komposti pole kunagi liiga palju

väga hea video kompostist! pealegi väga hea huumorimeelega onu :)

 Jah, ma tean, et mul on liiga vähe lehti... ja ega ma neid nüüd kevadel kusagilt juurde ka ei saa kahjuks

https://www.youtube.com/watch?v=n9OhxKlrWwc

Alguses oli ämber

Ilus ja punane. Aga see jäi üsna rutt väikeseks ja vaja oli midagi suuremat. Orginaalatribuutika on jube kallis – ca 100 eurost alates... ja sestap kõmpisin jysk’i. Sealt ostsin 10 euro eest ilusa roooooooooooooosa ja kaanega mänguasjakasti. Ratastega, mis on suur pluss. Puurisin ainult augud sisse nii külgedesse kui ja kaane sisse ja valmis ta oligi. 

Kasti põhja läks kiht poolkõdunenud puulehti ja sinna otsa siis see, mille tarvis ma kogu selle kaadervärgi hankisin – vihmaussikesed e ussivihmakesed, nagu tollal kolmene väikemees ütles :). Jajah, täpselt nii - ma olen juba mitu aastat vermikompostinud, aga pole mitte saanud aega v viitsimist seda kirja panna.

siis söögiviljajäätmed - õunakoored, porgandikoored, salatijupid, kartulikoored jne, jne. kapsast ja sibulat ei ole hea panna - kapsas võib haiseda ja sibulat need virgad kompostijad ei talu. tsitrusekoori samuti mitte loomulikult. ja kõige peale kiht hundist läbilastud paberit - ka sellest tehaks lõpuks kompost. algul panin kõige peale papitüki, t niiskust hoida, aga siis jälle ei saanud nad piisavalt õhku. seega praegu on ainult paberipuru.

piltide peal ei ole ühtegi ussivihmakest näha, nii et võib julgelt vaadata - ainult veidi puulehti, komposti ja niisket paberit.

See komposter (ilus ja roosa, nagu öeldud) on mul katlaruumis. See ei ole kõige parem lahendus, sest seal on liiga soe ja suvel pidin seetõttu korra ka uued kompostiussikesed tooma, sest esimesed said kahjuks otsa. Ja kastma peab ka regulaarselt, Järgmisel suvel olen targem ja panen selle kusagile mujale, kasvõi sauna eesruumi. 

Ei, Ei haise kuidagi ja mingeid muid ebameelduvusi pole esinenud. Suvel korra tulid need pisikesed puuviljakärbsed, aga siis panin suurema kihi paberit peale ja kadusid ära. Ainuke asi, et  kahjuks ei ole nad nii hästi paljunenud, et saaks kogu söögiviljajääginduse nendega ära kompostitud.  Eks ma olen asja natuke unarusse ka jätnud ja pean selle uuesti korralikumalt käsile võtma. Ja palav ei tohi neil ka olla.

Teine asi, mille peale olen palju mõelnud, on heade bakterite (EM – effective microorganisms) abil kompostimine. No seesama teema, mida ma siin kompostihulluna varem korduvalt kedranud olen – nii kompostimise kui ka selle rohelise väetise tegemisel – ma ju lisan sinna alati  baktereid, tavaliselt hapukapsa ja peti näol. Sellesama Baikali või ka Sijanine abil ju ka kompostitakse – plussiks ei ole mitte ainult et ülikiire komposteerumine, vaid ka see, et saadav kompost on mikroorganismidega rikastatud. Ja needsamad head bakterid ju ongi need, kes meie mullast teevad selle, mis ta on.  

Novat... kui ma eelmisel talvel seda bakteritega kompostimist uurisin, siis mõtlesin, et sel talvel katsetaks (muidu talvel ju õues ei komposteeru, lihtsalt külmub). Siis oli veel plaanis baikaliga teha, sest muud ei olnud kättesaadav. Sisuliselt pannakse kompost kusagile ruumi suurde ämbrisse ja sinna kallatakse siis baktereid e baikalit otsa. Iga kord, kui oma komposti sinna viid, siis paned veidi baktereid (pihustad baikali lahust). Kaas õhukindlalt peale ja seal ta siis on. Kui ämber täis saab, siis surutakse õhukindlalt kokku, kaas peale ja hoitakse sedasi veel ca 1-2 nädalat, seejärel võib olluse õue kompostikasti viia, sest eeltöö on tehtud ja õues komposteerub ta siis juba ise edasi. Õue võib viia ka talvel. Ja tänu neile bakteritele see kompost ei haise. Kaas on ka muidugi peal, sest bakteritega fermenteerimine peab olema anaeroobne. ma otsin millalgi (!) videolingid ka siia juurde :)

Aga nüüd leidsin, et saab ka ühtede teiste bakterite abil  - bokashi – ja see on nüüd ka Eestis saadaval. Igatahes ma plaanin selle ära katsetada :).

http://www.cityfarmer.org/bokashi.html

efektiivsed mikroorganismid.. e bakterid

ma olen neist patsilutsikatest ikka omajagu juba rääkinud, sealh ise meil kättesaadavate vahenditega (kali, pett, hapukapsas jmt). mujal (eriti jaapanis ja venemaal) on ülimalt levinud ja populaarsed aga ka em (efektiivsed mikroorganismid) preparaadid. kõige tuntum on baikal m1, kuid ka tamir ja sijanine on üsna tuntud.

