Thursday, May 21, 2015

Multš veel /tammelehed Tsiilile/



2. Leaves:  If weed control is your goal, shredded leaves are your star. Leaves from just about any deciduous tree work well. Contrary to popular belief, leaves such as oak will not acidify the soil. Oak leaves are acidic when they are fresh, but they lose this acidity as they decompose. To keep the whole leaves from blowing away or forming an impenetrable mat, coarsely shred or chop them (running them over with a lawn mower is an easy way to do it). Like grass, leaves should be spread 2 inches deep and replenished as needed. When you dig into soil that's been mulched with leaves, you'll find lots of plump earthworms, who thrive on turning them into the best fertilizer for your garden....


Ma panen siis ikka juba kogu artikli :) (põhu osas on ka 1 huvitav lõik sideraatide kohta)

Mulch Material Research Report

If organic gardeners named a most valuable player after every season, mulch would win over and over again. Mulch prevents weeds from sprouting up in your garden, keeps soil moist and aerated, protects your plants from soilborne diseases, replenishes the soil as it decomposes, and keeps your yard and garden looking well tended. But which mulch is best for your needs? And how much mulch to use and when to use it? We asked a few leading experts to answer those very questions for you.
For Vegetable Gardens: Mulch comes in a lot of different forms, many of them at a price you cannot beat—absolutely free.
1. Grass clippings: These are great for vegetable, annual, and herb gardens, because you can get them by the bagful (though never use grass that you suspect has been treated with herbicide). They decompose quickly, especially in very hot weather. If applied too thick, they tend to mat down and become impervious to water. Start with a 2-inch layer and reapply often. For best results, allow grass clippings to dry before spreading them.
2. Leaves: If weed control is your goal, shredded leaves are your star. Leaves from just about any deciduous tree work well. Contrary to popular belief, leaves such as oak will not acidify the soil. Oak leaves are acidic when they are fresh, but they lose this acidity as they decompose. To keep the whole leaves from blowing away or forming an impenetrable mat, coarsely shred or chop them (running them over with a lawn mower is an easy way to do it). Like grass, leaves should be spread 2 inches deep and replenished as needed. When you dig into soil that's been mulched with leaves, you'll find lots of plump earthworms, who thrive on turning them into the best fertilizer for your garden.
Climate concern: "Heavy, easily matted materials like wet tulip-poplar leaves do not work well in cold northern climates," says Mary Meyer, Ph.D., professor of horticultural science at the University of Minnesota. Wet leaves can easily freeze into a block of ice, damaging plants instead of insulating them and often leaving a mess behind when they thaw, Meyer adds.
3. Pine needles: The foresty scent is reason enough to use pine needles, but they are also attractive as they decompose (slowly) and they allow water to seep through easily. Though they come from plants that prefer acidic soil, a 2- to 3-inch layer of pine-needle mulch will not substantially change the pH of your soil.
4. Straw: If you are buying straw for mulch, be sure you get straw and not hay. Straw has just the stems of plants; hay has the seedheads, which will sprout into weeds in your garden. Straw breaks down quickly, adding nutrients to the soil. Because straw does not mat like grass or leaves, you can pile it 6 to 8 inches deep in your vegetable beds and strawberry patch. Climate concern: In very rainy climates, avoid straw mulch, because wet, partially rotting straw makes a perfect hideout for slugs. Cover crop. Plants such as hairy vetch or alfalfa that you grow specifically to improve your soil—sometimes called green manure—are effective as mulch, too. We planted a cover crop of oats in our Pennsylvania test garden in late summer, and when it died back the following spring, we simply dug holes for tomato transplants right through the oats. "Plant a winter legume like hairy vetch in the early fall," advises Paul Hepperly, Ph.D., research and training manager at the Rodale Institute, in Maxatawny, Pennsylvania. "When the hairy vetch flowers, cut it down and leave the residue as mulch." Caution: Do not let hairy vetch produce seed, as it will sprout where you don't want it.
5. Plastic: We generally prefer mulching with organic matter that builds soil as it decomposes. But where you need to heat up the soil—for growing melons and other warm-weather crops in cooler climates, for instance—or for total weed control, plastic can be very useful.
