kevad ja kännud

ja sulisevad veed ja veed,
ööd nendest helisevad.
ja mööda märga rõõmsat teed
me juurde tõttab kevad.

ta tuli! :)

mis siis, et ise juba nädalajagu tõbine ja tatine. õigemini mitte enam tatine (seda ma olin ka, nina oli sõna otseses mõttes nagu mahlakask),vaid veel omajagu umbes ja "elevandine". mu isa ütles ükspäev, kui talle helistasin "no on sul ikka jäme hääl" :D.  see selleks. tore on ikkagi, et kevad tuli, ma olen ikka täiesti kevadelaps ja rõõmustan kevade tuleku üle nagu viieaastane :)


Kroonika huvides märgin, et:
- eile, 19. märtsi pärastlõunal külvasin kasvuhoonesse 2 meetrist rida redist.
-  pikeerisin kurgitaimed.  ei, ma ei ole hulluks läinud :). aknalauakurgid, 4 tk, pikeerisin neisse suurtesse mänguasjakastidesse, kuhu mullugi.

Tulpidel on pisininad väljas, aga väga ei uurinud, sest õues  on näol valus olla ja ma parem praavitan ennast toas ja vaatan läbi akna.

Täna, kui kevad tuli, siras imeilus päike varahommikust saadik. pärastlõunal läks pilve ja hakkas sadama.

Aga nüüd siis mu alemängude juurde.

Ilmselt tuleb mul neid kändudpostitusi veel omajagu, aga kuna on huvi tuntud ja materjali tegelikult netis eriti pole, siis võin ma ju postitada ka.

Selle postitusega juhtus tegelikult imelik lugu. Eelmisel ndlvahetusel põletasin taas kände ja panin ka väikese täienduse eelmisele postitusele kirja... aga seda pole mitte kusagil. Samas ma ometi mäletan, et ma kirjutasin...  mul on see häda, et blogisse pääsen ma ainult kodusest arvutist. Kodusel arvutil (läpakas) on aga üliniru klaver, osad tähed ei tööta pea üldse ja nüüd k-täht kadus täiesti. Ka olen ma õhtuks koduse läpaka taha jõudes juba nii väsinud, et midagi tarka ma küll kirja panna ei suuda. Seetõttu kirjutan enamiku blogipostitusi tööarvutist... seda aega on aga tõesti väga vähe, kui ma seda teha saan. Kirjuitan seal valmis, saadan teisele meiliaadressile, millele ma koduarvutist ligi pääsen. Siis kodus võtan meilist postituse ja kopeerin blogisse. Nagu nüüdki :). Kirjutasin eelmise nädalavahetuse kohta ka... aga no pole seda mitte kusagil. Imelik.

Ühesõnaga, põletasin eelmisel laupäeval jälle kände. Kui see esialgne meetod – puuriga augud sisse + puuriga augud risti + immutamine diisliga – oli puhtalt teiste pealt maha viksitud, siis nüüd tegin asjase täitsa isiklikke täiendusi. 

See puurimisega meetod töötab küll, aga jube aeglaselt – suured augud on ju ikkagi väikesed ja suure kännu sisse neid ju päris mustmiljon ka ei puuri. Üks känd õnnestus siiski sedaviisi pea maatasa juba põletada. Pilt pole kõige parem, aga ehk saab aru.

Tahtsin asja kiirendada (ega meil neid sobivaid tuuli, et ennast ega naabreid ära ei tossutaks, eriti pole) ja mõtlesin, et müüakse ju neid nn tõrvikupakke – peened pakud, kuhu on mootorsaega lastud risti lõiked sisse ja need põlevad päris kenasti. Sae lõikesoon on ju esiteks kändu läbiv, mis tähendab, et selle pinda on palju rohkem ja ka õhu juurdevool on palju suurem. Saigi siis võetud mootorsaag ja lastud ülalt alla maani sälgud kändudesse, üks neist teistega risti, et õhu parem  liikumine tagada. 

Ja töötas see väga hästi , natuke on pildilt ka näha! Kuna kännud, eriti männikännud, on ühed igavesed juurikad, siis nad põlevad väga kaua. Ja kui südamik seest ära põleb, siis need „hambad“ mis servadest jäävad, vajavad lisaks puumaterjali, et põlemine toimuda saaks. Neid kände on nüüd 3-e päeval (mitte täispäevad) põletatud ja seda tuleb veel teha, sest päris põlenud pole nad mitte. Päris lahedad "hambad" on õues :).  Eks nad tänu juurtele ka nö „veidi pooltoored“, kuid pisemad vajavad veel 1 ja suuremad ilmselt 2 päeva põletamist. Aga mis siis, erilist tööd ega vaeva see ei nõua ja peaasi, et asi liigub õiges suunas.

ja õhtul sai veel hiigehunnik oksi ära põletatud, mis eelmise aasta jaanuaris 11 langetatud männist jäi - ladvad ja oksad. tahtsin küll juba mullu ära põletada, aga kevadel jäi hiljaks, suvel olid seal hiigelmäes linnupesad ja sügisel ei saanud töömees avarii tõttu appi tulla. sai siis nüüd tehtud. lõõmas hea mitu tundi, sädemed kõrgele tõusmas. tuul muutis aga vastu ööd suunda ja lõkkease suitses alates keskööst seetõttu täitsa valele poole. 

ma natuke kardan pimedat metsa.. eriti selliseid kohti, kus metssead ja haldjad ringi käivad... päev on inimese aeg, öö nende oma. no vähmasti mina sedasi tunnen. sellest hoolimata pidin öösel kl 2 ikkagi oma julguse kokku korjama, ennast riidesse toppima ja õue  kobima, sest nii paks udu oli, et kogu suits, mida polnud küll enam palju, tõusis küla kohale ja jäi siis siia udu alla kinni hõljuma. sedasi läkski siis väriseva sabaga trumm öösel kell 2, ühes käes hark,teised ämber veega, hambus taskulamp vapralt üle silla heinamaale. lõkkeasemel oli suur tuhahunnik, põlvekõrgusest kõrgem. lõin selle hargiga laiali, muidugi oli see hõõguvaid süsi täis ja see oleks seal veel 2 päeva suitsenud. lõin selle laiali, aga 1 ämbritäis vett oli nagu hambaauguga kerisele. käisin veel paar korda edasi tagasi, kustutasin kõige hullemad kohad ja läksin magama. 

järgmisel päeval (eelm pühap) sain sealt 2 suurt aiakärutäit tuhka ja sütt peenardesse vedada. veel oleks vaja :)

Talve- ja kevadtööd

Arumaisaa, misse ilm endast kujutab! Kuigi tegelikult muidugi saan küll – kevad hakkab tulema, lihtsalt talv jäi üsna vahele.