sosinal olgu öeldud, et nüüd on võimalik baikalit ka meil kätte saada.

baikalikasutajatele mõned näitlikud videod. mul on neid neid hunnik veel kõrvale pandud, veidi teistel sihtotstarvetel, neist teine kord. ei jõua nii kiirelt blogipostitusi teha, kui ma artikleid-videosid tudeerin.

nüüd siis mõned videod, kuidas teha baikali ekstrakti müüdavast kontsentraadist. ekstrakti müüakse muidu ka, aga meil seda kätte eriti ei saa (seda kasutab onu kolmandas videos).


bakterite toiduks kasutatakse suhkrut, melassi  ( see on see patoka, mida nad mainivad), siirupit v moosi (soovitavalt mitte vaarikamoosi). kasutatakse ka mett, aga kuna see on  antibakteriaalne (nagu ka vaarikamoos), siis parem mitte.

https://www.youtube.com/watch?v=X_V9q4Rg2ow


https://www.youtube.com/watch?v=zetsfF316S8


https://www.youtube.com/watch?v=m-WGhUwgvvI


https://www.youtube.com/watch?v=eXxFFTC3BGo





seisma peab see valmiv ekstrakt soojas pimedas kohast ca 5-7 päeva, seejuures tuleb ca korra päevas õhku välja lasta. ja kasutatakse siis üldjuhul 1 spl 10l vee (kastekann) kohta, vahel ka kuni 100 ml 10l vee kohta. kasutatakse nii pinna eeltöötluseks, istutamisel kui ka taimede, komposti ja multsi kastmiseks. osad joovad ka, pidi olema tugevalt vähivastane (kui on huvi, siis postitan baikali looja (biokeemik) asjakohased videoloengud)


ja kuidas te teate, et asi on õige? nii ostetud kontsentraat kui ka valmistatud ekstrakt peavad lõhnama hästi - kerge hapukas kaljataoline lõhn (sarnane nagu mul eelmisel aastal kodukootud bakteritega rohelisel tõmmisel). kui baikal haiseb, siis tuleb see minema visata,sest seal on patogeenid.


baikali ekstrakti saab teha ka taimedega, selle kohta samuti paar videot.

https://www.youtube.com/watch?v=QP3HAu6-rrU


https://www.youtube.com/watch?v=Dd6LJKz89QM

bakterid ja sideraadid :)

siin on üks väga hea  (ja üsna lühike) video sideraatidest,multhsist ja vajalikest bakteritest!

https://www.youtube.com/watch?v=5t3Sn9F0DWc



 olekski vaja lähiajal veel kirjutada efektiivsetest mikroorganismidest (head bakterid). nagu öeldud, nendele sellest videos ka viidatakse, samuti räägitakse neist enamikes vashe plodorodije videotes. need on  loodusliku maaviljeluse üks nurgakividest multshimise, sideraatide ja kaevamisest loobumise kõrval, sest just nemad muudavad orgaanika huumuseks koos vihmaussidega.

Muhedik just oma blogis küsis, et ei tea, kas rohelisele tõmmisele need kali, pett ja muud bakterid, mida ma kasutan, annavad midagi juurde. annavad küll! lihtsalt roheline tõmmis (zeljonõi / travjanoi nastoi) on väga hea lämmastikväetis, mis on muidugi ka mineraalidega rikastatud ja selles tekib lisaks muidugi taimedele ülivajalik süsihappegaas, mis sealt tekib.

kuid lisaks ON vajalikud bakterid. küll mitte otse taimedele, vaid mullale ja huumusele, millest taim toitub. otse loomulikult on neid baktereid ka selles rohelises tõmmises :), eriti, kui sinna ka peotäie mulda v poolkõdunenud (mulluseid) puulehti lisada. aga neid on seal oluliselt vähem ja seal ei pruugi olla kõiki vajalikke tüvesid.

neid baktereid, mida vene ja jaapani bakteripreparaatidele lisatakse, on erinevaid. põhiliselt orgaanikat lagundavad, lämmastikku fikseerivad ja piimhappebakterid. muidugi saab ka ise analoogi teha ligikaudu ja umbes. aga mõneti on lihtsam osta valmispreparaat, seal on kõik kontrollitud, kõik vajalikud tüved suures koguses olemas ja patogeenid välistatud. kõige tuntumad on Baikal EM1 ja Sijanije (1, 2 ja 3, kõik eri otstarbeks).  nagu öeldud, saab ka ise üht-teist valmis "keeta", kas eraldi või siis lisada rohelisele tõmmisele - käärimise kiirendamiseks kääritatud kali, orgaanika lagundamiseks peotäis valmis komposti , piimhappebakteriteks pett. hapukapsas, käärinud moos jne..  lihtsalt ise saab kordades vähe, suhteliselt suvalise vahekorra ning välistatud pole patogeenide olemasolu, eriti, kui lisatakse komposti v kõdusõnnikut. olen sellest eelmisel kevadel-suvel põhjalikumalt kirjutanud mitu korda.

miks ma sellest praegu kiiruga ja süsteemitult kirjutan? aga seepärast, et selles fokiniputkas oli viimati baikali kontsentraat ka müügil. olen mitu aastat neid preparaate noolinud, nüüd siis sain:). katsetan kindlasti!

kindlasti tahan teha ka EM komposti. aga süsteemsemalt veidi hiljem.


täna öösel oli öökülm, maa valge. õitsevad paiselehed ja lumikellukesed. päike paistis, aga õhk üsna jäine. metsakoristustööd selleks korraks läbi... mitu nädalavahetust rasket tööd sai eile õnneks tehtud ja ka viimased oksad põletatud.

külvasin kapsikud :). nuid ja muid. :)

Mullast

Ma muidugi tean juba iidamast-aadamast, et ma keenjus olen :), aga eile, kui ma oma kallite vanemate juurest mõned mutimullahunnikud sisse vehkisin, tuli mulle iseäranis hea idee.

