ndlvah

ma pean ikka miskit kirja panema, muidu kui ma seda ainult plaanitsen, siis jääbki kõik sinnapaika

laup, 5 mai
- hulgaliselt mulla- ja murutöid, üritatud tsiviliseerida osa metsaalust (mets on eri põhjustel vaja majast veidi kaugemale saada) ja songermaad kraavi ääres.
- kraavi äärest edasi liigutud ca kümmekond meetrit, likvideeritud puuriit (veetud suure riida jurde), tasandatud kivid-kännud ja kaetud mätaste ja mullaga
- külvatud muru
- külvatud veidi porgandit-peeti varaseks saagiks (porgandid: purple haze, sweet candle, yellowstone ja xxx, peedid bull's blood, alto, pablo)
- esimene kägu
- öösel vihm, päev kuiv
- kask tilgub endiselt, aga hakkab kinni jääma
- ööbik??? ilmselt veel siiski mitte

pühap, 6 mai
- õues suurt mitte midagi
- pikeeritud brokkoli
- külvatud ette lillhernes
- õhtul vihm, mis kestis vist kogu öö. loodetavasti sai maa kastetud

läbivalt: lärmatised ja kevad :)

õitsevad: 4 hüatsinti, 1 priimula, 1 niru forsüütia... ja hulgaliselt ülaseid ja paiselehti :)
ahjaaa, amuuri adoonis on 10 cm pikk ja ka paar õit teinud ja kevadadoonis on veel väiksem ega õitse üldse..... 

ilus nädalavahetus :)

artikkel - mis sordid sobivad potis ja terrassil kasvatamiseks

eks neid sorte ole veelgi, kuid see artikkel on selline

28.02.2011 13:08

Kommenteeri | Prindi

Mida teha, kui tahaks suvised köögiviljad ikkagi ise kasvatada, kuid pole aeda, kuhu ehitada kasvuhoone või teha peenralapp? Kuigi suvi paistab veel olevat mägede taga, siis peab arvestama, et mõnede köögiviljade ettekülvidega tuleks alustada juba nüüd.

Aianduskeskuste seemnevalikud on täienenud sortidega, mis lubavad rajada saakikandva köögivilja- ja maitsetaimede aia ka rõdule või terrassile. Nii saab potis kasvatada tomatit, paprikat, kabatšokki, kõrvitsat, maasikaid, erinevaid lehtsalateid ja maitsetaimi. Tavaliselt on seemnepakkidel kirjas, kas taim sobib kasvatamiseks potis, kasvuhoones või ainult avamaal.

Enne potiaia planeerimist on hea teada:

• Pikemat kasvuperioodi vajavad tomatid ja paprikad on esimesed köögiviljad, mis nõuavad aedniku töid külvikastis juba veebruaris ja märtsi algul.

• Oluline on silmas pidada, et üldjuhul tahavad potitaimed kasvada vähemalt 30 sentimeetrise läbimõõduga potis – kui pott on suurem, seda parem.

• On sorte, mis sobivad ka tuppa aknalauale, kuid peab tõdema, et tubastes tingimustes on neid siiski keeruline kasvatada, kui just ei ole tegemist näiteks väga hea valgusega kasvukohaga. Kuid proovida võib ikka.

• Potis kasvav taim vajab hoolikat väetamist kogu kasvuaja jooksul.

Millised sordid sobivad potiaeda?

Tomat

«Sweet’n’Neat» - magusa maitsega kollane ja punane tomat, mis annab 60-80 vilja taime kohta. Varajane kompaktne põõsastomat. Ettekülv tuleks teha märtsist aprillini.

«Red Robin» – maitsvad kirsisuurused punased tomatid. Kompaktne põõsastomat, mis ei vaja kärpimist. Seda tomatit sobib ka aknalaual kasvatada. Ettekülv veebruar-mai.

«Little Sun» – kollased magusad väikesed viljad. Kompaktne põõsastomat, mida sobib kasvatada nii rõdul kui aknalaual. Ettekülv veebruar-mai.

«Venus» - oranžide ümarate viljadega. Madala kasvuga kompaktne ja saagikas potitomat.
Sobib kasvatada toas või rõdul.

Aknalaual kasvatamiseks sobib veel kääbustomat «Tiny Tim», Suvipiha sarjast. Hästi maitseb nii suurtele kui väikestele Suvipiha kirsstomat «Red Cherry».

Paprika

Paprika kasvatamine nõuab kogemusi, kuid uute sortide puhul õnnestub seemnest kasvatamine ka kodustes tingimustes. Paprika tahab kasvamiseks täisvalgust.

«Redskin» – palju kiidetud magusamaitseline punane paprika. Varajane ja saagikas kääbussort, mida sobib kasvatada nii rõdul kui aknalaual. Üks taim soovib kasvada 30 sentimeetrises potis. Ettekülv veebruar-märts.