Clear plastic warms the soil best but allows weed growth. Black plastic inhibits weed-seed germination as it warms the soil slightly. Newer (more costly) types, such as infrared transmitting (IRT) plastics, combine the weed-control ability of black plastic with the soil warming of clear, and have been shown to improve plant growth and, in some cases, yields.
For Flowerbeds and Shrubs
Where you are growing perennials or in other spots where you don't turn the soil often, you can use mulch materials that break down very slowly or not at all. These also tend to be more attractive than the mulches we've already covered (though a cover crop of red clover is quite lovely).
1. Bark: Typically sold as chips, nuggets, or shredded pieces, bark decomposes slowly but stays in place well (pine bark nuggets may float in a heavy rainfall). You'll find both hardwood and softwood options. Common hardwood types include hickory, oak, and elm. Softwood bark, such as pine, fir and redwood, decomposes more slowly than hardwood. Stay away from cypress mulch, because over-harvesting is depleting vital coastal wetlands, and studies have proven it to be no more durable than more sustainable choices.
Douglas-fir bark mulch is ideal for gardeners in the Northwest, says Rita Hummel, Ph.D., environmental horticulturalist at Washington State University. "It works well in landscapes and is readily available here." Coarse-textured mulches like bark can be layered up to 4 to 5 inches thick, because more air circulates between the bigger particles and water passes through them more easily than it does with finer-textured mulch like grass or leaves. Watch your wallet: Bark mulches can be expensive to use in large areas.
2. Wood chips: You can find tree and utility companies, arborists, and yard-waste facilities willing to give you wood chips for free. They tend to lose color more quickly than bark mulch. Wood chips are a good choice for paths and where you have a lot of ground to cover, but don't use them close to your house, because termites and other destructive insects may be living in them. A popular low-cost choice for landscaping is a recycled mulch made from construction wastes and wood pallets. Keep this away from your vegetable garden, as it may contain unknown industrial contaminants.
Furthermore, a University of Ohio study showed that the use of ground pallet mulch offers little benefit to the microbial soil community. Aerial Attacks: "Wood mulch can harbor the artillery fungus," warns Hepperly, "which shoots a black, sticky spore into the air. This can be a nuisance if it lands on your house siding and even your car's paint job." Current research shows that mushroom compost (available in garden centers), suppresses these shooting spores. Pennsylvania State University researcher Donald Davis, Ph.D., recommends using a mulch mix of 40 percent compost, 60 percent bark (not wood) if you are concerned about an artillery assault. But, he says, "even 20 to 25 percent mushroom compost would likely help."
3. Newspaper: A four-sheet layer of newsprint is very effective at suppressing weeds. Wet it down and cover it with a layer of bark chips, and you'll have beautiful and hard-working mulch layer for any ornamental bed. Ink issues: We do not recommend using colored newspaper in the vegetable garden. Researchers at West Virginia University who have done extensive research using newspapers in vegetable production caution against using slick paper of any kind in the garden. These materials may still contain heavy metals, they report.
4. Rocks/stone/gravel: Durability is both the appeal and the drawback of stones as mulch. They stay put and don't degrade, which means they don't need to be replenished but neither do they improve the soil. Use in paths or around trees and shrubs about 1 inch deep for good weed control and water permeability. Climate Concern: "In hot regions like the South, rocks can radiate heat and cause extreme temperatures around plants," says Gary Wade, professor and extension coordinator at the University of Georgia. "This encourages water loss and can result in severe plant stress. On a hot day, rock mulches in full sun can cause the temperature around the plant to soar into the triple digits."
Source: Paul Hepperly, Ph.D., research and training manager at the Rodale Institute, in Maxatawny, Pennsylvania.
http://www.rodalesorganiclife.com/garden/mulch-materials-research-report


Tuesday, May 19, 2015

rprt



nädalavahetuse raport




Uus maasikakast valmis (kahele küljele pidi aluse tegema kividest ja seguga kinnitama). Sisu ka sees, aga läks meelest pildistada (ikka puunotid põhja, selle peale rohelisest kokteilist üle jäänud silomass + paar ämbritäit köögijäätmeid, siis elevandikompost ja siis muld). 