Me kõik oleme kuulnud, kuidas aiandajatel on häda sellega, et head mulda ei saa kusagilt. Ja samamoodi oleme me kuulnud, kuidas muttidega üks rist ja viletsus on ja kuidas neist lahti ei saa. nendevastane arsenal hõlmab vist kõike alates kassiliivast ja karbiidist kuni gaasi, bensiini ja dünamiidini, kuid ikka nad saadanad oma hunnikuid ajavad.

Novot, ajasin mina eile vanemate juures neid mutimullahunnikuid kotti (mul ei ole ju mulda), kui mul plahvatas kenjaalne äriidee - tuleb rajada mutikasvandus ja mulda müüma hakata! :D :P Viis hunnikut = pool kärutäit - sedasi võib ju miljonäriks saada :D.


aga kui tõsisemalt (ja eelmise sissekande jätkuks) - siis muld tuleb ehitada-kasvatada. ma olen aaaaaammu plaaninud teha üht korralikku kõdupostitust, aga tegudeni ei jõua  kuidagi :).

igatahes multshimiseusku* ma juba olen. paljud vene looduslikku maaviljelust harrastavaist aednikest ei tee suvisel ajal kompostihunnikuid, vaid panevad kogu tekkiva orgaanika peenardesse multshiks. muuhulgas ka kõik köögijäätmed (no mitte konte jmt jura), viisakamad peidavad selle viimase muruhakke v muu viisakama multshi alla ära. paljud kastavad bakteripreparaatidega ka, sellest on mul ka juba ammu plaanis postitus teha :)

igatahes tahan ma seda katsetada (nagu ka bakteripreparaate ja bakteritega kompostimist). hea pole see mitte ainult töö vähenemise, vaid ka selle tõttu. et taimed vajavad kasvamiseks süsihappegaasi, mida komposteerumine suures koguses tekitab. sestap läheb kompostikasti kasutamisel enamik sellest kaotsi.

see tädi on mitmes videos näidanud, kuidas ta kõik peenardesse multshiks kasutab. ja saagid on väga suured, kusjuures ta ei kasuta sünteetilisi väetiseid ega taimekaitsevahendeid üldse. ja need videod olidki need, mida ma eelmise postituse jaoks üles ei leidnud.


https://www.youtube.com/watch?v=WQHbtWcOX0s


https://www.youtube.com/watch?v=JqF4BGiTP-U



*muide, kas te teate, et kevadel tuleks multsh peenardest eemale/serva tõmmata, muidu sulab maa jube aeglaselt.

ja nii udusse uppunud, kui pea terve Eestimaa eile vastu ööd, ei ole ma ammu näinud. 20 km enne kodu läks selgeks, tähed sirasid ja õhk oli kristallselge, kuid keset ööd jõudis udu ka siia.

rprt

nädalavahetuse raport

Uus maasikakast valmis (kahele küljele pidi aluse tegema kividest ja seguga kinnitama). Sisu ka sees, aga läks meelest pildistada (ikka puunotid põhja, selle peale rohelisest kokteilist üle jäänud silomass + paar ämbritäit köögijäätmeid, siis elevandikompost ja siis muld). 

Veel 1 kastitäis kartuleid maha pandud, põhk peal. Paar kastpeenra kõrgendust ka tehtud. 

Puulehtedest muruniidukiga veidi peenem multsh tehtud. Lehed olid sügisest saadik suurtes prügikottides (pealt lõhki lõigatud),s.t. kenasti kuivad. Paar mahapandud tomatit (5tk) sellega multshitud ka. 

Kasvuhoonet soojustasin veel (teipisin uksele fooliumiga kaetud 5mm paksuse vahtmaterjali - parketi alusvaip. see on ka nurkades allservas, kus muidu ikka kõige külmem on. 

see pruun siin kasvuhoone lävepaku lähistel on kaneel.

Muru oleks pidanud niitma, aga ei jõudnud.

UPD: niitsin täna poole, eks näis, millal järgmise poole jõuab. 

Toakurk on täitsa ok, kuigi oleks võinud rohkem kanda- ilmselt on nõu väike ja järgmisel aastal panen ämbrisse :).Mitu tk juba söödud ka. 

Seisin hiljuti oma “lillepeenra” ees, vaatasin neid priskeid laiutavaid võililli ja olin korraga nii rahul kui ka murelik. Rahul seetõttu, et nii võimsaid võililli võtta on, murelik selle üle, mis siis saab, kui nad otsa saavad :D. Ikka hea on ju, kui saan oma rohelise kokteili materjali nii kerge vaevaga kokku – muud rohelist massi esialgu napib. Muruniidukil kogujat ei ole ja eks se niidus oleks nagunii okkasegune. Nii et laisal aednikul tekkis väga hea põhjus võililli peenardes edasi pidada :).

