Friday, May 26, 2017
lammakese apdeit
Saturday, April 1, 2017
aprill, aprill, va ninaprill!
ilm on siuke... aprilline :).
aga kask jookseb ja toas saab ka ju midagi teha.
pikeerisin tomatid- varto aknalauakasti, 2 red cherry't ja 2 moskovskii delikates'i. ülejäänud ostan.
paprikad gypsy on kenasti kasvanud ja tunnevad ennast lampide all väga hästi. tomat pole ka välja veninud ega midagi.
külvasin tageteseid 5 sorti ja 1 mingi eriti ilulise amarandi.
ainult et... kuhu ma olen pistnud või kesse on sisse vehkinud mu eelmisel aastal ostetud suurepärase porgandi naval (ja zucchini millet) seemned? aprillinali või mis?!
UPD: külvasin prostasid kapsaid, nuid ja muid, nagu ikka. ühe potitäie mulda suutsin ikka põrandale kummuli ka keerata :)
teravaotsaline peakapsas express
varajane peakapsas golden acre
lillkapsas erfurter
brokkoli lucky (Aidi soovitusel)
brokkoli Rumba
nuiku Luna (Aidi pealt ahvitud)
nuiku Gigant (kah Aidi pealt ahvitud)
Aidi, kas Sul kapsad on külvatud? kas Sa millalgi õue külma ka viid?
Monday, June 3, 2013
veel stasitikat
kollane lagodehhi pojeng tegi tänavu esimese õie :). oli ikka ilus küll (selle kuumaga küpses ruttu ära). "tillipojengid" õitsevad, teised sätivad ka. roosidega on seis endiselt nutune.. mu üllatuseks on täie elu ja tervise juures ingrid bergman, aga see külma-,haiguste-ja plahvatusekindel aspirin vaagub hinge. isegi pink robusta on tõenäoliselt õhtul... natuke aega veel vaatan, kas tast saab miskit v mitte.
kirss õitses see-eest esimest korda uhkesti (eelmisel aastal oli 3 õit), pirnil on pooled oksad külmunud, pooled õitsesid.
tomatid-kurgid kasvuhoones kosuvad kenasti ja enamik neist õitseb ka. amazonkal juba pisikesed kurgijupid ka küljes.
pipardest prairie fire on juba hulgaliselt pisikesi "küünlaid" teinud, suured piprad on veidi pikatoimelisemad. neil katsetasin sel aastal siis esimeste õite äranäpistamist ka... kuigi ma pean ütlema, et esimese ühe õie asemel on vähemasti sweet chocolate teinud 4 õit korraga kobaras... aga ma pooltel võtsin need ära - eks pärast on siis näha.
praegu ei ole küll üldse istutusaeg, aga ma ei saanud oma lehelisi enam kassetis ka piinata - istutasin peenrasse ringi kõik salatid, rohelised sibulad (entita, heshiko, ishiko), sidrunkoraindri, peterselli, selleri (golden self blanching) - kuigi ma ei tea, kas neist karvadest miskit asjalikku üldse kasvab.
kõik nuikapsad istutasin ka maha (omar ja superschmeltz) ja osa lehtkapsast ka (white russian kale ja red russian kale), ülejäänud peavad veel veidi ootama, rohkem ei jaksanud eile.
lauba sai suurtest puukastidest veel 4 peenart tehtud (1m x 70 cm) - selline paras kast 2 zucchini jaoks vmt. kartul sai ka lasagnepeenrasse maha pandud (umbes 30 mugulat)
kaalikas, põlduba ja 3 sorti peeti on tärganud. hernes on suhteliselt niru (normalseimad on hetkeseisuga kelvedon wonder ja shiraz, samuti bingo). porgand on kusagil vesiheina sees peidus, rohida ka eriti ei saa, s.t. ei näe :/. sibul on kõikjal ilusti tärganud.
