Vanameister 60

Jaak Joala sai sel suvel 60. Tundub uskumatu... sest ma mäletan imehästi, kuidas ta laulis mu lemmiklaulu "Trummitüdruk" ja oli veel üsna poisiohtu :). Aga eks see anna tunnistust muustki ;)


See laul ei loo küll minus emotsionaalseid seoseid ega tekita mälestusi (kuigi ma mäletan seda hästi), kuid on siiski väga ilus. Ja jeerum kui hästi lauldud! Autor Arne Oit, seega eesti päritolu ka.

See aga oli lapsena üks mu suuri lemmikuid :)

Ma ikka imestan, kuidas vanasti häält teha osati (praegu tihti inisetakse läbi nina või lauldakse lamedalt kõri pealt) .. ja ennäe imet - sõnadest saab aru! Miks see diktsioon praegu nii metsas peab olema, aru ma ei saa

Veel üks lapsepõlvelaul :)

Ja see on siiani üks mu lemmikuid! Ka sõnad on väga head.

Ka see on üks mu lapsepõlve suuri lemmikuid, mis meeldib siiani :). Kahjuks ei ole helikvaliteet eriti hea.

Seda mäletan oma tädisid laulvat ja kuulavat, kui ise veel üsna väike olin :). Neil oli akna all kapi peal nurgas grammofon ja raadio ja seda sai siis ikka kuulatud. Vahel mõtlen, kui hea on olla kasvanud väga musikaalses peres.

Ja Ach! Kuidas mulle seegi meeldis ja siiani meeldib!

Rõõmsat sügist!

Täna on sügisene pööripäev ja täna hommikul kell 06.09 algas sügis! Tulgu ta siis ilus ja rõõmus!

veidi rahva- ja muud tarkust eri allikatest:

- Astronoomiline sügis algas tänasel täiskuuööl, 23. septembril, kui kell 06.09 siinse aja järgi ületas Päike taevaekvaatori ning päev ja öö on terves maailmas ühepikkused. Viimati langes täiskuuaeg sügisese pööripäevaga kokku peaaegu kakskümmend aastat tagasi, 23. septembril 1991. aastal

- Peale sügisest võrdpäevsust algab põhjapoolkeral sügis - päevad lähevad lühemaks, ööd pikemaks ja ilmad külmemaks.

- Sügisene pööripäev ehk sügisene võrdpäevsus on ööpäev iga aasta 22. või 23. septembril, mil kogu Maal on öö ja päev võrdse pikkusega ehk 12 tundi. Sügisesel pööripäeval lõpeb põhjapoolusel polaarpäev ja algab polaaröö, lõunapoolusel aga algab polaarpäev ja lõppeb polaaröö.
- Sügisese pööripäeva kohta käib ütlus, et kust poolt sel päeval tuul puhub, sealt puhub ta kogu sügise ja talve.

- Kevadine pööripäev ehk kevadine võrdpäevsus on ööpäev iga aasta 20. või 21. märtsil, mil nagu ka süsgisesel pööripäeval on kogu Maal päev ja öö 12 tundi.

- Võrdpäevsus ehk ekvinoktsium leiab aset kevadisel ja sügisesel pööripäeval. Võrdpäevsus on hetk, mil päikeseketta keskpunkt oma näival aastasel liikumisel mööda ekliptikat läbib taevaekvaatori ja ekliptika lõikepunkti ehk kevad- ja sügispunkti. Võrdpäevsuse korral tõuseb Päike täpselt idast ja loojub täpselt läände.

- Suvine pööripäev ehk suvine päikeseseisak on ööpäev iga aasta 20. või 21. juunil, mil põhjapoolkeral on pikim päev ja lühim öö, lõunapoolkeral aga pikim öö ja lühim päev.
- Talvine pööripäev ehk talvine päikeseseisak on ööpäev iga aasta 21. või 22. detsembril, mil põhjapoolkeral on lühim päev ja pikim öö, lõunapoolkeral aga pikim päev ja lühim öö.

