roheline kuld :)

Ka see postitus oli mul jupp aega plaanis, aga aega polnud. õnneks jõudis Muhedik ette ja mulle jäi seetõttu vähem kirjutamist :).Küll aga täiendaks ma mõnda sellega seotud aspekti.

Jutt siis sellestsamast rohelisest taimetõmmisest, nimetagem seda siis kokteiliks, leotiseks, nastoikaks või ükskõik kuidas. Olen seda ise kaootiliselt ka teinud ja süstemaatiliselt lugenud ja uurinud, kuid kõige peale ei ole ise tulnud (näiteks idee peale kasutada taimset tahket jääki multshina – see on nendes Vashe Plodorodije videotes, eriti Natalja Petrova loengutes).

Siin on link ülevaatlikule skeemile, kus on erinevate tõmmiste/nastoikade retsepte. Kõnealune on all vasakult teine.

http://vashe-plodorodie.ru/sites/default/files/images/CR-biokokt.jpg

Siit tuleneb ka üks oluline erisus sellega, mida kirjutas Muhedik. Nimelt küsimus sellest, kas tünnil peaks kaas peal olema või mitte. Sellel skeemil on märgitud, et kaas peab peal olema, sama väidetakse ka erinevates videotes (ma ei hakka neid kõiki siia linkima). Mõni koguni selgitab, et tünn tuleb panna vett nii täis kui võimalik ja siis kaanega sulgeda, et ei tekiks roiskuvat käärimist, vaid ainult anaeroobne fermenteerumine heade bakterite abil. Samas ülikasulik kompostitee näiteks on vägagi aeroobne, seda ju spetsiaalselt aereeritakse 24h. Ma ei väida, et üks meetod oleks õigem kui teine, ilmselt on mõlemad õiged ja kohati sõltub see ka eesmärgist. Selge on see, et kui seda kasutatakse muuhulgas kasvuhoones süsihappegaasi tekitamiseks, siis ei tohi tünn suletud olla. Eks peab lihtsalt katsetama ja proovima, ma ise katsetan ilma kaaneta.  

Koostisse sobivad imehästi tegelikult kõik rohelised pealsed ja ka toored köögiviljajäätmed, kuid eritoimega on ntx nõgesel. Osadel taimedel oli veel erinevaid toimeid, aga ma ei leia seda linki praegu üles ja peast ei mäleta.

Küll aga rõhutatakse osas kirjanduses seda, et tuleks lisaks rohelisele massile panna ka mõned taimejuured ja natuke mulda/pinnast. Seda selleks, et oleks neid häid baktereid/mikroorganisme, mis selle kokteili valmis kääritavad ja mida rohelises taimses olluses on väga vähe. Kuna need kasulikud mikroorganismid elavad mullas, siis tuleks neid lisada ja selleks sobibki muld.

Nüüd jõudsime otsapidi väga olulise lisanduseni, millele ka Muhedik viitas – kasulikud mikroorganismid/bakterid. Just nemad tagavad, et kogu see kompott fermenteeruks, mitte ei roiskuks (väga analoogiline protsess inimese soolestikuga). Ja asi on selles, et neid baktereid on mullas küll, kuid liiga vähe, eriti kevadel. Seetõttu kasutatakse Venemaal lisaks ülipopolaarseid mikrobioloogilisi preparaate, ntx Sijanie, Baikal, Tamir ja mõned veel. Kõik nad on sisuliselt bakterikontsentraadid ja nende tähistamiseks kasutatakse lühendit EM (huvitav on muuseas see, et ntx sedasama Baikal’i kasutatakse ka inimestele  tervistava joogi kääritamiseks).

Eestis aga neid baktereid ei müüda. Neid on üritatud siia tuua (seesama Fokinimüüja ntx), aga piiril korjatakse nad ära. 

Kust neid siis saab? Kuna need preparaadid on aga kallid, siis üritavad inimesed leida meetodeid, kuidas neid ise paljundada/kasvatada. Näiteks sedasama Baikal’i paljundatakse nii, et valatakse see tünni koos veega, kuhu lisatakse mingit magusainet, mida bakterid söövad. Mõningase aja pärast on tulemuseks tünnitäis Baikal’i. Eestis pole aga ka seda 1 pudelit eriti kusagilt võtta – on küll tegelikult müügil (sellesama Fokini juures) kompostimispreparaat Kompostin, mis samuti on mikroorganismide segu lämmastikuga ja see on ette nähtud komposti kiiremaks lagundamiseks bakterite abil ja ka samasuguse  rohelise tõmmise tegemiseks. Kavatsen ka seda kasutada,  kuid sellest praegu rohkem ei räägi, sest see on sealt putkast otsas.  