Kevad veel ei ole, kuigi mõned korrad on õues sedamoodi tunne olnud... seda lõhna, valgust ja hääli ei aja millgagi segamini. Tunnet ka mitte :). ühesõnaga, endiselt talv,  aga fokinit pühaba juba korra käivitasin. Käivitus hästi, aga suurt midagi ei teinud, sest selgus, et kasvuhoones on muld külmunud mis külmunud :D. Tahtsin paar ämmert oma peent bokashi-komposti peenrasse matta, aga tutkit. Igatahes sai fokin siiski kergelt töö maitset tunda, sest kasutasin seda rehana ja tõmbasin peenrasse multshina maha jäänud sideraadid kokku – viin need komposti ja külvan kevadel uued. Vähemasti ma sedasi seekord otsustasin.

Rohkem kevadisi aiatöid pole ma teinud, kui mitte arvestada võrseteks kasvatatavat brokkolit ja muud muru.

Eile käisin Seemi poes ka (sõitsin juhuslikult mööda ja kuna ma sinnakanti muidu praktiliselt ei satu, siis astusin sisse). Ostsin hernest (sort Erme, ...., ..), tomat Varto aknalaua jaoks, tageteseid paar sorti ja pipar Gypsy. Viimase külvamisega on üsna kiire, teistega on aega. Kuigi tomatiga ei maksa ka jokutada muidugi. See hrnes Erme on Eesti sort, pidi olema (naised jõgeva sordiaretuses rääkisid :D) üsna Virgese (ja Valma) moodi,s.t.maitsev ja saagikas. Madal.  Eks katsetan. Teised 2  sorti on Oskar ja xxx, kukkusin müüjaga jutustama ja ta näitas mulle ostjate lemmikuid - Oskar hästi varajane ja maitsev, see teine väga magus.

Kevadtöödest tagasi talvetoimetuste juurde. 

Vahepeal olen veidi alega tegelnud, s.t. katsetasin lihtsat kändudest lahtisaamise moodust. No ma ei ole kindel, et see väga lihtne on, aga siiski parem kui traktoriga väljatirimine (mis kõik segamini pööraks) või freesimine (mis oleks ilgelt kallis ja tähendaks tervet päeva kohutavat müra). Seega uurisin siit ja sealt ja otsustasin kännud ära põletada. liiatigi on see mu enda poolt teostatav, need teised aga mitte. 

Idee poolest lihtne, praktiliselt sõltub sajast asjast... eelkõige ilmast. S.t. sellest, kui märg väljas on (on küllI) ja tuule suunast (enamasti on valest suunast e lõunakaartest). Lühidalt tuleks känd hoida kuivana (kilekott peale), siis augud sisse puurida (soovitavalt sügavad ja jämeda puuriga) ja siis diislikütusega immutada. Piisab täiesti 1-2 korrast (ilmselt ka üks kord oleks piisav). Seejärel tuli otsa ja kõik. Muidugi tuleb vägagi kasuks, kui kännu peale pisike lõke korraldada –  poolmädanud võsarontidest mullu tehtud „küttepuid“ polnud mul kahju kulutada ka. Esimene kord põlesid osaliselt, sest kännud olid märjad mis märjad (ma ei tulnud selle peale, et sügisel känd kilega kinni katta). Aga vähemasti kuivatas see esimene põletus kännud üsna palju kuivemaks. Pärast esimest põletuskorda puurisin augud sügavamaks, kallasin uue diislikütuse otsa ja põlesid jälle omajagu edasi. Üks, kõige suurem, põles sisuliselt maapinnaga tasa, kuid servad jäid püsti. Oleksin pidanud uuesti õue minema ja veidi oksi peale panema, aga seda ma ei teinud, väsinud ja kell oli ka palju. 

kusjuures tuleb väga kasuks, kui puurida maapinna tasemel ka risti mõned augud – õhk pääseb põlemisele ligi ja see toimub palju efektiivsemalt. Igatahes järgmisel sobiva tuulega nädalavahetusel jätkan nende õueküünalde tegemisega :). Lisan ka mõned leitud videolingid, mida enne põletamist vaatasin.

maasikatest

hmmm, nuuskpiiritusega kasta?peaks proovima

https://www.youtube.com/watch?v=HjQkUXRPs4U

Mullast

Ma muidugi tean juba iidamast-aadamast, et ma keenjus olen :), aga eile, kui ma oma kallite vanemate juurest mõned mutimullahunnikud sisse vehkisin, tuli mulle iseäranis hea idee.

Me kõik oleme kuulnud, kuidas aiandajatel on häda sellega, et head mulda ei saa kusagilt. Ja samamoodi oleme me kuulnud, kuidas muttidega üks rist ja viletsus on ja kuidas neist lahti ei saa. nendevastane arsenal hõlmab vist kõike alates kassiliivast ja karbiidist kuni gaasi, bensiini ja dünamiidini, kuid ikka nad saadanad oma hunnikuid ajavad.

Novot, ajasin mina eile vanemate juures neid mutimullahunnikuid kotti (mul ei ole ju mulda), kui mul plahvatas kenjaalne äriidee - tuleb rajada mutikasvandus ja mulda müüma hakata! :D :P Viis hunnikut = pool kärutäit - sedasi võib ju miljonäriks saada :D.


aga kui tõsisemalt (ja eelmise sissekande jätkuks) - siis muld tuleb ehitada-kasvatada. ma olen aaaaaammu plaaninud teha üht korralikku kõdupostitust, aga tegudeni ei jõua  kuidagi :).

igatahes multshimiseusku* ma juba olen. paljud vene looduslikku maaviljelust harrastavaist aednikest ei tee suvisel ajal kompostihunnikuid, vaid panevad kogu tekkiva orgaanika peenardesse multshiks. muuhulgas ka kõik köögijäätmed (no mitte konte jmt jura), viisakamad peidavad selle viimase muruhakke v muu viisakama multshi alla ära. paljud kastavad bakteripreparaatidega ka, sellest on mul ka juba ammu plaanis postitus teha :)

igatahes tahan ma seda katsetada (nagu ka bakteripreparaate ja bakteritega kompostimist). hea pole see mitte ainult töö vähenemise, vaid ka selle tõttu. et taimed vajavad kasvamiseks süsihappegaasi, mida komposteerumine suures koguses tekitab. sestap läheb kompostikasti kasutamisel enamik sellest kaotsi.

see tädi on mitmes videos näidanud, kuidas ta kõik peenardesse multshiks kasutab. ja saagid on väga suured, kusjuures ta ei kasuta sünteetilisi väetiseid ega taimekaitsevahendeid üldse. ja need videod olidki need, mida ma eelmise postituse jaoks üles ei leidnud.


https://www.youtube.com/watch?v=WQHbtWcOX0s


https://www.youtube.com/watch?v=JqF4BGiTP-U



*muide, kas te teate, et kevadel tuleks multsh peenardest eemale/serva tõmmata, muidu sulab maa jube aeglaselt.

ja nii udusse uppunud, kui pea terve Eestimaa eile vastu ööd, ei ole ma ammu näinud. 20 km enne kodu läks selgeks, tähed sirasid ja õhk oli kristallselge, kuid keset ööd jõudis udu ka siia.

looduslikest väetistest veel

seda olen juba varemgi vaadanud, nüüd leidsin üles. mde, tomati istutusauku panen juba mitu aastat banaanikoore (öko), pisikese peotäie sulgi ja veidi munakoori.

https://www.youtube.com/watch?v=H_8Bt0MYkVQ


ühte videot otsisin veel, aga ei leia hetkel.