- Päikeseseisak ehk solstiitsium leiab aset talvisel ja suvisel pööripäeval. Päikeseseisak on hetk, mil päikeseketta keskpunkt oma näival aastasel liikumisel mööda ekliptikat on taevaekvaatorist kõige kaugemal põhja, umbes 21. juunil või lõuna pool, umbes 22. detsembril ehk suve-või talvepunktis. Muide, vanarahvas ütleb selle kohta, et päike on 3 päeva pesas.

- Vabaõhumuuseumi rahvakalendri järgi jälgisid inimesed sügisesel pööripäeval väga hoolikalt loodust. Selle abil võis ette aimata, millised ilmad tulemas. Kõige rohkem kõneles tuule suund: kui tuul põhjast puhus, tuli külm sügis. Läänetuul ennustas pikka ja sooja sügist. Ka aitas tuulesuund teada saada, kuidas kevadise kalasaagiga lood on.

- Sügist ilma ennustas ka 21. septembril olnud sügisene Madisepäev. Otepää kandis arvati, et kui madisepäeval sajab, on tulemas väga kuri vihmane sügis. (Sel aastal ei sadanud :). See päev, nagu mitmed teisedki septembrikuised pühad, tähistas loomade talveuneks valmistumise algust: kadusid kärbsed, sääsed ja maod.

täna meil päike ja + 9C

teflon on kõike muud kui ohutu!

novat, ma kogu aeg kodus räägin, et mulle see teflon ei meeldi ja tahan roostevaba panni.

täispikkuses ja viidetega artikkel dr mercola lehelt: http://articles.mercola.com/sites/articles/archive/2010/09/21/compounds-in-nonstick-cookware-associated-with-elevated-cholesterol.aspx



Children and teens who have high blood levels of chemicals used in the production of non-stick cookware may be more likely to have elevated LDL cholesterol levels, according to a report. Recent survey results reported detection of these chemicals in almost all people in the U.S.

You might have heard that non-stick pans were dangerous to use, but I have to tell you that they are perfectly safe.,. Just so long as you don’t actually cook with them, because the moment you heat them, they start to liberate fluoride vapors that are so toxic they will kill small birds.

Ninety-five percent of Americans, including children, have the perfluorinated compound PFOA in their blood. But that’s not all.

The CDC’s Fourth National Report on Human Exposure to Environmental Chemicals, 2009 (which is considered the most comprehensive assessment to date of the exposure of the U.S. population to chemicals in our environment), detected not just PFOA, but a total of 12 different types of perfluorinated compounds (PFCs) in Americans tested.

It’s easy to see how such a vast majority of people can be exposed when you consider the most common sources of these chemicals, which includes:

• Non-stick cookware
• Microwave popcorn bags
• Packaging for greasy foods
• Stain-proof clothing
• Carpet and fabric protectors
• Flame retardants, and products that contain them

As you can see, some of the most commonly used household products contain these chemicals.

Beware: Your Cookware May Be Poisoning You

Although it may be quite difficult to eliminate all sources of these toxins since they’re so pervasive, you would likely make a significant dent in your family’s exposure simply by swapping out your non-stick cookware, considering you use your pots and pans to cook almost every day of the week.

So-called “non-stick” cookware is a MAJOR source of PFC’s, particularly perflurorooctanoic acid, known as PFOA, and these pans quickly reach temperatures that cause the non-stick coating to begin breaking down, releasing its toxins into the air.

When your non-stick pot or pan reaches 680 degrees F (which takes about three to five minutes of heating), at least six toxic gases are released. At 1,000 degrees F, the coatings on your cookware break down into a chemical warfare agent known as PFIB.

These chemicals are easily absorbed by your body and the food in the pan, turning that healthy, home-cooked meal toxic...

