Õnnelikkus

Kas õnnelikolemine või rahulolu või sisemine rõõm sõltub kuidagi ehitustööde järgust, krohvitud seintest, värvitud lagedest ja muust välisest? Piisavate muhkude tulemusel jõuan tasapisi järeldusele, et ei sõltu :).

Ei mingeid taimi täna

Kas keegi tark inimene ei võinud siis kusagil anda soovitust värvida lagesid talvel? /...vandesõna.../. Ja miks pagana pärast peavad igasugu kärbsed, sääsed ja muud sitendised lendama uksest sisse otsejoones värske värvi sisse? (...tõlkimatu serbohorvaadikeelne sõim.../. Krt! Värvisin mina eile õhtul lage ja järsku avastasin, et miskeid väikseid tõpraid terve vastvärvitud lagi täis. Nagu neil mujal olla poleks! Ahvikari!

Mde, aga ma olen avastanud, et igasugu lendsatikad üldse armastavad heledat värvust, iseäranis näib neile meeldivat helekollane - õhtuhämaruses näeb me maja välja nagu kärbsepaber. Värvi või punaseks...

Prstroosi!

See on üks mu lemmikvandesõnu :), pärit armastatud härra isalt :).

Aga hetkel tarvitan ma teda seepärast, et ma tahtsin osa eelmisi pilte siia slideshow'na panna, kuid ei õnnestunud. Esiteks võttis see kohutavalt aega ja lõpuks keerasin ma midagi ikka puusse. Need leivapildid oleks just nõndamoodi head olnud eksponeerida.. aga võta näpust. Seega saate edaspidigi pilte niisama vaadata ja kerida..

Tiik vol 3

Nojah, imetlege ja kiitke siis nüüd :)

Taha 3 esimest hostat ümber istutatud (Krossa regal, Gold Standard ja Minuteman). Mõned pottidega ka peenrasse tõstetud, et vaadata, mis ja kuidas. Esiserva üks suur kivi ka juurde taritud.

Ülejäänud ka paigas, kokku 10 hostat, 4 siberi iirist, 3 helmipöörist (Cappuchino, Purple Petticoats ja Strawberry Swirl) + erinevaid kõrsikuid. Veel 10 hostat tuleb ümber istutada ja juba ma kuulsin, et miski sama kogus mul veel saadaval... kahju, et hostasid koos kaevamisega ei pakuta :)

Vaade teiselt poolt, ees paremal paistab pojengipeenar. Otse vaataja nina all peaks olema tuustakas kartulit (sellest möödunudtalvisest kompostist, mis peenrasse kaevatuna ootamatult ellu ärkas :)

Meie igapäevast leiba...

Umbes paar aastat tagasi tegin ise leiba. Musta leiba. Tavalises elektriga praeahjus. Praegu aga praeahju veel pole, kogu aeg on midagi muud rohkem tarvis. Kuna me aga isetehtud sööki väga hindame, sai ca kuu aega tagasi suhteliselt kiire otsustuse tulemusena ostetud leivaküpsetamismasin. Ma pean ütlema, et ma olen ülirahul! Peale seda pole poest kordagi saia ostnud. Teen peaaegu iga päev uue .. nojah, sai see pole, leib ka mitte.. sepik siis ilmselt.? Ise nimetame me seda saadust ikkagi leivaks või saiaks, mis siis, et ta pole must leib ega ka sai. Olles katsetanud erinevaid retsepte, olen pidama jäänud ühe juurde, kus kasutan nisujahu, rukkijahu ja siis valikul kas täisteranisujahu, speltajahu või mitmeviljajahu. Lisandiks igasugu erinevaid asju.

Eriti meeldib mulle, et masinal on taimer - paned õhtul osised masinasse ja hommikul ärkad sooja saia lõhna peale. Ja hiljuti avastasin, et sellega saab edukalt ka moosi keeta - marjad ja suhkur masinasse ja see siis kuumutab ja segab. Väga mugav!

Leiva/saia paneme peale valmimist kohe puhta rätiku sisse. Ja miskipärast me kunagi ei lõika sooja leiba/saia, ikka ainult murrame. See tuli kuidagi täitsa iseenesest.. aga nuga kasutada tunduks kuidagi jõhker ja tundetu. Ja nüüd hiljuti lugesin (eestlastel ju leivateoga palju rituaale ja kombeid), et vanasti sooja leiba mitte iial ei lõigatud, vaid ainult murda tohtis seda. Ja leivateol ning ka kõigil leivaviljaga seotud töödel, sealh rehepeksul ja rukkilõikusel ei öeldud kunagi "jõudu", vaid ikka ainult "jätku".