millalgi peaks mingeid asju vist võrgutama hakkama - kapsaliblikad, kitsed ja naabrikassid :/
ja no on ikka jama küll - kasvuhoonesse tahan enda ettekasvatatutest veel kindlasti 9 sorti tomatit panna, kuid mahub ainult 6.... :/
Sunday, June 2, 2013
mõned repsepsid sügiseks
hoidistamiseni on veel natuke aega, aga kusagile pean ma need retseptid ometi talletama, mida ma katsetada tahan:
tomatid:
http://www.youtube.com/watch?v=fs7P3bKHxv4
tomatid küüslauguga
http://www.youtube.com/watch?v=dMhulWiRDk8
letsho:
http://www.youtube.com/watch?v=BXGOGe0WzIs
kabatskid:)
http://www.youtube.com/watch?v=tLOK0JA6YgI
Friday, May 31, 2013
mõned nipid
hmh, ma ei teadnudki, et paprikatel tuleb esimesed õied ära võtta! sel aastal katsetan!
http://www.youtube.com/watch?v=YuCyr9bC2HY
Sunday, March 25, 2012
ilmaratas
eile ladises päev otsa lausvihma. ja vaatamata sellele käisime me 15 min jalutamas. jeerum.
külvasin aknalauakasvandusse brokkoli, herne ja nisu (nädala-paari pärast ärasöömiseks) ja varaseks saagiks mõned mangoldid, lehtkapsad jmt. need panin turbatablettidesse, ehk saab paari ndl pärast kas õue v kasvuhoonesse pista.
täna aga ilge torm ja purgaa, miski valgeõhkõrn kirme ka maha tulnud. siukse ilmaga ma ennast välja ei ajanud. + 0,1 C
külvasin mõned kuumaasikad ja mustikad.
esimesed krooksud õitsevad (lillad) ja valgetel ka õienupud suured. lumi- ja märtsikellukesed ka.
rohevint, metsvint, miskid rästad..
aga et ma võin kella 12-ni magada, seda ma küll uskunud poleks. teismelise-eas ja 20-ndates oli see tavaline, aga nüüd on maksimaalselt kella 9-ks uni läind mis läind....
esimesed tomatid (xxx) külvasin .... märtsil.
pipralised (redskin, mohawk, bendingo, jalopeno ja prairie fire) .... märtsil
.
Tuesday, March 22, 2011
ettekasvatamisest-külvamisest
http://seemnemaailm.ee/articles/index.php?GID=83
Õigesti ettekasvatatud taimed juurviljakasvataja edu pant.
Ettekasvatamise eesmärgid on ilmselged. Ettekasvatamise teel saab pikendada
vegetatsiooni perioodi, saada varajasemat ja kõrgemat saaki. Mõningaid
soojalembeseid juurvilju mõnedes regioonides saab kultiveerida ainult
ettekasvatamise teel. Peale selle, taimede ettekasvatamisega saab viljelda
väärtuslikke sorte ja hübriide, millede seemnete hulk on väike. Seemnete
idanevus kasvuhoones ja avamaal on reeglina 30-50% madalam, kui kodustes
tingimustes ja ebasoodsates tingimustes võivad nad üldse mitte idaneda.
Sellepärast tekibki aednikel vajadus taimede ettekasvatamiseks. Peaaegu kõik
aednikud kasvatavad taimi ise, kuigi korterid ei ole selleks sugugi
kohandatud. Reeglina kasvatatakse korteris taimi ette aknalaudadel ja juba
see tekitab probleeme: külm aken ühelt poolt ja radiaatorite soojus teiselt
pooolt, valguse vähesus lühikese valguspäeva ajal võrreldes avamaaga,
piiratud pind suure vajaduse rahuldamiseks taimede järele. Kõiki neid puudusi saab osaliselt kõrvaldada. Aknad tuleb
tihendada tuuletõmbe vältimiseks. Radiaatoritele tuleb asetada kas vineer,
papp või midagi muud, et kaitsta taimi üles tõusvate soojaõhu voolude eest.
Aknalauda võib suurendada. Kõige raskem on rahuldada taimede valgusvajadust.
Võib muidugi panna lisavalgusti päevavalguslambi näol, mis on hõõglambist
ökonoomsem, ja lülitada see sisse 2-3 tunniks peale päikeseloojangut. Kuid
selline konstruktsioon on korteri jaoks liiga kogukas. Sellepärast ei tasu
kiirustada taimede ettekasvatamisega, vaid tasub oodata päeva pikenemist.
