Pojengipeenar vol 3

Peale peenraaluse ala puhtakstegemist erinevat liiki sodist vedasin sinna möödunud sügisel pisikese kopaga ca 2 autokoormat mulda, sinna hulka veidi liiva ja kõige alla (khmm) ehitusaegse välikäimla sisu. Labidate-rehadega ajasime selle enam-vähem laiali. Sügisel tippisin peenrahunniku serva mõned küüslaugud, tulbisibulad ja hüatsindid. Samuti said seal ajutise koha (mujal polnud üldse mingit maad ette valmistatud) helmikpöörised ja üks kingitud roos.

Kevadel algas suuur plaanipidamine ja pidev rohimine, sest malts tahtis kogu aeg üle pea kasvada. Miskid pottides talvitunud püsikud (merikann, kivirikud jmt) torkasime ka sinna maha kuni sobiva koha tegemiseni. Kohe kevadel alustasime ka peenra servamüüri rajamist, s.t. seda sai esimese hooga laotud ca 2 meetri jagu 2 kihti kiht paekive ja sinnapaika see jäi. Tehniliselt käis see nii, et müüri alt kaevasime labidalaiuselt natuke mulda välja, täitsime tekkinud "kraavi" suurema paeklibuga (lihtsalt paetükkidega, mida siin hulgim on), selle peale panime ehitusel kasutatava geotekstiili (maarakennuskangas). Geotekstiil sai pandud nii, et üks serv jäi sinna kraavi/paeklibu peale ja teine serv siis müüri ja peenramulla vahele. Kraavi katva geotekstiili peale läks kiht liiva ja sellele siis omakorda paekivid. Esimesne rida läks liivale lahtiselt, selle peale läks seguga teine kiht. Seguga seepärast, et esiteks mulle kuivalt laotud paemüür väga ei meeldi, teiseks oleks seda raskem laduda (kivid peavad üsna täpselt sobima) ja kolmandaks ma ei tahtnud, et igasugu ebasooovitavad elukad sinna elama tuleks.

Ja ega rohkem ei teinudki siiani midagi, mõned suurema umbrohu väljakiskumised ainult. Eelmisel nädalavahetusel, õigemini reedel läks aga lahti - kõigepealt suur mullavedu käsikäruga (mulda oli vaja mitukümmend kärutäit juurde tuuua), siis pojengiaukude kaevamine ja istutusseguga täitmine. Mullavedu kestis päeva, aukude kaevamine teise. Pühapäeval lõpuks istutasime. Laupäeval ja pühapäeval ladusin ka suurema osa peenramüürist ära, osa jäi siiski veel edaspidiseks teha.

Möödunudsügisene mullavedu minikopaga.


Seekord siis kõigepealt mullavedu ja peale mitmekümne kärutäie mulla vedamist läks laupäeval lahti suur kaevamistöö.


Laupäeva õhtuks oli enamik auke kaevatud ja parempoolset peenraservagi jupp maad laotud - see tuleb küll veel kõrgemaks laduda, kuid mingi pildi juba saab.

Pühapäeval siis istutasime. Kokku 14 pojengi, s.t algul oli neid 12, kuid 2 neist olid juured nii suureks kasvatanud ja kuidagi "tahtsid ise jaguneda". Me siis aitasime kaasa ja nüüd on neid kokku 14. Istutamine ise käis küll hoopis teisiti, kui nüüd õpetussõnu lugesin. Tegime nii, nagu ühes pojengiraamatus oli õpetatud - ühest kohast üles ja teise kohta kohe maha. Näis.

Esmaspäeva hommikul tundusid nad igatahes rahul olevat...

... v.a. 2, kes on lääbakil ja natuke nagu närtsinud. Mõlemad on üks ja sama sort, s.t. üks põõsas, mida jagatud sai - nii jagatav kui ka eraldunu. Mida nendega teha? Lõigata maha või jättta esialgu rahule?

Õisi veel näidata pole :)

Ja noh, ega see peenar veel valmis pole, müüri mõnes kohas veel üldse pole, olemasolev müür tuleb natuke kõrgemaks laduda, muld ilusti tasandada, geotekstiil ära lõigata, lisaks hulgalilselt muid taimi istutada jne. Siis veel muld peenra ja terrassi vahele vedada, sinna muru külvata, paremale poole peenart paekivist teerada laduda jne, jne.