Rukolaleib



Teraleib

Speltajahust leib

Rosina-ingverileib isetehtud ürdivõiga... pühapäevahommik pole teisiti lihtsalt mõeldav

Pühapäev...

Mmmm...soe sai ja isetehtud ürdivõi..


Teraleib, üks esimesi katsetusi

Rosina-ingverileib

Põõsad vol 5

Põõsasmaran "Hopley's Orange"

Ilus, mis?

Foto pole mu enda pildistatud, aga õis pärineb enda aiast.

Põõsad vol 4

Kukerpuud

Sissesõidutee teise äärde oleme teinud madala paemüüri (see on loomulikult ka veel pooleli) ja selle servas on mõned thunbergi kukerpuud.

Nimi kadunud

Kobold


Admiration


Ja siin kõik 3 koos (igaühte 2 põõsast, esimene ei jäänud pildile :))

Lodjap. põisenelad

Diabolo lehestik


Eriti tõuseb see esile Dart's Gold'i lähedal (koos nad jälle pildile ei mahtunud)

Põõsad vol 3

Ahjaa, ja et meelest ei läheks, siis seesama koht, kus nüüd see suur kadakas, äsjaistutatud elupuud, sirelid, punane aroonia jne - 3,5 kuud tagasi :)


26. aprill (vaade samale kohale teiselt poolt, kopp seisab selle suure kadaka kohal. muide, kopa juhtimisvõtted saab päris kiirelt kätte, ei ole vaja peljata midagi). Kahjuks ei teinud pilti päris enne tööde algust, seal oli ca 2m kõrgune paekivi- ja -sodihunnik.


Vaade sealtpoolt, kust ka põõsapildid tehtud - suur kadakas jääb täpselt kopa selja taha. See liiv, mis sealt paehunniku alt välja tuli, oli vaja ka välja kaevata. Suuremaltjaolt labidaga, sest kopal kaevamise riistapuud küljes polnud.


Mai algus, muru jaoks muld käruga peale veetud ja silutud, sirel juba istutatud.

Põõsad vol 2

Aegapidi oleme haljastamiseks erinevaid põõsaid hankinud ja istutanud. Osa hekiks, osa niisama vaateid varjama ja osa muidugi ilu pärast.

Seega siis üks funktsioon luua piirdeid ja varjata vaateid. Siin metsa all ei taha me sellist rangeilmelist hekki rajada, see tunduks meie arust natuke kunstlik ja mitte just kõige sobivam. Seepärast on ühes kohas lihtsalt piirde markeerimise eesmärgil jupike läikivast tuhkpuust hekki, mis läheb varjamistvajavama ala juures üle ungari sireliks. Ka on kohati kavas olnud teha selline sõbralikum piire, mis koosneks lihtsalt veidi hajusamalt istutatud üksikutest erinevatest sirelitest (laseme nad suureks kasvada), arooniast ja strateegilises kohas nende vahel asuvast ca 2m pikkusest elupuu"tuustakust" (mis peaks tegelikult nö müüri funktsiooni täitma). Praegu muidugi on põõsad veel väikesed ja võiib tunduda, et nad on lihtsalt ilma mingi plaanita maha torgatud, kuid kasvades peaksid siiski veidi teise pildi looma. Elupuud ja kadakad meeldivad meile väga, kuid ka neist ei taha me otsest hekki teha, seepärast oleme mõelnud, et kõrvuti võiks olla erinevad sordid, et tunduks, nagu pole tegu hekiga, vaid lihtsalt sõbralikult kõrvutikasvavate põõsastega. Eks see kõik (veel) veidi kaoootiline akadeemilise silma jaoks ilmselt välja näeb (ja mõned asjad tuleb juba ringi ka istutada :D), kuid meile on kõige olulisem, et a) tunne oleks hea, b) üldmulje harmooniline ja c) teatud vaated ka siiski varjatud.

Ja noh, nagu ennist öeldud, on osa põõsaid lihtsalt ilu pärast :). Ei lähtu me siin miskist peenest teooriast, vaid ainult sellest, mis meeldinud on.

Ühes varasemas postituses on samuti põõsastest (just kirjulehelistest) juttu tehtud.

See on vaate kinnipanekuks paar päeva tagasi istutatud elupuukogum, mis koosneb kahest Columnast ja ühest Aurescensist ja peaks tulevikus moodustama ühtse "tuustaku", mis jääb valge täidisõielise sireli Agnes Smith ja punase aroonia vahele. Arooniast edasi on omakorda kollasekirju lehega sirel ja peale seda looduslik sarapuu.