Aia- ja saialood

... nagu blogi päises kirjas. ehk köögilood. ehk, kuidas sool, sooda, pärm ja sinep aias kasulikud on


https://www.youtube.com/watch?v=tmj0F6Qviyo

rprt

nädalavahetuse raport

Uus maasikakast valmis (kahele küljele pidi aluse tegema kividest ja seguga kinnitama). Sisu ka sees, aga läks meelest pildistada (ikka puunotid põhja, selle peale rohelisest kokteilist üle jäänud silomass + paar ämbritäit köögijäätmeid, siis elevandikompost ja siis muld). 

Veel 1 kastitäis kartuleid maha pandud, põhk peal. Paar kastpeenra kõrgendust ka tehtud. 

Puulehtedest muruniidukiga veidi peenem multsh tehtud. Lehed olid sügisest saadik suurtes prügikottides (pealt lõhki lõigatud),s.t. kenasti kuivad. Paar mahapandud tomatit (5tk) sellega multshitud ka. 

Kasvuhoonet soojustasin veel (teipisin uksele fooliumiga kaetud 5mm paksuse vahtmaterjali - parketi alusvaip. see on ka nurkades allservas, kus muidu ikka kõige külmem on. 

see pruun siin kasvuhoone lävepaku lähistel on kaneel.

Muru oleks pidanud niitma, aga ei jõudnud.

UPD: niitsin täna poole, eks näis, millal järgmise poole jõuab. 

Toakurk on täitsa ok, kuigi oleks võinud rohkem kanda- ilmselt on nõu väike ja järgmisel aastal panen ämbrisse :).Mitu tk juba söödud ka. 

Seisin hiljuti oma “lillepeenra” ees, vaatasin neid priskeid laiutavaid võililli ja olin korraga nii rahul kui ka murelik. Rahul seetõttu, et nii võimsaid võililli võtta on, murelik selle üle, mis siis saab, kui nad otsa saavad :D. Ikka hea on ju, kui saan oma rohelise kokteili materjali nii kerge vaevaga kokku – muud rohelist massi esialgu napib. Muruniidukil kogujat ei ole ja eks se niidus oleks nagunii okkasegune. Nii et laisal aednikul tekkis väga hea põhjus võililli peenardes edasi pidada :).

Roheline leotis vol 2

Veel natuke kokkuvõtvalt sellest rohelisest tõmmisest.

Olen nüüd seda enda erinevate allikate alusel kokkumiksitud versiooni paar nädalat katsetanud ja siiani väga rahul. Poolteist nädalat tagasi kastsin sellega maasikaid ja kui nad enne kastmist olid veidi longus ja uimased ja tuhmid (ei olnud kuiv), siis juba järgmisel päeval olid ennast tumesäravroheliseks ja püsti ringutanud. Vahe oli nii suur, et ma mõtsin, et oleks võinud pildistada. 

Tomatitele tundus ka meeldivat ja mõtsin, et kastan kõik järgnevad istutusaugud selle lahusega (võib-olla välja arvatud kapsalised, sest ega ma ei tea ju, kuidas nad hapukale lahusele reageerivad, tahavad nad ju pigem aluselisemat keskkonda).

Paar päeva tagasi vaatasin veel Boris Bubliku materjale ja sain kinnitust sellele ideele, et selle rohelise leotise puhul on olulised 2 aspekti:

•  Lämmastik ja muud kasulikud elemendid
•  Mikroorganismid e bakterid.

Esimese saab sellest silost (Bublik nimetabki oma leotist EM siloks – kuna need bakteripreparaadid on EM bakterid/preparaadid).

Teist saab silost mingil määral, kuid seda jääb seal sutsu väheks, seepärast nad enda leotisele alati ka baktereid juurde lisavad. Suhkur/moos/muumagusollus on bakteritele söögiks, et nad jõudsasti paljuneks.

Millest aga need EM bakteripreparaadid koosnevad? Nagu Bublikki väga selgelt väljendas, on seal põhiliselt:

• Mullabakterid
• Pärm (et kiirendada paljunemist)
• Piimhappebakterid (et patogeenid pead ei tõstaks)

Ja ongi kogu lugu.

Seega see minu lahendus:

• Roheline mass + 
• Mullabakterid (labidas mulda, pool kõdukomposti-lehti)+
• Kali (kääritatud!) +
• Pett

vastab suurepäraselt kõigile neile kriteeriumitele.

Kaljast saab nii suhkru kui ka pärmiolluse ning petist piinhappebakterid. Keefir ilmselt sobiks ka, eks ma kindlasti vaheldan neid. 

Kui tünn on kasvuhoones, siis kastan sellega 2-4-ndal päeval, siis lisan uue vee ja kastan veelkord 2-3-ndal päeval ja siis juba uus laar käima. 

Väga lahe, kuidas see silomass läks sõna otseses mõttes hapnema – seda ta pidigi tegema, sest vajalikud olidki hapnemis/käärmisbakterid.

Sama lahusega saab kasta kompostikasti ja seda ma ka teen, sest osa asju panen endiselt kompostrisse, mitte peenrasse multshiks. Aga sellest juba üks teine kord :).

Kes peaks tahtma suuremat kogust puhast bakterileotist teha, siis kordan siin uuesti seda videot, mille paar postitust tagasi lisasin. Põmst on selles leotises: muld + lehekõdu + sõnnik + jõeliiv + pärm (see praaga) + piimhappebakterid (vadak v pett, mõlemate kohta võib sama väljendit kasutada)

nii külm...

mõned blogilugejad ilmselt mäletavad mu möödunudkevadist tahmatomatite tantsu :). mul küll praegu veel tomateid kasvuhoones ei ole, ainult salatid, herned, redis +  kapsa- ja tagetestaimed, kuid kuna kusagil hädiseti selle üle, et tänane öökülm olla nii mõnelgi pool tomatitele liiga teinud, siis panin lühidalt enda nõksud kirja... no ja lisaks siis veel küünlad :)

1. esiteks tuleb jälgida ilmateadet smile emoticon . yr.no ja accuweather suhteliselt täpsed.

