Aeg lendab ja väike nuputamisülesanne ka.

Aga kõnniteekivi on maas. Kinni ka vibratud. Paari kohta on serva vaja tükke lõigata, aga praegu ei taha ma igatahes tükk aega relakat näha (eriti muidugi mitte kuulda). Ja üleüldse lubasin ma endale, et kuni nädalavahetuseni füüsilist tööd ei tee.

Aga arvake ära (ja kes hiljuti teada sai, olgu esialgu vait), millal ja kus avati esimene Eesti regulaarne bussiliin. Ja kui kaua sõit umbes kestis.

Kaunist ja õnneliku sügist!

Ilusat sügist kõigile!

ja ajendatuna Hilise kommentaarist tema viimase postituse all (a la katsu sa midagi meestele selgeks teha), üks selgitav nali :)

Mees sõitis oma mootorrattaga mööda Tallinna tänavaid. Järsku läks taevas
pilviseks ning oli kuulda Jumala kõmisevat häält: „Kuna sa oled üritanud
jääda mulle igati ustavaks, võin ma täita ühe sinu soovi.“

Mootorrattur jäi seisma ja ütles:“ Ehita sild Tallinnast Stockholmi. Siis
saan igal ajal Rootsi sõita.“

Jumal ütles:“ Su soov on liiga materialistlik ja raskesti teostatav.
Mõtle milliseid silla toed peavad olema selleks, et need ulatuksid
Läänemere põhja ning kui palju betooni ja terast selleks vaja on! See
kasutaks pea-aegu täiesti ära mitmed looduslikud ressursid. Ma võin seda
teha, kuid mul on raske leida õigustust sinu soovidele maiste asjade
järgi. Võta veidi mõtlemisaega ja proovi keskenduda sellistele soovidele,
mis aitaksid inimsugu.“

Mees mõtles selle üle pikalt. Lõpuks ta ütles:“ Jumal, ma soovin, et mina
ja kõik mehed maailmas saaksid naistest aru. Ma tahan teada kuidas naised
ennast tunnevad; mida nad mõtlevad kui nad meid vaikusega karistavad;
miks nad nutavad; mida nad tegelikult mõtlevad, kui väidavad, et midagi
pole viga; ning kuidas on võimalik naisi tõeliselt õnnelikuks teha.“

Jumal vastas:“ Kas sa tahad sillale kahte või nelja sõidurada?“

Kui pea ei jaga...

..siis peavad jalad jagama. Antud juhul küll käed. Kui ikka mõistust õigel ajal peas ei ole, mis meenutaks, et kõnniteekivi panekul väravapostide vahele tuleb nende alla ka kaablid panna... siis tuleb pärast osa kive sillutise vahelt välja urgitseda, et saaks ikka kaablid ka pandud. See on see "tehtud-mõeldud" või "üks kord mõõda, üheksa korda lõika" :).



Aga mõnikord mu nupp jälle ikka nokib ka. Kõnniteekivi peaks jooksma välja kuni asfaltteeni. Aga asfalt on pandud nii, et selle minupoolne ots on hästi kaldus. S.t. asfaldile ei jäetud panemisel mitte siukest serva, kuhu oleks saanud kive edasi panna, vaid lasti teerulliga serv siledaks, s.t. aluskillustikuga triiki. Ja mina küll sinna mingeid kaevikuid kangiga raiuma ei hakka! Asi sai lahendatud nii, et panin kaldus servaga äärekivid lapiti maha (no väikese kaeviku pidin ikka sinna raiuma ka) ja siis edasi juba kõnniteekivi. Äärekivid said/saavad tsementseguga kinni ja nende serva ja asfaldi vahele jääb veel pisike tsementeeritud "renn", et vihma- ja lumesulamisvesi saaks ära voolata.


Nagu juba aru saite, toodi kõnniteekive juurde. 4 alust. Eks ma siis katsun enne talve nad maha saada. Kõige vastikum selle juures on servakivide relakaga parajakslõikamine. Oeh. Seepärast mul osad servad siiani lõpetamata ongi :))))



Armsad inimesed - kui te Haapsallu satute ja teil aega on, siis külastage kindlasti ka Iloni imedemaad! Ma annaks preemia sellele inimesele, kes selle idee peale tuli, et see rajada. Eriti huvitav on seal muidugi lastel - saab meisterdada ja joonistada ja nädalavahetuseti küpsetada ja... Astrid Lindgreni teoste ainetel tehtud multikaid ja filme saab vaadata, õues soovikaevu juures muinasjutte kuulata, Mattiase majas ringi vaadata ja palju-palju muud teha. Lisaks sellele, et seal on muidu hästi mõnus (ja seal aias kasvab ka üks õunapuu, millel on hästi maitsvad õunad!), on üks korrus Ilon Wiklandi galeriimuuseum. Üks mu lemmikkunstnikke. Ta ju annetas paar aastat tagasi enamuse oma töid Haapsalule... ma olin seal varem ka käinud, aga tahtsin jälle minna ja just seepärast me seekord Haapsallu sõitsimegi. Lihtsalt võrratu! Igal juhul tasub külastamist. www.ilon.ee