Roheline leotis vol 2

Veel natuke kokkuvõtvalt sellest rohelisest tõmmisest.

Olen nüüd seda enda erinevate allikate alusel kokkumiksitud versiooni paar nädalat katsetanud ja siiani väga rahul. Poolteist nädalat tagasi kastsin sellega maasikaid ja kui nad enne kastmist olid veidi longus ja uimased ja tuhmid (ei olnud kuiv), siis juba järgmisel päeval olid ennast tumesäravroheliseks ja püsti ringutanud. Vahe oli nii suur, et ma mõtsin, et oleks võinud pildistada. 

Tomatitele tundus ka meeldivat ja mõtsin, et kastan kõik järgnevad istutusaugud selle lahusega (võib-olla välja arvatud kapsalised, sest ega ma ei tea ju, kuidas nad hapukale lahusele reageerivad, tahavad nad ju pigem aluselisemat keskkonda).

Paar päeva tagasi vaatasin veel Boris Bubliku materjale ja sain kinnitust sellele ideele, et selle rohelise leotise puhul on olulised 2 aspekti:

•  Lämmastik ja muud kasulikud elemendid
•  Mikroorganismid e bakterid.

Esimese saab sellest silost (Bublik nimetabki oma leotist EM siloks – kuna need bakteripreparaadid on EM bakterid/preparaadid).

Teist saab silost mingil määral, kuid seda jääb seal sutsu väheks, seepärast nad enda leotisele alati ka baktereid juurde lisavad. Suhkur/moos/muumagusollus on bakteritele söögiks, et nad jõudsasti paljuneks.

Millest aga need EM bakteripreparaadid koosnevad? Nagu Bublikki väga selgelt väljendas, on seal põhiliselt:

• Mullabakterid
• Pärm (et kiirendada paljunemist)
• Piimhappebakterid (et patogeenid pead ei tõstaks)

Ja ongi kogu lugu.

Seega see minu lahendus:

• Roheline mass + 
• Mullabakterid (labidas mulda, pool kõdukomposti-lehti)+
• Kali (kääritatud!) +
• Pett

vastab suurepäraselt kõigile neile kriteeriumitele.

Kaljast saab nii suhkru kui ka pärmiolluse ning petist piinhappebakterid. Keefir ilmselt sobiks ka, eks ma kindlasti vaheldan neid. 

Kui tünn on kasvuhoones, siis kastan sellega 2-4-ndal päeval, siis lisan uue vee ja kastan veelkord 2-3-ndal päeval ja siis juba uus laar käima. 

Väga lahe, kuidas see silomass läks sõna otseses mõttes hapnema – seda ta pidigi tegema, sest vajalikud olidki hapnemis/käärmisbakterid.

Sama lahusega saab kasta kompostikasti ja seda ma ka teen, sest osa asju panen endiselt kompostrisse, mitte peenrasse multshiks. Aga sellest juba üks teine kord :).

Kes peaks tahtma suuremat kogust puhast bakterileotist teha, siis kordan siin uuesti seda videot, mille paar postitust tagasi lisasin. Põmst on selles leotises: muld + lehekõdu + sõnnik + jõeliiv + pärm (see praaga) + piimhappebakterid (vadak v pett, mõlemate kohta võib sama väljendit kasutada)

roheline kuld :)

Ka see postitus oli mul jupp aega plaanis, aga aega polnud. õnneks jõudis Muhedik ette ja mulle jäi seetõttu vähem kirjutamist :).Küll aga täiendaks ma mõnda sellega seotud aspekti.

Jutt siis sellestsamast rohelisest taimetõmmisest, nimetagem seda siis kokteiliks, leotiseks, nastoikaks või ükskõik kuidas. Olen seda ise kaootiliselt ka teinud ja süstemaatiliselt lugenud ja uurinud, kuid kõige peale ei ole ise tulnud (näiteks idee peale kasutada taimset tahket jääki multshina – see on nendes Vashe Plodorodije videotes, eriti Natalja Petrova loengutes).

Siin on link ülevaatlikule skeemile, kus on erinevate tõmmiste/nastoikade retsepte. Kõnealune on all vasakult teine.

http://vashe-plodorodie.ru/sites/default/files/images/CR-biokokt.jpg

Siit tuleneb ka üks oluline erisus sellega, mida kirjutas Muhedik. Nimelt küsimus sellest, kas tünnil peaks kaas peal olema või mitte. Sellel skeemil on märgitud, et kaas peab peal olema, sama väidetakse ka erinevates videotes (ma ei hakka neid kõiki siia linkima). Mõni koguni selgitab, et tünn tuleb panna vett nii täis kui võimalik ja siis kaanega sulgeda, et ei tekiks roiskuvat käärimist, vaid ainult anaeroobne fermenteerumine heade bakterite abil. Samas ülikasulik kompostitee näiteks on vägagi aeroobne, seda ju spetsiaalselt aereeritakse 24h. Ma ei väida, et üks meetod oleks õigem kui teine, ilmselt on mõlemad õiged ja kohati sõltub see ka eesmärgist. Selge on see, et kui seda kasutatakse muuhulgas kasvuhoones süsihappegaasi tekitamiseks, siis ei tohi tünn suletud olla. Eks peab lihtsalt katsetama ja proovima, ma ise katsetan ilma kaaneta.  