The Many Health Dangers of PFCs

Researchers have already linked various PFC’s to a range of health dangers. Elevated LDL cholesterol levels are just the beginning of the problems these chemicals can cause.

In animal studies, PFOA has been associated with:

• "Significant increases in treatment related deaths" in rat offspring at doses that did not affect the mothers
• Serious changes in the weight of various organs, including the brain, prostate, liver, thymus, and kidneys
• The deaths of a significant number of rat pups of mothers that had been exposed to PFOA
• Damage to the pituitary at all doses in female rat offspring (The pituitary secretes hormones that regulate growth, reproduction, and many metabolic processes. Change in pituitary size is associated with toxicity)

Other studies have shown that PFC’s can cause:

• Infertility --
  
• Thyroid disease -- .... Your thyroid contains thyroglobulin protein, which binds to iodine to form hormones, which in turn influence essentially every organ, tissue and cell in your body. Thyroid hormones are also required for growth and development in children. Thyroid disease, if left untreated, can lead to heart disease, infertility, muscle weakness, and osteoporosis.
• Cancer -- PFOA has been associated with tumors in at least four different organs in animal tests (liver, pancreas, testicles and mammary glands in rats),
  
• Immune system problems -- Several studies by scientists in Sweden indicate that PFC’s have an adverse effect on your immune system. As described in the EWG report on PFC’s, PFOA was found to decrease all immune cell subpopulations studied, in the thymus and spleen, and caused immunosupression.
• Increased LDL cholesterol levels
  

toataimed on head

Ma just hiljuti mõtsin, et peaks mingeid häid toataimi hankima. Lisaks õhu puhastamisele reguleerivad nad ka õhuniiskust, temperatuuri ja loovad inimesele kasuliku negatiivsete ioonide voo (eeldusel, et taimed on mitmekesi kokku grupeeritud, mitte ükshaaval mööda ruumi laiali).

Artikkel postimehest:

Toataimed võivad tööl elu päästa

06.11.2009 08:11

USA Georgia ülikooli teadlaste sõnul ei ole toataimed mitte ainult ilusad vaadata, vaid need võivad päästa elu.

Uuring näitas, et töökohtadesse pandud taimed alandavad märgatavalt stressi ja närvipinget, kirjutab The Telegraph.

Ka vähendava taimed kontoris kunstmaterjalidest tekkivat saastatust, puhastades õhku.

Uurijate sõnul on head kontoriõhu puhastajad luuderohi, vahaga kaetud lehtedega taimed, sõnajalad ja asparaagused

Maailma terviseorganisatsiooni WHO andmetel sureb siseruumide saastunud õhu tagajärjel tekkinud haigustesse aastas 1,6 miljonit inimest.

Mõnes paigas on siseruumide õhk saastunum kui välisõhk. Õhu kvaliteeti mõjutavad mitmed asjad nagu ehitusmaterjalid, värvid, mööbel, rõivad ning isegi kraanivesi.

Teadlased katsetasid mitmete taimedega, kas ja kuidas need siseruumide õhku puhastavad.

Uuringut juhtinud Stanley Kays sõnas, et mõned taimed puhastavad õhku paremini kui teised, kuid kõik taimed on võimelised kahjulikke aineid hävitama või absorbeerima.

Ka on taimedel psühholoogiline mõju, kuna nad on rahustavad.

«Taimed mitte ainult ei aita head tervist säilitada, vaid nad võivad näiteks ka firma käivet ja kasumit kasvatada. Taimed tekitavad kontoris rahuliku ja positiivse õhkkonna, mõjutades nii töötajaid kui ka kliente,» selgitas Kays.

ispaanias on ooti oovihmaood ;)

ega meil siin põhjaosariikides parem pole. hommikul oli kenasti kuiv ja näitas päikestki, kuid siis tuli suisa selgest taevast ilma mingi eelhoiatuseta selline valing, et võttis maigutama. siis tibas veel ooti... ja siis tuli pealelõunal veelkord ilma eelneva tibutamise või muu märgita selline vihmavaling, et ma karjatasin esimese hooga: "rahe!" a ei olnd. aint oovihma oog oli :P

:)

+ 9

Taevake, kui õige!