Arvake ära, kelle tuba see on :)







P.S: Ja Nurga Puukoolis ma ei käinudki! :) Ja mul on selle üle väga hea meel. Sest meie ahvimeel võib meid tirida ei tea kuhu ja välja mõelda igasuguseid vabandusi, miks meile ikka veel see üks põõsas, see üks kook, see üks pits, see üks ... ikka tarvilik on. Aga vahel on vaja hoopis mõelda, mida mul tegelikult tarvis on ja millega ma hetkel toime tulen. Sedasi siis seekord.*

*ja see ei olnud mõeldud mitte mingisuguse vihjena kellelegi, kes praegu aiandeid-puukoole külastab ja taimi tellidb :) - ikka ainult mu enda mitte eriti tagasihoidliku isiku kohta :)

Trumm ja tema tänaõhtune mantra

eilähenurgapuukooli, eilähenurgapuukooli, EILÄHENURGAPUUKOOLI, EIIIILÄHHHHEEENURRGAPUUUUUKOOOOLIII!

Huviküsimus* vol 2

Paljude Astrid Lindgreni raamatute illustraator Ilon Wikland (üks mu lemmikkunstnikke, kelle piltidest õhkub ääretult puhas ja tugev tunne) on öelnud, et kui ta oli "Vendade Lõvisüdamete" jaoks valmis joonistanud Katla kindluse, siis ta alles hiljem oma joonistusi vaadates avastas, et ta on joonistanud ühte reaalselt eksisteerivat ehitist. Mis ehitisest on jutt?

---

Aga kanapea olen ma endiselt - täna hommikul olid mul riided tööleminekuks kenasti seljas ja tahtsin veel kampsuni peale panna.... tõmbasin siis aga uhkelt hommikumantli selle asemel selga ja marssisin ukse poole....

* no piuksusid siin mõned kangesti selle kilvaküsimuse koleda kõla kallal :)

Sügis vol 2

Meil hakkavad ka ikka mõned tomatid juba punaseks minema :). See peaks olema Vilma (Köögikata taimed).



Ja moosi tegin ma sel aastal ka. Esimest korda elus aprikoosimoosi. Õhtul aprikoosid pooleks ja mingi koguse suhkruga kappi. Mul oli 4 kg aprikoose ja vist ca 1 kg suhkrut. Järgmisel päeval väikesel tulel keeta (mahl tuleb ööga välja), lisada 1 sidruni mahl ja ca 10 min enne lõppu 2-3 spl konjakit (brändit). Alkohol aurab välja, maitsenüanss jääb.



Mida teha kui teil on hunnik õunu (Deia kitseõunad), pirne ja ploome (oma vanemate aias nahistamise tagajärjel) ja need kipuvad käest ära minema. Mis muud kui potti. Kuna ma nagunii olen magusasööja, siis parem süüa moosi kui muud suhrurikast jura.



Aga remontantmaasikas õitseb nagu oleks kevad :)

Andke mulle andeks, armsad inimesed,

Aga ma lihtsalt ei suutnud jätta seda siia panemata

Kilvaküsimus

On ju teada, et kirjandusteoste tõlkimisel on äärmiselt oluline see, kes on tõlkija. Kehv tõlkija suudab ka kõige parema teose tuksi keerata, kuid hea tõlkija sulab tõlgitava teksti ja autori mõtte ja tundega nii ühte, et annab selle imehästi edasi. Näiteks Vladimir Beekmani on Astrid Lindgreni teosed suisa imeliselt tõlkinud...

1980-ndatel aastatel hakati esmakordselt inglise keelde tõlkima Doris Kareva luulet. Kes oli tõlkija? Palun ärge guugeldage, kasutage iseenese tarkust ja oletusvõimet :). Kui välja ei tule, annan vihjeid :).

Varia

Muid naljakaid taimi leiab me aiast veel. Näiteks selline mitmekorruseline hosta. Esmalt ajas õievarre (ainult ühe!), millel lehed küljes. Siis hakkas veel teist korrust ka lisaks tavapuhmale kasvatama. On see normaalne?