Eriti käib see kapsa ning seejärel pipra ja tomatite kohta. Kui valgust ei
ole piisavalt, siis taimed venivad välja, on peenikesed ja nõrgad. Päeva
pikkus muutub piisavaks tavaliselt märtsi teisest poolest, selleks ajaks
suureneb ka päikesepaisteliste päevade arv. Kui korteri akendesse paistab
selge ilmaga otsene päike vähem kui 4 tundi, siis on taimede ettekasvatamine
riskantne. Kvaliteetseid taimi ei õnnestu ettekasvatada ja saaki tuleb kujundada
keskpärastest taimedest.
Mulla ettevalmistamine
Mullasegu koostis sõltub kultuurist. Suuremale osale kultuuridest (kapsad,
tomatid, piprad, baklažaanid, kurgid, arbuusid, sibul) sobib järgmise
koostisega muld: mulda - 25-30%, turvast või kõdu - 30-50%, liiva - 25-30%.
Kapsale võib liiva osa suurendada kuni 40%-ni. Tomatid on mullasegu suhtes
vähemnõudlikud - mulla osa võib olla kuni 70% ja kasvatamine isegi puhtas
mullas võib olla edukas. Häid tulemusi annab kõigi kultuuride kasvatamine
segus, mis koosneb 40% saepurust ja 60% turbast, sel juhul on vaja lisada
tuhka või fosfor- ja kaaliumväetisi. Näiteks, 10 l segule lisatakse 80 g
superfosfaati, 30 g kustutatud pulberlupja, 15 g kaaliumsulfaati ja 15 g
ammooniumsalpeetrit. Kõigil juhtudel, enne seemnete külvamist, lisatakse
ämbri segu kohta 10 g trihodermiini.
Taimede ettekasvatamise ajal muld topsides tiheneb. Selle vältimiseks
kasutataksegi kobestina saepuru. Taimede ettekasvatamiseks võib kasutada ka
poest ostetud mullasegu.
Milles ja kuidas ettekasvatada taimi
On mitu taimede ettekasvatamise võimalust: turbapottides, topsides,
pakendites, spetsiaalsetel tablettidel, kastides, kassettides jne. Taimi
võib kasvatada pikeerides ja pikeerimata. Pikeerimine on taimede
ümberistutamise ühest mahutist teise kasvu ajal.
Taimede kasvatamisel pikeerimisega külvatakse seemned alguses alustele või
kastidesse. Mulla kiht neis on 2-3 cm. Muld peab olema kergelt niiske.
Seemned laotatakse hoolikalt mulla pinnale 1,5-2 cm kaugusele üksteisest ja
süvistatakse 1-1,5 cm sügavusele kerge sõrmevajutusega. Seemned seejuures
märguvad ja satuvad omapärasesse asemesse. Seejärel kaetakse seemned 0,5-1
cm paksuselt mullaga, tihendatakse kergelt peoga ja kastetakse nii, et vesi
ei uhuks seemneid välja. Teatud vanuses taimed pikeeritakse. Mahutid
ümberistutamiseks valitakse lähtudes konkreetsetest tingimustest.
Parim variant on kasutada turbapotte. Neid saab osta poest. Kuid võib
kasutada ka piimatoodete plasttopse, polüetüleenpakendeid jne. Nende põhja
on soovitav teha väike auguke. Topse võib kleepida paberist, kokkukeeratud
polüetüleenkilest. Peale pikeerimist tuleb topse või kaste hoida varjus 2
ööpäeva, sest heleda valguse käes võivad taimed närbuda.
Taimede pikeerimine
Pikeerimine on taimede ümberistutamine kasvu ajal ühest mahutist teise.
Pikeerimine on väga tähtis toiming. Seda kasutatakse selleks, et kindlustada
taimedele küllaldane pind toitumiseks ja harjutada taimi ümberistutamisteks.
Kui on seemneid ja tähendab ka taimi palju, siis pikeeritakse ainult
tugevamad taimed.