Kuna aga nende EM preparaatide puhul on sisuliselt  tegemist mullabakterite + piimhappebakteritega, siis saab seda teades tegelikult ise seda mikrobioloogiat teha. Sijanie ntx on Siberi viljaka mulla bakterid. 

Üks variant bakterite saamiseks, nagu juba öeldud, on alati labidatäie mulla lisamine oma tõmmisele. Teine variant on lisada poolkäivat komposti labidatäis. Seda selleks, et neid baktereid sinna segusse saada. Ka võib kasutada ja kasutatakse petti/vadakut (piimhappebakterid), pastöriseerimata kääritatud kalja/õlut, ka pärmi, kuid õllepärm on muidugi parem. 

Piimhappebakterite lisamiseks sobivad ka toores hapukapsas ja toores naturaalne hapendatud kurk (ükski neist ollustest ei tohi olla pastöriseeritud, sest siis seal lihtsalt puuduvad need bakterid. Piimhappebakterid on olulised seetõttu, et nad tapavad kogu patogeense mikrofloora- ja see on väga oluline, eriti, kui kasutate lisaks mingil kujul sõnnikut (ka mulda, mida on sõnnikuga väetatud). Nagu öeldud, sobib selleks ka hapendatud pett (jällegi ei tohi lisada pastöriseeritud piimatooteid)

Eelmisel aastal kirjutasin võttest, mille kohaselt kompostile lisatakse õlle+ coca cola segu. Mina tegin ühe korra seda segu, kuid teine kord lisasin coca asemel kalja – igal juhul on see ju parem, sest sisaldab paremaid suhkruid kui coca-cola ning on ka ise kääritatud produkt. Link eelmise aasta postitusele on siin. 

http://elfriidetramm.blogspot.com/2013/06/kompostikiirendi.html

Mde, olgu öeldud, et täna ostsin 3 pudelit erinevat kääritatud kalja ja paki petti :D – ainult selle nastoika jaoks :D. Kalja puhul tuleb vaadata, et oleks kääritatud, mitte pastöriseeritud.

Lisaks eelnevale  saab neid baktereid ka ise toota, link õpetusvideole on siin.  Lisaks ka video sellest, kuidas seda kasutada.

https://www.youtube.com/watch?v=T2PmzaYbKhU

https://www.youtube.com/watch?v=FaiRrcBLAro&spfreload=1

Ja kuna ennist mainisin ka pärmi, siis tegelikult  võiks paar korda suve jooksul kasta pärmiveega - siin on link lühikesele videole sellest, kuidas  seda teha.  

https://www.youtube.com/watch?v=yEbEiaqpRVc

Seega kui see kokteil  läheb haisema, siis a) ei ole häid baktereid ja/või b) tõmmis on ligunenud liiga kaua ja tekkinud on fermenteerumise asemel roiskumine – see aga ei ole tegelikult taimedele hea..

Natalja Petrova (nad kõik, Bublik, Kurdjumov, Ildar Hannanov jt) näiteks väidab, et  tõmmis peaks ligunema 2-5 päeva, sõltub õhutemperatuurist. Vaadake seda videoloengut, siin on küll ka palju muud – kõik loodusliku maaviljeluse põhiaspektid lühidalt, kuid ka selle tõmmise tegemine alates 49-ndast minutist.

https://www.youtube.com/watch?v=p4jHYw6LDAA

Ja iga nädal sellega taimi kasta on ka liig, võib ju küll ülejäägiga ka muru kasta.

Toita tuleb neid baktereid siis mingit liiki suhkruga, Väidetavalt olla kõige parem melass, kuid sobivad ka kõik muud suhkrud- alates lauasuhkrust ja lõpetades banaani ja meega. 

Soovitatakse veel jätta ”zavarka” põhja, et järgmisel korral oleks head bakterid omast käest võtta – kui silomass välja võtta, siis ei tohiks see haisema minna.

Sarnast tõmmist saab teha ka sõnnikust, komposteerunud sõnnikust v vermikompostist, aga seda tehakse siis veidi teisiti. Pannakse paar klaasi komposti v sõnnikut tünni  vee kohta ja kasutatakse kohe järgmisel päeval.

Põhimõtteliselt on ka kompostitee (compost tea) sisuliselt sarnane, olen ka sellest varem kirjutanud.

See kõik muidugi haakub ka kompostiga, aga korraga ei ole lihtsalt aega kõike kirja panna, seega see kompostipostitus (väga lahe sõnamäng) jääb teiseks korraks.