2. teiseks panna katteloori alla nn soojaakumuleerijad: plastpudelid sooja/kuuma veega. see on üsna levinud võte ja kui ekstreemsetes oludes täidetakse pudelid õhtul kraanist sooja veega, siis tavaliselt mitte: lihtsalt laotakse kasvuhoonesse välisserva/peenraserva lähedale maapinnale päikese kätte veega täidetud plastpudelid - võimalusel tumepruunid . päeval päike soojendab vett ja öösel hoiavad need maapinna taimede lähedal soojas. Müüakse ka spetsiaalset paksust mustast kilest ”toru”, mis kasvuhoonesse peenraserva pannakse ja veega täidetakse. Plastpudelid siiski oluliselt odavamad.

kui ei viitsi pudelitega jannata, siis saab võtta pika 110 diameetriga kanalisatsioonitoru. kummassegi otsa pime (üks küll jätkujupi abiga), vesi sisse ja mustaks värvida.see siis kasvuhoone välisperimeetri lähedale - nii ei peaks külm läbi perimeetri sisse saama. 

3. suure öökülma ohu korral saab kasutada lisaks katteloorile ka mullikilet - müüakse meetriga ehituspoodides ja pakendikeskuses. ka fooliumist nn termotekk töötab hästi, ei ole eriti kallis. 

ise tegin kasvuhoone ukse ette mullikilest "kardina", selle saab uksele ette lasta - pragudest läheb rohkem külma sisse kui läbi väliskatte. 

veel 1 variant on osta sellised õhukesed suured matid - need on üldiselt mõeldud autodele päikesekatteks - sellised õhukesest "vahusest" materjalist, ühel küljel foolium. ka saab sellise ise teha ostes ehituspoest meetriga müüdavat parketi alusvaipa, mille ühel küljel foolium. väga hästi töötab. mul on statsionaarselt kasvuhoone põhjakülg nendega kaetud (teisel eesmärgil) ja seal pool on soojem ka. 

4. ja no multshimine muidugi! mul on põhumultshi-lehemultshi  paks kiht.

5. ka kõrgpeenar hoiab paremini sooja- mul on 50 cm kõrgused laudisest kõrgpeenrad, need aitavad palju, külm ju madalamal.  

lisaks on kõnniteekivi vahekäigus - kivi hoiab sooja. 

6. kui on juba külm liiga teinud, siis tuleks kasta kohe hommikul sibulakoore leotisega (mitte kuumaga muidugi!) - see võiks kevadperioodil igaks juhuks ämbriga kusagil kasvuhoone nurgas valmis olla. see on Mirjami nõuanne. 

7. üldse kogu konstruktsioon, kui kasvuhoone alles rajamisel, võib abiks olla ja tasub läbi mõelda.. mul on maapinnal (killustikupadja peal) 2 rida fibot alusmüüriks (kokku 40 cm). see tähendab, et kui külm on maapinnal, siis see sealt läbi fibo kindlasti ei tule. ka panin eelmisel aastal sellele väljapoole vundamendipeno + kuhjasin kasvuhoone ümber "muldkeha" - seda just selleks, et kevadel saaks rutem kasvuhoone seest soojaks ja salatit-redist kasvatama hakata. 

ja kui peaks täna hakkama kasvuhoonet tegema, siis teeks põhjakülje tellisest. see salvestab sooja ja hoiab ühtlasemat temperatuuri (abiks ka kuuma suveilmaga)

peenrad

Sellist tüüpi peenrad on minu lemmikud – juba eelmisel aastal tegin 3 tk sedamoodi ringi ja kuna sel aastal pean 2 suurt peenrakasti teise kohta transportima (oeh), siis teen need ka samamoodi.  Nimetada võib seda igat moodi, põhimõtteliselt on tegemist kugelkultur (v hugelkultur)’i peenardega, viljelevad nii permakultuuri austajad kui ka muud biodünaamilise aiamajanduse harrastajad (vene keeli saab otsida kasutades märksõna prirodnoje zemledelije).  Kasutatakse ka väljendit ”lasagne bed” v ”lasagne gardening”.  Ja kuigi üks olulisi selle suuna rajajaid/propageerijaid on Sepp Holzer,  on  inglisekeelses (või ka saksakeelses) maailmas selle rakendajateks üksikud ”hullud”. Lõuna-Ameerikas on see küll laiemalt levinud, kuid ma ei valda ei hispaania ega portugali keelt, ka ei ole seal veebikasutus nii tavaline, eriti mitte sellise eluviisiga inimeste kommuunides. Venemaal seevastu on igaühel kusagil mingi aialapp, nende daatshakultuur on ülilevinud, sestap leiab sealtpoolt ka materjali rohkem (ja kvaliteetsemat).

Põhimõtteliselt tehakse seda tüüpi peenar nii, et kõige põhja käivad puuoksad-tüved jmt puine kraam, sealh ntx saepuru (siis ei jää puurontide vahele suuri auke). Paljud lisavad sinna ka igasugu muud loosuseslagunevat träna – alates tellistest ja lõpetades vanade riietega (mitte sünteetilised muidugi).

Selle peale midagi hästi lämmastikurikast – kas muruhake, niidus, umbrohi v poollagunenud kompost (mina ntx panin eelmisel aastal talve jooksul kompostikasti kogunenu). Üks vene väikeogorodnik ”kastab” selle heina ämbris keedetud kartulikoorte ”plägaga”, et hein hakkaks kiirelt fermenteeruma ja oleks mullale/taimedele veel kasulikum (otsin selle video ka hilejm üles). Kui hein on kuiv, siis tuleks selles etapis ka kasta (kui on pandud kartulipuder, siis peaks vesi olema suhteliselt kuum). (mina olen lisanud ka puutuhka päris palju ja/või veidi paesõelmeid), 

Seejärel veidi mulda ja/või olemasolevat valmiskomposti. See vene kartulikoorehautise lisaja paneb mulla kiirelt kuuma kartulisodi peale, et see ära ei jahtuks.

Seejärel lehesodi ja siis muld.

Põhk vmt üleni multshiks peale.

Istutatakse siis nii, et eemaldatakse istutuskohast veidi põhku ja istutatakse ikka mulda.

