No see eelmise postituse peenrapraavitus oli mitu nädalat tagasi, enne seda, kui mul see endahoidmise mõistus jälle pähe tuli :D . S.t. üle-eelmises postituses kirjutatud oopus tasakaalust on eelmises postituses kirjeldatu tagajärg :), s.t.toimus ka ajaliselt varem. mitte vastupidi.
Ma olen ikka järjest enam seda meelt, et töö võiks olla võimalikult lihtne ja mida enam masinad või muud nutikad lahendused seda saavad me eest ära teha, seda parem. Teatud asjad ju on, mille kohta mõtlen, et selleks, et eluterve püsida ja mitte päris lõdvaks kätte ära minna, tuleb ikka midagi teha… aga no praegu küll veel seda hirmu pole, et liiga vähe teha oleks :D . Nii et igasugu pesumasinad-nõudepesumasinad-kastmissüsteemid ja muu taoline on apsaluutiliselt teretulnud.
Võib ju mõelda, et inime on laisaks läinud ja eluaeg on saanud ja… aga no kesse ikka tahab omal vabal valikul vikatiga muru niita, käsitsi voodipesu pesta või ämbriga vett välja ja solki sisse tassida. pealegi vanasti ei käidud lisaks pingelisel palgatööl... ja keskmine eluiga oli ka kole lühike. Kui elada korteris ja mitte miskit teha pole, siis võib see ju olla värskendav vaheldus, aga minu puhul on see lihtsalt liiga palju tööd ja ma püüan seda kuidagi vähendada. Eks ma olen püüdnud ka oma tööd igat moodi lihtsustada. See paar postitust tagasi näidatud Bosse, kes muru kammib on ju juba 5 või 6 aastat vana ja mind kogu see aeg ustavalt teeninud, siiamaani olen väga rahul :). Võiks muidugi veel igasugu asju olla… see Thela isekallutaja on näiteks päris hea asi ja mõned riistapuud veel … aga eks rahakott seab piirid. Tegelikult ma mõtlen ühe abilise peale küll juba mõnda aega päris tõsiselt, aga pole kindel, kas ma tahan „pensionifondi“ kallale minna…. Ah, eks näis.
Panen veel mõned pildid sest metsaalusest, hunnikutega on tehtud varem ja ilma hunnikuteta täna hommikul aknast. Kaugelt ei saa õnneks aru, kui aukline ja mättane see ikka on :) . Aga loodetavasti aitab niitmine olukorda veidi parandada, erinevalt trimmerdamisest, mida seal varem teha tuli.
ühe kraavi üks ots vaja ka veidi täita.toru sees, et lumesulamise liigvett ära juhtida suurde kraavi.
hih, aastal 2005 oli see koht selline :)
Piltidel paremal tagapool (mitte päris taga) on siis laialiaetud hunnikute ala ehk teisisõnu see uus osa, kus üritame võsast järjekordset pargijupikest teha. Päris tagapool on võsa maha võetud, kuid mingit tasandamist ei ole tehtud (ja osaliselt ilmselt ei tehta ka – kuigi eks näis, kui hulluks see ohakandus seal võsa mahavõtmise tagajärjel muutub). Aga üldiselt on näha, et kogu krunt on lõpuks ometi võsast üsna puhas :) . Peaks otsima mõned varasemad fotod, kust on näha, mis seal enne oli. Ja tagapool krundi piiri muidugi on võsa, pildil päris taga. valged latakad on kilekotid põletatavate kändude peal (et nad märjaks ei sajaks).
seda jubedat põõsast oli meil siin algul ohtralt nagu ka türn- ja paakspuud. need moodustavad kokku täiesti hullumeelse võsa - vähe sellest, et igast juurejupist uue võsu ajab,ka iga mahakukkunud oks võtab juured alla. ja see erkkollase koorega on veel hirmsate okasega ja mürgine. selle juurepusa kiskusin välja ühe kase juurte ümbert (oli vaja 1 kivi välja kaevata).
3 comments:
Kiidusõnad on muidugi väärt asjad, ju Sa neid nii peentest kommentaaridest välja lugeda ei mõistnud :D Aga kui peavangutamine ja Su tervisele kaasatundmine kaalub sirge serva üles, siis kirja läheb ikka see viimane.
See võsa elamisest eemalesaamine on rohkem kui kiidusõnu väärt. Tubli ja arukas ettevõtmine
Eestis kiidab ikka töö tegijat. Mis neil teistel ikka suud mulisemisega kulutada ;)
Nutikad riistad on vägagi teretulnud, sest miks üldse keegi peaks arvama, et elu peabki raske olema. ei pea ju. Ise vahel teeme hulle tükka ja elame oma elu raskeks. Aga ju siis on seda parasjagu jälle vaimule vaja. Sest kui ühest närvesöövast objektist (plaanist, asjast või mis iganes) saab mitte närvesööv vaid rahuldust pakkuv, siis on maru hea ja tegija tunne :)
Post a Comment