Jätkuks eelmisele postitusele - youtube'is on piisavalt videosid neist tõstetud ruutjalapeenardest.
Sel mehel on terve aed sedamoodi korraldatud. Sama aasta hiljem. Väga äge! - ja mis eriti hea idee - mõne kasti saab ülilihtsate vahenditega ju kasvuhooneks e kasvulavaks teha vajadusel, samuti lindude eest võrguga katta.
Veel ja veel
Nädsa, siin samamoodi fibost tehtud. Osad tellistest ka, see meeldib mulle eriti.
Väljanägemine võib ka täiesti ok olla . Selles videos see mulla kobestamise riistapuu mulle väga meeldib - huvitav, kas mõni metallimees saaks sellise suht lihtsalt valmis teha? Ja ntx seesama värvitud laudadest sobib ka peenema maja terrassi lähedale - selles videos on selle square foot gardening-idee autor ise. Siin samuti värvitud kastid.
Üks näide ka seemnete külvamisest.
Ja lõpetuseks - see siin on muidugi eriti markantne näide :)))
Üks blogisissekanne ka lisaks.
Täna kella 6 paiku -3C.
Arhiiv / juuli lõpp 2010 / tööst
7 years ago
17 comments:
Eks neid kõrgpeenraid on kogu aeg kasutatud, nii ruutpesitsi kui ilma, aga nagu ka moemaailmas, tsükliliselt kõrghooaeg vaheldub madalseisuga :)
Ma ka ei saa aru, mis nendes kastides nii uuenduslikku on...meie krundil, kus labidas maasse ei lähe, kasvatati juba mu lapsepõlves asju sihukestes kastides. Köögiviljakasvanduses kahtlemata mõttekas.
Aga see kobestamisriistapuu oli tõesti äge. Kui sa mõne tüübi leiad, kes valmis teeks, anna sõpradele ka teada. Mul oleks veel hädasti heinaharki vaja, mu ennesõjaaegne laguneb kohe ära...
See kobestamise asi on hea kui muld on kerge, talve tihkelt kokkuvajunut annab ikka sellega sorkida. Midagi taolisi oli isegi Lätis (kui ei eksi, siis ostsin Ruhjast) müügil ja minul ei leidnudki kasutamist, aiahargiga saab kiiremini ja sügavamalt, ei väsita ka käsi nii nagu selle riistapuuga.
Aga rehvid mulle ka meeldisid, kuniks venemaal läks lahti nende hõbedaseks värvimise buum :)))
ega keegi pole rääkinudki suurest uuenduslikkusest :).
idee a priori on hea. ja idee tegelikult ei olnud mitte ainult tõstetud e kõrgpeenar, vaid just see ruutviljelus. lisatud oli ka see, mis taimi kui palju sinna ruutu läheb. mina igatahes kavatsen katsetada.
ja üldiselt ma oma blogi selleks tegingi, et oma ideed ja kavatsused kirja panna ;)
Idee ongi hea ja väärib meeldetuletust ja kirjapanekut, noor põlvkond linnamajades kasvanud aiapidajaid, kel pole mingeid kogemusi, ütleb Sinule kindlasti suure-suure tänu.
Ainult vaatasin, et kas need mõõdud, mis ruutpesitsi osadele taimedele vist meie napi päikesevalgusega, natuke vähevõitu, ma mõtlen tomateid, kurke ja kõrvitsaid.
Mina tegel´t peakski kastides kasvatama, tigude pärast, aga kui jälle mõelda, et kui palju materjali, tööd ja kergemat mulda vaja ja kokku võtta kulud, siis minu jaoks on küll praegune vaeva- ja kuludeökonoomsem
njahh, eks ta töömahukam ole. teqatud tingimustel. sest minu aias ntx ei saa teistmoodi üldse midagi kasvatada peale rodo ja mustika.
ja ma siiralt mõtlen, et ntx seesama vanade autokummide kasutamine on suhteliselt odav võimalus neile, kes ei saa tavapeenraid teha. lihtsalt tuleb oma aju kasutada ja otsida võimalusi, kuidas saaks, mitte õigustusi ja ettekäändeid selleks, miks ei saa. see viimane on vahel suisa hämmastav... aga samas on muidugi igaühel õigus oma saatus ise määrata :)
kas arvad, et 1 ruut tomati kohta on vähe? ntx see biolani kasvukott tomatitele on vist veel väiksema ala ja mullakogusega 1 taime jaoks. ja see on ju tehtud soome jaoks - ega seal rohkem päikest pole.
samas lugesin paari inglisekeelset aiafoorumit ka eile ja seal ntx pandi 4 maasikataime ühte ruutu... minu jaoks müstika. samas seal kinnitati, et kui kasvud kogu aeg ära võtta, siis annab palju rohkem saaki kui tavameetod. siiski tundub 4 maasikat 30x30 cm jaoks liig mis liig... aga eks ma võin ju ka proovida.
