Talve- ja kevadtööd

Arumaisaa, misse ilm endast kujutab! Kuigi tegelikult muidugi saan küll – kevad hakkab tulema, lihtsalt talv jäi üsna vahele.

Kevad veel ei ole, kuigi mõned korrad on õues sedamoodi tunne olnud... seda lõhna, valgust ja hääli ei aja millgagi segamini. Tunnet ka mitte :). ühesõnaga, endiselt talv,  aga fokinit pühaba juba korra käivitasin. Käivitus hästi, aga suurt midagi ei teinud, sest selgus, et kasvuhoones on muld külmunud mis külmunud :D. Tahtsin paar ämmert oma peent bokashi-komposti peenrasse matta, aga tutkit. Igatahes sai fokin siiski kergelt töö maitset tunda, sest kasutasin seda rehana ja tõmbasin peenrasse multshina maha jäänud sideraadid kokku – viin need komposti ja külvan kevadel uued. Vähemasti ma sedasi seekord otsustasin.

Rohkem kevadisi aiatöid pole ma teinud, kui mitte arvestada võrseteks kasvatatavat brokkolit ja muud muru.

Eile käisin Seemi poes ka (sõitsin juhuslikult mööda ja kuna ma sinnakanti muidu praktiliselt ei satu, siis astusin sisse). Ostsin hernest (sort Erme, ...., ..), tomat Varto aknalaua jaoks, tageteseid paar sorti ja pipar Gypsy. Viimase külvamisega on üsna kiire, teistega on aega. Kuigi tomatiga ei maksa ka jokutada muidugi. See hrnes Erme on Eesti sort, pidi olema (naised jõgeva sordiaretuses rääkisid :D) üsna Virgese (ja Valma) moodi,s.t.maitsev ja saagikas. Madal.  Eks katsetan. Teised 2  sorti on Oskar ja xxx, kukkusin müüjaga jutustama ja ta näitas mulle ostjate lemmikuid - Oskar hästi varajane ja maitsev, see teine väga magus.

Kevadtöödest tagasi talvetoimetuste juurde. 

Vahepeal olen veidi alega tegelnud, s.t. katsetasin lihtsat kändudest lahtisaamise moodust. No ma ei ole kindel, et see väga lihtne on, aga siiski parem kui traktoriga väljatirimine (mis kõik segamini pööraks) või freesimine (mis oleks ilgelt kallis ja tähendaks tervet päeva kohutavat müra). Seega uurisin siit ja sealt ja otsustasin kännud ära põletada. liiatigi on see mu enda poolt teostatav, need teised aga mitte. 

Idee poolest lihtne, praktiliselt sõltub sajast asjast... eelkõige ilmast. S.t. sellest, kui märg väljas on (on küllI) ja tuule suunast (enamasti on valest suunast e lõunakaartest). Lühidalt tuleks känd hoida kuivana (kilekott peale), siis augud sisse puurida (soovitavalt sügavad ja jämeda puuriga) ja siis diislikütusega immutada. Piisab täiesti 1-2 korrast (ilmselt ka üks kord oleks piisav). Seejärel tuli otsa ja kõik. Muidugi tuleb vägagi kasuks, kui kännu peale pisike lõke korraldada –  poolmädanud võsarontidest mullu tehtud „küttepuid“ polnud mul kahju kulutada ka. Esimene kord põlesid osaliselt, sest kännud olid märjad mis märjad (ma ei tulnud selle peale, et sügisel känd kilega kinni katta). Aga vähemasti kuivatas see esimene põletus kännud üsna palju kuivemaks. Pärast esimest põletuskorda puurisin augud sügavamaks, kallasin uue diislikütuse otsa ja põlesid jälle omajagu edasi. Üks, kõige suurem, põles sisuliselt maapinnaga tasa, kuid servad jäid püsti. Oleksin pidanud uuesti õue minema ja veidi oksi peale panema, aga seda ma ei teinud, väsinud ja kell oli ka palju. 

kusjuures tuleb väga kasuks, kui puurida maapinna tasemel ka risti mõned augud – õhk pääseb põlemisele ligi ja see toimub palju efektiivsemalt. Igatahes järgmisel sobiva tuulega nädalavahetusel jätkan nende õueküünalde tegemisega :). Lisan ka mõned leitud videolingid, mida enne põletamist vaatasin.