Hunnik pilte järgneb selles albumis:

https://www.facebook.com/photo.php?fbid=424592041052343&set=pcb.424593407718873&type=1&theater

PÕmst tegin esimene kord seda täitsa kogemata. kompostikastid olid täis poollagunenud komposti (suures osas köögijäätmed, mis minu puhul tähendavad köögiviljajäätmeid) ja need oli vaja tühjaks saada. ka vedeles mul poolmädanenud halge ja puunotte (metsa langetamisest tehtud esimene puuriit sadas läbi ja osa puid läks kõdunema). krundi nurgas mittekasutataval alal oli üks suur lohk. täitsin siis slle nende puuhalgudega ja mõtlesin, et vean selle poolvalminud komposti sinna otsa. nii tegingi. siis vedasin sinna kevadisest koristusest tekkinud puulehed jmt sodi, lõkkeaseme tuha ja katsin lõpuks pealt mullaga, et haisema ei läheks. kuna mul jäi kevadel kartulit üle, siis torkisin need naljaviluks sinna.  lisaks panin mõned ülejäänud kõrvitsataimed. saak ei olnud väga suur (ma ei käinud seal nurgas suve jooksul kordagi), normaalne, kuid see, milliseks see peenrat moodustav ollus järgmiseks kevadeks muutunud oli, oli puhas kuld :). 

siin on see video, kus hein kaetakse kartulikoore"supiga". video on pikk ja see mees räägib jube palju, aga kui huvi on,. siis ei sega. huumorimeel ja intellekt on tal ka hästi arenenud :)

https://www.youtube.com/watch?v=2pLgk4KOmiw

multshimisest

multshimine on oluline osa ogoroodinast. eks iluaiandusest ju ka, aga, nagu ennist öeldud, kuna ma ajapuudusel olen ogorodnik, siis ma räägin sellest :). ja kuna mulle meeldib hästi süüa ja tervislikult süüa, siis ei ole ostmine sugugi parem variant. pealegi ma kaifin seda täiesti, kui saan hommikul teha kiire tiiru lähiaias ja naasta kausitäie maitsva värske kraamiga... ainult natuke muna v liha juurde ja ongi minu ideaalgurmee. ja kuna tundub, et ka teised pereliikmed naudivad seda, siis ongi see minu aias ja blogis minu jaoks parim variant :)

looduses ei ole tühja paljast maapinda. see oleks ka ääretult ebamõistlik, sest selline muld kuivaks ja veidigi suuremate lappide puhul tekiks erosioon. ka ei tekiks sellisesse mulda huumust, aga just see on see, mis mullale elu annab.

ma ikka oln väikstviisi multshinud, siiamaani olen seda teinud puulehtede, põhu, heina ja adruga. plaanis on ka saepuru/höövlilaastud ja sideraadid.... /vahemärkus: OHMALOLL! ma oleksin ju võinud koos fokiniga paki ajalehti lõunaosariikidesse saata! see on see voodistväljaehmatatud trumm :D/

põhk: täitsa ok. ei läinud mädanema ega midagi, kasvuhoones oli eriti mõnus. ainuke asi, et mingeid kõrsikuid kippus seal kasvama (no viljapäid oli ka sutsuke sees), aga need sai suhteliselt märkamatult lihtsalt välja tõmmatud. kasutan edasi, 3 suurt prügikotitäit ootamas.

puulehed: põhiliselt vahtralhed, imporditud :P. s.t. hea sõber toob enda aiast sügisel suurte prügikottidega. panen need kotid talveks kasvuhoonesse, tõmban pealt lõhki. järgmisel aastal kaalun ümberladustamist suurtesse võrkkottidesse, et ei jääks altpoolt ligaseks. kevadel kasutan multshina nii kasvuhoones kui ka ogoroodinal. olen multshinud ka tervete lehtedega, kuid jätkan nii, nagu eelmisel aastal - purustan lehed ära. tegin euroalustest ajutise konstrui (toetasin 3 euroalust üksteise vastu nagu kolmeküljelise kasti, viskasin koormakatte üle ja hakkasin sinna "kasti" viskama vahtralehtede sületäisi ja sõitsin muruniidukiga paar korda üle. sai väga hea multshi. suur pluss põhu ees on mineraalidesisaldus. puud tõmbavad alumistest pinnasekihtidest  mineraale, seetõttu on ka ntx kasemahl väga kasulik. ka ei pea puude puhul reeglina muretsema, kas ja millega pritsitud on (ja minu jaoks on seegi ülioluline). ainuke pisike miinus (või õigemini nali) on peenardes tärkavad pisikesed vahtrad :). aga neid on imelihtne välja tõmmata ja sinnasamasse multshi peale visata. ei ole vaja fokiniga vaeva näha, tulevad kahe sõrmegas sipsti välja.

hein: ok, kui ei ole liiga paks kiht. nüüd olen küll targem ja kastaks multshina kasutatava heina heade bakteritega (komposttee) üle. eks katsetan.

adru: väga hea, aga ebamugav korjata ja kuivab kiviõvaks. samas mineraaliderikas ja kasulik. ilmselt katsetan ka muruniidukiga purustamist.

sideraadid: üks vahekultuuride kasutusvõimalusi on külvata taimede vahele (üks nõks on panna taimerea tulevasse asukohta peenrasse maha laud/lauad ja külvata siis vaba käega. siis ei sega sideraadid köögivilju. ja kui on sobiva pikkuseni kasvanud, siis lõigata maha ja jätta maapinnale multshiks.

saepuru/höövlilaast. olen katsetanud nii väikeses koguses, et selle põhjal ei saa mitte midagi järeldada. sel aastal proovin rohkem. ainuke asi, mida tuleb silmas pidada, on see, et seda puumaterjali ei tohi mullaga segada ja see peab jääma maapinna peale. ei teki mingit lämmastikupuudust.

saepuru kohta järgmised videod:

see on üks neid aednikke, kelle videoid ma juba mitu aastat vaatan:

https://www.youtube.com/watch?v=MllriaonSik

https://www.youtube.com/watch?v=LCB6_GAyqrw

siin üks niisama ilmekas :)

https://www.youtube.com/watch?v=rLU_IruDK1U

ja see on 1,5h dokfilm "back to eden" aiatuur. hariv, ma ütleks, ja väga huvitav ka.

https://www.youtube.com/watch?v=uM_gtZb8qyk




P.S. ja tilkkastmisvoolikud tuleb panna multshi alla, kui vähegi võimalik!

Lauake, kata end!

Tegelikult on päris palju ideid, mida tahaks nii rakendada (ja eks ma seda jõudumööda teen ka) kui ka neist blogida. Aga miskipärast ei jõua liha siin vaimule järele :)

Igas keeles on mõne nähtuse kohta rohkem sõnu kui teis(t)es. Võtkem või inuitikeelsed väljendid lume kohta. Mulle aga meeldib see, et vene keeles tehakse vahet sadovod’ide ja ogoroodnik’e vahel (üks tädi, kelle videosid ma olen vaadanud ja vist paar tk ka linkinud, alustab oma järjekordset postitust alati ”dorogie druzja, sadovodõ i ogorodniki). Igatahes olen mina vähemasti hetkel ilma igasuguste kahtluseta puhtakujuline ogorodnik. Või noh, niivõrd-kuivõrd, sest eks ma olen ogorodnik pigem taustal ja esiplaanil üks suur sebija-leiutaja või jurist-puusepp nagu ma ikka öelda harrastan :). võib-olla saab minust millalgi sadovod ka, kesse ette teab, aga hetkel tahan ma pigem hästi süüa. 