«Mohawk» – magus kollane paprika. Varajane ja saagikas rippuva kasvukujuga kääbussort. Üks taim soovib kasvada 30 sentimeetrises potis. Ettekülv veebruar-märts.

Kabatšokk

Näiteks «Buckingham» – varajane ja saagikas kompaktne sort, mida sobib kasvatada rõdul potis (1 taim 40 cm potti), samuti peenras. Ettekülv mai algul.

Maasikad

Aedmaasikas «Temptation» – üks aedmaasikas peaks ka ühes potiaias kasvama. Rikkalikult saakikandev sort. Ettekülv veebruar-märts.

Tšillipipar

«De Cayenne» – maitseelamuste otsijale. Vili on algul roheline ja hiljem punane ning mida punasem on vili, seda teravam ta on. Kaun kasvab 10-12 sentimeetri pikkuseks. Ettekülv teha märtsis.

Allikas: Hansaplant

paprika

mde, nädalavahetusel algab istutusaeg - kas ma saan õigesti aru, et paprika külvamiseks on ka juba õige aeg?



Paprika ergutab ja peletab väsimuse, kuna sisaldab erakordselt palju C-vitamiini.

Paprika viljades on väga palju C-vitamiini – piisab juba mõnekümnest grammist, et inimene saaks kätte oma päevase vajaduse. Eriti palju sisaldavad seda väärt vitamiini kibedad sordid. C-vitamiini sisalduselt on paprika ühel pulgal petersellilehtede, kibuvitsamarjade ning musta sõstraga.

Silmapaistev on ka P-vitamiini sisaldus. Meil kasvatatavatest köögiviljadest sisaldab paprika ainsana seda märkimisväärsel hulgal. P-vitamiin suurendab veresoonte elastsust ja kapillaaride tugevust. Paprikat on nimetatud lausa veresoonte arstimiks. Veel ergutab paprika kilpnäärme tegevust, tõhustades sellega organismi ainevahetust. Paprikasöömine hoiab südametegevuse rütmis, soodustab vaimset arengut jne. On tõestatud, et C- ja P-vitamiin toimivad tihedas vastastikuses seoses.

Paprika sisaldab rohkelt veel teisigi vitamiine ja bioloogiliselt aktiivseid aineid. Teda on eriti soovitatav süüa jõuetuse, stressi ja seedehäirete puhul, samuti pärast pikaajalist medikamentide tarvitamist.

Rahvameditsiinis on ammusest ajast kasutatud vürtspaprika viinaleotist külmetuse, palaviku, seedehäirete ja reumaatiliste valude leevendamiseks.

Kuidas istikuid ette kasvatada

Märtsi keskpaigaks peaks paprikaseeme olema külvatud, kuna paprika areneb aeglasemalt kui tomat: istikuperiood kestab vähemalt 60–70 päeva.

- Paprika idaneb aeglaselt, 1–2 nädalat. Tärkamise kiirendamiseks võib seemet ööpäev soojas vees leotada.

- Parim idanemistemperatuur on 25° ringis. Tõusmed ilmuvad suhteliselt ebaühtlaselt.

- Pärast tärkamist alandage õhutemperatuuri 4–5 päevaks 16–18°ni, et tõusmed välja ei veniks.

- Pikeerige 1–2 pärislehe faasis (15–20 päeva pärast tärkamist). NB! Paprikataim talub pikeerimist halvasti, see peatab arengu umbes 8–10 päevaks. Võimalusel külvake seeme turbatabletti või -potti, koos sellega saab juuri häirimata taime edaspidi suuremasse potti istutada.

- Ümberistutamisel kohelge juurepalli väga õrnalt.

- Istiku lõppfaasis ei tohiks poti maht olla väiksem kui liiter.

- Taim vajab kasvamisel palju valgust.

- Sobivaim õhutemperatuur päeval on 20–25°, öösel 4–5 kraadi vähem.

- Kasvuhoonesse istutage siis, kui istikul on esimesed õied või isegi viljaalged. Liiga noorelt istutatud paprikal tekib kasvu- ja arengupidurdus.

- Kütteta kasvuhoonesse istutage samal ajal kui tomat – siis, kui öökülmad on möödas.

TASUB TEADA

Magusad ja kibedad paprikad

- Köögiviljana tarvitame magusat paprikat ehk salatipaprikat (Capsicum annuum Grossum-rühm), mille viljaliha on magus ja mahlane.

- Vürtspaprika ehk tšillipaprika (C. annuum Longum-rühm) on sõltuvalt sordist rohkem või vähem kibe, sobib pigem toidu maitses­tamiseks.

- Lausa põletavalt vürtsikas on kibe ehk kajenni paprika (C. frutescens), mida nimetatakse ka kirbikuks.

- Paprika vilja kohta on botaaniliselt õige öelda mari, mitte kaun.

Allikas: Leopold Meensalu, “Peenralt potti” (Maalehe Raamat 2008); Malle Järvan, “Pere lemmik – paprika” (Maakodu 2/2007)