Kaks tundi enne ümberistutamist tuleb kasta taimi sooja veega, selleks, et
taimed tuleks kergemini ja vigastusteta mullast välja. Varakult
ettevalmistatud mahutitesse tehakse pulgaga süvend. Pikkeerimisel võetakse
taimed ettevaatlikult mullast välja, kärbitakse juuri kolmandiku võrra ja
istutatakse topsi, pakendisse või kasti. Juuri kärbitakse selleks, et
edaspidi areneks rohkesti narmasjuuri. See soodustab taime kasvamist topsis
ja eriti avamaal. Peale istutamist mulda kergelt tihendatakse.
Piprad ja tomatid istutatakse samale sügavusele, kus nad kasvasid enne.
Pipar talub eriti halvasti sügavamale istutamist.
Taimede karastamine
Ettekasvatatud taimi on soovitav enne avamaale istutamist karastada.
Istutamine, reeglina, toimub siis, kui ilm ei ole veel küllaldaselt soe ja
sel juhul võivad karastamata taimed hukkuda. Karastama hakatakse taimi
kaks-kolm nädalat enne istutamist. Algul asetatakse taimed rõdule ainult
päevasel ajal, kuid nädal enne istutamist jäetakse nad sinna püsivalt, kuid
tingimusel, et ei ole järske jahenemisi. Kui sobiv ilm istutamiseks viibib,
kuid taimed kasvavad juba üle, siis kasutatakse temperatuuri alandamist
taimede kasvu pidurdamiseks. Kui taimede kasvu alguses on vähe valgust, siis
samuti alandatakse temperatuuri. Sel juhul taimed ei veni välja ja on
tugevamad. Eriti efektiivne on see meetod kapsa puhul.
Taimede kasvu aeglustamise viise
Tihti tekib olukord, kus taimed kasvavad välja vale istutustähtaja
planeerimise või kehva ilma tõttu. Taimede kasvu pidurdamiseks kasutatkse
järgmisi võtteid: juurte kärpimine 5-7 cm sügavusel 8-10 päeva enne
istutamist, kastmise ärajätmine, temperatuuri alandamine. Juurte kärpimne
soodustab juurte arengut mulla ülemistes kihtides, mis soodustab mullapalli
tihenemist ja parandab taimede juurdumist ümberistutamisel.
Kastmise ärajätmine - kõige lihtsam - ei tähenda praktikas muidugi
kastmise täielikku lõpetamist, vaid ainult veehulga ja kastmise sageduse
vähendamist. Peab olema tähelepanelik, et mitte lasta mullal täielikult läbi
kuivada, eriti, kui taimed on päikesepoolsel aknalaual. Sellistes
tingimustes võib taim närtsida päevaga. Temperatuuri alandamine on
efektiivne mitte ainul kasvu aeglustamiseks, vaid ka taimede karastamiseks.
Taimede istutamine avamaale
Kui taimed on ettekasvatatud topsides, siis ei ole vaja teha erilisi
etevalmistusi istutamiseks. Taimed peavad olema mõõdukalt kastetud, et
mullapall oleks tihedam ja ei pudeneks laiali. Kui taimed on ettekasvatatud
kastides, siis on ülesanne keerulisem. Enne taimede väljavõtmist mullast
tuleb muld hästi läbi kasta. Taimed võetakse välja tingimata mullapalliga ja
asetatakse sobivasse nõusse. Juuri võib töödelda spetsiaalsete
juurdumisstimulaatoritega. Vahe taimede väljavõtmise ja istutamise vahel ei
tohi olla pikk.
Istutada on soovitav sombuse ilmaga või õhtul. Lühikese valguspäevaga
harjunud taimed ei kohane kohe ereda päikesega. Muld peab enne istutamist
olema hästi haritud ja kastetud. Read peavad olema sirged ja taimed asetsema
ridades võrdsete vahedega.