Aga kas Sa tead ka kui süüdimatult palju kasutavad mõned väetist? Ma oleksin pea pikali kukkunud kui nägin MGladbachis suures ehitus-ja aiakompleksis, kus suur-suur kasvuhoone ka, milles müügiks mõeldud taimi kasvatadakse ja milles võis vabalt vaadata, mis seal tehakse.
Parajasti istutati tomateid amplipottidesse müügiks. Iššand, umbes kantmeetri suurusesse segamiskasti lisati kasvusubstraadile suur kühvlitäis väetisegraanuleid (pidid sulama 3-5 kuud), küsisin siis kaalulist kogust, öeldi, et alla 5 kg! ei panda. Kotike anti ka lahkelt mulle neid tomativäetisegraanuleid, minul piisas sellest 4 aastaks suurde kasvumajja (45 tomatitaime ja kümmekond kurgitaime)
Jaaa, need kaasaegsed väetiste kulunormid on küll haige aju väljamõeldis. Ju see mingi äriidee on. Mõtle kui kallid on väetised ja millise hinna see toodangule lisab. Jääb kangesti mulje, et neis kottides on toimeaineid minimaalselt ja raha küsitakse pigem täiteainete eest. Ja ju need põhupallidele või mineraalvatile on ehk mõeldud.
Ma nägin eelmisel aastal Kanaaridel, kuidas müügiks mõeldud tomateid väetati, iga 7 minuti tagant sahmakas vedelväetist. Vist läks eluks ajaks poetomati isu ära, igatahes siiani pole tagasi tulnud.
Autorehvides olen üritanud lilli kasvatada, aga kiratsesid. Toitu ma selle keemiat täis rehvi sees ei riskiks. Pigem siiski puit või kivi. Nüüdseks olen rehvimajanduse kokku korjanud ja kenasti kahjulike jäätmete kogumispunktile annetanud.
Ah ja uuenduslikkuse koha pealt vist häiris mind see "leiutaja" seal videoklipis...
samas nad seal räägivad biointensiivsest ja ökoloogilisest aiandamisest... hmm. see käis siis väetamise jutu kohta. ühes klipis ju näidati, mis sinna pinnasdeks pandi (1/3 komposti + 1/3 turvast + 1/3 vermikuliiti). ja öeldi, et kui taime ära koristate, siis tuleb enne järgmise seemne külvamist kindlasti komposti panna.
aga ma natsa uurin seda värki veel.
aga luunja kurki kasvtatakse samamoodi - mulda ei ole, taimed on kivivilla sees nööriga lakke seotud, aegapidi lastakse nööri allapoole, kasutu vana vars keerdub maha ja ladva poolt lastakse uusi kurke kasvada. ja automaatsüsteem siis kastab ja lisab iga päev toiteelemente-väetisi.
kas kergkruus on umbes sama toimega nagu vermikuliit?
Vermikuliit on tegelikult küllaltki š..t asi, esiteks on ta veemahtuvus võrdlemisi väike ja teiseks muudab mulla ka tasapisi aluselisemaks. natuke parem on perliit, kookos tahab veel katsetamist, aga mulle siiani tundub neist mõlemast olema etem, seda siis raske savisegu mulla parendamise ja niiskusrežiimi hoidmise mõttes. kergkruus on hoopis miskit muud. Niiskuse hoidmise suhtes ei ole tast tolku ja mullas võib ju olla, aga võib ka mitte olla, kasutan rohkem talviseks "kuivaks multshiks", maasikatel mulla ja sealt tekkivate haiguste-kahjurite "isolaatoriks" jne samal lainel, seda kõige peenemat ka liiva aseainena nt pojengidel.
Aga vot selle kastsüsteemi mahukaim osa ongi, et peab alati mulda vahetama, etem on juba kasutada korruspeenraid rõdukastidega, neid vähemalt kergem tühjendada.
Oh, see tuletaski meelde - kui juba päev halbade uudistega, siis neid halbu ikka mitu. Kui küsisin, kuhu mees mu istikute kasvatamise riiulialusraami pannud, tuli vingerdades vastus, et vist tükeldas talvel ja viis koos muu vanarauaga... Kuramus, ma igal aastal seda (peale eelmise aasta kui taimekastid kasvukasse tünnide otsa panin) kasutanud ja nüüd leidis, et täitsa mittevajalik asi! :(((
gologism - noh, see kõige vängema sõnaga...gism!
nujah, saadki lasta nüüd uue teha :)
Post a Comment