Tuesday, March 29, 2011

igavesed südametud...

... on need aiasaialased! :P. ja kuna mitttekeeeeeeeeeeegi (iiahi häälega) ei piuksatanud ühtegi kaasatundvat silpi mu viimase postituse peale, kus kurtsin oma kapsandusalast õnnetust, peate te nüüd üksikasjaliku kaeblemise ära kuulama ja pilte ka veel vahtima :). paras teile! :P

lühidalt tahtsin ma saada mõningaid varaseid kapsalisi, et need toas natuke ette kasvatada ja ilma soojenedes terrassile suurtesse pottidesse ringi tõsta. külvasin siis igasugu seemneid - kale, collard, tronchuda, paksoi, taisai, kailaan. igatühte mitu tükki ja erinevaid sorte. seemned külvasin kookostablettidesse ja panin sellesse plastmassist "minikasvuhoonesse", millel läbipaistev katus ka peal. kokku 30 tk. käisin ja poputasin ja asjatasin ja...

ja siis pühaba õhtul, kui oli lehepäev, mõtlesin, et peaks nad suurematesse pottidesse istutama, et kui juured läbi selle tableti kasvavad ja neid alles siis suuremasse potti panna, siis võivad nad ju viga saada. ühtlasi tahtsin katsetada seda altkastmissüsteemi (sub-irrigation), et hea tulemuse korral terrassinõud ja kasvuhoone ka sedasi ehitada. mõni aeg tagasi panin lingi, kus selle kohta palju üksikasjalikke pilte on.

segasin siis igavesti hea mulla kokku ja istutasin oma kapsanduse ringi. tegin iga taimekese jaoks mineraalveepudelist poti, kuhu alla lõikasin peenikesed lõhed. paras nikerdamine oli nendega. poti põhja panin kergkruusa, siis mulla ja siis istutasin sinna kookostableti koos taimega. siis panin potid alusele, kuhu valasin vee.

lisaks eelnevale ehitasin veel ühe spetssüsteemi taimede jaoks. kuna mul on suured aknad, kuid aknalaudade pindala on siiski piiratud, mõtlesin suurte akende paremaks ärakasutamiseks välja kavala süsteemi. süsteem seisneb keset akent olevas riiulis. kuna riiul ei tohi valgust varjata (all on ju ka taimed), siis tellisin selle jaoks mitmekihilise (30 mm paksuse) makroloni. samas ei tahtnud ma mingeid riiulijalgu aretama hakata ja tükk aega mõtlesin, kuidas seda riiulit sinna kinnitada. äkitselt plahvatas, et ma saan need riiulid ju ka lakke (õigemini aknasilluse külge) ka riputada. sai siis betooni sisse augud puuritud ja sinna spetsiaalsed metalltüüblitega konksud ostetud. konksude külge kett ja keti peale riiul.

nõndaks, kõik väga kena ja ilus.

ladusin siis kõik oma "pikeeritud" peened kapsad sinna riiulile ja olin maru rahul.






aga halvad harjumused võivad teadupärast kõik head kavatsused ära nullida. või vähmeasti palju palju jama põhjustada. nii ka seekord.

kuna samast aknast paistis eelmisel päeval päike otse silma, panin akna ette kangatüki "kardinaks". riputasin ta nendesamade konksude külge, kuhu olid kinnitatud riiulit kandvad ketid. ja järgmisel hommikul tahtsin ma seda sealt ära võtta (sest eriti kaunist vaatepilti ta seal ei pakkunud). ronisin siis pisikese redeliga ühe konksu juurde ja võtsin kanga ühe nurga konksu tagant ära. no ja otse loomulikult ei viitsinud ma seejärel 2 astet alla astuda ja 1 m redelit edasi tõsta, et teine kangaots lahti päästa, vaid sikutasin kangast, lootuses, et ta tuleb ise lahti. tuligi! :). koos ketiga :D... teisel korrusel magav kallim igatahes ärkas valju aga napi verbaalse nördimusväljenduse peale :D.

nojah, mis mul muud üle jäi, kui need va kapsad ja potid kuidagi püüda üles korjata. kuna muld oli enne korralikult läbi kastetud, oli seda muda terve põrand ja aknalaud täis. ja kui nüüd meenutada, miks ma üldse selle lisariiuli pidin tegema, siis otse loomulikult olid ju alumisel aknalaual ka taimed pottides.... ühesõnaga, peale moodustunud mäsu ärakoristamist oli vaatepilt suhteliselt nukker. vähemalt osaliselt. mõned taimed kolmekümnest jäid vist ikka ellu ka. aga pooled on umbes sellised. huvitav, miks nad seda protestiaktsiooni ENNE ümberistutamist ei korraldanud ... oleks mitu tundi tööd ära jäänud :))






peedid elasid kapsarünnaku suhteliselt väikeste kadudega üle. neid me kasvatame praegusel ajal noorte võrsete saamiseks salatile lisamiseks. tärkamise ajal näevad nad igatahes väga ilusad välja - erkpunased varred heleroheliste lehekestega.




salati jaoks kasvatatavad hernevõrsed õnneks pihta ei saanud




ja brokkolivõrsete kasvandus on õnneks teise akna peal. siin on näha 2 alust, kust võrseid saab lõigata, 2 alust, kuhu just on külvatdu ja 1 , mis on tühjaks söödud ja ootab uut külvamist. kõige tagumine on nisuoras - muidu väga ilus vaadata, aga me pressime sellest mahla talviste vitamiinide jaoks.


väljas tundub kevad siiski lähenevat - vaatamata sellele, et üldine lumekihi paksus on veel ca 40 cm kanti, on kraavi päikesepoolne kallas juba paljaks sulanud (ja seda esiplaanil olevat ca 3-meetrist puud siin enne ei kasvanud, vaid see on 2 päeva möllanud tormi tulemus).



aga kohati on hanged veel muidugi liiga kõrged. osaliselt on saanud neid raudlabidaga laiali lõhutud, aga igalt poolt lihtsalt ei jaksa, sest kogu see mass on kõvasti jääs, tihke ja raske.


täna hommikul -6, pilves.

Friday, March 25, 2011

Maarjapäev

Täna on Maarjapäev,
tuntud ka paastumaarjapäeva, punamaarjapäeva, kapsamaarjapäevana.
Maarja on naispühakutest võimsaim, esoteerikas nn Inglite kuninganna.

Maarjapäev on üks tähtsamaid kevadtalviseid pühi (terves Euroopas), mille juures on olulisemad järgmised jooned ja nimetused: kevade alguspäev, naistepüha, kapsapüha, maagilise edu meelitamise püha.

Kuigi 25. märtsi paastumaarjapäeval on tegu ühega mitmest maarjapäevast, on ta ometi teistest nii palju tähtsamaks tõstetud, et võib öelda ka lihtsalt “maarjapäev”. Ka kristlikus ajaarvamises on see maarjapäev olnud teistest tähtsam. Näiteks Läti Henrikul on ta koguni aasta alguspäevaks. Sellel on oma sügavam põhjus: kui keskaegses Euroopas vähemalt kiriku poolt üldiselt aasta alguseks loetud 25. detsember on Kristuse sünnipäev, siis Maarjapäev - üheksa kuud varem - on tema ema eostamise päev, päev, mil peaingel Gaabriel hea sõnumiga Neitsi Maarjat külastas. Täiend paastu- tuleb asjaolust, et tavaliselt langes maarjapäev suure kevadise paastu aega.

Peamiselt Kagu - Eestis on tarvitatud kapsamaarjapäeva nime, kuna maarjapäeva kommetes on tähtsal kohal kapsastega seotud toimetused. Näiteks suurte laiade karaskite küpsetamine, et kapsad laiad lehed kasvataksid või soovitus lõnga kerida - kasvavad suured kapsapead.

Maarjapäeval on selged naistepüha jooned, ... joodi maarjapuna, et palged punased püsiksid.

Maarjapäeval hoiduti tule ülesvõtmisest ja üldse lõpetati siitpeale õhtune töö tulevalgel. Põllundust peab silmas ka rohke ilmaennustamine, mille levinumaks variandiks on arvamine, et soe maarjapäev toob sooja kevade, külm aga külma. Üldiselt suunduvad ilmaennustused otse eelolevale kevadele.

Nii, et kevade nägu peaks tulema selline, nagu on tänase päeva ilm.

Vanarahvas ütles, et maarjapäeval on suve silmad, aga talve hambad. Kui maarjapäeva öö külm on, tulevat veel 20 ööd külma. Varane suurvesi märkivat külma kevadet, sadu tähendavat jällegi vihmast suve. Soe maarjapäev toovat ka sooja kevade.

Kirikukalendris tähistatakse Maarja paastumispüha, millega ta alustas pärast seda, kui peaingel Gaabriel teatas talle lapsest.