Veel 1 kastitäis kartuleid maha pandud, põhk peal. Paar kastpeenra kõrgendust ka tehtud. 


Puulehtedest muruniidukiga veidi peenem multsh tehtud. Lehed olid sügisest saadik suurtes prügikottides (pealt lõhki lõigatud),s.t. kenasti kuivad. Paar mahapandud tomatit (5tk) sellega multshitud ka. 






Kasvuhoonet soojustasin veel (teipisin uksele fooliumiga kaetud 5mm paksuse vahtmaterjali - parketi alusvaip. see on ka nurkades allservas, kus muidu ikka kõige külmem on. 


see pruun siin kasvuhoone lävepaku lähistel on kaneel.


Muru oleks pidanud niitma, aga ei jõudnud.
UPD: niitsin täna poole, eks näis, millal järgmise poole jõuab. 


Toakurk on täitsa ok, kuigi oleks võinud rohkem kanda- ilmselt on nõu väike ja järgmisel aastal panen ämbrisse :).Mitu tk juba söödud ka. 














Seisin hiljuti oma “lillepeenra” ees, vaatasin neid priskeid laiutavaid võililli ja olin korraga nii rahul kui ka murelik. Rahul seetõttu, et nii võimsaid võililli võtta on, murelik selle üle, mis siis saab, kui nad otsa saavad :D. Ikka hea on ju, kui saan oma rohelise kokteili materjali nii kerge vaevaga kokku – muud rohelist massi esialgu napib. Muruniidukil kogujat ei ole ja eks se niidus oleks nagunii okkasegune. Nii et laisal aednikul tekkis väga hea põhjus võililli peenardes edasi pidada :).

Monday, May 18, 2015

Roheline leotis vol 2

Veel natuke kokkuvõtvalt sellest rohelisest tõmmisest.

Olen nüüd seda enda erinevate allikate alusel kokkumiksitud versiooni paar nädalat katsetanud ja siiani väga rahul. Poolteist nädalat tagasi kastsin sellega maasikaid ja kui nad enne kastmist olid veidi longus ja uimased ja tuhmid (ei olnud kuiv), siis juba järgmisel päeval olid ennast tumesäravroheliseks ja püsti ringutanud. Vahe oli nii suur, et ma mõtsin, et oleks võinud pildistada. 

Tomatitele tundus ka meeldivat ja mõtsin, et kastan kõik järgnevad istutusaugud selle lahusega (võib-olla välja arvatud kapsalised, sest ega ma ei tea ju, kuidas nad hapukale lahusele reageerivad, tahavad nad ju pigem aluselisemat keskkonda).


Paar päeva tagasi vaatasin veel Boris Bubliku materjale ja sain kinnitust sellele ideele, et selle rohelise leotise puhul on olulised 2 aspekti:

  •  Lämmastik ja muud kasulikud elemendid
  •  Mikroorganismid e bakterid.



Esimese saab sellest silost (Bublik nimetabki oma leotist EM siloks – kuna need bakteripreparaadid on EM bakterid/preparaadid).
Teist saab silost mingil määral, kuid seda jääb seal sutsu väheks, seepärast nad enda leotisele alati ka baktereid juurde lisavad. Suhkur/moos/muumagusollus on bakteritele söögiks, et nad jõudsasti paljuneks.

Millest aga need EM bakteripreparaadid koosnevad? Nagu Bublikki väga selgelt väljendas, on seal põhiliselt:

  • Mullabakterid
  • Pärm (et kiirendada paljunemist)
  • Piimhappebakterid (et patogeenid pead ei tõstaks)


Ja ongi kogu lugu.


Seega see minu lahendus:
  • Roheline mass + 
  • Mullabakterid (labidas mulda, pool kõdukomposti-lehti)+
  • Kali (kääritatud!) +
  • Pett

vastab suurepäraselt kõigile neile kriteeriumitele.