Koostisse sobivad imehästi tegelikult kõik rohelised pealsed ja ka toored köögiviljajäätmed, kuid eritoimega on ntx nõgesel. Osadel taimedel oli veel erinevaid toimeid, aga ma ei leia seda linki praegu üles ja peast ei mäleta.

Küll aga rõhutatakse osas kirjanduses seda, et tuleks lisaks rohelisele massile panna ka mõned taimejuured ja natuke mulda/pinnast. Seda selleks, et oleks neid häid baktereid/mikroorganisme, mis selle kokteili valmis kääritavad ja mida rohelises taimses olluses on väga vähe. Kuna need kasulikud mikroorganismid elavad mullas, siis tuleks neid lisada ja selleks sobibki muld.

Nüüd jõudsime otsapidi väga olulise lisanduseni, millele ka Muhedik viitas – kasulikud mikroorganismid/bakterid. Just nemad tagavad, et kogu see kompott fermenteeruks, mitte ei roiskuks (väga analoogiline protsess inimese soolestikuga). Ja asi on selles, et neid baktereid on mullas küll, kuid liiga vähe, eriti kevadel. Seetõttu kasutatakse Venemaal lisaks ülipopolaarseid mikrobioloogilisi preparaate, ntx Sijanie, Baikal, Tamir ja mõned veel. Kõik nad on sisuliselt bakterikontsentraadid ja nende tähistamiseks kasutatakse lühendit EM (huvitav on muuseas see, et ntx sedasama Baikal’i kasutatakse ka inimestele  tervistava joogi kääritamiseks).

Eestis aga neid baktereid ei müüda. Neid on üritatud siia tuua (seesama Fokinimüüja ntx), aga piiril korjatakse nad ära. 

Kust neid siis saab? Kuna need preparaadid on aga kallid, siis üritavad inimesed leida meetodeid, kuidas neid ise paljundada/kasvatada. Näiteks sedasama Baikal’i paljundatakse nii, et valatakse see tünni koos veega, kuhu lisatakse mingit magusainet, mida bakterid söövad. Mõningase aja pärast on tulemuseks tünnitäis Baikal’i. Eestis pole aga ka seda 1 pudelit eriti kusagilt võtta – on küll tegelikult müügil (sellesama Fokini juures) kompostimispreparaat Kompostin, mis samuti on mikroorganismide segu lämmastikuga ja see on ette nähtud komposti kiiremaks lagundamiseks bakterite abil ja ka samasuguse  rohelise tõmmise tegemiseks. Kavatsen ka seda kasutada,  kuid sellest praegu rohkem ei räägi, sest see on sealt putkast otsas.  

Kuna aga nende EM preparaatide puhul on sisuliselt  tegemist mullabakterite + piimhappebakteritega, siis saab seda teades tegelikult ise seda mikrobioloogiat teha. Sijanie ntx on Siberi viljaka mulla bakterid. 

Üks variant bakterite saamiseks, nagu juba öeldud, on alati labidatäie mulla lisamine oma tõmmisele. Teine variant on lisada poolkäivat komposti labidatäis. Seda selleks, et neid baktereid sinna segusse saada. Ka võib kasutada ja kasutatakse petti/vadakut (piimhappebakterid), pastöriseerimata kääritatud kalja/õlut, ka pärmi, kuid õllepärm on muidugi parem. 

Piimhappebakterite lisamiseks sobivad ka toores hapukapsas ja toores naturaalne hapendatud kurk (ükski neist ollustest ei tohi olla pastöriseeritud, sest siis seal lihtsalt puuduvad need bakterid. Piimhappebakterid on olulised seetõttu, et nad tapavad kogu patogeense mikrofloora- ja see on väga oluline, eriti, kui kasutate lisaks mingil kujul sõnnikut (ka mulda, mida on sõnnikuga väetatud). Nagu öeldud, sobib selleks ka hapendatud pett (jällegi ei tohi lisada pastöriseeritud piimatooteid)

Eelmisel aastal kirjutasin võttest, mille kohaselt kompostile lisatakse õlle+ coca cola segu. Mina tegin ühe korra seda segu, kuid teine kord lisasin coca asemel kalja – igal juhul on see ju parem, sest sisaldab paremaid suhkruid kui coca-cola ning on ka ise kääritatud produkt. Link eelmise aasta postitusele on siin. 

http://elfriidetramm.blogspot.com/2013/06/kompostikiirendi.html

Mde, olgu öeldud, et täna ostsin 3 pudelit erinevat kääritatud kalja ja paki petti :D – ainult selle nastoika jaoks :D. Kalja puhul tuleb vaadata, et oleks kääritatud, mitte pastöriseeritud.

Lisaks eelnevale  saab neid baktereid ka ise toota, link õpetusvideole on siin.  Lisaks ka video sellest, kuidas seda kasutada.

https://www.youtube.com/watch?v=T2PmzaYbKhU

https://www.youtube.com/watch?v=FaiRrcBLAro&spfreload=1

Ja kuna ennist mainisin ka pärmi, siis tegelikult  võiks paar korda suve jooksul kasta pärmiveega - siin on link lühikesele videole sellest, kuidas  seda teha.  

https://www.youtube.com/watch?v=yEbEiaqpRVc

Seega kui see kokteil  läheb haisema, siis a) ei ole häid baktereid ja/või b) tõmmis on ligunenud liiga kaua ja tekkinud on fermenteerumise asemel roiskumine – see aga ei ole tegelikult taimedele hea..