Maarjapäeva tunnuseks on olnud naiste punajoomise tava, mille tõttu saadi kogu aastaks õitsev välimus ja puna põsile. See oli päev, mil naised pidutsesid ja käisid kõrtsis.

On teateid, et sel päeval riietuti valgesse, kanti valgeid rätikuid.

Külla minnes tuli puna kaasa võtta.

Maarjapäeva kui 'naiste väe' püha on pühitsetud lauludega päikest tervitades, saunas käies ja puna maitstes.

19. sajandil ja varem lubati tüdrukud maarjapäevast välja (aita) magama ja lisandus keskhommikune söögikord. Üldiselt käidi sel päeval veel kõrtsis teenijaid ja karjuseid kauplemas. Kui karjus oli juba peres olemas, tuli sellele pakkuda paremaid roogi.

Maarjapäevaks tuli lõpetada talvised naistetööd kangaste kudumine ja ketramine. Olulised oli mitmed maagilise taustaga kombed ja riitused: põllule tuli viia koorem sõnnikut (see tagas mõjukuse ka järgmistele koormatele, põllu viljakuse ja kahjurite vähesuse), liigutati viljaseemet, kiiguti rehe all viljaõnne.

Kapsamaagia. Vaadati üle säilitatud kapsad (palju seemneid ennustas kahjureid ja kehva saaki), külvati esimesed kapsaseemned. Suurte kapsaste saamiseks keriti suuri lõngakerasid ja küpsetati suuri pannkooke ning karaskeid. Viljandi-, Valga-, Võru- ja Setumaal nõuti seejuures valgete rõivaste kandmist, mis on kapsamaagias väga olulise tähendusega.

Jätkus karja- ja põllumaagia: kanadele anti ühe võru seest süüa, et nad suvel koos püsiksid, kõnniti ümber karja, ümber oma maade või põldude, veeti nende ümber raudesemega ring. Selline tegevus takistas lisaks veel metsloomade ja haiguste tulekut üle piiratud ala.

Maarjapäeval ja sellest alates oli rangelt keelatud õhtune tule valgel käsitöö tegemine, et vältida orase kahjustamist. Keelatud olid naiste käsitööd, nõelumine ja kudumine, samuti sõelumine, pea kammimine, põranda pühkimine.

Maarjapäeval joodi maarjapuna, söödi ülepannikooke ja karaskit, mõnel pool ka kuivatatud kala.

Kariloomi loodeti saata lühikeseks ajakski välja, mistõttu paljud teated kõnelevad kanadele ja sigadele võtme andmisest; hobusest, kes end nahasuurusel maalapil ära toidab jm. Karu tuleb pesast välja, ronk ristib poegi, vares hakkab pesa ehitama - kinnitavad vanad uskumused. Saabuvad esimesed rändlinnud, mistõttu alates Maarjapäevast tuleb hommikuti tuleb võtta linnupetet (toidusuutäis), et sa ei hakkaks kuivama ega eksiks ära. Ka muidu tuli olla ettevaatlik, sest saabuvad rändlinnud usuti endaga toovat haigusi, tedretähti, kuresaapaid jm.

Ilmastikuendeid on erakordselt palju, enamasti ennustati selle päeva järgi kevadisi ilmu.

Lähemalt kirikutraditsiooni kohta vt http://www.newadvent.org/cathen/15464b.htm

Kesk-Euroopas algab kevad, on esimene künnipäev ja karjapäev. Venelastel on naistepüha. Lätlastel on tähtis kapsakasvatuse päev nagu meil Lõuna-Eestis.

Vt lähemalt http://www.folklore.ee/rl/pubte/ee/sator/


Toit või leivapala, mis tuli rändlindude kevadise saabumise ajal süüa hommikul enne majast väljaminekut, sest muidu lind petab ära. Hiiumaal ja mujalgi on paralleelütluseks lind 'situtab ära'. Kui olid lindu kuuldes söömata, tuli haarata (hammastega) puust kinni, et kahju üle kanda - selle peale kuivas puu inimese asemel ära. Sagedamini on soovitatud selleks puhuks leppa, ka kaske. Linnupette võtmine oli eestlastel üldlevinud komme, mis taandus alles 20. sajandi lõpul.

---


Kokkuvõtteks:
  • täna öösel oli nii võimas torm, et sellist harva ette tuleb. Külma vaid kraad-paar, kuid siiski miinuskraadid. Hommik oli väga sombune, ennelõunal hakkas päikest näitama. Lõunaks on vaheldumisi olnud päike, tihe lumetuisk ja kohatine udu... Selle järgi kevadet ennustades võib küll absoluutselt kõike oodata :)

  • Kui arvestada seda, et tänast päeva ka kapsamaarjapäevaks kutsutakse, mil kapsastega seotu erilist tähtsust omab ja seda isegi "kapsamaagiaks" kutsutakse ... siis kui täna hommikul päeva alustuseks kõik oma külvatud ja pikeeritud kapsataimed kummuli keerata, võiks see ju vist üsna tähendusrikas olla :)))

  • Tänasel ööl sündinud tüdruklaps on ilmale tulnud otse Maarja kaitse all... kusjuures sellise tormiga saab maailma tulla vist ainult üks väike ja tubli röövlitüdruk :). Õnnelikku elu talle! :)

Wednesday, March 23, 2011

porru ja torm

täna oli küll kohhhhhhutavalt pingeline tööpäev (lõpetasin kell 22), kuid siiski jõudsin porru külvata (thuni järgi külviaja lehepäev)

ja selles potis, kuhu ma kogemata külvasin lisaks porgandile ka basiiliku, on mõlemad tärganud. ilus rohelilla kirju vaip :D

torm on selline, et puhus elupuude ümbert aiavõrgust keeratud torud minema, varjutuskangast rääkimata. lõõtsutab siiani nagu segane, metsaalune on oksi täis.

+5C, päike

rohelise söömisest - "vedel salat" :)

kui keegi ei suuda/taha salateid/idusid/muud väga vajalikku rohelist süüa, on selleks alati palju lihtsam ja kindlasti paljudele ka maitsvam variant - tehke oma rohelisest smuuti koos sobiva lisandiga, mis maitse meeldivamaks teeb. sest tegelikult peaks rohelist iga päev ohtralt söögiks tarvitama, et terve püsida.

see onu siin sai hiljuti 60 ja on füüsiliselt imeheas vormis (olen tema trennitegemise videosid vahel vaadanud)

http://www.youtube.com/watch?v=aoXUHgI_cSY&feature=feedu

selletüübilisi smuutisid/mahlu olen ise ka teinud, kuid suvel, siis kui rohelist piisavalt käes on.

Tuesday, March 22, 2011

idadamisest vol 3 (v 4, tont seda mäletab)

talv otsa on siin meite auulis käinud kõva idandamine ja võrsete kasvatamine. munguba, alfalfa (e sinilutsern), punane ristik, sinep idudeks ja brokkoli, herned ja vahel päevalilled võrseteks. nisuvõrsed ka.

üks kokkuvõtlik artikkel erinevatest idudest:
http://aedjakodu.tarbija24.ee/?id=377994

Talvisel ajal kesiselt saadaolevaid vitamiine ja mineraale saab ammutada idudest, ennetamaks kevadväsimust ning saamaks energiat. Idud sisaldavad rikkalikult kiudaineid ja vitamiine.

Seeme on endasse kogunud kõik, et kasvatada uus taim. Nad tunduvad iseenesest väikesed ja kuivad, kuid tegelikult sisaldavad need nii palju energiat.

Päevalill

Natuke vähemtuntud kultuur idandamiseks, kuid väga väärtuslik tänu erinevatele vitamiinidele ja laiale aminohapete sisaldusele. Idandid maitsva õli/pähkli maitsega ja sobivad kasutamiseks salatites ja söögitegemisel.

Lutsern

Kutsutud ka idandite kuningaks, eeskätt suure proteiini, karotiini ja laia vitamiinide sisalduse tõttu. Sisaldab C, D, K, E ja B12 vitamiine. Noortel idanditel on pehme maitse, enim kasutatakse neid toidu dekoreerimisel liha-kala praadide juures ja salatites. Lutserni kasutatakse väga meelsasti võileibades juustu – muna või tomatiga.

Basiilik

Meeldiv lõhn ja maitse on väga tuntud , lisaks on basiilik enim kasutatud maitsetaim Vahemeremaade köögis. Noored idandid annavad väga värske maitse pastaroogadele just enne serveerimist, samuti saab idandeid kasutada oma pestokaste tegemisel.

Rukola

Noortel lehtedel on väga meeldiv maitse, veidi pähkline ja õrnalt piprase lisandiga. Rukola lehti saab hästi kasutada singi, juustude, suitsu lõhe ja erinevate salatite juures. Hästi kasutatav toitude dekoreerimisel. Rukola sisaldab vitamiine A ja C ning rauda.