Mulle hirmsasti sümpatiseeerivad looduslikud lahendused koos sellistega, mis elu lihtsamaks teevad. Noh, nagu Galina Kizima ühes loengus võttis kenasti  kokku vene ogorodnike hingeelu – tahaks, et peaks tegema vähe tööd, kuid saaks ikka suurt saaki. Selline mentaliteet muidugi (nagu absoluutselt kõik inimloomuse omadused) nö kõrgemas vormis võib teha palju head, kui madalamas vormis palju kahju – aga see selleks, ma keskendun alati positiivsele, muu lihtsalt ei vii edasi ja on minu jaoks out. 

Aga neist elu lihtsamakstegevaist lahendustest- varem ma kaldusin arvama, et ma olen laisk. Nii laisk, et tahaks, et peenar ennast ise rohiks, ise kastaks ja seejuures mind rikkalikult ära toidaks (kas ihu – või hingetoitu andes). Eile aga, seitsmendat tundi oma uudismaad raadates, kui käed ja selg juba mitte enam märkusi ei teinud, vaid intensiivselt undasid, jõudis mulle kohale, et tegelikult ma ei ole üldse laisk. Mul on lihtsalt liiga palju teha :) ja ma ei tule kõigega toime. Pealegi osa neist asjust, mis mul teha on, annavad mulle võimaluse teisi asju teha..ja osasid asju ma jälle tahan rohkem teha kui teisi. Seega tulebki kõigi nende ülesannete vahel kõõludes hakata leiutajaks (ja orlgu ääremärkusena öeldud, et siinkohal meenub mulle eelkõige mitte Edison, vaid Tatikas :D).

Niisiis, selleks, et elu lihtsamaks teha, on rakendusel või peatsel rakendusel:

• Mulla kobestamine (ei mingit kaevamist seal, kus vähegi võimalik), märksõna fokin (on veel paar head kõplatüüpi, peaks neist eraldi kirjutama) (kusjuures ka kõpla kohta on vene keeles kari eri termineid, sõltuvalt kujust: tjapka, plosokrz, motõga);
• 
  
• Vahekultuurid e sideraadid – ja seda nii a) varakevadel enne külvi, b) külvide ajal nende vahel – mingil hetkel maha kõblata ja jätta multhsiks ning c) peale saagikoristust talve alla. Mul praegu varieerimisel valge sinep, nitrofix segu ja keerispea. Katsetada tahan ka kaera ja tatart.
• 
  
• Multshimine (puulehed, põhk, saepuru-höövlilaast-puiduhake, sideraadid, adru, hein + ajaleht, kus võimalik). Olen võlgu ka postituse puuprahiga multshimisest (puiduhakkega siis, kui täpsem olla)
• 
  
• Kompostimine – ma tegelikult ei saa isegi aru, miks kõik ei komposti – see on ju kõige lihtsam viis saada kuldaväärt materjali oma mulla toitmiseks ja elustamiseks. pealegi üsna vähese vaevaga tekitatav
• 
  
• Heade bakterite ärakasutamine – selles vallas on mul veel veidi minna, kuid üht-teist olen ka siit praktiseerinud. Märksõnadeks komposttee, kompostikiirendid – sealh ntx elusa õlle segamine mee, moosi vmt suhkrurikka ollusega ning peale kerget fermenteerumist sellega nii komposti kui ka maapinna kastmine, melass ja nüüd ka piim! Heh, lahe. Igasugu nõgeseleotised jmt ju ka ammuteada vahendid. Kusjuures ma mäletan, kui isa segas verepreparaatidest väetist kokku – selle hais oli nii jälk (ja tegelikult see värk mulle ka emotsionaalselt üsna vastuvõtmatu), et ma seda konkreetselt kasutada ei taha. 
• 
  
• Ahjaa, vetikaleotis ka. Ja kivijahu.
• 
  
• Isekastmine. Või noh, voolikute paigaldamine selleks, et saaks võimalikult vähese vaevaga kastetud ega peaks kõiki õhtuid voolikute v kastekannudega ringi liduma.. või roomama, olenevalt hetke sooritusvõimest :D.

Aga eks täpsemalt jälle millalgi teine kord

tomaatikud

homme, kui õnnestub, tahan osad tomatid külvata- selliseid sorte, mille taimi ma pole müügil näinud (noh, näiteks Peetri ema kollane tomat  :)


aga sel aastal tahan eksperimendi teha ja osa tomateid sedaviisi külvata, siis on pärast näha, kas tasub või mitte. lihtne on ju küll ja ruumi säästab ka palju. selle viimasega on mul aga probleem, sest elutoa suuri aknalaudu taimede jaoks praegu kasutada ei saa, sest seal on suurejooneline garaazh :)


https://www.youtube.com/watch?v=Nl5UwME8cnE


https://www.youtube.com/watch?v=WtRNjKEIvzM
https://www.youtube.com/watch?v=WtRNjKEIvzM


https://www.youtube.com/watch?v=C0RKGx4jbTI


https://www.youtube.com/watch?v=gLJdkWlge9M


https://www.youtube.com/watch?v=frZYn0cU3TU


täna külvasin sel moel veidi porrut ja lehtsellerit.

veel kurgindust

hmm, päris huvitavad ogoroodinanipid


https://www.youtube.com/watch?v=1FAFdVMjoVI


https://www.youtube.com/watch?v=1uyaoTO62vA

peenramärkmeid

aja jooksul enda jaoks kogutud mõned head  ogoroodinanipid  (hea ikka, kui inimesed väga häid uudissõnu leiutavad). ma topin neid muidu erinevatesse kohtadesse ega leia pärast mitte midagi üles.
mõlema aedniku videosid olen mitu aastat vaadanud.

peet

https://www.youtube.com/watch?v=mP2CXz4nEVQ


kapsalised

https://www.youtube.com/watch?v=kHmCf6Or1x0

(kui keegi oskab öelda, misasi see fatseli on, mida ta sideraadina sügisel kasutab, oleks tore).



porknad

https://www.youtube.com/watch?v=LCB6_GAyqrw



ja kurgid, eriti kasvude teema

https://www.youtube.com/watch?v=agqNH3mj8XE


https://www.youtube.com/watch?v=MkA0MtQOvS4



https://www.youtube.com/watch?v=lmVWJkJzGGM&list=PL0NUPxIos0HPBocPAclUb4td7Uvp1FWhs&index=6

kuidas trumm oma sõnu sõi

see pole muidugi mitte mingi uudis, et trumm aeg-ajalt oma sõnu sööb :). või noh, õigem oleks tegelikult öelda, oma seisukohti korrigeerib sõltuvalt sellest, kuidas elu teda targemaks (khmm-khmm) teeb :).