Kaljast saab nii suhkru kui ka pärmiolluse ning petist piinhappebakterid. Keefir ilmselt sobiks ka, eks ma kindlasti vaheldan neid. 

Kui tünn on kasvuhoones, siis kastan sellega 2-4-ndal päeval, siis lisan uue vee ja kastan veelkord 2-3-ndal päeval ja siis juba uus laar käima. 

Väga lahe, kuidas see silomass läks sõna otseses mõttes hapnema – seda ta pidigi tegema, sest vajalikud olidki hapnemis/käärmisbakterid.

Sama lahusega saab kasta kompostikasti ja seda ma ka teen, sest osa asju panen endiselt kompostrisse, mitte peenrasse multshiks. Aga sellest juba üks teine kord :).

Kes peaks tahtma suuremat kogust puhast bakterileotist teha, siis kordan siin uuesti seda videot, mille paar postitust tagasi lisasin. Põmst on selles leotises: muld + lehekõdu + sõnnik + jõeliiv + pärm (see praaga) + piimhappebakterid (vadak v pett, mõlemate kohta võib sama väljendit kasutada)



Wednesday, May 13, 2015

Allium Cepa Arietes :P


ehk harilik jäärasibul. ei tea, kui hakkaks seemneid müüma, kas saaks  kole rikkaks? :D




for the record

mu isikliku aiamärkmiku jaoks (kui ma seda kusagile kirja ei pane, siis ei mäleta ma varsti suurt mitte midagi):

külvatud on:

3 mai: 3 rida porgandit, 3 rida hernest + paar sibulit
5 kartulit (Arielle, 1. kast)


6. mai.... osa tomateid istutatud kasvuhoonesse, osa endiselt pottides:
betalux 1
polfast 1
visa 2
malle 2
lemon boy 1 (või oli 2?)


10 mai:
10 kartulit (5 arielle kesm kast + 5 laura tagumine kast)

nähtud üle kraavi suur metsseakult, järelikult peab hakkama kallama poti sisu mähkusse ja need peenrakasti serva panema (eelmisel aastal oli hea, siis läksid öösel kasutusses olnud mähkud kartulipeenra serva


peet? kapsapeenra serva külvatud, vist ka 3.mai

sideraadid uudismaal tärganud

aknalauakurgil 1 kurk söödud, 5 tk tulemas.


üks companion planting nimekiri (neid on netis muidugi palju)

http://www.motherearthnews.com/organic-gardening/companion-planting-guide-zmaz81mjzraw.aspx



ja vahepalaks: paar päeva tagasi teatati meile mingi asja peale, et seda ei saa teha, sest "aga see on ebagoogiline " (ebapedagoogiline) . oeh... suudaks ise ka nii tark olla nagu mõni kolmeaastane :)


Friday, May 8, 2015

Ennekuulmatu...


... ja veidi ebaõiglane!  Ma ärkasin täna hommikul ehmatusega selle peale, et kägu kukkus otse mu magamistoa akna all puu otsas..... väga valjult.........TUND AEGA ENNE ÄRATUSKELLA! No pidi see ikka eriliselt hoolas kägu olema...  rääkimata sellest, et nii lähedalt ei ole ma teda kunagi varem kuulnud. Ja kui ta oli mu kapitaalselt üles ehmatanud, siis lendas ta muidugi minema. Kuigi peab ütlema, et varem ei ole mul sellist äratust olnud.

Thursday, May 7, 2015

roheline kuld :)


Ka see postitus oli mul jupp aega plaanis, aga aega polnud. õnneks jõudis Muhedik ette ja mulle jäi seetõttu vähem kirjutamist :).Küll aga täiendaks ma mõnda sellega seotud aspekti.

Jutt siis sellestsamast rohelisest taimetõmmisest, nimetagem seda siis kokteiliks, leotiseks, nastoikaks või ükskõik kuidas. Olen seda ise kaootiliselt ka teinud ja süstemaatiliselt lugenud ja uurinud, kuid kõige peale ei ole ise tulnud (näiteks idee peale kasutada taimset tahket jääki multshina – see on nendes Vashe Plodorodije videotes, eriti Natalja Petrova loengutes).