Kress-salat

Laialt kasutatav nii lehtede kui võrsete söömiseks. Kress salat sisaldab sinepiõli, mis annab talle meeldivalt vürtsika kõrvalmaitse. Kasutatakse salatites, lõhe ja teiste kalatoitude juures ning suuremal hulgal kartulisalati juures koos sidruniga. Sisaldab hulgaliselt vitamiine A, B, C, ja mineraale.

Munguba

Aegade algusest enim kasutatav võrsekultuur Hiina ja Aasia köögis. Sisaldades rikkalikult vitamiine ja omades värsket krõmpsu maitset on munguba parim valik panni-ahju roogadele. Sobiv salatitesse ja serveerimis eelse lisandina suppidesse.

Spargelkapsas ehk brokkoli

Sarnaselt spargelkapsaga on ka idandeid soovitav kasutada südamehaiguste ja veresoonkonna haiguste ennetamiseks. Spargelkapsa võrsed sisaldavad sulforafaani, mis aktiviseerib immuunsüsteemi ja lülitab sisse arterites kaitseproteiinid võitluses vähkkasvajaga. Umbes 30 grammis spargelkapsas võrsetes on 50 korda enam sulforafaani kui spargelkapsas endas. Süües korra nädalas spargelkapsa võrseid väheneb oht haigestuda vähki märgatavalt. Võrsetel on ka meeldiv, pehme maitse ning neid saab kasutada toitude dekoreerimisel. Kasutatav kastmetes ja püreesuppides lisandina.

Sinep

Äratuntavalt eriline vürtsikas sinepimaitse on iseloomulik ka sinepivõrsetele. Võrseid on hea kasutada juustu, singi, peekoni võileibade juures. Lisades võrseid kartulipüreele, annavad nad toidule meeldiva lisamaitse. Kasutatakse ka suppide juures. Võrsed sisaldavad rohkelt kaltsiumi, rauda, ja vitamiine A, B1, B2 ja C.

Hernes

Hernevõrsete maitse on sarnane värskelt korjatud hernestele. Eriti meeldib maitse lastele, lisaks on neid hea kasutada toitude kaunistamise juures. Sobiv lisand kalatoitudele, ka lihatoitudele, ahjupanni roogadele, salatitele ja suppidele.

Redis «Daikon»

Nimetus Daikon viitab Jaapani päritolule ning seemned ongi toodetud võrseteks kasvatamiseks. Seda redist ei soovita kasvatada haruliste juurte tõttu nn tavaliseks rediseks. Võrsete on aga külluslikult vitamiine A, B1, B2, C ning mineraale ja kaltsiumit. Värske, kerge ja kergelt vürtsikas maitse teeb võrsed meeldivaks lisandiks väga erinevatele toitudele.

kapsa kasvatamisest

erinevatest kohtadest kokku kopitud õpetusi:


theodora: 2008-06-11 09:48:01


kas keegi teab,millal tuleb kapsataimedele katteloor peale panna,et vältida kapsaliblikate munemist,kas kohe peale istutamist või on selleks mingi kindel periood ja millal ära või võtta?

lehevaksik: 2008-06-11 18:02:14


katteloori võib kohe peale külvamist peale panna- kiirendab tärkamist ja üldse kasvamist. Samuti võib loori panna ka kohe peale istutamist. Ise kasvatan taimed ette kasvuhoones ja peale taimede istutamist avamaale asetan loori taimedele peale. sellega väldin maakirpude ja teiste kahjurite rünnakuid. Loori all olen neid hoidnud juuni lõpuni. Sellest hoolimata on suur-kapsaliblika röövikud ikka mõnel aastal kapsastel söömas. Siis olen nad lihtsalt ära korjanud ja hävitanud.

kylli: 2009-04-20 11:06:33


Kas kapsataimede ettekasvatamisel on mingeid erilisi nippe mida peaks arvesse võtma. Mure selline:seeme idanes kenasti, enne kui jõudsin pikeerima hakata muutusid taimekesed kuidagi kahvatuks, siis hakkasid idulehed närtsima ja lõpuks taim närtsis, sama lugu tundus tekkivat ka lehtkapsaga, jõudsin pikeerida , aga taimi päästa ei õnnestunud. Arvasin et kehva muld, sest muude taimedega oli ka jamasid . Nüüd uus muld, uus külv , peakapsas jälle kahvatuks tõmmanud pikeerisin kiiresti. Ühes vanas artiklis kirjutas kogemustega kasvataja, et varase kapsa taimi kasvatab soojas kasvuhoones hilist , aga õues mitmekordse katteloori all , kuna neil pidavat kasvuhoones liig palav olema. Ehk on ka aknalaual kevadpäikeses liiga palav , kas kinnine kütteta rõdu oleks parem???

sipsu: 2009-04-20 21:07:51


Mina olen aastaid oma kapsataimed kõik kütteta kasvuhoones kasvatanud nii varase- kui ka lillkapsataimed ja pole neile külm liiga teinud.Üleeile oli hommikul -6 ja ei ole midagi juhtunud.Mina neid ei pikeeri vaid külvan kohe seenme sobivate vahedega ja kui nii suured siis otse sealt põllule istutan.Ma kaldun küll arvama et see rõdu variant ei ole paha ega seal siis öösel ikka nii külmaks ka ei lähe.Aga ega sa muidu teada saa kui tee proovi kaotada pole ju midagi. Edu!

kylli: 2009-04-20 21:31:12


Tänud! Tõstsingi juba päeval taimed rõdule, lisaks kapsale mõned veel.Tomati, lillherne , peiulille. Seal selline +10 temp öösel. Leidsin ka eelmisel aastal väljaprinditud kapsakasvatusjutu ja seal kirjapandu kinnitas ka minu kahtlusi. Ehk jäävad seekord ellu.

theodora: 2009-04-27 08:45:35


hea,et see teema üles tõsteti,mul ka kasvasid eelmisel aastal toas aknalaual taimed ja kõik hukkusid,nad olid lihtsalt peenikesed välja veninud niidid.Pärast ostsin turult taimed.Nüüd panin ka külma kasvuhoonesse ja taimed on ilusad ja isegi idanesid kiiremini.Ööseks oleks katteloori peale pannud.

kivikilbik: 2009-05-05 11:17:01


kui kapsataimi istutada avamaale ,kas peab juurt natukene ka lühemaks näpistama või ei

KollaneTulp: 2009-05-25 13:43:52


kui suure vahega kapsad istutada? on 2 varajase kapsa taime, 2 lillkapsast ja 2 hilist. kas 30 cm on piisav vahe?

Tulip: 2009-05-25 14:35:39


jah,30cm on paras vahe.Juuri ära mitte vähemaks näpista ja istuta esimeste pärislehteni mulda ja kasta istutusauku ja pärast ka.Puutuhka võid ka ümber taime panna,et kirbud kohe nahka ei pistaks.

ettekasvatamisest-külvamisest

artikkel seemnemaailmast
http://seemnemaailm.ee/articles/index.php?GID=83

Õigesti ettekasvatatud taimed juurviljakasvataja edu pant.
Ettekasvatamise eesmärgid on ilmselged. Ettekasvatamise teel saab pikendada
vegetatsiooni perioodi, saada varajasemat ja kõrgemat saaki. Mõningaid
soojalembeseid juurvilju mõnedes regioonides saab kultiveerida ainult
ettekasvatamise teel. Peale selle, taimede ettekasvatamisega saab viljelda
väärtuslikke sorte ja hübriide, millede seemnete hulk on väike. Seemnete
idanevus kasvuhoones ja avamaal on reeglina 30-50% madalam, kui kodustes
tingimustes ja ebasoodsates tingimustes võivad nad üldse mitte idaneda.
Sellepärast tekibki aednikel vajadus taimede ettekasvatamiseks. Peaaegu kõik
aednikud kasvatavad taimi ise, kuigi korterid ei ole selleks sugugi
kohandatud. Reeglina kasvatatakse korteris taimi ette aknalaudadel ja juba
see tekitab probleeme: külm aken ühelt poolt ja radiaatorite soojus teiselt
pooolt, valguse vähesus lühikese valguspäeva ajal võrreldes avamaaga,
piiratud pind suure vajaduse rahuldamiseks taimede järele. Kõiki neid puudusi saab osaliselt kõrvaldada. Aknad tuleb
tihendada tuuletõmbe vältimiseks. Radiaatoritele tuleb asetada kas vineer,
papp või midagi muud, et kaitsta taimi üles tõusvate soojaõhu voolude eest.
Aknalauda võib suurendada. Kõige raskem on rahuldada taimede valgusvajadust.
Võib muidugi panna lisavalgusti päevavalguslambi näol, mis on hõõglambist
ökonoomsem, ja lülitada see sisse 2-3 tunniks peale päikeseloojangut. Kuid
selline konstruktsioon on korteri jaoks liiga kogukas. Sellepärast ei tasu
kiirustada taimede ettekasvatamisega, vaid tasub oodata päeva pikenemist.
Eriti käib see kapsa ning seejärel pipra ja tomatite kohta. Kui valgust ei
ole piisavalt, siis taimed venivad välja, on peenikesed ja nõrgad. Päeva
pikkus muutub piisavaks tavaliselt märtsi teisest poolest, selleks ajaks
suureneb ka päikesepaisteliste päevade arv. Kui korteri akendesse paistab
selge ilmaga otsene päike vähem kui 4 tundi, siis on taimede ettekasvatamine
riskantne. Kvaliteetseid taimi ei õnnestu ettekasvatada ja saaki tuleb kujundada
keskpärastest taimedest.