Topsides ettekasvatatud taimed juurduvad hästi. Kui kasutati plastist,
polüetüleenist või muid topse, siis taim koos mullaga võetakse topsist
hoolikalt välja ja asetatkse varem ettevalmistatud süvendisse. Kui kasutati
turbapotte, siis taimed istutatakse koos potiga. Kohe peale istutamist taimi
kastetakse rohkelt, muld taime ümber multšitakse turbaga, kõduga või kuiva
mullaga. Sellistes tingimustes taime juurestik taastub kiiresti ja muld
säilitab kauem niiskuse. Varakevadise istutamise ajal, kui muld on
küllastunud niiskusest, ei ole taimi peale istutamist vaja kasta.
Taimede ettekasvatamine avamaal
Osadel kultuuridel, eriti hilise valmimisega, võib taimi ettekasvatada
avamaal. Selleks kaevatakse kraavike sügavusega 20-30 cm, sinna külvatakse
tihedalt seemned (seemnete vahe 2-4 cm, sügavus 1cm). Seejärel muld
tambitakse kergelt kinni, multšitakse turbaga, kuivade lehtedega või
liivaga, kastetakse korralikult ja kaetakse klaasiga või mingi muu
läbipaistva materjaliga. Peale tõusmete ilmumist rohitakse ja eemaldatakse
kattematerjal (vajadusel kaetakse taimed sellega uuesti). Püsikohale
istutatakse siis, kui taimel on formeerunud 3-4 lehte. Ümberistutamiseks on
hea valida sombune päev. Väljaistutamise tehnika on sama, mis kodus
kasvatatud "mittetopsi" meetodil taimedel. Sellise meetodiga võib
kasvatada kõiki kapsaliike.
Monday, March 21, 2011
külvidest
tomatitest on kiireimad need 100's and 1000's (sajad ja tuhanded, kirssamplitomat). tärganud on taimed, mille seemned külvasin 17. märtsil, s.t. vähem kui nädal tagasi. paar yellow pear (pisike kollane) sordist on ka tärganud. ja niisama mulda torgatud arbuusiseemneist on 3 tükki ninad välja ajanud...(külvatud ka 17. märtsil e thuni külvikalendri järgi väga õigel päeval - 18. märts oli ka viljapäev.)
Friday, March 18, 2011
külvamisest vol 3 - kurgid, kõrvitsad, kapsad, porknad jne
Kõrvitsaid, kurke ja arbuusi ei soovita enne mulda panna kui kuu enne peenrasse istutamist, sest nende juured tahavad laiutamist ja kui potis jääb kitsaks, jäävad põdema.
kurgi ja kõrvitsaga oota aprilli lõpuni, niipea ju soojaks veel ei lähe ja 2 kuuga venivad nad väga ära
Lillkapsas ja brokkoli külvatud.
Järgmisel kuul külvataporru ja osa tageteseid, vast mõni salat ka, muidugi ka kartulased potti
Tomatid külvata märtsi keskel
Paprika külvata märtsi algul
Seller külvata märtsi algul
kui porgandit külvata, sega sellesse istutusturbasse veidi liiva juurde või muretse kaktusemulda.
Maasikatel ka paras aeg (märtsi algus) ja ka igasugu (varajase saagi jaoks)lill- ja spargel- jt kapsad, hilisema saagi jaoks siis aprillis.
P.S: kui kellelgi on männiku karjääri liiva vaja väikeses koguses (mul on vundamendi tagasitäide + sissesõidutee alune tehtud männiku karjääri liivaga, siis ehituspoodides 25 kg kotiga müüdavad ehitusliivad (neid on erineva fraktsiooniga) on männiku karjäärist pärit ja talvel aknalauapotinduseks ma kasutan seda liiva. selle talvega on kulunud ca 1/3 kotti.
Wednesday, March 9, 2011
külviaeg
täna kõlvatud:
paprika - sweet banana pepper - 6 tk
paprika - redskin - 6 tk
paprika - mohawk - 6 tk
paprika - california wonder - 6 tk
jalapeno - 6 tk
maasikas roman F1 - 4 tk
kuumaasikas parun solemaher - 12 tk
mõned tomatid tumbling tom (kollane kirssamplitomat) - 3 tk
selle kollase amplitomatiga "tumbling tom" ja paprikaga "california wonder" (punane) on sedasi, et nende seemneid on mul üle ja säilivusaeg 2011 - kes seemneid soovib? andke teada, võin ka postiga saata. kahjuks ma taimi ette kasvatada ei saa, ei mahu.