Natuke teise nurga alt. Siin paistavad ka paremale jäävad väike aroonia, kollasekirju sirel ja suur sarapuu (vajab veidi kärpimist). Peale sarapuud on juba looduslikud kadakad. Esiplaanil laiutab aga suur kadakas, mis sai siia istutatud kevadel (sügisel pistsime mullapalliga mullahunnikusse) ja mille selle-aasta kasvud on üle 20 cm pikad. Nime olen kahjuks ära kaotanud, kuid peaks olema kergesti ülesleitav. Esiplaanil paistev tegemata muruserv sissesõidutee ääres saab heal juhul sel aastal korda, kui ei jõua, siis järgmisel kevadel.

Kadakas lähemalt:

Teisel pool sissesõiduteed suure männi all samasuguse kadaka kollane vorm (ka nimi kadunud, aga leitav). Istutatud eelmise aasta septembris, ka pikad selleaastased kasvud.

Elupuu Aurescens lähemalt. Mulle hirmsasti meeldib (üldse mulle elupuud väga meeldivad), tumerohelise Columna kõrval tõuseb eriti esile.

Veel üks paar päeva tagasi istutatud elupuu, nime ei tea, saadud ühest "titepeenrast" möödunud aastal.

Krundi teises osas ülemöödunud aastal istutatud Columna ja selle ees miski kuldne (nime vaatan pärast), mõlemad olid istutades päris pisikesed ja on jõudsasti kasvanud. Paremalt paistab jupike Smaragdi. Enne oli nende ümbrus multshitud männikoorega (mida mul siin metsa all piisavalt leidub), kuid esteks ei meeldinud see mulle väga ja teiseks pildusid musträstad seda pidevalt laiali, seega sai sinna ca kuu aega tagasi "muru" rajatud. Kuna oli kuiv, peab uue külvi tegema ja kasvamakippuva võsaga midagi ette võtma.

Capreolus

See paganama capreolus teeb mu üsna murelikuks. Käib ta igal õhtul siin kraavitagusel heinamaal söömas, nagu lehm. Üks noor sokk uitab ka tihti siinsamas ringi. Möödunud suvel ja eriti talvel kappasid nad aga kolmekesi koos, seega üks on vist kadunud. Murelikuks teeb mind aga see, et tihti (eriti talvel) kohtasin neid oma aias... ja söömismaterjali neile siin nüüd juba jagub. Aeda ka ette ehitada ei taha, pealegi hüppavad nad kergelt ka üle kahemeetrise aia. Üsna julge on ta ka, see pilt on tehtud siis, kui ta meist ca 30 m kaugusel rahulikult heina nosis.. me küll istusime üsna vaikselt (vahepeal rääkisime poolihääli), kuid siiski. Paar korda on vaja olnud teda nö ära ajada, et ei harjuks siin käima, kuid ega ta muidu ei lähe, kui koleda kisa saatel käte-jalgadega vehkides tema poole ei torma. Ma ei tea, mida naabrid must juba mõtlevad :D.
Seega on vist hea, et siinkandis ilves ringi luusib - just eile lugesin, et nende põhiliseks toiduks on metskitsed.

Pojengipeenar vol 3

Peale peenraaluse ala puhtakstegemist erinevat liiki sodist vedasin sinna möödunud sügisel pisikese kopaga ca 2 autokoormat mulda, sinna hulka veidi liiva ja kõige alla (khmm) ehitusaegse välikäimla sisu. Labidate-rehadega ajasime selle enam-vähem laiali. Sügisel tippisin peenrahunniku serva mõned küüslaugud, tulbisibulad ja hüatsindid. Samuti said seal ajutise koha (mujal polnud üldse mingit maad ette valmistatud) helmikpöörised ja üks kingitud roos.

Kevadel algas suuur plaanipidamine ja pidev rohimine, sest malts tahtis kogu aeg üle pea kasvada. Miskid pottides talvitunud püsikud (merikann, kivirikud jmt) torkasime ka sinna maha kuni sobiva koha tegemiseni. Kohe kevadel alustasime ka peenra servamüüri rajamist, s.t. seda sai esimese hooga laotud ca 2 meetri jagu 2 kihti kiht paekive ja sinnapaika see jäi. Tehniliselt käis see nii, et müüri alt kaevasime labidalaiuselt natuke mulda välja, täitsime tekkinud "kraavi" suurema paeklibuga (lihtsalt paetükkidega, mida siin hulgim on), selle peale panime ehitusel kasutatava geotekstiili (maarakennuskangas). Geotekstiil sai pandud nii, et üks serv jäi sinna kraavi/paeklibu peale ja teine serv siis müüri ja peenramulla vahele. Kraavi katva geotekstiili peale läks kiht liiva ja sellele siis omakorda paekivid. Esimesne rida läks liivale lahtiselt, selle peale läks seguga teine kiht. Seguga seepärast, et esiteks mulle kuivalt laotud paemüür väga ei meeldi, teiseks oleks seda raskem laduda (kivid peavad üsna täpselt sobima) ja kolmandaks ma ei tahtnud, et igasugu ebasooovitavad elukad sinna elama tuleks.