Mulla ettevalmistamine

Mullasegu koostis sõltub kultuurist. Suuremale osale kultuuridest (kapsad,
tomatid, piprad, baklažaanid, kurgid, arbuusid, sibul) sobib järgmise
koostisega muld: mulda - 25-30%, turvast või kõdu - 30-50%, liiva - 25-30%.
Kapsale võib liiva osa suurendada kuni 40%-ni. Tomatid on mullasegu suhtes
vähemnõudlikud - mulla osa võib olla kuni 70% ja kasvatamine isegi puhtas
mullas võib olla edukas. Häid tulemusi annab kõigi kultuuride kasvatamine
segus, mis koosneb 40% saepurust ja 60% turbast, sel juhul on vaja lisada
tuhka või fosfor- ja kaaliumväetisi. Näiteks, 10 l segule lisatakse 80 g
superfosfaati, 30 g kustutatud pulberlupja, 15 g kaaliumsulfaati ja 15 g
ammooniumsalpeetrit. Kõigil juhtudel, enne seemnete külvamist, lisatakse
ämbri segu kohta 10 g trihodermiini.
Taimede ettekasvatamise ajal muld topsides tiheneb. Selle vältimiseks
kasutataksegi kobestina saepuru. Taimede ettekasvatamiseks võib kasutada ka
poest ostetud mullasegu.

Milles ja kuidas ettekasvatada taimi

On mitu taimede ettekasvatamise võimalust: turbapottides, topsides,
pakendites, spetsiaalsetel tablettidel, kastides, kassettides jne. Taimi
võib kasvatada pikeerides ja pikeerimata. Pikeerimine on taimede
ümberistutamise ühest mahutist teise kasvu ajal.
Taimede kasvatamisel pikeerimisega külvatakse seemned alguses alustele või
kastidesse. Mulla kiht neis on 2-3 cm. Muld peab olema kergelt niiske.
Seemned laotatakse hoolikalt mulla pinnale 1,5-2 cm kaugusele üksteisest ja
süvistatakse 1-1,5 cm sügavusele kerge sõrmevajutusega. Seemned seejuures
märguvad ja satuvad omapärasesse asemesse. Seejärel kaetakse seemned 0,5-1
cm paksuselt mullaga, tihendatakse kergelt peoga ja kastetakse nii, et vesi
ei uhuks seemneid välja. Teatud vanuses taimed pikeeritakse. Mahutid
ümberistutamiseks valitakse lähtudes konkreetsetest tingimustest.
Parim variant on kasutada turbapotte. Neid saab osta poest. Kuid võib
kasutada ka piimatoodete plasttopse, polüetüleenpakendeid jne. Nende põhja
on soovitav teha väike auguke. Topse võib kleepida paberist, kokkukeeratud
polüetüleenkilest. Peale pikeerimist tuleb topse või kaste hoida varjus 2
ööpäeva, sest heleda valguse käes võivad taimed närbuda.

Taimede pikeerimine

Pikeerimine on taimede ümberistutamine kasvu ajal ühest mahutist teise.
Pikeerimine on väga tähtis toiming. Seda kasutatakse selleks, et kindlustada
taimedele küllaldane pind toitumiseks ja harjutada taimi ümberistutamisteks.
Kui on seemneid ja tähendab ka taimi palju, siis pikeeritakse ainult
tugevamad taimed.
Kaks tundi enne ümberistutamist tuleb kasta taimi sooja veega, selleks, et
taimed tuleks kergemini ja vigastusteta mullast välja. Varakult
ettevalmistatud mahutitesse tehakse pulgaga süvend. Pikkeerimisel võetakse
taimed ettevaatlikult mullast välja, kärbitakse juuri kolmandiku võrra ja
istutatakse topsi, pakendisse või kasti. Juuri kärbitakse selleks, et
edaspidi areneks rohkesti narmasjuuri. See soodustab taime kasvamist topsis
ja eriti avamaal. Peale istutamist mulda kergelt tihendatakse.
Piprad ja tomatid istutatakse samale sügavusele, kus nad kasvasid enne.
Pipar talub eriti halvasti sügavamale istutamist.

Taimede karastamine

Ettekasvatatud taimi on soovitav enne avamaale istutamist karastada.
Istutamine, reeglina, toimub siis, kui ilm ei ole veel küllaldaselt soe ja
sel juhul võivad karastamata taimed hukkuda. Karastama hakatakse taimi
kaks-kolm nädalat enne istutamist. Algul asetatakse taimed rõdule ainult
päevasel ajal, kuid nädal enne istutamist jäetakse nad sinna püsivalt, kuid
tingimusel, et ei ole järske jahenemisi. Kui sobiv ilm istutamiseks viibib,
kuid taimed kasvavad juba üle, siis kasutatakse temperatuuri alandamist
taimede kasvu pidurdamiseks. Kui taimede kasvu alguses on vähe valgust, siis
samuti alandatakse temperatuuri. Sel juhul taimed ei veni välja ja on
tugevamad. Eriti efektiivne on see meetod kapsa puhul.

Taimede kasvu aeglustamise viise

Tihti tekib olukord, kus taimed kasvavad välja vale istutustähtaja
planeerimise või kehva ilma tõttu. Taimede kasvu pidurdamiseks kasutatkse
järgmisi võtteid: juurte kärpimine 5-7 cm sügavusel 8-10 päeva enne
istutamist, kastmise ärajätmine, temperatuuri alandamine. Juurte kärpimne
soodustab juurte arengut mulla ülemistes kihtides, mis soodustab mullapalli
tihenemist ja parandab taimede juurdumist ümberistutamisel.
Kastmise ärajätmine - kõige lihtsam - ei tähenda praktikas muidugi
kastmise täielikku lõpetamist, vaid ainult veehulga ja kastmise sageduse
vähendamist. Peab olema tähelepanelik, et mitte lasta mullal täielikult läbi
kuivada, eriti, kui taimed on päikesepoolsel aknalaual. Sellistes
tingimustes võib taim närtsida päevaga. Temperatuuri alandamine on
efektiivne mitte ainul kasvu aeglustamiseks, vaid ka taimede karastamiseks.

Taimede istutamine avamaale

Kui taimed on ettekasvatatud topsides, siis ei ole vaja teha erilisi
etevalmistusi istutamiseks. Taimed peavad olema mõõdukalt kastetud, et
mullapall oleks tihedam ja ei pudeneks laiali. Kui taimed on ettekasvatatud
kastides, siis on ülesanne keerulisem. Enne taimede väljavõtmist mullast
tuleb muld hästi läbi kasta. Taimed võetakse välja tingimata mullapalliga ja
asetatakse sobivasse nõusse. Juuri võib töödelda spetsiaalsete
juurdumisstimulaatoritega. Vahe taimede väljavõtmise ja istutamise vahel ei
tohi olla pikk.
Istutada on soovitav sombuse ilmaga või õhtul. Lühikese valguspäevaga
harjunud taimed ei kohane kohe ereda päikesega. Muld peab enne istutamist
olema hästi haritud ja kastetud. Read peavad olema sirged ja taimed asetsema
ridades võrdsete vahedega.
Topsides ettekasvatatud taimed juurduvad hästi. Kui kasutati plastist,
polüetüleenist või muid topse, siis taim koos mullaga võetakse topsist
hoolikalt välja ja asetatkse varem ettevalmistatud süvendisse. Kui kasutati
turbapotte, siis taimed istutatakse koos potiga. Kohe peale istutamist taimi
kastetakse rohkelt, muld taime ümber multšitakse turbaga, kõduga või kuiva
mullaga. Sellistes tingimustes taime juurestik taastub kiiresti ja muld
säilitab kauem niiskuse. Varakevadise istutamise ajal, kui muld on
küllastunud niiskusest, ei ole taimi peale istutamist vaja kasta.

