Ka see postitus oli mul jupp aega
plaanis, aga aega polnud. õnneks jõudis Muhedik ette ja mulle jäi seetõttu
vähem kirjutamist :).Küll aga täiendaks ma mõnda sellega seotud aspekti.
Jutt siis sellestsamast rohelisest
taimetõmmisest, nimetagem seda siis kokteiliks, leotiseks, nastoikaks või
ükskõik kuidas. Olen seda ise kaootiliselt ka teinud ja süstemaatiliselt
lugenud ja uurinud, kuid kõige peale ei ole ise tulnud (näiteks idee peale
kasutada taimset tahket jääki multshina – see on nendes Vashe Plodorodije
videotes, eriti Natalja Petrova loengutes).
Siin on link ülevaatlikule skeemile, kus
on erinevate tõmmiste/nastoikade retsepte. Kõnealune on all vasakult teine.
Siit tuleneb ka üks oluline erisus
sellega, mida kirjutas Muhedik. Nimelt küsimus sellest, kas tünnil peaks kaas peal olema või mitte. Sellel
skeemil on märgitud, et kaas peab peal olema, sama väidetakse ka erinevates
videotes (ma ei hakka neid kõiki siia linkima). Mõni koguni selgitab, et tünn
tuleb panna vett nii täis kui võimalik ja siis kaanega sulgeda, et ei tekiks
roiskuvat käärimist, vaid ainult anaeroobne fermenteerumine heade bakterite
abil. Samas ülikasulik kompostitee näiteks on vägagi aeroobne, seda ju
spetsiaalselt aereeritakse 24h. Ma ei väida, et üks meetod oleks õigem kui
teine, ilmselt on mõlemad õiged ja kohati sõltub see ka eesmärgist. Selge on
see, et kui seda kasutatakse muuhulgas kasvuhoones süsihappegaasi tekitamiseks,
siis ei tohi tünn suletud olla. Eks peab lihtsalt katsetama ja proovima, ma ise
katsetan ilma kaaneta.
Koostisse sobivad imehästi tegelikult kõik rohelised pealsed ja ka toored
köögiviljajäätmed, kuid eritoimega on ntx nõgesel. Osadel taimedel oli veel
erinevaid toimeid, aga ma ei leia seda linki praegu üles ja peast ei mäleta.
Küll aga rõhutatakse osas kirjanduses
seda, et tuleks lisaks rohelisele massile panna ka mõned taimejuured ja natuke
mulda/pinnast. Seda selleks, et oleks neid häid baktereid/mikroorganisme, mis
selle kokteili valmis kääritavad ja mida rohelises taimses olluses on väga
vähe. Kuna need kasulikud mikroorganismid elavad mullas, siis tuleks neid
lisada ja selleks sobibki muld.
Nüüd jõudsime otsapidi väga olulise
lisanduseni, millele ka Muhedik viitas – kasulikud mikroorganismid/bakterid. Just
nemad tagavad, et kogu see kompott fermenteeruks, mitte ei roiskuks (väga
analoogiline protsess inimese soolestikuga). Ja asi on selles, et neid baktereid on mullas küll,
kuid liiga vähe, eriti kevadel. Seetõttu kasutatakse Venemaal lisaks ülipopolaarseid
mikrobioloogilisi preparaate, ntx Sijanie, Baikal, Tamir ja mõned veel. Kõik
nad on sisuliselt bakterikontsentraadid ja nende tähistamiseks kasutatakse
lühendit EM (huvitav on muuseas see, et ntx sedasama Baikal’i kasutatakse ka
inimestele tervistava joogi kääritamiseks).
Eestis aga neid baktereid ei müüda. Neid on üritatud siia tuua (seesama
Fokinimüüja ntx), aga piiril korjatakse nad ära.
Kust neid siis saab? Kuna need preparaadid on aga kallid,
siis üritavad inimesed leida meetodeid, kuidas neid ise paljundada/kasvatada.
Näiteks sedasama Baikal’i paljundatakse nii, et valatakse see tünni koos veega,
kuhu lisatakse mingit magusainet, mida bakterid söövad. Mõningase aja pärast on
tulemuseks tünnitäis Baikal’i. Eestis pole aga ka seda 1 pudelit eriti kusagilt
võtta – on küll tegelikult müügil (sellesama Fokini juures)
kompostimispreparaat Kompostin, mis samuti on mikroorganismide segu
lämmastikuga ja see on ette nähtud komposti kiiremaks lagundamiseks bakterite
abil ja ka samasuguse rohelise tõmmise
tegemiseks. Kavatsen ka seda kasutada, kuid
sellest praegu rohkem ei räägi, sest see on sealt putkast otsas.