Ja ega rohkem ei teinudki siiani midagi, mõned suurema umbrohu väljakiskumised ainult. Eelmisel nädalavahetusel, õigemini reedel läks aga lahti - kõigepealt suur mullavedu käsikäruga (mulda oli vaja mitukümmend kärutäit juurde tuuua), siis pojengiaukude kaevamine ja istutusseguga täitmine. Mullavedu kestis päeva, aukude kaevamine teise. Pühapäeval lõpuks istutasime. Laupäeval ja pühapäeval ladusin ka suurema osa peenramüürist ära, osa jäi siiski veel edaspidiseks teha.

Möödunudsügisene mullavedu minikopaga.


Seekord siis kõigepealt mullavedu ja peale mitmekümne kärutäie mulla vedamist läks laupäeval lahti suur kaevamistöö.


Laupäeva õhtuks oli enamik auke kaevatud ja parempoolset peenraservagi jupp maad laotud - see tuleb küll veel kõrgemaks laduda, kuid mingi pildi juba saab.

Pühapäeval siis istutasime. Kokku 14 pojengi, s.t algul oli neid 12, kuid 2 neist olid juured nii suureks kasvatanud ja kuidagi "tahtsid ise jaguneda". Me siis aitasime kaasa ja nüüd on neid kokku 14. Istutamine ise käis küll hoopis teisiti, kui nüüd õpetussõnu lugesin. Tegime nii, nagu ühes pojengiraamatus oli õpetatud - ühest kohast üles ja teise kohta kohe maha. Näis.

Esmaspäeva hommikul tundusid nad igatahes rahul olevat...

... v.a. 2, kes on lääbakil ja natuke nagu närtsinud. Mõlemad on üks ja sama sort, s.t. üks põõsas, mida jagatud sai - nii jagatav kui ka eraldunu. Mida nendega teha? Lõigata maha või jättta esialgu rahule?

Õisi veel näidata pole :)

Ja noh, ega see peenar veel valmis pole, müüri mõnes kohas veel üldse pole, olemasolev müür tuleb natuke kõrgemaks laduda, muld ilusti tasandada, geotekstiil ära lõigata, lisaks hulgalilselt muid taimi istutada jne. Siis veel muld peenra ja terrassi vahele vedada, sinna muru külvata, paremale poole peenart paekivist teerada laduda jne, jne.

Veel paar pilti algusest

Ma kipun aeg-ajalt ohkima ja muretsema, et jube vähe on tehtud ja võiks ikka rohkem ja kiiremini ja... aga kui ma vaatan pilte, mis tehtud alles ülemöödunud ja möödunud aastal, siis saan aru, et tehtud on väga palju! Osadest asjadest ei saa peale vaadates ehk arugi, aga kui üles lugeda, siis tuleb ikka meelde küll - näiteks on selle aasta esimese poolaastaga pool maja seest krohvitud (kahes kihis), laed krunditud, sauna leiliruum lõpetatud, pesuruumi sein tadelaktiga kaetud, suur terrass valmis ehitatud, maja paremale küljel songermaast saanud muru, põrandad lihvitud ja õlitatud, tiik rajatud, isegi osa kallast tehtud, paekividest teid tehtud, pojengipeenar suuremas osas rajatud, põõsaid istutatud.... seda kõike on tegelikult väga palju! Ja need tööd on tehtud ise, kohati ühe sõbra abiga, aga siiski ilma ehitajate-haljastajateta.

Aga meeldetuletuseks

2005, seal on värav :)



Neid lõppematuid risu-, kivi- ja risti-rästi langetatud puude hunnikuid, millest pärast sai mitmeid ja mitmeid palgivirnu esialgu laotud, et mingigi kord majja saada. Ja need kohutavad kuhjad oksi ja risu, mis on ära põletatud, neid oli umbes paarkümmend autokoormat

Pojengipeenar, vol 2

Sama koht, mis eelmise postituse viimasel pildil, 2007 kevadel. kraavist saanud teerada, vasakul köögiviljapeenra algus, paremale tuleb pojengipeenar


Köögiviljapeenra algus, pojengipeenar tuleb samamoodi teha.

2007 märts, suured koristustalgud otse keset pojengipeenart :)







Esimesel (2007) aastal õitsesid ka vist kõik sordid, sel suvel vist 2 sorti ei õitsenud (no nad olid ka nii tihedasti üksteise kõrvale maha pistetud - ajutiselt ju ikkagi). Pojengipilte leiad ka päris esimestest postitustest.