Taimede ettekasvatamine avamaal

Osadel kultuuridel, eriti hilise valmimisega, võib taimi ettekasvatada
avamaal. Selleks kaevatakse kraavike sügavusega 20-30 cm, sinna külvatakse
tihedalt seemned (seemnete vahe 2-4 cm, sügavus 1cm). Seejärel muld
tambitakse kergelt kinni, multšitakse turbaga, kuivade lehtedega või
liivaga, kastetakse korralikult ja kaetakse klaasiga või mingi muu
läbipaistva materjaliga. Peale tõusmete ilmumist rohitakse ja eemaldatakse
kattematerjal (vajadusel kaetakse taimed sellega uuesti). Püsikohale
istutatakse siis, kui taimel on formeerunud 3-4 lehte. Ümberistutamiseks on
hea valida sombune päev. Väljaistutamise tehnika on sama, mis kodus
kasvatatud "mittetopsi" meetodil taimedel. Sellise meetodiga võib
kasvatada kõiki kapsaliike.

Monday, March 21, 2011

külvidest

osad paprikad-tomatid tärganud, teised mitte.

tomatitest on kiireimad need 100's and 1000's (sajad ja tuhanded, kirssamplitomat). tärganud on taimed, mille seemned külvasin 17. märtsil, s.t. vähem kui nädal tagasi. paar yellow pear (pisike kollane) sordist on ka tärganud. ja niisama mulda torgatud arbuusiseemneist on 3 tükki ninad välja ajanud...(külvatud ka 17. märtsil e thuni külvikalendri järgi väga õigel päeval - 18. märts oli ka viljapäev.)

Sunday, March 20, 2011

mirjam kirjutas tomatite kasvatamise kohta

Mirjam kusagile millalgi kirjutas tomaatikute kohta sedasi:

Suurt kunsti nende tomatitega pole, vaja ainult teada, kas nad lõpetavad ise kasvu, jäädes madalaks, siis oleks hea peavarrele lisaks veel 2-3 alumist kasvu alles jätta ja kõik teised lihtsalt ära murda. Keskmise kõrgusega tavaliselt lõpetab kasvu 3-5 õiekobara järel, olen nendel kõik kasvud ära näpsanud (vahel jätan 1 kõige alumise kasvu alles, sellele muldan mulla hiljem kõrgemaks, et ka ise juuri lisaks kasvataks nii nagu ka vahel nendel, kes kasvu ei lõpeta). Kasvu mittelõpetajatel näpsan ladva peale 5-7 õiekobarat.

Tomatil ei või kasve lõigata, peab murdma (nad haprad ja näpsata neid ära väga lihtne), et kui ongi mõnel taimel mingi haigus, mida veel märgata ei ole, ka lõikeriistaga teistele edasi ei annaks.



Kui juba kobaratel ka viljad hakkavad moodustuma, siis ka alumisi lehti vähemaks võtta, nii nädalase-paari intervalliga, et kui viljakobaral hakkab tomat värvi võtma oleks kobarast allapoole vars lehevaba. Nii saavad tomatid rohkem valgust ja valmivad kiiremini ning on maitsvamad.

Potis on ühtpidi hea kasvatada - saab paremini hoida seda tomatile head kliimat - "jalad niisked, kere kuival", aga jälle oht - vähe toitaineid, peab andma natuke kindlasti lisa.


---

Toatomat on madala kasvuga, kompaktne ja varajane ning talub valgusepuudust (kasvavad aknalaual ka hästi). Meeldib väga Florida Petite, sel aastal ei saanud, on Varto, see kõrgem ja tuleb kasve vähendada, maitselt ka mitte nii hea kui eelmine. Amplitomatit parem kasvatada õuevalgusega, toas (ilma lisavalguseta) tükivad väljavenima ja tomatid ei värvu ka eriti kiiresti, aga võib ikka praegu (märtsi algus) külvata, neid hea ju rõdule panna.

---
Muhediku õpetuse järgi teen sedasi:
tomatit potist maha istutades istutada kõvasti sügavamale kui ta algul potis oli. kogu varreosale tekivad juured ja taim saab tugevam

Mirjam täiendas Muhediku õpetust sedasi :) :

Natuke täiendaks Muhediku juttu sellest sügavamale istutamisest - osa sorte kasvatab esimese õiekobara juba 3-4 lehe vahele (madalatel varajastel sortidel), neid ära sügavamale istuta, esimese kobara tomatid kasvad siis vastu maad.

Lisada võid veel (see puudutab väetamist) tomatitele kõik kala ja liha mahlad ja pesuvee, soovitaks isegi istutamise ajal istutusauku (kihike mulda peale) panna kas räimeid või ükskõik (peale soolase muidugi) millise rappeid, muidugi väga hea oli ka vanasti see verejahu. Ei lähe kasvukas haisema, ega muutnud viljade maitset, aga meelitas ligi igasugu tolmeldajaid ja jäi ära kasutada misiganes mineraalväetist, tuhka ja kaaliumpermanganaati ka muidugi (permanganaadi helelilla lahuga piserdasin (õhtupoole, et päike ei kõrvetaks, aga jõuaks ööseks kuivada) iga paari-kolme nädala takks, ega siis ju polnud neid eriti haigustele vastupidavaid võtta.

Saturday, March 19, 2011

tomatid - mida nad ei taha

tekst ühelt seemnemaailma lehelt

Mida tomatid ei armasta?
Kasvada varjulistes kohtades, kuna hea saagi moodustamiseks vajavad nad intensiivset päikesevalgust, madalaid temperatuure: sellel kultuuril kasv seiskub +10 oC juures, õitsemine aga +15 oC temperatuuril, naabrust kartuliga - haigestub fütoftoroosi (pruunmädanik).
Olge tähelepanelikud! Et istikud peale tärkamist välja ei veniks, asetatakse nad kõige valgemasse kohta ja alandatakse temperatuuri (4-7 päevaks) päevasel ajal 12-15 C , öösiti 8-10 C. Tomati istutamisel kastke multš väetisseguga või karbamiidiga. See võimaldab vähendada kobestamiste arvu, toitained ja soojus jaotuvad rohkem ühtlasemalt; päeval jõuab pinnas paremini soojeneda, öösel ei jõua jahtuda. Ärge kasutage väetisi, mis sisaldavad kloori. Ärge tehke kastmistes suuri vahesid, kuna niisuguse ootamatu järsu niiskuse suurenemise tõttu pärast kuivaperioodi võivad viljad lõheneda.
Kujutage ette! … viljakudede lõhkemine võib toimuda ka ülemäärasel üheaegsel alumiste lehtede eemaldamisel, mille puhul lehtede kaudu aurustumine väheneb, aga vee kogunemine viljades suureneb. Ühekorraga on kõige parem eemaldada mitte rohkem kui 2-3 lehte. Lavades ja kasvuhoonetes võivad viljad lõheneda ka öise temperatuuri järsu langemise tagajärjel ja liigse niiskuse tõttu. Nendel juhtu del aurustumine väheneb, aga vee liikumine viljadesse on intensiivsem. Pange endale kõrva taha!
Kasvatamisel ebasoodsates tingimustes võivad õied maha langeda. Selle põhilisemad põhjused on:
* pinnase, õhu ja kastmisvee madalad temperatuurid
* kõrge (üle 60-75%) õhuniiskus, sel juhul tolmukotid ei lõhke ja niiske õietolm ei pudene tolmlemiseks välja. Liigniiskuse juures kahjustuvad viljad ruugehallitusse, pruunmädanikku ja vertsilloosi
* kõrge öine temperartuur ( toitainete ebapiisav äravool lehtedest üleliigsete hingamisekulude tõttu)
* fosforipuudus ja nõrk valgustus (istikud venivad välja, muutub kiiresti kahvatuks, õisikut ei kindlustata toitainetega.)
* istutatakse ülekasvanuid istikuid
* kastmine vihmutamisega
* lämmastiku ülejääk fosfori- ja kaaliumipuuduse korral
* magneesiumipuudus (magneesiumipuudusel antakse kaaliumpermanganaati).
Peale selle! Häid tulemusi annab õite mahalangemisel boorhappe lahusega pritsimine (1G/1L kuumale veele). Faktiliselt on see juureväline väetamine booriga. 2 päeva pärast pritsimist korratakse. Teist korda võib taimi pritsida kas boorhappe lahusega või tuhalahusega (2 klaastäit 1 ämbri vee kohta). Kui tomatiistikud on väljaveninud, siis välja istutada alalisele kasvukohale ei ole eriti mugav, ainult et sellest võib ka mõningast kasu olla. Kui vars, millelt lehed on eemaldatud (lehed jäetakse ainult varre ülemisse otsa 10-15 cm ulatuses), istutada kaldu ja puistata paljale varreosale mulda, siis see stimuleerib lisajuurte kasvu. Varrele on soovitav puistata spetsiaalselt valmistatud mullasegu ( 50% kõdusõnnikut, 45% turvast või mättamulda ja 5% puutuhka), taimi kastetakse sooja kaaliumpermanganaadi lahusega (2G 10 l vee kohta). 2 päeva pärast ladvaosa suunatakse üles ja seotakse vaia või vertikaalselt tõm matud nööri külge. Niisuguste tomatitaimede hooldamise puhul tuleb meeles pidada, kus asub peenral põhijuurestik ja kus lisajuurtesüsteem, et seda kobestamisel mitte kahjustada, aga ka kastmisel ja väetatamisel mitte jätta ilma vee ja toitaineteta.
Aga mis teha, kui vilju ei moodustu? Üheks põhjuseks võib olla õite ebapiisav tolmutamine. Üsna tihti juhtub seda tomati kasvatamisel katmikalal, kus ei ole tuult ja taimed seisavad liikumatult. Viljade paremaks moodustamiseks (õite tolmutamiseks) soovitatakse hommikuti taimi raputada või koputatakse korralikult vastu vart või sikutatakse spaleernööri. Et viljastumine toimuks ilma takistusteta, ei tohi õhuniiskus kasvuhoones ületada 70%, aga temperatuur ei tohi tõusta üle 30 C ( kasvuhoonet õhutatakse pidevalt).