Sealsamas kõrval on helmikpööris... puhmas nagu puhmas ikka. Õied ka nagu õied ikka. Ja järsku võttis kätte ja kasvatas 3 pikka vart, millel lehed küljes.... Ma ei saa aru, kas see on miski anomaalia või mis... ja kas ma peaks need varred maha lõikama või mitte...


Kui veel anomaaliatest rääkida, siis kui ei oska ikka väravat lihtsalt niisama loodis ja sirget teha, siis tuleb selleks mõni lihtne moodus leiutada. Näiteks lasete poolelioleva ruumi seina külge ristlatid kruvidega kinni - hea lihtne loodida ju. Ja sinna külge siis omakorda aialipid... imehea loodida, kuiv ja soe.... Pärast tuleb need alumised kruvid lihtsalt seina küljest lahti kruvida ja värav õue viia. Ja vähemalt on mu prügikastimaja nüüd lõpetatud, hinged ja väravad kõik tehtud ja töötavad. Värvimine jääb ilmselt järgmiseks aastaks.



Kui juba ehituse peale juttu läks, siis jah, Thela, Sul oli õigus - kõnniteekivi on otsas :). Aga otsas ka natuke halvas tähenduses - nimelt tuli kive mõne aluse jagu puudu ja need tuleb juurde tellida. Tobe on see, et kuigi praegu on kvaliteetseid kõnniteekive ulmeliselt hea hinnaga saada, on need teist mõõtu ja ma pean ikkagi kallimad kivid ostma... noh, õnneks ei ole ka nende hind enam nii meeletu nagu ta möödunud aastal oli.



Ja kuna kõnniteekivi sai otsa ja sangpommi ikka veel ei ole (ma kirjutan ükspäev miski selgitava postituse neile, kes arvasid, et see miski Ilja Murometsi tüüpi harrastus on), siis pidi kruusakarjäärist niisama kive kohale tarima... Põrand istmete ees oli ka kuhjaga kive täis :)))




Aga põõsasmaranad õitsevad korralikult. Sellesse konkreetsesse gruppi läheb üks valge ka veel juurde, pole lihtsalt sinnani jõudnud.


Kollane ja roosa vesiroos on nüüdseks ka päris mitmeid õisi teinud ja nuppe on veelgi. Esimene nupp on ka punasel vesiroosil, aga ma ei tea, kas jagub niipalju päikest, et ta lahti läheks.


Isiklik vikerkaar :). Paar nädalat tagasi paistis päike ja siis tuli äkki üks lühike vihmahoog...

Tõbila

Mul on üks hosta, mis mulle juba kevadest saadik veidi muret teeb. On teine siuke roheline, keskelt valge triibuga. Roheline peaks olema valge ümber veidi gofreeritud.. kuid mulle tundub, et ta on nii palju ja imelikult, et see ei ole päris õige asi. Lehed on ka kuidagi imelikult allapidi rulli ja käkra käändunud. Sorti ei tea (eeldatavasti Striptease), silt kadunud, aga ta on mu aias olnud ca 3 aastat. Sellele hostaviirusele iseloomulikke tumedaid laike justkui ei ole... ja lehe alumine külg ei ole ka vale "joonisega" justkui.... Osad (nooremad) lehed ei ole üldse keskelt valgeks värvunud... Äkki keegi oskab midagi öelda.. kasvõi kõhutunde baasil. Pildid klikitavad, nagu ikka.

Eile lasin siis roosidele, floksidele ja okaspuudele Topasi selga. Näis. Huvitav on roosidel see, et varred justkui oleks algul täitsa OK (kuivavad ka täiesti noored võrsed) ja kuivamine algab tipust - s.t. roosinupp hakkab ülaltpoolt kuivama. Pilt on küll veidi udune, aga aru saab siiski.



Kas pojengi selline väljanägemine viitab ka miskile tõvele? varred on justkui korras...



Ja siin on teile jahukastet nii et tapab. Zuccini. Krt!

Krt!

Ma üritasn 2 korda pilte üles laadida... ja teatab see saadana blogspot, et tal on error... ma igatahes ka praeg rohkem ei jaksa. kui eelmisel päeval ollakse koju saabunud kell 2... (väljas oli +3).. ja siis päev otsa tööd teha... noh, mitte küll väga efektiivselt, kuid siiski... siis ei jaksa enam klahve toksida :)

ööd!

... crosstrainer või sõudetrenažöör, selles on küsimus...