Ära kuula kedagi, kes ei ole saavutanud seda, mida sina soovid saavutada!!!

kuigi positiivsem oleks väide: "Kuula ainult neid, kes on saavutanud seda, mida sina soovid saavutada!"

kapsandusest

Spargelkapsas ehk brokoli

Oma lähedasest sugulasest lillkapsast on ta väärtuslikum, sest sisaldab klorofülli, eriti rohkesti ka karotiini, C-vitamiini, B-grupi vitamiine ja rauda. Spargelkapsas seedub hästi, tema maitse meenutab pigem sparglit kui kapsast. Brokoli on kasvutingimuste suhtes lillkapsast vähem nõudlik ja valmib varem.

Taimed istuta kasvukohale mai esimesel poolel vahekaugusega 40–50 cm. Tihedamalt istutades areneb vähem külgharusid, mis kasvatavad samuti õisikuid. Jälgi, et istik satuks samale sügavusele kui kassetis kasvades. Pärast istutamist kasta korralikult.

Spargelkapsas vajab kogu kasvuperioodil rohkelt vett, muidu jäävad õisikud kidurateks ja puituvad. Spargelkapsale ei meeldi booripuudus, seda toiteelementi on lihtne anda puutuhaga. Kobesta aeg-ajalt taimede ümbrust, et muld oleks kohev ja õhurikas.

Spargelkapsa roheline õisik koosneb jämedatest lihakatest õievartest ja hästiarenenud õiepungadest. Toiduks tarvitatakse õisikut koos lihava, sparglit meenutava õisikuvarrega. Varajased sordid valmivad juba 40–50 päeva pärast kasvukohale istutamist. Pärast põhiõisiku eemaldamist hakkavad lehekaenlad kasvatama väiksemaid kõrvalõisikuid, mis valmivad 16–20 päeva pärast. Nii jätkub spargelkapsast esimeste öökülmadeni.

Õisikute korjamisel ole hoolikas: õige aeg on siis, kui õienupud on hästi väljaarenenud, kuid veel mitte avanenud. Sooja ilmaga lähevad need lahti juba poole päeva jooksul ning hõrk sparglimaitse kaob. Toiduks valmista nagu lillkapsastki. Keeda õisikud aurutis kergelt pehmeks, neid võib lisada supile või tarvitada iseseisva toiduna. Sobib hästi sügavkülmutamiseks.

Lehtkapsas

Lehtkapsa kähardunud lehed on sageli elegantselt pika varrega, värvuselt hele- või tumerohelised, hallikad või violetsed. Küllap on teda just sellise välimuse tõttu hakatud kutsuma ka palmkapsaks.

Lehtkapsas on suurima toiteväärtusega kapsateisend. Tema mineraalainetest ja C-vitamiinist pungil lehed on eriti väärtuslik toidulisand hilissügisel ja talvel, sest lehtkapsas ei karda külma ning võib aias edasi olla. Kõige maitsvam ongi ta pärast esimesi öökülmi, kui lehtedes olev tärklis on muutunud suhkruks. Kevadel saab tarvitada lehekaenaldes tekkivaid pungi. Lehtkapsas on hästi kiurikas, kiudained viivad aga teatavasti organismist välja kahjulikke ühendeid, muuhulgas ka kolesterooli.

Vali selline kasvukoht, kus lehtkapsa sügisene ilu esile pääseks. Mulla suhtes pole ta nõudlik, kasvab hästi ka raskemal mullal. Sobiv istutusaeg on mai teine dekaad. Jäta taimede vahele 60–70 cm, sest nad kasvavad 65–75 cm kõrguseks. Kasta korralikult ja võta ära alumised kollased lehed. Kasvuajal ei pruugi väetada. Augusti lõpul-septembri algul võid lehtkapsad istutada lilleklumpi, kus nad on pilgupüüdjaks hilissügiseni.