Natalja Petrova (nad kõik, Bublik, Kurdjumov, Ildar Hannanov jt) näiteks väidab, et  tõmmis peaks ligunema 2-5 päeva, sõltub õhutemperatuurist. Vaadake seda videoloengut, siin on küll ka palju muud – kõik loodusliku maaviljeluse põhiaspektid lühidalt, kuid ka selle tõmmise tegemine alates 49-ndast minutist.

https://www.youtube.com/watch?v=p4jHYw6LDAA

Ja iga nädal sellega taimi kasta on ka liig, võib ju küll ülejäägiga ka muru kasta.

Toita tuleb neid baktereid siis mingit liiki suhkruga, Väidetavalt olla kõige parem melass, kuid sobivad ka kõik muud suhkrud- alates lauasuhkrust ja lõpetades banaani ja meega. 

Soovitatakse veel jätta ”zavarka” põhja, et järgmisel korral oleks head bakterid omast käest võtta – kui silomass välja võtta, siis ei tohiks see haisema minna.

Sarnast tõmmist saab teha ka sõnnikust, komposteerunud sõnnikust v vermikompostist, aga seda tehakse siis veidi teisiti. Pannakse paar klaasi komposti v sõnnikut tünni  vee kohta ja kasutatakse kohe järgmisel päeval.

Põhimõtteliselt on ka kompostitee (compost tea) sisuliselt sarnane, olen ka sellest varem kirjutanud.

See kõik muidugi haakub ka kompostiga, aga korraga ei ole lihtsalt aega kõike kirja panna, seega see kompostipostitus (väga lahe sõnamäng) jääb teiseks korraks.

lendav vaip

Lendavat vaipa ma näinud ei ole, aga kuulu järgi peaks see olema midagi horisontaalse lapikmoodustise taolist, mis  tõuseb ühest kohast õhku, kulgeb veidi aega atmosfääri alumises kihis ja siis maandub teises kohas. No umbes nii mul oligi. Kuigi ei lennanud mitte vaip, vaid kastpeenrad.

Tsiil mu möödunudaastase sillutisepostituse kommentaaris küsis, kas pildilt paisavad kasvatuskastid e kõrgpeenrad. Jäin tookord vastuse võlgu, kuna kavas oli teha eraldi postitus nendest. Kuna ma olen neist tegelikult varem ka kirjutanud, siis seda osa ei korda:

Esimesed kastid valmisid 2010 varakevadel, siin on postitus nende rajamisest:

http://elfriidetramm.blogspot.co.uk/2010/05/viimase-aja-tegemised.html

Siin on nad siis täies ilus keset suve:

http://elfriidetramm.blogspot.co.uk/2010_07_01_archive.html

http://elfriidetramm.blogspot.co.uk/2011_07_01_archive.html

Ja selle 2011 kasvuhoonepostituse lõpus on eraldi pilt neist kuuriseina äärsetest uuematest kastidest (seal on suhteliselt soojem-tuulevaiksem):

http://elfriidetramm.blogspot.co.uk/2011/05/triiphoone.html

Aga mitte sellest ei tahtnud ma täna, vaid ühtedest teistest suurtest kastpeenardest (pikkust 2,7 m, laiust 92 cm). Kui mul need esimesed 6 väikest ja siis suur fibost U-kujuline 2010 valmis said, tundus, et võiks rohkem olla. Ma ei saa ju mujal kui kõrgpeenardes mitte midagi kasvatada (esiteks on pime metsaalune, teiseks ainuke sobilik koht kraavi ääres on ainult selge paesodi, mulda on peal ca 1-2 cm) – seda on ühelt eelnevalt lingitud kastide rajamise pildilt ka kenasti näha.

Niisiis, kui 2011 sai kasvuhoone valmis, siis tegin ühe soojaga ka 3 suurt kasti veel juurde. Need siis said pandud kraavi äärde, maja juurest vaadates paremale. Siitvaadates fibopeenra taha (tagaplaanil paistab rohelisest kilest kasvutunnel ühe uue kasti peal):

http://elfriidetramm.blogspot.co.uk/2011_07_01_archive.html

Aga sellel pildil on näha ka üks väga suur puudus – nimelt on seal pime. Midagi ei ole parata, kui krunt on metsas, siis puud paraku varjavad päikest. 4 aastaga on kastid täiesti roheliseks sammaldunud ja erilist saaki sealt ka ei saanud. Ma muudkui mõtlesin, misasja peaks tegema, et neist veidi rohkem kasu oleks.

