett ja siis sellega loputada suuõõnt. Sama kasutatakse ka angiini ravis. Lehtedest tehtud mahla kasutatakse nahasügeluse ja sügeliste ravis, aga samuti juuste väljalangemise vastu. Selleks sobib nii lehtedest ja viljadest tehtud keedis kui ka nõgese ja mungalille lehtede alkoholitõmmis. Peale dekoratiivsuse, maitse-ja raviomaduste on tal omadus puhastada mulda seenhaigustest. Kulinaarias on see taim lausa asendamatu. Toiduks kasutatakse värskeid lehti, õiepungi ja valmimata vilju. Ingliskeelsetes maades on mungalill laialdaselt kasutusel salatite ja vitamiinijookide valmistamisel. Värsked lehed, kõvad õienupud ja valmimata viljad on meeldiva terava maitsega ja neid kasutatakse maitseainena salatitele, liha- ja keedetud roogadele. Õiepungi ja rohelisi vilju marineeritakse tilli ja äädikaga. Pastaks hõõrutud kroonlehed koos küüslauguga ning soola ja majoneesi lisandiga kasutatakse omapärase leivamäärdena. Kerge aroomiga erekollased õied pannakse vaagnale koos aedvilja-assortiiga, puuviljaküpsetistega ja teiste külmade suupistetega. Kuivatatud õisi lisatakse koduveinile, neist tehakse aromaatset teed. Ja lõpuks, kuivatatud, puhastatud ja peenestatud seemned on pipramaitselised ja neid kasutatakse maitseainena mitmesugustes roogades.
Proovige ja hinnake.
Salat mungalillest koos redisega. Õied pesta ja lõigata peeneks. Lisada tükeldatud redis, maitsestada taimeõli ja sinepiga. 20 g õite kohta 70 g redist, 1 spl õli, maitse järgi sinepit, pipart ja soola. 

 Vähesed teavad, et mungalillel on suurepärased raviomadused.
Oma kodumaal Lõuna-Ameerikas kasutatakse teda peaaegu saja haiguse vastu, suure austusega kasutatakse teda ka euroopa meditsiinis. Kõik mungalille maapealsed osad on äärmiselt C-vitamiinirikkad. C-vitamiini sisaldus värsketes mungalille lehtedes küündib kuni 450 mg%-ni, taime vartes aga kuni 100-150mg% (võrdluseks: mustsõstra marjad ja paprika sisaldavad umbes sama palju, salatilehed aga 10 korda vähem). Mungalill on ka karotiinirikas, sisaldab palju joodi, kaaliumi, fosforit. Mungalill mõjub hävitavalt haigustekitavatele mikroobidele, parandab ainevahetusprotsesse, stimuleerib organismi kaitsejõude. Ravieesmärgil kasutatakse kõiki taimeosi.
Mungalille lehed on tugeva skorbuudivastase toimega. Neid tarvitatakse gripi puhul külmetusvastase vahendina, kopsu- ja ülemiste hingamisteede haiguste korral, krooniliste bronhiitide korral, kuna sisaldab taimseid antibiootikume. Ta on kasulik ainevahetushäirete korral, neerukivide ja sapikivide korral, lümfisõlmede põletikuliste haiguste korral. Teda kasutatakse üleminekuvaevuste korral nii meestel kui naistel. Kuivatatud lehed ja õied alandavad depressiooni, masendust ja ärrituvust. Vesitõmmise valmistamiseks võetakse 1sl peenestatud lehti, kallatakse üle 1klaasi keeva veega, lastakse seista 30 minutit ja kurnatakse. Tarvitatakse 0,3klaasitäit 3 korda päevas. Lääne-Euroopa riikides kasutatakse laialdaselt veinitõmmist mungalille lehtedest. Selleks täidetakse liitrine nõu ääreni värskete mungalille lehtedega, kallatakse üle valge kuiva veiniga, suletakse kaanega ning hoitakse pimedas kohas toatemperatuuril 2 nädalat, seejärel kurnatakse. Tarvitatakse 1tl kolm korda päevas enne sööki organismi nõrkuse korral.
Neeru- ja kuseteedehaiguste korral, samuti neerukivide korral kasutatakse kogu taimest valmistatud tõmmist. Selleks võetakse 1sl lehti, pungi ja seemneid, kallatakse üle 0,5l keeva veega, asetatakse veevanni 15 minutiks, lastakse 45 minutit seista ja kurnatakse. Kasutatakse pool klaasi kolm korda päevas. Kroonilise bronhiidi korral kasutatakse mungalille mahla 1sl kolm korda päevas. Samal eesmärgil kasutatakse kogu taimest valmistatud piiritusetõmmist. Selle valmistamiseks võetakse 1,5sl peenestatud lehtede, pungade ja seemnete segu, kallatakse üle 1klaasi viinaga, lastakse seista pimedas ruumis 14 päeva aegajalt loksutades, ning tarvitatakse 25 tilka 3 korda päevas.
Mungalille õitest valmistatud tõmmist kasutatakse aga põhiliselt südame-veresoonkonnahaiguste raviks. Mungalille kasutatakse laialdaselt stomatiidi ravis. Tõmmise valmistamiseks võetakse 1sl lehti ja õisi, kallatakse üle 1 klaasitäie keeva veega, lastakse seista umbes 30 minutit ja kurnatakse. Tõmmisele lisatakse 1sl mett ja loputatakse saadud seguga suud. Sama seguga kuristatakse kurku angiini korral. Mungalille lehtedest valmistatud mahla kasutatakse välispidiselt sügeluste korral, samuti juuste väljalangemise vastase vahendina. Juuste väljalangemise vastu aitab hästi ka lehtede ja seemnete tõmmis, samuti piiritusetõmmis mungalille ja kõrvenõgese lehtedest. Peale kõrge dekoratiivsuse, ravimväärtuse ja kõrgete maitseomaduste on tal veel üks väärtuslik omadus - mungalill tervendab mulda seenhaigustest. Kulinaarias aga on see taim asendamatu. Toiduks tarvitatakse värskeid lehti, tugevaid õiepungi ja tooreid seemneid. Mungalille kasutatakse laialdaselt vitamiinisalatite valmistamiseks ja vitamiinijookide valmistamiseks. Värsked lehed, kõvad õiepungad ning toored rohelised seemned on meeldiva terava maitsega, ja neid kasutatakse maitselisandina salatites, liha- ja keeduroogades. Õiepungi ja rohelisi seemneid marineeritakse tilli ja äädikaga. Mungalille kroonlehed, tambituna küüslauguga, vähese soola ja majoneesi lisamisega võib kasutada originaalse kattena võileibadele. Kerge aroomiga erk-kollaseid õisi lisatakse köögiviljaassortiidesse, vormiroogadesse või teistesse külmadesse roogadesse. Kuivatatud õisi lisatakse koduveinidesse, nendest valmistatakse aromaatset teed.
Ja lõpuks, kuivatatud, puhastatud ja jahvatatud mungalille seemned omavad piprast maitset, ning kasutatakse maitseainena kõige erinevamate roogade maitsestamisel.

Märkmik - suvelilled

No ikka on ju vaja juba suve peale ka mõtlema hakata. Või vähemasti märkmeid teha. Paar mõtet suvelillede kohta.

Nii, nii - südajas suutera ja pärdiklill. Hmm...

Et meelest ei läheks, mis asi see suvi on ja mismoodi ta välja näeb ja lõhnab ja maitseb... :)







Väljas - 11C