Saturday, March 5, 2011
artikkel - mis sordid sobivad potis ja terrassil kasvatamiseks
Mida teha, kui tahaks suvised köögiviljad ikkagi ise kasvatada, kuid pole aeda, kuhu ehitada kasvuhoone või teha peenralapp? Kuigi suvi paistab veel olevat mägede taga, siis peab arvestama, et mõnede köögiviljade ettekülvidega tuleks alustada juba nüüd.
Aianduskeskuste seemnevalikud on täienenud sortidega, mis lubavad rajada saakikandva köögivilja- ja maitsetaimede aia ka rõdule või terrassile. Nii saab potis kasvatada tomatit, paprikat, kabatšokki, kõrvitsat, maasikaid, erinevaid lehtsalateid ja maitsetaimi. Tavaliselt on seemnepakkidel kirjas, kas taim sobib kasvatamiseks potis, kasvuhoones või ainult avamaal.
Enne potiaia planeerimist on hea teada:
• Pikemat kasvuperioodi vajavad tomatid ja paprikad on esimesed köögiviljad, mis nõuavad aedniku töid külvikastis juba veebruaris ja märtsi algul.
• Oluline on silmas pidada, et üldjuhul tahavad potitaimed kasvada vähemalt 30 sentimeetrise läbimõõduga potis – kui pott on suurem, seda parem.
• On sorte, mis sobivad ka tuppa aknalauale, kuid peab tõdema, et tubastes tingimustes on neid siiski keeruline kasvatada, kui just ei ole tegemist näiteks väga hea valgusega kasvukohaga. Kuid proovida võib ikka.
• Potis kasvav taim vajab hoolikat väetamist kogu kasvuaja jooksul.
Millised sordid sobivad potiaeda?
Tomat
«Sweet’n’Neat» - magusa maitsega kollane ja punane tomat, mis annab 60-80 vilja taime kohta. Varajane kompaktne põõsastomat. Ettekülv tuleks teha märtsist aprillini.
«Red Robin» – maitsvad kirsisuurused punased tomatid. Kompaktne põõsastomat, mis ei vaja kärpimist. Seda tomatit sobib ka aknalaual kasvatada. Ettekülv veebruar-mai.
«Little Sun» – kollased magusad väikesed viljad. Kompaktne põõsastomat, mida sobib kasvatada nii rõdul kui aknalaual. Ettekülv veebruar-mai.
«Venus» - oranžide ümarate viljadega. Madala kasvuga kompaktne ja saagikas potitomat.
Sobib kasvatada toas või rõdul.
Aknalaual kasvatamiseks sobib veel kääbustomat «Tiny Tim», Suvipiha sarjast. Hästi maitseb nii suurtele kui väikestele Suvipiha kirsstomat «Red Cherry».
Paprika
Paprika kasvatamine nõuab kogemusi, kuid uute sortide puhul õnnestub seemnest kasvatamine ka kodustes tingimustes. Paprika tahab kasvamiseks täisvalgust.
«Redskin» – palju kiidetud magusamaitseline punane paprika. Varajane ja saagikas kääbussort, mida sobib kasvatada nii rõdul kui aknalaual. Üks taim soovib kasvada 30 sentimeetrises potis. Ettekülv veebruar-märts.
«Mohawk» – magus kollane paprika. Varajane ja saagikas rippuva kasvukujuga kääbussort. Üks taim soovib kasvada 30 sentimeetrises potis. Ettekülv veebruar-märts.
Kabatšokk
Näiteks «Buckingham» – varajane ja saagikas kompaktne sort, mida sobib kasvatada rõdul potis (1 taim 40 cm potti), samuti peenras. Ettekülv mai algul.
Maasikad
Aedmaasikas «Temptation» – üks aedmaasikas peaks ka ühes potiaias kasvama. Rikkalikult saakikandev sort. Ettekülv veebruar-märts.
Tšillipipar
«De Cayenne» – maitseelamuste otsijale. Vili on algul roheline ja hiljem punane ning mida punasem on vili, seda teravam ta on. Kaun kasvab 10-12 sentimeetri pikkuseks. Ettekülv teha märtsis.