Siin on link ülevaatlikule skeemile, kus on erinevate tõmmiste/nastoikade retsepte. Kõnealune on all vasakult teine.




Siit tuleneb ka üks oluline erisus sellega, mida kirjutas Muhedik. Nimelt küsimus sellest, kas tünnil peaks kaas peal olema või mitte. Sellel skeemil on märgitud, et kaas peab peal olema, sama väidetakse ka erinevates videotes (ma ei hakka neid kõiki siia linkima). Mõni koguni selgitab, et tünn tuleb panna vett nii täis kui võimalik ja siis kaanega sulgeda, et ei tekiks roiskuvat käärimist, vaid ainult anaeroobne fermenteerumine heade bakterite abil. Samas ülikasulik kompostitee näiteks on vägagi aeroobne, seda ju spetsiaalselt aereeritakse 24h. Ma ei väida, et üks meetod oleks õigem kui teine, ilmselt on mõlemad õiged ja kohati sõltub see ka eesmärgist. Selge on see, et kui seda kasutatakse muuhulgas kasvuhoones süsihappegaasi tekitamiseks, siis ei tohi tünn suletud olla. Eks peab lihtsalt katsetama ja proovima, ma ise katsetan ilma kaaneta.  

Koostisse sobivad imehästi tegelikult kõik rohelised pealsed ja ka toored köögiviljajäätmed, kuid eritoimega on ntx nõgesel. Osadel taimedel oli veel erinevaid toimeid, aga ma ei leia seda linki praegu üles ja peast ei mäleta.

Küll aga rõhutatakse osas kirjanduses seda, et tuleks lisaks rohelisele massile panna ka mõned taimejuured ja natuke mulda/pinnast. Seda selleks, et oleks neid häid baktereid/mikroorganisme, mis selle kokteili valmis kääritavad ja mida rohelises taimses olluses on väga vähe. Kuna need kasulikud mikroorganismid elavad mullas, siis tuleks neid lisada ja selleks sobibki muld.

Nüüd jõudsime otsapidi väga olulise lisanduseni, millele ka Muhedik viitas – kasulikud mikroorganismid/bakterid. Just nemad tagavad, et kogu see kompott fermenteeruks, mitte ei roiskuks (väga analoogiline protsess inimese soolestikuga). Ja asi on selles, et neid baktereid on mullas küll, kuid liiga vähe, eriti kevadel. Seetõttu kasutatakse Venemaal lisaks ülipopolaarseid mikrobioloogilisi preparaate, ntx Sijanie, Baikal, Tamir ja mõned veel. Kõik nad on sisuliselt bakterikontsentraadid ja nende tähistamiseks kasutatakse lühendit EM (huvitav on muuseas see, et ntx sedasama Baikal’i kasutatakse ka inimestele  tervistava joogi kääritamiseks).

Eestis aga neid baktereid ei müüda. Neid on üritatud siia tuua (seesama Fokinimüüja ntx), aga piiril korjatakse nad ära. 

Kust neid siis saab? Kuna need preparaadid on aga kallid, siis üritavad inimesed leida meetodeid, kuidas neid ise paljundada/kasvatada. Näiteks sedasama Baikal’i paljundatakse nii, et valatakse see tünni koos veega, kuhu lisatakse mingit magusainet, mida bakterid söövad. Mõningase aja pärast on tulemuseks tünnitäis Baikal’i. Eestis pole aga ka seda 1 pudelit eriti kusagilt võtta – on küll tegelikult müügil (sellesama Fokini juures) kompostimispreparaat Kompostin, mis samuti on mikroorganismide segu lämmastikuga ja see on ette nähtud komposti kiiremaks lagundamiseks bakterite abil ja ka samasuguse  rohelise tõmmise tegemiseks. Kavatsen ka seda kasutada,  kuid sellest praegu rohkem ei räägi, sest see on sealt putkast otsas.  