Teine asi, mis mul mõttes mõlkus ja millega ma mitte midagi pihta ei osanud hakata, oli maja taga (terrassi ehk õueeluruumi kõrval), kuuri ja kasvuhoone vahel olev peenar. Kolmnurkse kujuga, paeservaga. See peenar sai rajatud kõige esimesena ja suure hoole ja armastusega, .... aga nappide teadmistega :).  Algul oli kõik hästi ka, aga siis ma veel ei teadnud, mida tähendab ntx haavavõsa. Sestap ei olnud peenra all mitte mingit tõket. Muld oli seal ka vaene ja kehv. Kasvasid seal erinevad lilled, kirju lehega mädarõigas, mitu aastat oli üks serv täis kuumaasikat jne. Lisaks olongus lauk, murulauk, monardad, 1 pojeng jne. Ja iga aastaga aina enam sammalt ja haavavõsusid ja paiselehte. Lõpuks oli selle koha peenraksnimetamine juba ilmne liialdus. Paar aastat tagasi loobusin mõttest seda peenart korda saada ning ühes sellega ka rohimisest. Juba eelmisel aastal nägi see välja nagu täiesti mahajäetud susa, ka võilill oli juba poolemeetrine...  kuid ma ei suutnud välja mõelda, mida sellega pihta hakata. Õnneks ei olnud aega ka. Selge oli, et see tuleks täiega üles kaevata, siis mingi korralik geotekstiil ja/või metallist krohvivõrk alla panna (mügrid on meil ka) ja sisuliselt uus peenar rajada. Aga ajapuuduse tõttu oli see ootel... õnneks ei ole sellest vist mitte ühtegi pilti :).

Ja järsku sel kevadel ühel nädalavahetusel tabas mind valgustus :). Istusin hommikusöögilauas ja vaatasin suhteliselt mõttetühja olekuga elutoa aknast õue. Ja järsku nägin vaimusilmas, kuidas need parempoolsed metsaalused peenrakastid tõusid õhku ja lendasid sinna kolmnurkpeenrasse. Kargasin laua tagant püsti ja läksin akna alla oma mõtet vaatama, ise veidi segaduses ... kodakondsed vaatasid mind nagu poolsegast :). Ja ega nad mu ideest kuuldes ka sellest eriti vaimustunud ei olnud (kesse teeb ja kusse aeg ja muud asjad palju olulikumad).

Aga teoks see siiski sai.

Esmalt sel laubahommikul kogu kolmnurkpeenar (tegelikult pool, sest pool on veel teha) laiali lammutada ja kõrvale tõsta. See tähendas paemüüri lammutamist ja äravedu, mulla, s.t. mätaste kõrvalekaevamist ja kõige all olnud liiva ja killustiku teise hunnikusse kaevamist. Lisaks muidugi mõningate taimede üleskaevamist (mädarõika ülesleidmine oli esialgu kõige keerulisem).

Seejärel, kui kogu kõlbulik kraam sai eemaldatud, tuli alus tasandada ja loodida. Pildi vasakus servas on näha, milline kogu see peenar enne oli.

Siis tuli kastpeenrad mullast tühjaks tõsta. Pelletikottidesse, et ei peaks kolm korda labidatööd tegema (pealmine kiht alumisest kihist eraldi). mullakottide hunnik sai päris suur. 

Siis oli vaja kastid ära tõsta (paganama rasked, ma ei kujuta ette, et mõni lendav vaip nii palju kaaluks) ning nende alt geotekstiil eemaldada ja uude kohta alla viia. Selle peale õhuke kiht kruusa., uuesti kõik paika loodida.

Siis lõppes päikeseline laupäev ära (8 h tööd) ja järgnes peenes vihmasajus pühapäev (veel 7 h tööd). Aga kui suurtest prügikottidest tehtud ”vest” selga panna, siis sai täitsa hakkama :).

Seejärel läks kiht pappi kastide alla ning kastid paika, korralikult loodida ja igakülgselt mõõta, see oli päris keeruline, sest oli vaja joondada kuuri ja majaseina järgi, aga pikkade lattide abil sai lõpuks hakkama. Kastide põhja on naelutatud metallist krohvivõrk. Kastid on seestpoolt kilega üle löödud, et puit ära ei mädaneks ega ebasoovitavaid elemente mulda emiteeriks (immutatud laud ju). 

Kastidesse paigaldasin ka altkastmissüsteemi tarvis toru - peenemat sorti (ca 70 mm) kangaga drenaazhitoru olen ma selleks otstarbeks kasutanud. paned veevooliku otsast sisse ja lased veel joosta- niisutab alumise kihi korralikult läbi (juured ju kasvavad alla, mitte ülespoole). ja aeg-ajalt juhtus mul eelmistel aastatel ka sedasi, et panin vooliku torru ja jäin ise unistama.... ja kui siis meelde tuli ja vaatama läksin, siis kastide ümbrus lainetas :)

Siis, korraliku loodusliku, permakultuurse ja hugelkultuurse põhimõtte järgi poolmädanenud puunotid kõige põhja. 

Puunottide peale selle talvega kogunenud poollagunenud kompost kompostikastist (see oli kõige ebameeldivam osa, õnneks sadas vihma ja erilist ödööri ei olnud – mul abisolnud töömees ei kannata seda haisu). altkastmistoru puunottide peal näha, krohvivõrk ka paistab.

Siis ca 10 cm paksune kiht elevandisõnnikukomposti, selle peale lõkkekohast toodud tuhk.

Siis kastpeenardest väljakaevatud alumine muld (seda jäi muidugi kõvasti üle) ja selle peale pealmine mullakiht ning veel veidi tuhka. ülejäänud mättad ja mullasodi läks serva tasandamiseks, sest kuna kastid panime loodi, tekkis sinna pinnale endise kalde tõttu imelik auk. Muld alla, muruseeme otsa. Kastide vahele ja ümber läheb veel kõnniteekivi, aga sellega ma tegelen hiljem.