.. ja kas kettler või raleigh...
ja kust saab 8 või 12 kg sangpommi
ja üldse....

olla või mitte olla... ;)

oleks anekdoot, kui poleks tõsi

kui see poleks tõsi, siis oleks see nagu mehhiko seebi paroodia. praegu meenutab aga väga 30-ndate saksamaad (kes neid propagandafilme näinud on, saab aru)

edgarjuugend

huvitav, kes on need inimesed, keda sellise ajupesuga tümaks tehakse. või õigemini, milline on küll nende IQ

sügis neh

ei, need ei ole enda tomatid. käin kogu aeg turul, ostan hunniku tomateid ja mõtlen, et teeks sisse... aga siis kuidagi söön nad ikka kõik niisama ära. arumaisaa :)

a see-eest tegin ma esimest korda elus aprikoosmoosi. see käis nii, et aprikoosid pooleks, suhkur peale. retseptis oli 4 kg aprikooside kohta 2,5 kg suhkrut, mina panin 1 kg. segasin ära ja ööseks külmkappi. järgmisel päeval hästi vaiksele tulele keema, enne veel 1 sidruni mahl ka sisse. ei ole vaja palju keeta, tunde järgi. ca 10-15 min enne valmimist 3 spl rummi v konjakit (brändit) ka sisse. alkohol aurab välja, kerge maitsenüanss jääb juurde. ja purki.

see suve lõpp kujunes kuidagi väga pirukarohkeks... aga kuna me oleme vastsed praeahjuomanikud, siis on see ka täitsa mõistetav :). enamasti ohtralt tomatit, sibulat, paprikat... vahel ka sutsu sinki või kabatshokki või juustu jne. põhjaks liivataigen.

ja kui juba praeahjust rääkida, siis jummala hea, kui mõni söögivalmistamise koht on gaasiga, mõni elektriga ja mõni puudega. tekkis mul (üsna mittetavapäraselt) ühel pühabahommikul singi, sibula ja praemuna isu... ja gaas sai otsa. aga no milleks siis praeahi on.. täitsa ajas asja ära :)

ja no need kartulid ja kukeseened ikka :)

tere, mina siin!
jälle kõik pähklid pintslisse pistetud. ma nägin küll, kuhu need varud koguti, vaat kui lähen ja urgitsen kõik välja :))). tikrid jõudsime ise enne ära süüa... ega neid muidugi palju ei olnud ka.

ja ma tahaks väga teada, milline tõbras see mu roosidega nõndamoodi teeb. kui keegi teab, palun lahkesti oma teadmisi minuga jagada. pungad kuivavad avanemata ära ja osasid on keegi sedaviisi närinud..

lõpetuseks mu lemmikmoon :). samasugused pisikesed on kollased ja valged ka. hästi lahedad.

suvest

Pagan, kuidagi lühike oli see suvi... alles oli ja oli.. ja justkui juba läbi. Hmh. Ma ei saa öelda, et ma sellega väga rahul oleks :). Ainult et ma ei tea, kuhu peaks selle pretensiooni edastama :)



See-selleks. Midagi sai tehtud ka, nii mõndagi üleplaanilist, kuid samas jäi mõni plaanitud asi tegemata. Mõne asja jõuab muidugi veel ära teha, aga igatahes olen ma otsapidi tekitanud olukorra, mida ma vältida tahan (ja väldin ka!) - nimelt seda sunnitöö tunnet, et selle-ja-selle peab ära tegema. Peab jah, ma tean.... aga ...

Helmikpööris Monet. Kuigi tema lehed on väga erilised, ei ostnud ma seda mitte lehtede, vaid vapustavalt erkroosade õite tõttu :)




purple petticoats



Red Ace näitas oma esimest õit


maasikad.

mu lemmiknelgid - lõhnavad nagu muinasjutt. üleüldse olen ma lõhnavaist lilledest vaimustuses :)


Tomat. armas selline.

see kurikuulus pink robusta :)




Ja minu puhul möödapääsmatu - ikka veidi toidupilte ka :). Värske kartul (oma aiast, kasvas sunnik pooleteisemeetriseks. hea heki saaks kartulist :P), kukeseened ja till. mmmm...


kooki ka :). seda meie igapäevast kooki :)

Aga vähemalt on inimesed püüdnud! Kiiduväärt üritus :)

kõik-kõik on uus septembrikuus

nõnda ses luuletuses ju oli. ja kuigi mu kooliajast on möödas juba rohkem aastaid kui kokku erinevais koolides käidud sai, on 1. september ikka veidi eriline päev.

kiire on olnud ja on. iseenesest on see tore... ainult et mõned asjad on tegemata selle tõttu. eks neid saab muidugi teinekord ka teha... kuigi ma kahtlustan, et hilissügisel enam roose ei vaata ega ploome korja... aga noh, kui nii, siis nii :). ja võibla millaski ikka jõuab ka.. kuigi nüüd nad sunnikud lubavad vihma ka... kõnniteekive saab muidugi vihmaga ka panna..