Kuna aga nende EM preparaatide puhul on sisuliselt  tegemist mullabakterite + piimhappebakteritega, siis saab seda teades tegelikult ise seda mikrobioloogiat teha. Sijanie ntx on Siberi viljaka mulla bakterid. 

Üks variant bakterite saamiseks, nagu juba öeldud, on alati labidatäie mulla lisamine oma tõmmisele. Teine variant on lisada poolkäivat komposti labidatäis. Seda selleks, et neid baktereid sinna segusse saada. Ka võib kasutada ja kasutatakse petti/vadakut (piimhappebakterid), pastöriseerimata kääritatud kalja/õlut, ka pärmi, kuid õllepärm on muidugi parem. 

Piimhappebakterite lisamiseks sobivad ka toores hapukapsas ja toores naturaalne hapendatud kurk (ükski neist ollustest ei tohi olla pastöriseeritud, sest siis seal lihtsalt puuduvad need bakterid. Piimhappebakterid on olulised seetõttu, et nad tapavad kogu patogeense mikrofloora- ja see on väga oluline, eriti, kui kasutate lisaks mingil kujul sõnnikut (ka mulda, mida on sõnnikuga väetatud). Nagu öeldud, sobib selleks ka hapendatud pett (jällegi ei tohi lisada pastöriseeritud piimatooteid)

Eelmisel aastal kirjutasin võttest, mille kohaselt kompostile lisatakse õlle+ coca cola segu. Mina tegin ühe korra seda segu, kuid teine kord lisasin coca asemel kalja – igal juhul on see ju parem, sest sisaldab paremaid suhkruid kui coca-cola ning on ka ise kääritatud produkt. Link eelmise aasta postitusele on siin. 




Mde, olgu öeldud, et täna ostsin 3 pudelit erinevat kääritatud kalja ja paki petti :D – ainult selle nastoika jaoks :D. Kalja puhul tuleb vaadata, et oleks kääritatud, mitte pastöriseeritud.



Lisaks eelnevale  saab neid baktereid ka ise toota, link õpetusvideole on siin.  Lisaks ka video sellest, kuidas seda kasutada.





Ja kuna ennist mainisin ka pärmi, siis tegelikult  võiks paar korda suve jooksul kasta pärmiveega - siin on link lühikesele videole sellest, kuidas  seda teha.  





Seega kui see kokteil  läheb haisema, siis a) ei ole häid baktereid ja/või b) tõmmis on ligunenud liiga kaua ja tekkinud on fermenteerumise asemel roiskumine – see aga ei ole tegelikult taimedele hea..

Natalja Petrova (nad kõik, Bublik, Kurdjumov, Ildar Hannanov jt) näiteks väidab, et  tõmmis peaks ligunema 2-5 päeva, sõltub õhutemperatuurist. Vaadake seda videoloengut, siin on küll ka palju muud – kõik loodusliku maaviljeluse põhiaspektid lühidalt, kuid ka selle tõmmise tegemine alates 49-ndast minutist.



Ja iga nädal sellega taimi kasta on ka liig, võib ju küll ülejäägiga ka muru kasta.

Toita tuleb neid baktereid siis mingit liiki suhkruga, Väidetavalt olla kõige parem melass, kuid sobivad ka kõik muud suhkrud- alates lauasuhkrust ja lõpetades banaani ja meega. 

Soovitatakse veel jätta ”zavarka” põhja, et järgmisel korral oleks head bakterid omast käest võtta – kui silomass välja võtta, siis ei tohiks see haisema minna.

Sarnast tõmmist saab teha ka sõnnikust, komposteerunud sõnnikust v vermikompostist, aga seda tehakse siis veidi teisiti. Pannakse paar klaasi komposti v sõnnikut tünni  vee kohta ja kasutatakse kohe järgmisel päeval.

Põhimõtteliselt on ka kompostitee (compost tea) sisuliselt sarnane, olen ka sellest varem kirjutanud.


See kõik muidugi haakub ka kompostiga, aga korraga ei ole lihtsalt aega kõike kirja panna, seega see kompostipostitus (väga lahe sõnamäng) jääb teiseks korraks.