Kuna aga nende EM preparaatide puhul on
sisuliselt tegemist mullabakterite + piimhappebakteritega, siis saab seda
teades tegelikult ise seda mikrobioloogiat teha. Sijanie ntx on Siberi viljaka
mulla bakterid.
Üks variant bakterite saamiseks, nagu
juba öeldud, on alati labidatäie mulla lisamine oma tõmmisele. Teine variant on
lisada poolkäivat komposti labidatäis. Seda selleks, et neid baktereid sinna segusse
saada. Ka võib kasutada ja kasutatakse petti/vadakut (piimhappebakterid),
pastöriseerimata kääritatud kalja/õlut, ka pärmi, kuid õllepärm on muidugi
parem.
Piimhappebakterite lisamiseks sobivad ka toores hapukapsas ja toores
naturaalne hapendatud kurk (ükski neist ollustest ei tohi olla pastöriseeritud,
sest siis seal lihtsalt puuduvad need bakterid. Piimhappebakterid on olulised seetõttu, et nad tapavad kogu patogeense mikrofloora- ja see on väga oluline, eriti, kui kasutate lisaks mingil kujul sõnnikut (ka mulda, mida on sõnnikuga väetatud). Nagu öeldud, sobib selleks ka hapendatud pett (jällegi ei tohi lisada pastöriseeritud piimatooteid)
Eelmisel aastal kirjutasin võttest,
mille kohaselt kompostile lisatakse õlle+ coca cola segu. Mina tegin ühe korra
seda segu, kuid teine kord lisasin coca asemel kalja – igal juhul on see ju
parem, sest sisaldab paremaid suhkruid kui coca-cola ning on ka ise kääritatud
produkt. Link eelmise aasta postitusele on siin.
Mde, olgu öeldud, et täna ostsin
3 pudelit erinevat kääritatud kalja ja paki petti :D – ainult selle nastoika
jaoks :D. Kalja puhul tuleb vaadata, et oleks kääritatud, mitte
pastöriseeritud.
Lisaks eelnevale saab neid baktereid
ka ise toota, link õpetusvideole on siin. Lisaks ka video sellest, kuidas
seda kasutada.
Ja kuna ennist mainisin ka pärmi, siis
tegelikult võiks paar korda suve jooksul
kasta pärmiveega - siin on link lühikesele videole sellest, kuidas seda teha.
Seega kui see kokteil läheb
haisema, siis a) ei ole häid baktereid ja/või b) tõmmis on ligunenud liiga kaua
ja tekkinud on fermenteerumise asemel roiskumine – see aga ei ole tegelikult
taimedele hea..
Natalja Petrova (nad kõik, Bublik,
Kurdjumov, Ildar Hannanov jt) näiteks väidab, et tõmmis peaks ligunema
2-5 päeva, sõltub õhutemperatuurist. Vaadake seda videoloengut, siin on küll ka
palju muud – kõik loodusliku maaviljeluse põhiaspektid lühidalt, kuid ka selle
tõmmise tegemine alates 49-ndast minutist.
Ja iga nädal sellega taimi kasta on ka
liig, võib ju küll ülejäägiga ka muru kasta.
Toita tuleb neid baktereid siis mingit liiki suhkruga, Väidetavalt olla kõige parem melass, kuid sobivad ka kõik muud suhkrud- alates lauasuhkrust ja lõpetades banaani ja meega.
Soovitatakse veel jätta ”zavarka” põhja,
et järgmisel korral oleks head bakterid omast käest võtta – kui silomass välja
võtta, siis ei tohiks see haisema minna.
Sarnast tõmmist saab teha ka sõnnikust,
komposteerunud sõnnikust v vermikompostist, aga seda tehakse siis veidi
teisiti. Pannakse paar klaasi komposti v sõnnikut tünni vee kohta ja
kasutatakse kohe järgmisel päeval.
Põhimõtteliselt on ka kompostitee
(compost tea) sisuliselt sarnane, olen ka sellest varem kirjutanud.
See kõik muidugi haakub ka kompostiga,
aga korraga ei ole lihtsalt aega kõike kirja panna, seega see kompostipostitus
(väga lahe sõnamäng) jääb teiseks korraks.