trumm on alati olnud nõudepesumasinavastane. s.t mitte et ta selle vastu aktiivset võitlust peaks või barrikaadidele läheks, kuid ta on alati arvanud, et see on üks alp massinatükk, millega mitte midagi mõistlikku peale pole hakata. et see on üks laiskade inimeste leiutis ja kui ikka käed otsas, siis jaksab üks täisinime oma söögiriistad ära pesta küll. noh, eks ta muidugi ju nii ole ka... jaksab küll. vanasti pesti pesu ka käsitsi...  trumm teab ka väga hästi, mis maitse on ntx suviti käsitsi pesu pesta, sealh voodilinu pesulauaga. miskipärast trumm seda enam eriti ei harrasta. nüüd siis oli kord nõudepesu käes.

tegelikult sai asi alguse natuke kaugemalt ja, nagu nii mõnigi kord varem, ei oleks trumm iseenese tarkusest sugugi targemaks saanud :). ka seekord tuli tegelikult mõistus pähe kalli kaaskondse kaudu, kes trummile suhteliselt õnnetult ükskord muu jutu sees teatas, et päevas kulub nõudepesuks ca tund aega. ausalt öeldes jäi trummi suu selle peale ammuli. muidugi, ühe töölkäiva täiskasvanu nõusid pesta on midagi muud kui pere omasid, eriti, kui kodus on väikelapsi, kes on päev otsa kodus ja kellele vaaritamiseks igasugu potte ja notsikuid ikka hulgim koguneb. ja kes kõigele muule lisaks selle pesemisprotsessi ajal püksisääre küljes ripuvad ja oma nördimust väljendavad. ... novat, see vaikselt poetatud teade lõi trummi peas lambi põlema ja peab ütlema, et see valgustus saabus tegelikult  üsna ehmatava ja kurva äkkäratundmisena. aga noh, hea, et saabus.

ühesõnaga, selle tulemusena tellis trumm paari päeva pärast nõudepesumasina (paar päeva kulus uurimistööle mudelite ja hinna jmt osas)  ja jaanuari keskpaigast alates on see uus koduabiline oma tööd teinud. ja tuleb öelda, et hästi teinud (ei tea, kas peaks ta hellitavalt bertaks ristima? :) . trumm on siiamaani vaimustuses nagu laps :))))). on tegelikult ikka tore küll, kui pistad nõud lihtsalt kusagile kappi ja need pesevad seal ennast ise ära. neid masinasse ladudes näed ka, kui palju neid tegelikult koguneb ja vahel tuleb suisa 2x päeva jooksul pesta. vähe sellest, ülimalt mugav on pesta külmkapiriiuleid ja - anumaid :). juutuubist leitu põhjal võib öelda, et ka laste mänguasju, lambikupleid jmt. ja purgid! jeebus, miuke jama on hoidistamise ajal see purkide pesu....  ainult malmist ahjupotti ei tasu sinna toppida ja alumiiniumist espressokannusid (ja muid esemeid) ka mitte. kristalli ja hõbedat samuti.

uue koduabilise tekkega tuli küll veidi elamist ringi ehitada (wc-s kraanikauss teise kohta tõsta ja tööpinnast jupp ära lõigata, majapidamisruumist väike sügavkülmik wc-sse tirida, majapidamisruumis suur külmik väikese külmiku kohale panna ja riiulid ringi ehitada ja suure külmiku asemele pandud nõudepesumasinale kapp ja riiulid ümber ja peale ehitada), aga see igatahes oli seda väärt.

aja kokkuhoid on tõepoolest märgatav!  aga minu jaoks on veel see ka oluline, et kohe esimesel nädalal panin tähele, kui palju vähem kulus puidugraanuleid e pelleteid (mu küte ja soe vesi tulevad pelletikatla abil). selle peale ei osanud ma algul isegi mõelda! ma olin mõelnud, et veearve peaks vähenema ja nii oligi - poole kuuga oli veearve ca 10 eurot (ehk ca 5 m3 15 päevaga) väiksem kui tavaliselt. puhtteoreetiliselt peaks siis 1 kuu veearve olema ca 20 eur odavam... mis tähendab seda, et puhtalt veekulu vähenemise arvelt on masina hind 2 aastaga tasa teenitud... ja pelletikulu pole siin isegi veel arvestatud!

ühesõnaga, üks väga hea leiutis on! trumm üritas oma vaimustuse ajel oma kalleid vanemaid ka selles suunas moosida, aga veel ei ole õnnestunud :).

millised teie analoogilised kogemused on? kuulaks meeleldi :)



upd:
mde, võib osta garantiiga kasutatud masin, hinnavõit on päris suur. 

ja teine asi, tasub netis veidi tuulata ja hindu võrrelda. eestis 1 firma, kes müübki ainult veebi kaudu, toob kogu tehnika maale otse poola keskladudest (poola on paljude tehaste-firmade puhul selleks jaotuspunktiks, ntx autode jaotuslaod on enamasti ka poolas), ilma kohapealsete eesti esindusteta. hinnavahe ntx minu masina puhul oli ametliku esindusega 120 eurot! tundub uskumatu, eks :)
http://www.kodutehnika.ee/

Tomatid-kurgid

Olen väga algaja tomatikasvataja, kuigi kasvuhoone eest hoolitsemisest olen nooruses sellise üleküllastuse saanud, et olin kaua aega veendumusel, et ma enda aias ei taha midagi taolist nähagi. Aga see pole muidugi esimene kord, mil Trumm sõnu sööb :). 

Esimesed aastad kasvatasin igasugu peeni sorte... või õigemini üritasin kasvatada, sest välja ei tulnud sellest suurt midagi. Heal juhul 5 tomatiniru taime kohta ja kõik. Terrassitomatitega edenes paremini, sest ühel aastal kasvatas vabalt kasvada lastud kollane Tumbling Tom üle 200 pisikese maitsva tomati.

Eelmisel aastal otsustasin, et aitab naljast ja panen maha ainult vanad kindlad sordid. Kuna mul ettekasvatamine erinevatel põhjustel ebaõnnestus ka, siis oli valik seda piiratum. Taimed ostsin Kristiine Aiakeskusest ja olin nendega igati rahul. 

Ka katsetasin sellest vene videost saadud nippi ja panin iga taime alla peotäie sulgi (vana padja seest). Loobusin ka altkastmisest ja kastsin pealt, nii nagu vanasti. Saak oli oluliselt parem, tomateid sai suvi läbi, kuigi algus oli hiline. 

Tegin ka midagi sootuks mitteminulikku - kogu oma püsimatuse juures käisin kasvuhoones tomateid korjamas kaalu ja märkmikuga ning kirjutasin üles kõik kogused, et pärast hinnata, mida tasub kasvatada ja mida mitte. Põhimõtteliselt võib igale sordile (v.a. Black Cherry) ca 100-200 g otsa kirjutada, sest lõpus, kui tomatid juba praktiliselt läbi olid, ma enam kaalu kaasa ei võtnud ja mõned tomatid jäid kaalumata. 

