lühidalt tahtsin ma saada mõningaid varaseid kapsalisi, et need toas natuke ette kasvatada ja ilma soojenedes terrassile suurtesse pottidesse ringi tõsta. külvasin siis igasugu seemneid - kale, collard, tronchuda, paksoi, taisai, kailaan. igatühte mitu tükki ja erinevaid sorte. seemned külvasin kookostablettidesse ja panin sellesse plastmassist "minikasvuhoonesse", millel läbipaistev katus ka peal. kokku 30 tk. käisin ja poputasin ja asjatasin ja...
ja siis pühaba õhtul, kui oli lehepäev, mõtlesin, et peaks nad suurematesse pottidesse istutama, et kui juured läbi selle tableti kasvavad ja neid alles siis suuremasse potti panna, siis võivad nad ju viga saada. ühtlasi tahtsin katsetada seda altkastmissüsteemi (sub-irrigation), et hea tulemuse korral terrassinõud ja kasvuhoone ka sedasi ehitada. mõni aeg tagasi panin lingi, kus selle kohta palju üksikasjalikke pilte on.
segasin siis igavesti hea mulla kokku ja istutasin oma kapsanduse ringi. tegin iga taimekese jaoks mineraalveepudelist poti, kuhu alla lõikasin peenikesed lõhed. paras nikerdamine oli nendega. poti põhja panin kergkruusa, siis mulla ja siis istutasin sinna kookostableti koos taimega. siis panin potid alusele, kuhu valasin vee.
lisaks eelnevale ehitasin veel ühe spetssüsteemi taimede jaoks. kuna mul on suured aknad, kuid aknalaudade pindala on siiski piiratud, mõtlesin suurte akende paremaks ärakasutamiseks välja kavala süsteemi. süsteem seisneb keset akent olevas riiulis. kuna riiul ei tohi valgust varjata (all on ju ka taimed), siis tellisin selle jaoks mitmekihilise (30 mm paksuse) makroloni. samas ei tahtnud ma mingeid riiulijalgu aretama hakata ja tükk aega mõtlesin, kuidas seda riiulit sinna kinnitada. äkitselt plahvatas, et ma saan need riiulid ju ka lakke (õigemini aknasilluse külge) ka riputada. sai siis betooni sisse augud puuritud ja sinna spetsiaalsed metalltüüblitega konksud ostetud. konksude külge kett ja keti peale riiul.
nõndaks, kõik väga kena ja ilus.
ladusin siis kõik oma "pikeeritud" peened kapsad sinna riiulile ja olin maru rahul.
aga halvad harjumused võivad teadupärast kõik head kavatsused ära nullida. või vähmeasti palju palju jama põhjustada. nii ka seekord.
kuna samast aknast paistis eelmisel päeval päike otse silma, panin akna ette kangatüki "kardinaks". riputasin ta nendesamade konksude külge, kuhu olid kinnitatud riiulit kandvad ketid. ja järgmisel hommikul tahtsin ma seda sealt ära võtta (sest eriti kaunist vaatepilti ta seal ei pakkunud). ronisin siis pisikese redeliga ühe konksu juurde ja võtsin kanga ühe nurga konksu tagant ära. no ja otse loomulikult ei viitsinud ma seejärel 2 astet alla astuda ja 1 m redelit edasi tõsta, et teine kangaots lahti päästa, vaid sikutasin kangast, lootuses, et ta tuleb ise lahti. tuligi! :). koos ketiga :D... teisel korrusel magav kallim igatahes ärkas valju aga napi verbaalse nördimusväljenduse peale :D.
nojah, mis mul muud üle jäi, kui need va kapsad ja potid kuidagi püüda üles korjata. kuna muld oli enne korralikult läbi kastetud, oli seda muda terve põrand ja aknalaud täis. ja kui nüüd meenutada, miks ma üldse selle lisariiuli pidin tegema, siis otse loomulikult olid ju alumisel aknalaual ka taimed pottides.... ühesõnaga, peale moodustunud mäsu ärakoristamist oli vaatepilt suhteliselt nukker. vähemalt osaliselt. mõned taimed kolmekümnest jäid vist ikka ellu ka. aga pooled on umbes sellised. huvitav, miks nad seda protestiaktsiooni ENNE ümberistutamist ei korraldanud ... oleks mitu tundi tööd ära jäänud :))
peedid elasid kapsarünnaku suhteliselt väikeste kadudega üle. neid me kasvatame praegusel ajal noorte võrsete saamiseks salatile lisamiseks. tärkamise ajal näevad nad igatahes väga ilusad välja - erkpunased varred heleroheliste lehekestega.
salati jaoks kasvatatavad hernevõrsed õnneks pihta ei saanud
ja brokkolivõrsete kasvandus on õnneks teise akna peal. siin on näha 2 alust, kust võrseid saab lõigata, 2 alust, kuhu just on külvatdu ja 1 , mis on tühjaks söödud ja ootab uut külvamist. kõige tagumine on nisuoras - muidu väga ilus vaadata, aga me pressime sellest mahla talviste vitamiinide jaoks.
väljas tundub kevad siiski lähenevat - vaatamata sellele, et üldine lumekihi paksus on veel ca 40 cm kanti, on kraavi päikesepoolne kallas juba paljaks sulanud (ja seda esiplaanil olevat ca 3-meetrist puud siin enne ei kasvanud, vaid see on 2 päeva möllanud tormi tulemus).
aga kohati on hanged veel muidugi liiga kõrged. osaliselt on saanud neid raudlabidaga laiali lõhutud, aga igalt poolt lihtsalt ei jaksa, sest kogu see mass on kõvasti jääs, tihke ja raske.
täna hommikul -6, pilves.