Friday, March 18, 2011

külvamisest vol 3 - kurgid, kõrvitsad, kapsad, porknad jne

Muhedik ja Mirjam õpetasid sedasi (18. märtsil):

Kõrvitsaid, kurke ja arbuusi ei soovita enne mulda panna kui kuu enne peenrasse istutamist, sest nende juured tahavad laiutamist ja kui potis jääb kitsaks, jäävad põdema.

kurgi ja kõrvitsaga oota aprilli lõpuni, niipea ju soojaks veel ei lähe ja 2 kuuga venivad nad väga ära

Lillkapsas ja brokkoli külvatud.

Järgmisel kuul külvataporru ja osa tageteseid, vast mõni salat ka, muidugi ka kartulased potti

Tomatid külvata märtsi keskel

Paprika külvata märtsi algul

Seller külvata märtsi algul

kui porgandit külvata, sega sellesse istutusturbasse veidi liiva juurde või muretse kaktusemulda.

Maasikatel ka paras aeg (märtsi algus) ja ka igasugu (varajase saagi jaoks)lill- ja spargel- jt kapsad, hilisema saagi jaoks siis aprillis.


P.S: kui kellelgi on männiku karjääri liiva vaja väikeses koguses (mul on vundamendi tagasitäide + sissesõidutee alune tehtud männiku karjääri liivaga, siis ehituspoodides 25 kg kotiga müüdavad ehitusliivad (neid on erineva fraktsiooniga) on männiku karjäärist pärit ja talvel aknalauapotinduseks ma kasutan seda liiva. selle talvega on kulunud ca 1/3 kotti.

külvamisest vol 2

paprika, mille tärkamise suhtes ma juba veidi murelikuks muutusin, oli eile hommikuks osaliselt ninad mullast (kui täpsem olla, siis kookosest) välja pistnud. seega esimesed tärkasid 8 päevaga.
sellerikastis on ma mingid niidikesed tärganud. no ikka tõesti niidikesed - mingid imepeened "vurrud" turritavad seal kohati mullast välja.

eile said külvatud tomatid + mõned vanad arbuusiseemned.
(mõned külvasin prooviks ka eelmisel nädalal).

millal kurk külvatakse?
aga kõrvitsalised?
aga kapsad - brokkolid jmt?

kas kapsale meeldib pikeerimine või vastupidi, paprika sarnaselt ta ei talu eriti pikeerimist?

lause artiklsit: "Ümberistutamist taluvad halvasti näiteks paprika, kurk, kõrvits ja kõik teised viletsalt hargneva juurestikuga taimed".

---
öösel - 10, hommikul -2

Wednesday, March 16, 2011

igasugu erinevad "isekastvad" kasvukastid

Nõndaks, nagu ma juba varem kirjutasin, on mul plaanis teha oma kõrgpeenardesse, "rõdukasvuhoonesse" ja ka terrassiamplitesse tilkkastmissüsteemid. Üks projekt on veel, aga sellest mõni teine kord.

Põmst võiks osta tilkkastmisvooliku ja taimeri(d) ja asi tehtud. Mul aga käsi tõrgub meil tilkkastmissüsteemi eest küsitavat hinda välja käimast. Kuigi üks süsteem on iseenesest väga huvitav - blumat'i oma (www.rodoaed.ee müüb). selles süsteemis ei pea ise praktiliselt midagi tegema, sest tilgutid on keraamilise anduriga ja nad avanevad ise, sõltuvalt sellest, kui kuiv muld on. Vähemalt on teooria selline. Teised on tavalised- teed kraani lahti ja siis need tilgutid tilgutavad vett taimedele. Ja kui ise ei saa/viitsi kraani avada, siis paned taimeri seda tegema. Väga mugav iseenesest. Ja taimereid on mul ka plaanis kasutada, kuid Eestist ma neid ei ostnud - lihtsalt selle raha eest saab UK-st või USA-st tellides mitu taimerit, mille eest meil ühe saab.

Samamoodi saab taimeri ja tilkkastmissüsteemiga kasta tünnist või mõnest muust kõrgemalolevast mahutist. Paned voolikud tünnist peenardesse, taimeri vahele (kui soovi on) ja toru siis vaikselt tilgutab.

Esialgu on mul plaan teha see kastmistoru tavalisest veetorust - puurin lihtsalt augud sisse ja peaks ka töötama. teoorias vähemalt :). Lihtsalt nii imelik, kui see ka poleks, korralik alupex veetoru, mis mul kogu majja paigaldatud on, maksab vähem kui see va spetsiaalne tilkkastmisüsteemi kummivoolik (Eestis siis. Mujal on ta odavam).

Umbes sedasi siis:

http://www.youtube.com/watch?v=bwdQlANfwUo&feature=related

või sedasi
http://www.youtube.com/watch?v=2pz5RMVGRf4&feature=related



Aga võib üleüldse teha sellise lihtsa lahenduse - ei mingeid taimereid ega muud peent värki - lihtsalt ämber, voolik ja natuke nutti:

http://www.youtube.com/watch?v=lmXTMki8SL8&feature=related


Ka selline viis on äärmiselt lihtne, kui see aeda sobib jne:

http://www.youtube.com/watch?v=rLwDZBBT6Hg&feature=related


ja neid isekastvate taimenõude (self watering container) tegemise õpetusi on nii youtube kui ka terve nett täis igas võimalikus variandis:

http://www.youtube.com/watch?v=aZUCxBHeq04&feature=related

või selline

http://www.youtube.com/watch?v=3INoLKg555w&feature=related


ka saab ehitada terve rodu neid konteinereid nn global bucket'i viisil ja saada samuti üheainsa mahuti veega täitmisel kõik potid kastetud. ja kui ei taha sedamoodi, võib ju iga konteinerit sealt torust eraldi kasta - alati on kindel, et taimel on juured niiskes ja pealt ei aura nii palju vett minema.

http://www.youtube.com/watch?v=x8kJ3l4yPLU&feature=related

http://www.youtube.com/watch?v=-4UYv4poHbM&feature=related

http://www.youtube.com/watch?v=lE8OrdUZQKk&feature=related

.
kes inglise keelt ei oska, ei maksa meelt heita - ka ilma hääleta vaadates saab kõik selgeks :)


ja selles albumis on hunnik fotosid, kuidas erinevaid isekastvaid, altkastetavaid jmt konteinereid, peenraid jmt rajada. ideid peaks kuhjaga saama.

http://www.flickr.com/photos/greenscaper/

külvamisest

kui 9. märtsil (s.t. 7 päeva tagasi) külvatud paprikad veel elumärki ei ilmuta, kas peaks muretsema hakkama või on see veel täiesti ok?

keda huvitab, siis täna peaks thuni kalendri järgi olema lehepäev, seega sobib oma varaseid kapsid ja salateid heasti külida :)

AHJAA! kes soovib neid valgeid nn "suhkrukotte", siis mul on neid hulgim pakkuda. mitte ilmselt küll hetkel sadu (kuigi võib olla on ka), aga kümneid kindlasti. mu katlamajas kütteks kasutatavad puidupelletid on nimelt nendesse kottidesse pakitud.

--
möödunud nädala sula on unustatud, eile - 5, täna hommikul -9. päike.

Tuesday, March 15, 2011

hmm...

hilisemaks lähemaks lugemiseks, kuigi mitte kõik siit ei ole mulle päris tundmatu

http://www.alamongordo.com/


---

http://answers.yahoo.com/question/index?qid=20110311170935AAoJPn8

yes, he did...try reading his works as a whole, not as individual verses. they weren't poetry, and they were never meant to be. they are obscure for the same reason that people with insight are obscure even now....because ignorant, ego inflated, fear ridden morons who believe in nothing outside of they're own Limited little worlds will not accept the truth in plain words without dragging out the torches of blame to set fire to the witch who caused it all by being much to accurate with something they themselves cannot comprehend. all to often in history has evil been assigned as the main cause of any enlightenment to a closed mind, and things have not changed with the passage of time, nor will they soon it seems....... would it prove to you that such things exist if you were told that the mideast will not be the source of our own nuclear disaster, but an aging leader of korea who will fulfill his lifelong dream with his last breath will be. or if someone said its not over for japan, more devastation is yet to come. or that alaska and the northwest part of the states from idaho to southern California will be next. or that israel will soon attack ships at sea, then the land beyond to whom those ships do not belong. or that the world will not end in 2012, but a way of life will ...if even one of these comes true, will you set the stake and build the fire ?