Lehtkapsa mõrkjas maitse lisab omapära salatitele. Kuna lehed säilivad hästi, saab neid kasutada taimeseadetes.

[[2]] Nuikapsas

Nuikapsas on kõige lühema kasvuajaga kapsateisend, varajasi sorte võib tarvitama asuda juba varasuvel. Mahlakas suhkrurohke ümar varsvili sisaldab palju vitamiine. Maitsvad ja tervislikud on ka noored lehed, milles on mineraalsooli ja vitamiine koguni paar-kolm korda rohkem kui varsviljas. Varast nuikapsast ongi otstarbekas süüa koos lehtedega. Kuna karastatud ja juurdunud istikud taluvad kuni 6 külmakraadi, saab nuikapsast kasvatada kiletunnelis enne tomatit või kurki.

Seemned külva mai algul otse kasvukohale 25–30 cm vahega. Püüa külvata üksikult, et hiljem ei peaks harvendama. Kasvutingimuste suhtes on ta vähenõudlik, lepib ka viletsama mullaga. Piisab, kui pärast 3–4 pärislehe tekkimist anda lämmastikurikast pealtväetist. Istutatud taimi väeta alles pärast juurdumist. Kasvuajal kasta korralikult ja kobesta mullapinda. Kui vahepeal jääb niiskust väheseks, võib nuikapsas lõhki kasvada.

Jälgi hoolega kahjurite ilmumist, eriti otsekülvi puhul. Maakirbukahjustus on ohtlik idulehe faasis, siis võivad taimed täielikult hävida. Esimese pärislehe ilmumisel oht väheneb. Kapsakärbse vaglad kahjustavad juuri ning taim närtsib.

Pärast istutamist kata taimed kohe kattelooriga, siis ei pääse kapsakärbes jt kahjurid neile ligi. Kahjureid hoiab eemal ka tuhaga tolmutamine ja nõgeseveega kastmine.

Nuikapsa varsvilju tuleb kasutada noorelt, kui nende läbimõõt on 5–10 cm, vananedes muutuvad nad puiseks ja maitsetuks. Varaselt nuikapsalt võib saada kaks saaki: jäta koristamisel varre alumine osa, mis süüa ei kõlba, juure külge — sinna kasvab 2–3 uut väiksemat varsvilja. Toiduks sobib toorelt, hautatult ja küpsetatult.

viirused, vaktsiinid ja D-vitamiin

ausõna, ma ei viitsi seda artiklit tõlkida :)

aga põhimõtteliselt on jutt sellest, et D-vitamiini piisav tarbimine annab suurema kaitse gripiviiruse vastu kui gripivaktsiin. rääkimata sellest, et selleaastane gripivakstiin USA-s (võib-olla mujal on teisiti) on ainult kombinatsioonis seagripivakstiiniga, eraldi gripivaktsiini ei ole.

artiklis on pikalt refereeritud seagripivaktsiini ja teiste vaktsiinide kõrvaltoimeid jne, kuid põhipoint, millele algul viitasin, on artikli lõpus. seal on ka hulgaliselt linke teistele artiklitele, loengutele, videotele.

autor on arst, 37 a arsti ja kirurgina praktiseerinud dr joseph mercola.

artikkel on siin: http://articles.mercola.com/sites/articles/archive/2010/09/10/swine-flu-vaccine-may-have-caused-narcolepsy.aspx

---

nädsa, leidsin postimehest ka teemakohase kirjutise. see piimatoodete rikastamise jutt on minu jaoks muidugi puhas bullshit. oleks siis võinu dvähemalt viisakuse pärast mainida, et piisava koguse d-vitamiini saab ntx kalamaksaõlist.

http://www.tarbija24.ee/?id=311693

--