Monday, May 4, 2015

nii külm...


mõned blogilugejad ilmselt mäletavad mu möödunudkevadist tahmatomatite tantsu :). mul küll praegu veel tomateid kasvuhoones ei ole, ainult salatid, herned, redis +  kapsa- ja tagetestaimed, kuid kuna kusagil hädiseti selle üle, et tänane öökülm olla nii mõnelgi pool tomatitele liiga teinud, siis panin lühidalt enda nõksud kirja... no ja lisaks siis veel küünlad :)



1. esiteks tuleb jälgida ilmateadet smile emoticon . yr.no ja accuweather suhteliselt täpsed.

2. teiseks panna katteloori alla nn soojaakumuleerijad: plastpudelid sooja/kuuma veega. see on üsna levinud võte ja kui ekstreemsetes oludes täidetakse pudelid õhtul kraanist sooja veega, siis tavaliselt mitte: lihtsalt laotakse kasvuhoonesse välisserva/peenraserva lähedale maapinnale päikese kätte veega täidetud plastpudelid - võimalusel tumepruunid . päeval päike soojendab vett ja öösel hoiavad need maapinna taimede lähedal soojas. Müüakse ka spetsiaalset paksust mustast kilest ”toru”, mis kasvuhoonesse peenraserva pannakse ja veega täidetakse. Plastpudelid siiski oluliselt odavamad.

kui ei viitsi pudelitega jannata, siis saab võtta pika 110 diameetriga kanalisatsioonitoru. kummassegi otsa pime (üks küll jätkujupi abiga), vesi sisse ja mustaks värvida.see siis kasvuhoone välisperimeetri lähedale - nii ei peaks külm läbi perimeetri sisse saama. 

3. suure öökülma ohu korral saab kasutada lisaks katteloorile ka mullikilet - müüakse meetriga ehituspoodides ja pakendikeskuses. ka fooliumist nn termotekk töötab hästi, ei ole eriti kallis. 

ise tegin kasvuhoone ukse ette mullikilest "kardina", selle saab uksele ette lasta - pragudest läheb rohkem külma sisse kui läbi väliskatte. 

veel 1 variant on osta sellised õhukesed suured matid - need on üldiselt mõeldud autodele päikesekatteks - sellised õhukesest "vahusest" materjalist, ühel küljel foolium. ka saab sellise ise teha ostes ehituspoest meetriga müüdavat parketi alusvaipa, mille ühel küljel foolium. väga hästi töötab. mul on statsionaarselt kasvuhoone põhjakülg nendega kaetud (teisel eesmärgil) ja seal pool on soojem ka. 

4. ja no multshimine muidugi! mul on põhumultshi-lehemultshi  paks kiht.

5. ka kõrgpeenar hoiab paremini sooja- mul on 50 cm kõrgused laudisest kõrgpeenrad, need aitavad palju, külm ju madalamal.  

lisaks on kõnniteekivi vahekäigus - kivi hoiab sooja. 

6. kui on juba külm liiga teinud, siis tuleks kasta kohe hommikul sibulakoore leotisega (mitte kuumaga muidugi!) - see võiks kevadperioodil igaks juhuks ämbriga kusagil kasvuhoone nurgas valmis olla. see on Mirjami nõuanne. 

7. üldse kogu konstruktsioon, kui kasvuhoone alles rajamisel, võib abiks olla ja tasub läbi mõelda.. mul on maapinnal (killustikupadja peal) 2 rida fibot alusmüüriks (kokku 40 cm). see tähendab, et kui külm on maapinnal, siis see sealt läbi fibo kindlasti ei tule. ka panin eelmisel aastal sellele väljapoole vundamendipeno + kuhjasin kasvuhoone ümber "muldkeha" - seda just selleks, et kevadel saaks rutem kasvuhoone seest soojaks ja salatit-redist kasvatama hakata. 

ja kui peaks täna hakkama kasvuhoonet tegema, siis teeks põhjakülje tellisest. see salvestab sooja ja hoiab ühtlasemat temperatuuri (abiks ka kuuma suveilmaga)