Saturday, March 12, 2011

uus lind

meil on siin linnusöögimajades mitmed igapäevased külalised: leevikesed, rasvatihased, põhjatihased, tutt-tihane, sinitihased, pasknäärid. mõned külastajad on harvemad - rähn, puukoristaja, porr, urvalinnud.... aga täna visiteeris meid täitsa uus linnuke. ta on meie aias küll vana tegija, aga siiani on ta ennast muul viisil toitnud (muuhulgas pistis suvel lisaks pähklitele ka kõik tikrid pintslisse). pildid väga kehvad, aga sai vähemalt kiirelt jäädvustatud.






ja mõned päevad tagasi varaseks kasvatuseks külvatud kapsad-paksoid on valdavas enamuses kenasti tärganud.


sellereid-paprikaid pole veel näha, aga nad vist polegi nii kärmed.

+ 2C, öösel kerged miinused. hommikul kerge lumesadu, mis läks üle peeneks vihmaks.

Friday, March 11, 2011

vertikaalne aed

kesse siin rääkis, et peab hakkama vertikaalselt kasvatama? jajah, ma mäletan küll, et see oli mirjam :)

üks variant on selline - paned aga raami peale pahtliämbrid või mistahes muud ämmerid, vooliku tilkkastmisega ka kohe paika ja - voila!

http://www.youtube.com/watch?v=g6ap8ZuQZpg&feature=related

huvitav, kui siukse endale aia äärde teeks, kas naabrid ehitaksid 2-meetrise plangu kohe vahele või peaks mõnda aega ootama? :)))

külvikalender, hansaplant

hansaplandi külvikalender:

http://www.hansaplant.ee/static/files/7.koogiviljade%20kylvitabel.pdf


öösel kohutav torm, eile ja täna tugev tuul
-2 -+4

Wednesday, March 9, 2011

külviaeg

thuni järgi küll istutusaeg ei ole, aga on kasvav kuu ja viljapäev.

täna kõlvatud:

paprika - sweet banana pepper - 6 tk
paprika - redskin - 6 tk
paprika - mohawk - 6 tk
paprika - california wonder - 6 tk
jalapeno - 6 tk

maasikas roman F1 - 4 tk
kuumaasikas parun solemaher - 12 tk

mõned tomatid tumbling tom (kollane kirssamplitomat) - 3 tk

selle kollase amplitomatiga "tumbling tom" ja paprikaga "california wonder" (punane) on sedasi, et nende seemneid on mul üle ja säilivusaeg 2011 - kes seemneid soovib? andke teada, võin ka postiga saata. kahjuks ma taimi ette kasvatada ei saa, ei mahu.

Suur paast, tuhkapäev

Algas suur paast. Panen selle kohta siia paar hariva lugemisega linki. Ja kui religioosne taust kõrvale jätta, siis vanad meditsiiniharud (ayurveda jt) soovitavad ka talve lõpus vastu kevadet kergemat ja taimsemat toitumist. Igaühe vaba valik muidugi :)

http://www.toidutare.ee/foorum.php?teema=1738

http://webcache.googleusercontent.com/search?q=cache:5m_cmFm-yTQJ:kultuuriaken.tartu.ee/%3Fdocid%3D69%26form%3Dtaht+suur+paast+2011&cd=13&hl=et&ct=clnk&gl=ee&source=www.google.ee

http://www.toidutare.ee/aabits.php?id=17614


Sel aastal õigeusklikel 7. märts - 24. aprill
katoliiklastel 9. märts - 24. aprill

Tuesday, March 8, 2011

pikka naistepäevaliugu

ka meite auulist! saab peaaegu katuselt otse alla sõita. see mäeahelik terrassil on kaugelt üle minu pea kõrge..... loodetavasti saab sinna jaaniõlled jahedasse panna :)))



Liugu lasin! Mis ma nende linadega nüüd teen? Vastlakukleid ei söönud ja selle üle olen ma siiralt rõõmus! Hernesuppi sõin küll... ja see on ka meite õige vastlatoit..kuigi päris õige oli vististi hoopistükis oasupp. Sealajad kah, aga neid polnud. Ja kui ma laps olin, siis vanaisa ja vanaema õpetasid mind vastlapäeval vurri tegema. Nöörist ja nööbist. Õigem oleks muidugi olnud luust (luuvurr vist ongi selle nimi), aga kus linnas seda luud ikka võtta oli.... ja pealegi vurises nööp ka kenasti. aga selliseid päris vastlatraditsioone ei hoita vist enam kusagil au sees...




nõnda. väike kohv terrassil päikeselise ilmaga on alati teretulnud (kuigi tee on teretulnum. hmm, mis ilus ja hea mõttega sõna :)



Üldiselt on veel siuke talv. rahulik ja unine ... aga mõte kisub kohati juba kevadesse. Eriti, kui päike paistab. Või kui saabuvad üle laia ilma kokkutellitud seemned :)



Oi, see mulle meeldib! Mulle meeldib see inimeste soov säilitada vanu häid sorte ja teha seda loomulikul viisil, mitte suurtes tööstustes, kus kõiki neid peeneid F1 jmt toodetakse. Mitte, et F1 iseenesest paha oleks.... aga nö jätkusuutlikult elujõuline ta siiski pole. Ja inimeste soov astuda vastu suurte monopolide jõule meeldib mulle ka. USA-s on ilmselt üldtuntud seedsavers. org - inimesed kastvatavad, vahetavad ja müüvad seemneid. tuleb aga välja, et selliseid kodanikualgatuse organisatsioone on seal rohkem. siin on nendest kahe kaudu hangitud seemned. ja meile tundub see ehk ülepaisutatud, kuna meil on loomulik eluviis siiski veel tuntud ja levinud, aga USA-s on asi kohati ikka uskumatult hull. a mis ma sest ikka.... negatiivsele pole ma kunagi fokuseerida armastanud ja mul hea meel, et seda helgemat külge ka ses vallas seal aina rohkem on - ja need seemned sealt tegid mul meele päris rõõmsaks :)


ja no oli ju vaja külvama ka hakata. sellerit ja esimesi kapsikuid. kookostabletid on külvamiseks igatahes väga mugav lahendus. paprikad ja tomatid pistan ka sinna ja pärast siis kogu selle tabletiga potti.




ja kuna ma olen laisk ja vahetevahel liigun ringi ka, siis ei ole päris mõeldav, et ma iga päev voolikutega mööda aeda liduma hakkan. veel vähem kastekannudega. järelikult on vaja kastmissüsteemi. üks oluline osa sellest on voolikud, teine automaatika.

automaatika e taimerid maksavad ka piiri taga oluliselt vähem, siinsed oleks nagu kullast tehtud. seega on mõistlik neid tellida. aga nendest räägin ma teine kord.

voolikusüsteemid maksavad ka meil illllgelt palju. usa-s ei maksa nad suurt miskit, aga sealt tellides läheks jälle transpordikulu selliseks, et teeks enam-vähem sama välja. kuna ma põhimõtteliselt ei ole nõus nii palju ühe auklise vooliku eest maksma, tuleb midagi ise välja mõelda. veidi ajuragistamist, veidi arvutamist.... ja midagi justkui hakkaks koitma. peenardesse lähevad torud - muidu paneks pem-toru, see ka kõige parema hinnaga, aga kuna kõige peenem saadaolevaist on 20... siis on seda sutsu liiga palju (peenarde tagaotsas võib sedasi surve liiga madalaks muutuda). järelikult tuleb panna 16 alupex. tahaotsa võib-olla isegi 13. augud sisse puurida - ettepoole peenemad - 1,5 mm ntx, tahapoole vähe suuremad - ca 3 mm peaks sinna piisav olema.

aga rõdule ja terrassile amplipottidesse ei saa sedamoodi teha. see asi peab ju kuidagiviisi välja ka nägema. läbipaistva vooliku kinnitan seal varikatuse tala külge ha sealt tuleb iga poti juurde viia peenike voolik, mis on ühendatud tala külge kinnitatud jämedama voolikuga. kuna nii peenikesele voolikule ühendusjubinaid ei müüda, tuleb katsetada, kas mõni liim on piisavalt tugev ja hermeetiline. oli küll! :). voolikule auk sisse puurida, peenike voolik liimiga otsast kokku ja ettevaatlikult 1-2 mm võrra puuritud auku suruda.