Nii nad siis pühapäeva õhtupoolikuks teise kohta lendasidki :). Õigeimini 2 neist... 1 pikk ootab veel oma järge, aga ma ei tea, kuhu ja kudias see panna, sest see ei mahu sinna eriti. Mul oli küll plaanis sinna vahepealsesse auku teha veel üks 130 x 130 (või 130 x 150) maasikakast... aga eks näis, võib-olla annab seda ümber ehitada (kindlasti annab, ma juba joonistasin skeemi ka valmis :D

Pühapäevase poolepäevase vihmasaju tulemusena läks kõik lehte ja muru kukkus ka mühinal kasvama ning tulbid venisid ka silmnähtavalt pikemaks. Kui päike pealelõunal välja tuli, siis kõik rohetas kergelt. kevad vist tuli :).ja kui ma nüüd õigesti aru sain, siis leidsin 2 pisikest roosat sparglivõrse otsakest! ma nii kangesti muretsesin, et need on otsa saanud... ja nüüd hüppasin rõõmust peenra kõrval :). ehk need ikka on spargel ja mitte miski umbrohi! :)

peenrad

Sellist tüüpi peenrad on minu lemmikud – juba eelmisel aastal tegin 3 tk sedamoodi ringi ja kuna sel aastal pean 2 suurt peenrakasti teise kohta transportima (oeh), siis teen need ka samamoodi.  Nimetada võib seda igat moodi, põhimõtteliselt on tegemist kugelkultur (v hugelkultur)’i peenardega, viljelevad nii permakultuuri austajad kui ka muud biodünaamilise aiamajanduse harrastajad (vene keeli saab otsida kasutades märksõna prirodnoje zemledelije).  Kasutatakse ka väljendit ”lasagne bed” v ”lasagne gardening”.  Ja kuigi üks olulisi selle suuna rajajaid/propageerijaid on Sepp Holzer,  on  inglisekeelses (või ka saksakeelses) maailmas selle rakendajateks üksikud ”hullud”. Lõuna-Ameerikas on see küll laiemalt levinud, kuid ma ei valda ei hispaania ega portugali keelt, ka ei ole seal veebikasutus nii tavaline, eriti mitte sellise eluviisiga inimeste kommuunides. Venemaal seevastu on igaühel kusagil mingi aialapp, nende daatshakultuur on ülilevinud, sestap leiab sealtpoolt ka materjali rohkem (ja kvaliteetsemat).

Põhimõtteliselt tehakse seda tüüpi peenar nii, et kõige põhja käivad puuoksad-tüved jmt puine kraam, sealh ntx saepuru (siis ei jää puurontide vahele suuri auke). Paljud lisavad sinna ka igasugu muud loosuseslagunevat träna – alates tellistest ja lõpetades vanade riietega (mitte sünteetilised muidugi).

Selle peale midagi hästi lämmastikurikast – kas muruhake, niidus, umbrohi v poollagunenud kompost (mina ntx panin eelmisel aastal talve jooksul kompostikasti kogunenu). Üks vene väikeogorodnik ”kastab” selle heina ämbris keedetud kartulikoorte ”plägaga”, et hein hakkaks kiirelt fermenteeruma ja oleks mullale/taimedele veel kasulikum (otsin selle video ka hilejm üles). Kui hein on kuiv, siis tuleks selles etapis ka kasta (kui on pandud kartulipuder, siis peaks vesi olema suhteliselt kuum). (mina olen lisanud ka puutuhka päris palju ja/või veidi paesõelmeid), 

Seejärel veidi mulda ja/või olemasolevat valmiskomposti. See vene kartulikoorehautise lisaja paneb mulla kiirelt kuuma kartulisodi peale, et see ära ei jahtuks.

Seejärel lehesodi ja siis muld.

Põhk vmt üleni multshiks peale.

Istutatakse siis nii, et eemaldatakse istutuskohast veidi põhku ja istutatakse ikka mulda.

Hunnik pilte järgneb selles albumis:

https://www.facebook.com/photo.php?fbid=424592041052343&set=pcb.424593407718873&type=1&theater

PÕmst tegin esimene kord seda täitsa kogemata. kompostikastid olid täis poollagunenud komposti (suures osas köögijäätmed, mis minu puhul tähendavad köögiviljajäätmeid) ja need oli vaja tühjaks saada. ka vedeles mul poolmädanenud halge ja puunotte (metsa langetamisest tehtud esimene puuriit sadas läbi ja osa puid läks kõdunema). krundi nurgas mittekasutataval alal oli üks suur lohk. täitsin siis slle nende puuhalgudega ja mõtlesin, et vean selle poolvalminud komposti sinna otsa. nii tegingi. siis vedasin sinna kevadisest koristusest tekkinud puulehed jmt sodi, lõkkeaseme tuha ja katsin lõpuks pealt mullaga, et haisema ei läheks. kuna mul jäi kevadel kartulit üle, siis torkisin need naljaviluks sinna.  lisaks panin mõned ülejäänud kõrvitsataimed. saak ei olnud väga suur (ma ei käinud seal nurgas suve jooksul kordagi), normaalne, kuid see, milliseks see peenrat moodustav ollus järgmiseks kevadeks muutunud oli, oli puhas kuld :). 

siin on see video, kus hein kaetakse kartulikoore"supiga". video on pikk ja see mees räägib jube palju, aga kui huvi on,. siis ei sega. huumorimeel ja intellekt on tal ka hästi arenenud :)

https://www.youtube.com/watch?v=2pLgk4KOmiw