Paprika ergutab ja peletab väsimuse, kuna sisaldab erakordselt palju C-vitamiini.
Paprika viljades on väga palju C-vitamiini – piisab juba mõnekümnest grammist, et inimene saaks kätte oma päevase vajaduse. Eriti palju sisaldavad seda väärt vitamiini kibedad sordid. C-vitamiini sisalduselt on paprika ühel pulgal petersellilehtede, kibuvitsamarjade ning musta sõstraga.
Silmapaistev on ka P-vitamiini sisaldus. Meil kasvatatavatest köögiviljadest sisaldab paprika ainsana seda märkimisväärsel hulgal. P-vitamiin suurendab veresoonte elastsust ja kapillaaride tugevust. Paprikat on nimetatud lausa veresoonte arstimiks. Veel ergutab paprika kilpnäärme tegevust, tõhustades sellega organismi ainevahetust. Paprikasöömine hoiab südametegevuse rütmis, soodustab vaimset arengut jne. On tõestatud, et C- ja P-vitamiin toimivad tihedas vastastikuses seoses.
Paprika sisaldab rohkelt veel teisigi vitamiine ja bioloogiliselt aktiivseid aineid. Teda on eriti soovitatav süüa jõuetuse, stressi ja seedehäirete puhul, samuti pärast pikaajalist medikamentide tarvitamist.
Rahvameditsiinis on ammusest ajast kasutatud vürtspaprika viinaleotist külmetuse, palaviku, seedehäirete ja reumaatiliste valude leevendamiseks.
Kuidas istikuid ette kasvatada
Märtsi keskpaigaks peaks paprikaseeme olema külvatud, kuna paprika areneb aeglasemalt kui tomat: istikuperiood kestab vähemalt 60–70 päeva.
- Paprika idaneb aeglaselt, 1–2 nädalat. Tärkamise kiirendamiseks võib seemet ööpäev soojas vees leotada.
- Parim idanemistemperatuur on 25° ringis. Tõusmed ilmuvad suhteliselt ebaühtlaselt.
- Pärast tärkamist alandage õhutemperatuuri 4–5 päevaks 16–18°ni, et tõusmed välja ei veniks.
- Pikeerige 1–2 pärislehe faasis (15–20 päeva pärast tärkamist). NB! Paprikataim talub pikeerimist halvasti, see peatab arengu umbes 8–10 päevaks. Võimalusel külvake seeme turbatabletti või -potti, koos sellega saab juuri häirimata taime edaspidi suuremasse potti istutada.
- Ümberistutamisel kohelge juurepalli väga õrnalt.
- Istiku lõppfaasis ei tohiks poti maht olla väiksem kui liiter.
- Taim vajab kasvamisel palju valgust.
- Sobivaim õhutemperatuur päeval on 20–25°, öösel 4–5 kraadi vähem.
- Kasvuhoonesse istutage siis, kui istikul on esimesed õied või isegi viljaalged. Liiga noorelt istutatud paprikal tekib kasvu- ja arengupidurdus.
- Kütteta kasvuhoonesse istutage samal ajal kui tomat – siis, kui öökülmad on möödas.
TASUB TEADA
Magusad ja kibedad paprikad
- Köögiviljana tarvitame magusat paprikat ehk salatipaprikat (Capsicum annuum Grossum-rühm), mille viljaliha on magus ja mahlane.
- Vürtspaprika ehk tšillipaprika (C. annuum Longum-rühm) on sõltuvalt sordist rohkem või vähem kibe, sobib pigem toidu maitsestamiseks.
- Lausa põletavalt vürtsikas on kibe ehk kajenni paprika (C. frutescens), mida nimetatakse ka kirbikuks.
- Paprika vilja kohta on botaaniliselt õige öelda mari, mitte kaun.
Allikas: Leopold Meensalu, “Peenralt potti” (Maalehe Raamat 2008); Malle Järvan, “Pere lemmik – paprika” (Maakodu 2/2007)
6 comments:
Jah, on paprika aeg. Vanasti kui meil olid kasutusel veel teistsugused pühad, külvasin paprika alati naistepäeval, sest see oli puhkepäev.
Seemet pole ma leotanud, vaid asetanud külvipotid sooja kohta, praegu küttega põrandale ja katnud tihedalt toidukilega, selle eemaldan tunde järgi kui idulehed on mõne mm pikkused, et nad liigniiskuses (kondensvesi) ei läheks hallitama. Samal ajal toon nad valguse kätte, aga ei pane aknalauale, seal t kõigub ja neil on seal jahe, klaas on ikka ju külm.
Külvimuld peab ka enne olema soojas ja sooja veega immutatud. Niiviisi tärkavad taimed ruttu ja ühtlaselt.
Ja paprikat ei ole ma ilmaski pikeerinud, iga seeme läheb oma umbes 12 cm diameetriga potti.
Panin esimesed seemned juba jaanuarikuu lõpus - idanesid väga visalt, esimesed tõusemed ilmusid nähtavale alles veebruarikuu lõpus.
Kasutan nn külvikaste, milles on turbatabletid ja läbipaistev kaas peale.
Pikeerimise osa on minu jaoks kõige aukartust äratavam tegu, eelmisel aastal tegin, sel aastal - jätan vahele (kuigi pelgan, et kas ikka tekib piisavalt tugev juurestik?)
Mina panin maasikad, toatomatid ja paprikad juba eelmisel nädalal topsidesse idanema, rõdukasti alusega radikatele, idanemiseks vajavad nad sooja. praegu tomatid juba väljas ja tõstangi arvutivärgi laualt, et tõusmed lampide alla lauaga tõsta.
No mitte ei saa aru, mille kuramuse päralt ma uue monitori ostsin kui arvuti võib ka teleka taha panna, nagunii telekst pea üldse ei vaata :(
Ma olen tomatid küll 25. paiku külvanud, muidu pole mul neid kuskil enne kasvukasse panekut hoida ja nad hakkavad siis venima. Eelmisel aastal tegin samamoodi ja esimesi vilju saime 2 päeva enne jaanipäeva.
Toatomatid kasvavadki aknalaual, soojaga võib õue panna. Tavaliselt olen juba jaanuaris-veebruaris (koos salatirohelisega) nad külvanud, siis juba aprill-mai võtta, aga seeme oli otsas ja jäigi hiljapeale (aknalaudu ka vähem, noorperenaisel orhideed ja tulevase rohenäpu, noorema, aknalauaaiandus :D)
Aga teised tomatid külvan noorkuuperioodil (täna algab), st. homse ja 18 vahel. Mul külvideks selline enda sisekalender, et kui tekib tahtmine ja käed soojad, ja huvitaval kombel on see kuufaasidega kattuv :)
mis sort need toatomatid on?
ja maasikad ka juba külvata, jah?
Post a Comment