ei tea, kas vereülekandesüsteemide liitmikud ajaks asja ära? sealt peaks sulgureid-regulaatoreid ju ka saama.... hmmm......




väljas päeval + 3, õhtul -2

täna hommikul oli õues prantslasest rasvatihane. teised lasid ikka tavapäraselt sitsikleit-sitsikleit. aga tema laulis peenelt sitsiklööt-sitsiklööt :)



veel külvamisest

huvitav, kui külvaks praegu toas ämbrisse porknaid ja pistaks mõne kartuli ka, kas need tärkaks? saaks ju ka ilmade soojenedes ämbriga õue tõsta ja kui öökõlma oodata, siis jälle tuppa tagasi?

ma saan aru küll, et kõlab naljakalt, aga kas keegi ei ole proovinud? :)

eile hommikul -12, täna homikul -0,8

Sunday, March 6, 2011

külvikalender + kulinaaria

täna (lehepäev, kuid mitte istutusaeg thuni järgi) külvatud:

  • - sellerit - 2 sorti . algul mõtsin, et kõlvan nad kookostablettidesse, kuid siis lugesin, et sellerile tuleb pikeerimine kasuks ja siis külvasin lihtsalt istutuskasti.
  • - 10 seemet kale'i (lehtkapsas) - 5 sorti, igat 2
  • - 10 seemet collard'it (lehtkapsas) - 2 sorti collardit, 2 sorti portugali erilist collardit e tronchuda't.
  • - 5 seemet paksoi'd (2 sorti),
  • - 5 seemet taisai'd (2 sorti)

need kapsalised on siis kiireks kevadiseks söömiseks

ja võrsetena söömiseks paar kasti brokkolit külvasin ka, aga seda ma teen sügisest kevadeni kogu aeg. (kas te teate, et brokkoli, eriti selle võrsete söömine on väga tugeva vähivastase toimega. katsed näitavad isegi kuni 75% vahet!)

paari päeva pärast on viljapäev, siis peaks külvama paprika ja maasika.
ja ca 2 ndl pärast siis tomati

ja siis millaski kurgi, kõrvitsad ja hunniku ülejäänud kapsikuid

väljas päike, -1,5 ja vastik tuul. aga lõunase kohvi jõime terrassil


P.S. kas te teate, kui hea supipuljongi saab grillkana kontidest?!?! kusagilt lugesin, miski inglise v soome professor ei viskavat kunagi grillkana konte minema, vaid teeb neist järgmisel päeval supi. proovisin siis ka huvi pärast... ja tõesti väga maitsev!

Saturday, March 5, 2011

artikkel - mis sordid sobivad potis ja terrassil kasvatamiseks

eks neid sorte ole veelgi, kuid see artikkel on selline

28.02.2011 13:08

Mida teha, kui tahaks suvised köögiviljad ikkagi ise kasvatada, kuid pole aeda, kuhu ehitada kasvuhoone või teha peenralapp? Kuigi suvi paistab veel olevat mägede taga, siis peab arvestama, et mõnede köögiviljade ettekülvidega tuleks alustada juba nüüd.



Aianduskeskuste seemnevalikud on täienenud sortidega, mis lubavad rajada saakikandva köögivilja- ja maitsetaimede aia ka rõdule või terrassile. Nii saab potis kasvatada tomatit, paprikat, kabatšokki, kõrvitsat, maasikaid, erinevaid lehtsalateid ja maitsetaimi. Tavaliselt on seemnepakkidel kirjas, kas taim sobib kasvatamiseks potis, kasvuhoones või ainult avamaal.

Enne potiaia planeerimist on hea teada:

• Pikemat kasvuperioodi vajavad tomatid ja paprikad on esimesed köögiviljad, mis nõuavad aedniku töid külvikastis juba veebruaris ja märtsi algul.

• Oluline on silmas pidada, et üldjuhul tahavad potitaimed kasvada vähemalt 30 sentimeetrise läbimõõduga potis – kui pott on suurem, seda parem.

• On sorte, mis sobivad ka tuppa aknalauale, kuid peab tõdema, et tubastes tingimustes on neid siiski keeruline kasvatada, kui just ei ole tegemist näiteks väga hea valgusega kasvukohaga. Kuid proovida võib ikka.

• Potis kasvav taim vajab hoolikat väetamist kogu kasvuaja jooksul.


Millised sordid sobivad potiaeda?

Tomat

«Sweet’n’Neat» - magusa maitsega kollane ja punane tomat, mis annab 60-80 vilja taime kohta. Varajane kompaktne põõsastomat. Ettekülv tuleks teha märtsist aprillini.

«Red Robin» – maitsvad kirsisuurused punased tomatid. Kompaktne põõsastomat, mis ei vaja kärpimist. Seda tomatit sobib ka aknalaual kasvatada. Ettekülv veebruar-mai.

«Little Sun» – kollased magusad väikesed viljad. Kompaktne põõsastomat, mida sobib kasvatada nii rõdul kui aknalaual. Ettekülv veebruar-mai.

«Venus» - oranžide ümarate viljadega. Madala kasvuga kompaktne ja saagikas potitomat.
Sobib kasvatada toas või rõdul.

Aknalaual kasvatamiseks sobib veel kääbustomat «Tiny Tim», Suvipiha sarjast. Hästi maitseb nii suurtele kui väikestele Suvipiha kirsstomat «Red Cherry».

Paprika

Paprika kasvatamine nõuab kogemusi, kuid uute sortide puhul õnnestub seemnest kasvatamine ka kodustes tingimustes. Paprika tahab kasvamiseks täisvalgust.

«Redskin» – palju kiidetud magusamaitseline punane paprika. Varajane ja saagikas kääbussort, mida sobib kasvatada nii rõdul kui aknalaual. Üks taim soovib kasvada 30 sentimeetrises potis. Ettekülv veebruar-märts.

«Mohawk» – magus kollane paprika. Varajane ja saagikas rippuva kasvukujuga kääbussort. Üks taim soovib kasvada 30 sentimeetrises potis. Ettekülv veebruar-märts.

Kabatšokk

Näiteks «Buckingham» – varajane ja saagikas kompaktne sort, mida sobib kasvatada rõdul potis (1 taim 40 cm potti), samuti peenras. Ettekülv mai algul.

Maasikad

Aedmaasikas «Temptation» – üks aedmaasikas peaks ka ühes potiaias kasvama. Rikkalikult saakikandev sort. Ettekülv veebruar-märts.

Tšillipipar

«De Cayenne» – maitseelamuste otsijale. Vili on algul roheline ja hiljem punane ning mida punasem on vili, seda teravam ta on. Kaun kasvab 10-12 sentimeetri pikkuseks. Ettekülv teha märtsis.


Allikas: Hansaplant

Friday, March 4, 2011

istutamisest. õigemini külvamisest .

ühesõnaga, kui ma nüüd õigesti aru saan, siis praegu tuleks külvata:
- paprika
- seller
- maasikas
-(toatomat, kui ma saan selgeks, milline sort on toatomat - kas amplitomat sobiks?

ja ca paari nädala jooksul/pärast:
- tomat

aga millal külvatakse:
- kapsalised
- kõrvitsalised
- kurgid

Täna on noorkuu ja thuni kalendri järgi algab istutusaeg 16. märtsil ja kestab 25. märtsini (sealh 19 märtsil ei tohiks midagi külvata).
põmst sedasi:
leht - 16 märts - 17 märts kella 15-ni
vili - 17 märtsi kella 16-st kuni18 märts (k.a.)
juur - 20-21 ja 22 hommikul kella 11-ni
õis - 22-23 kella 17-ni
leht - 23 kella 18st kuni 25 märtsi kella 20-ni.

põmst on homme kella 5-st ka leht ja noorkuu, aga ei ole veel thuni kalendri istutusaeg. nii et võibla ma osa sellereid külvan homme ja osa 16-ndal. siis on hea võrrelda ka pärast :)
viljapäev on ka 9. märts (alates 8. märts kella 18-st (enne seda on leht)

ja üldse ei sobi selle järgi küõlvamiseks ka 11, 14 ja 15 märts.


ma parem ei mõtle, mis seemned ma olen sel aastal kõik kokku ahnitsenud. tänagi saabus ookeani tagant üks pakk orgaaniliste ja algupäraste (heirloom) sortide seemnetega - põhiliselt ikka kale, collard (no need on need lehtkapsad), erinevad mangoldid ja salatid.

aga no plaanid on suured - kuna me sööme väga palju (leht)köögivilja (tervis!tervis!tervis!) ja eelkõige toorelt, siis küll ära kulub. pealegi saab osa panna sügavkülma - eelmisel aastal panime kõik hakitud brokkolilehed ja paksoilehed karpidesse sügavkülma ja küll oli hea neid talvel supi sisse panna.

muhedik - millal sa eelmisel aastal need paksoid külvasid? ka märtsis?

---

päeval oli + 4, praegu on -0,6... ja lumetuisk :/