Thursday, August 14, 2008

Pojengipeenar vol 3

Peale peenraaluse ala puhtakstegemist erinevat liiki sodist vedasin sinna möödunud sügisel pisikese kopaga ca 2 autokoormat mulda, sinna hulka veidi liiva ja kõige alla (khmm) ehitusaegse välikäimla sisu. Labidate-rehadega ajasime selle enam-vähem laiali. Sügisel tippisin peenrahunniku serva mõned küüslaugud, tulbisibulad ja hüatsindid. Samuti said seal ajutise koha (mujal polnud üldse mingit maad ette valmistatud) helmikpöörised ja üks kingitud roos.

Kevadel algas suuur plaanipidamine ja pidev rohimine, sest malts tahtis kogu aeg üle pea kasvada. Miskid pottides talvitunud püsikud (merikann, kivirikud jmt) torkasime ka sinna maha kuni sobiva koha tegemiseni. Kohe kevadel alustasime ka peenra servamüüri rajamist, s.t. seda sai esimese hooga laotud ca 2 meetri jagu 2 kihti kiht paekive ja sinnapaika see jäi. Tehniliselt käis see nii, et müüri alt kaevasime labidalaiuselt natuke mulda välja, täitsime tekkinud "kraavi" suurema paeklibuga (lihtsalt paetükkidega, mida siin hulgim on), selle peale panime ehitusel kasutatava geotekstiili (maarakennuskangas). Geotekstiil sai pandud nii, et üks serv jäi sinna kraavi/paeklibu peale ja teine serv siis müüri ja peenramulla vahele. Kraavi katva geotekstiili peale läks kiht liiva ja sellele siis omakorda paekivid. Esimesne rida läks liivale lahtiselt, selle peale läks seguga teine kiht. Seguga seepärast, et esiteks mulle kuivalt laotud paemüür väga ei meeldi, teiseks oleks seda raskem laduda (kivid peavad üsna täpselt sobima) ja kolmandaks ma ei tahtnud, et igasugu ebasooovitavad elukad sinna elama tuleks.

Ja ega rohkem ei teinudki siiani midagi, mõned suurema umbrohu väljakiskumised ainult. Eelmisel nädalavahetusel, õigemini reedel läks aga lahti - kõigepealt suur mullavedu käsikäruga (mulda oli vaja mitukümmend kärutäit juurde tuuua), siis pojengiaukude kaevamine ja istutusseguga täitmine. Mullavedu kestis päeva, aukude kaevamine teise. Pühapäeval lõpuks istutasime. Laupäeval ja pühapäeval ladusin ka suurema osa peenramüürist ära, osa jäi siiski veel edaspidiseks teha.

Möödunudsügisene mullavedu minikopaga.


Seekord siis kõigepealt mullavedu ja peale mitmekümne kärutäie mulla vedamist läks laupäeval lahti suur kaevamistöö.


Laupäeva õhtuks oli enamik auke kaevatud ja parempoolset peenraservagi jupp maad laotud - see tuleb küll veel kõrgemaks laduda, kuid mingi pildi juba saab.



Pühapäeval siis istutasime. Kokku 14 pojengi, s.t algul oli neid 12, kuid 2 neist olid juured nii suureks kasvatanud ja kuidagi "tahtsid ise jaguneda". Me siis aitasime kaasa ja nüüd on neid kokku 14. Istutamine ise käis küll hoopis teisiti, kui nüüd õpetussõnu lugesin. Tegime nii, nagu ühes pojengiraamatus oli õpetatud - ühest kohast üles ja teise kohta kohe maha. Näis.



Esmaspäeva hommikul tundusid nad igatahes rahul olevat...


... v.a. 2, kes on lääbakil ja natuke nagu närtsinud. Mõlemad on üks ja sama sort, s.t. üks põõsas, mida jagatud sai - nii jagatav kui ka eraldunu. Mida nendega teha? Lõigata maha või jättta esialgu rahule?


Õisi veel näidata pole :)

Ja noh, ega see peenar veel valmis pole, müüri mõnes kohas veel üldse pole, olemasolev müür tuleb natuke kõrgemaks laduda, muld ilusti tasandada, geotekstiil ära lõigata, lisaks hulgalilselt muid taimi istutada jne. Siis veel muld peenra ja terrassi vahele vedada, sinna muru külvata, paremale poole peenart paekivist teerada laduda jne, jne.

7 comments:

Hiline said...

Kas nad ei jää liiga varju, puud ju kasvavad. Mul küll paar vana nüüd ka poolvarju jäänud ja neljat üks ei taha eriti enam sellega leppida.

elfriide tramm said...

see sarapuu ja kask, mis otse seal taga, lähevad talvel maha, see tammehakatis ilmselt ka. männid väga ei varja, päike paistab neist kuidagi ilusti läbi/mööda

MUHEDIK said...

Jaaa, pole vaja hädiseda, et vähe, ikka vähe tehtud, sest tehtud on üüratu palju ja selle üle tuleks hoopis suurt rõõmu tunda. Väga tubli. Ma ei saa küll väga hästi aru, mis otstarve on siin geotekstiilil, aga kui ta on pandud, ju on ta siis vajalik.
Valgust on kindlasti juurde vaja, hämaras kipuvad pojengid haigestuma. Ja tamm oma hallitustega on ka pojengidele väga ebasoovitav naaber.

elfriide tramm said...

geotekstiil ei lase müüri alla pandud liivakihil mullaga seguneda, s.t. hoiab müürialuse sellega kuiva. ja peenramulla ja müüri vahelisel osal on sama otstarve - hoida muld ja paas eraldi - ka on siin müüri ja tekstiili vahel õhuke liivakiht. paas lihtsalt lahuneb muidu väga kiirelt ära. nagunii pean ma ta millegagi üle võõpama, sest kipub teine niiskuse ja külma mõjul kergesti lagunema.

MUHEDIK said...

Ma sain vist valesti siis aru. Mõtlesin, et kogu istutusala all on geotekstiil, see poleks küll seal hea olnud.

elfriide tramm said...

ei-ei, ma ju kirjutasin, et otse metsaalusele vedasime mulla (ja liiva ja peldikusisu). kangas ikka ainult müüri all.

Köögikata said...

Ma sain suvel ka paar pojengijuppi, mis olid peale väljakaevamist lauspäikeses seisnud ja väga longus. Ei teinud nendega muud, kui augu kaevamise ajaks pistsin otsapidi kastekannu vette. Ja lehtedest lõikasin istutades osa ära, need eriti longus leheotsad. Ja tundub, et nad kodunesid väga ilusasti. Et võib-olla vähendad ka longus isenditel lehepinda natuke. Aga - jälle hirrrrmus suuuur töö ära tehtud!