Aga kokkuvõte eelmise aasta kohta on siin. Juba enne numbrite kokkulöömist olin selgelt otsustanud, et kindlasti panen uuesti Gardener's Delight (mu lemmik), Apelsin, Moneymaker ja Visa. Numbrid põhimõtteliselt kinnitasid seda ning võimalik, et ka Super Marmandet panen uuesti, samuti Suncherry Premium'i, Sungold'i ja Glacier'i. Belgian Giant, Moskvich, Maskotka ja xxx jäid ettekasvatamisega nii hiljaks, et nende kohta ei oska mitte midagi öelda.  

Kurkidest kindlasti Amazonka ja Tiffany kasvuhoonesse ja Adam avamaale. 
Hernest Shiraz ja xxx.


Tomatid 2013

Gardener’s  Delight. 3 taime
Esimesed 8 tk 25. Juulil

125 (10) + 100 (9) + 175 (8) + 175 (8) + 75 (4) + 300 (20) + 450 + 425 (30) + 50 (2) + 400 (unik) + 160 (12) + 100 (6) + 125(9) + 350 (28) + 75 (5) + 50 (3) + 200 + 175 (10) + 150 (6) + 300 (30) + 200 (20) + 150 (16) + 200

Kokku 4510 g = 4,51 kg 
: 3 = 1503 = 1,5 kg per taim

Väga maitsev tomat, üks mu lemmikuid. olen varem ka kasvatanud, 
Kasvatan kindlasti.


Moneymaker. 2 taime
Esimene 20. Juulil (viljatipu mädanik)

175 (5) + 280 (7) + 150 (3) + 50 (1) + 75 (1) + 75 (1) + 75 (1) + 400 (10) + 125 (2) + 125 (2) + 150 (3) + 180 (3) + 400 (7) + 260 (4) + 110 (2) + 360 (7) + 150 (3) + 400 (7) + 450 (8) + 250 (7) + 200

Kokku 2960 = ca 3 kg
: 2 = 1,5 kg per taim

Suht keskmine ja ei midagi erilist, ei olnud varem kasvatanud. Samas stabiilne ja normaalse saagiga. 
Kasvatan kindlasti


Black Cherry. 2 taime
Esimene 5. August

30 (3) + 50 (3) + 80 (4) + 30 (2) + 50 (3) + 50 (3) + 200 (17) + 120 (6) + 185 (12) + 150 (10) + 125 (11) + 60 (4) + 100 (5) + 30 (2)
Kokku: 1260 = ca 1,3 kg
: 2 = 650 g per taim

Väga magus ja maitsev, aga saagikus väike ja taim ise kohutavalt pikk  ja hargnev– ronib nagu humal. Võtab palju ruumi ja valgust. 
Enam ei kasvata. 


Goldene Königin. 2 taime
Esimene 5. Aug

50 (1) + 350 (8) + 225 (5) + 150 (4) + 50 (1) + 50 (1) + 50 (1) + 200(4) + 40 (1) + 200 (8) + 100 (2) + 175 (9) + 150 (6) + 130 (7) + 230 (6) + 100 (3)

Kokku:  2250 = ca 2,3 kg
: 2 = ca 1,2 kg  taimelt

Kasvatamise ajal tundus, et ei kanna eriti, kuid kokkuvõttes siiski üsna ok. Maitse mittemidagiütlev. Kandis veel päris hilja, kui teised olid juba lõpetanud. 
Ilmselt ei kasvata enam. 

Super Marmande. 1 taim
Esimesed 5. August

500 (5)+ 150(2)+110(1)+75(1)+100(1) + 520 (5) + 400 (5) + 75)1) + 60 (1) + 200(2) + 210 (2) + 125(1)

Kokku 2625
= ca 2,6 kg taimelt

Üllatas, sest suvel tundus, et ei kandnud palju  - samas tomatid üsna suured ja seetõttu võis jääda petlik mulje, et mitte eriti saagikas. Maitse keskmine. 
EI tea, vist kasvatan

Visa. 2 taime
Esimesed 1. Augustil

250(2) + 450 (6) +400(6) + 600(9) + 125(3) + 50 (1) + 250(5) + 200 (3) + 175 (2) + 175 (3) + 525 (9) + 200 (2) + 320 (5) + 100 (3) + 100 (3) + 200

Kokku: 4120
: 2 = 2,05 kg taimelt

Saagikas ja stabiilne, mõne  tomati sai ikka iga kord. Maitse – keskmine, aga nuriseda ka ei saa. 
Kindlasti karvatan.


Apelsin. 2 taime
Esimene 5. Aug

75 (1) + 75 (1) + 250 (1) + 75 (1) + 100 (1) + 125 (1) + 150 (3) + 100 (2) + 300 (4) + 275 (3) + 160 (2) + 290 (4) + 200 (2) + 290 (3) + 100

Kokku: 2565
: 2 = 1,3 kg per taim

Suvel tundus, et hästi saagikas, nüüd vaatan, et mitte just ülemäära :). Maitse mulle väga meeldis ja palju tomateid andis ka, ka hilja, kui teised juba lõpetasid. 
Kasvatan kindlasti. 

Lisaks enda ebaõnnestunud külvidest sortidelt Suncherry Premium ja Glacier sain septembris mõnisada grammi. Katsetan neid uuesti.

Terrassil:
Venus – väga varajane, saagikas, hästi pisikesed, kandis suvi läbi. Maitsvad. Oranž

TumblingTom – hilisem, kollane on saagikam ja maitsvam kui punane.

Kurgid:
AMAZONKA 
(2 taime)
Hästi varajane - juunis, saagikas – iga päev 1 kurk kuni juuli viimase dekaadini, siis natuke harvem. Kasvatan kindlasti

ZOZULJA
Sain 1 kurgi :). Teised õied isased, võttis jube palju ruumi, kiskusin välja. Kurk lühem, paksu koorega, okkaline. 
enam ei kasvata. 

TIFFANY
Hiline, väga hea, ka üsna saagikas. Hakkas kandma siis, kui Amazonka jäi vähemaks. 
Kasvatan kindlasti. 

ADAM
Avamaa. 
Väga hea  ja saagikas. Varajane, kandis külmadeni välja. 
Kasvatan kindlasti. 


Paprikad
Nii Sweet Chocolate kui ka Big Banana olid OK, kuid SC palju saagikam. Samas ei tea, kas on mõtet pipraid üldse kasvatada, ei ole väga saagikad. 

Prairie Fire
Ülisaagikas, väga terav, 1 imepisike kaun on igatahes juba liiast :). Aga väga ilus, nagu värviliste küünaldega tihedalt kaetud pisike põõsas. Lastest eemale hoida!