Allikas: Hansaplant
Friday, March 4, 2011
paprika
Paprika ergutab ja peletab väsimuse, kuna sisaldab erakordselt palju C-vitamiini.
Paprika viljades on väga palju C-vitamiini – piisab juba mõnekümnest grammist, et inimene saaks kätte oma päevase vajaduse. Eriti palju sisaldavad seda väärt vitamiini kibedad sordid. C-vitamiini sisalduselt on paprika ühel pulgal petersellilehtede, kibuvitsamarjade ning musta sõstraga.
Silmapaistev on ka P-vitamiini sisaldus. Meil kasvatatavatest köögiviljadest sisaldab paprika ainsana seda märkimisväärsel hulgal. P-vitamiin suurendab veresoonte elastsust ja kapillaaride tugevust. Paprikat on nimetatud lausa veresoonte arstimiks. Veel ergutab paprika kilpnäärme tegevust, tõhustades sellega organismi ainevahetust. Paprikasöömine hoiab südametegevuse rütmis, soodustab vaimset arengut jne. On tõestatud, et C- ja P-vitamiin toimivad tihedas vastastikuses seoses.
Paprika sisaldab rohkelt veel teisigi vitamiine ja bioloogiliselt aktiivseid aineid. Teda on eriti soovitatav süüa jõuetuse, stressi ja seedehäirete puhul, samuti pärast pikaajalist medikamentide tarvitamist.
Rahvameditsiinis on ammusest ajast kasutatud vürtspaprika viinaleotist külmetuse, palaviku, seedehäirete ja reumaatiliste valude leevendamiseks.
Kuidas istikuid ette kasvatada
Märtsi keskpaigaks peaks paprikaseeme olema külvatud, kuna paprika areneb aeglasemalt kui tomat: istikuperiood kestab vähemalt 60–70 päeva.
- Paprika idaneb aeglaselt, 1–2 nädalat. Tärkamise kiirendamiseks võib seemet ööpäev soojas vees leotada.
- Parim idanemistemperatuur on 25° ringis. Tõusmed ilmuvad suhteliselt ebaühtlaselt.
- Pärast tärkamist alandage õhutemperatuuri 4–5 päevaks 16–18°ni, et tõusmed välja ei veniks.
- Pikeerige 1–2 pärislehe faasis (15–20 päeva pärast tärkamist). NB! Paprikataim talub pikeerimist halvasti, see peatab arengu umbes 8–10 päevaks. Võimalusel külvake seeme turbatabletti või -potti, koos sellega saab juuri häirimata taime edaspidi suuremasse potti istutada.
- Ümberistutamisel kohelge juurepalli väga õrnalt.
- Istiku lõppfaasis ei tohiks poti maht olla väiksem kui liiter.
- Taim vajab kasvamisel palju valgust.
- Sobivaim õhutemperatuur päeval on 20–25°, öösel 4–5 kraadi vähem.
- Kasvuhoonesse istutage siis, kui istikul on esimesed õied või isegi viljaalged. Liiga noorelt istutatud paprikal tekib kasvu- ja arengupidurdus.
- Kütteta kasvuhoonesse istutage samal ajal kui tomat – siis, kui öökülmad on möödas.
TASUB TEADA
Magusad ja kibedad paprikad
- Köögiviljana tarvitame magusat paprikat ehk salatipaprikat (Capsicum annuum Grossum-rühm), mille viljaliha on magus ja mahlane.
- Vürtspaprika ehk tšillipaprika (C. annuum Longum-rühm) on sõltuvalt sordist rohkem või vähem kibe, sobib pigem toidu maitsestamiseks.
- Lausa põletavalt vürtsikas on kibe ehk kajenni paprika (C. frutescens), mida nimetatakse ka kirbikuks.
- Paprika vilja kohta on botaaniliselt õige öelda mari, mitte kaun.
Allikas: Leopold Meensalu, “Peenralt potti” (Maalehe Raamat 2008); Malle Järvan, “Pere lemmik – paprika” (Maakodu 2/2007)