VIHM

Oeh, ei tea, kui palju sadada võib. Tegelikult ega ei tahagi teada. Meite auulis on osad teed suisa vee all. Täna igaks juhuks tõstsin enda maja ümber tehtud drenaažitorustiku (kusjuures ma ei saa ütlemata jätta, et täiesti ise ehitatud!) kaevu kaane pealt, et sinna piiluda. Arvasin, et see vist on peaaegu täis. Aga ennäe, seal vett üsna vähe - täpselt äravoolutoru alla. Seega - töötab korralikult!

Vihm iseenesest on ilus (esimesel pildil paistab ka terrassikasti ots - see, kust lilleherned välja turritavad. Muide, pildid lähevad klikkides suuremaks)





Eriti, kui ta sel moel koos päikesega sajab.



Ja kasu on tast veidi ka. Tarvitseb vaid korra puuriida taha või paar sammu metsa alla jalutada, kui - voila!



Mõni tund hiljem... :)

Tomatid

Mulle hirmsasti maitsevad tomatid. Poes on nad enamasti nagu nad on ja kasvuhoonet meil pole. Veel. Ostsin siis suve algul 3 tomatitaime, mis pidavat sobima avamaal kasvatamiseks ja panin nad terrassile pottidesse. 2 olid (vist) Maike, 1 miski, mille nime ma ei mäleta (aga võibolla oli vene nimi). Nii nad seal terrassil siis suvi otsa olid, tomatid tulid külge ja puha. Üks hakkas lõpuks isegi natuke roosakaks minema. Üks taim oli na viletsavõitu, ainult 3 pisikest tomatihakatist küljes, aga ilmselt on selles ka minu osa, sest see pott kuivas miskipärast kogu aeg ära. Ja tomat teatavasti tahab palju vett.

Kui aga möödunud nädalal seda külma lubati, tõstsin nad tuppa aknalauale.. ja imekiiresti hakkasid kõik punaseks minema :). Täitsa nagu päris.

Orav

See pisike masuuurikas sõi puhtaks kõik meie sarapuud ja nagu seda veel vähe oleks olnud, tikrid takkapihta. Ostsin talle nüüd poest paki arahiispähkleid - on olemas siuksed väikesed puust spetsiaalsed oravasöögimajad (nagu linnusöögimaja umbes), peaks selle hankima ja kusagile lähivaatevälja paigutama.

Šokolaadikook tuli ennist masinast, pool sellest auras kuidagi iseenesest ära :), äkki saab pärast pilte ka. Aga nüüd on väike vihmavahe, ma lähen vaatan, kas saan jupikese müüri veel tehtud.

Tõstetud peenra müür

Nagu olen rääkinud, pidin oma peenrad rajama kõrgpeenardena. Kuna maast väljakaevatud oli paekivi kohapeal võtta, olen peenraäärsed müürid ladunud sellest. Pude ta ju on, aga ehk seguga seotult ei lagune nii ruttu laiali. Erinevatel põhjustel oli kuivmüür välistatud. Peenraserva väliskülge saab vaadata pojengipeenrapostituse juures.

Müür sai siis nii laotud, et otseselt vundamenti ma sinna alla ei teinud ( müüri on päris pikalt), aga miski asja, et ta ei kerkiks ega vajuks, ikka tegin.
Välja nägi see umbes nii:
- kõigepealt kaevasin ca labida laiuselt ja ca 10-15 cm sügavuselt mulla ära. noh, lihtsalt viskasin/koorisin labidaga pealt ära.
- siis täitsin saadud kraavi paeklibu (seda sodi mul siin jagub) ja liivaga (aga oleks võinud ka kruusa v killustikuga. võibolla ka ainult liivaga - mul üks möödunudaastane müürijupp on ainult liiva peal ja pole taga miskit juhtunud)
- siis panin sinna liivasodi peale geotekstiili. selle panin ca 50-60 cm laiuse ribana nii, et üks serv jäi siis müüri alla (selle liiva-paesodi peale) ja ülejäänud osa keerasin pärast müüri ja mulla vahele (noh, et muld ei läheks müüri vahele jne.
- selle geotekstiili peale panin ca 3-5 cm paksuse kihi liiva (et vesi jookseks ära jne)
- liiva peale esimese kihi paekivi ilma seguta - seda seepärast, et kui see maapind seal all peaks tõusma-vajuma, siis ehk liiv puhverdab selle liikumise ära ja müür ei lähe katki
- selle esimese paekihi peale juba segu ja siis teise kihi paasi jne

Trepiastmeteks valisin lihtsalt suuremad paetükid ja nö toestasin kohe tagant mullaga (geotekstiil vahel) .

Ja siis pärast, kui peenra (müüri taga siis, eksole) mullaga täitsin, siis keerasin selle geotekstiili serva mulla ja pae vahele püsti (sisuliselt jäi see geotekstiil sinna nö L-kujuliselt) ja mulla kühveldamisega samaaegselt panin kühvlikesega liiva ka paemüüri ja geotekstiili vahele - noh, et sinna päris õhuvahesid ei jääks ja ebasoovitavad elukad elama ei läheks.

Müüri välisküljele kühveldasin alla serva vastu veidikese peent killustikku ja sealt edasi siis juba kas mulla või muu, sõltuvalt sellest, mis pinnast ma sinna tahan. Seda selleks, et külmuv pinnas poleks otse vastu müüri ega saaks seda liiga lihtsalt lõhkuda.

Mulluse müürijupi põhjal sai selgeks, et vist tuleks sellele müürikesele miski tsemendikiht peale ka tõmmata - nagu müts, noh. muidu vesi läheb kivisse, külmub ja pudiseb sulades katki.

Välja näeb see asi siis lõikes umbestäpselt nii:

KUGELHOPF

Aga et asi ei kisuks väga üksluiseks :) (aina taimed ja taimed), siis näitan oma tuunitud varianti Muhediku Kugelhopfist. Panin vähem suhkrut, võid ja piima ja asendasin osa nisujahu kliide ja mitmeviljajahuga, lisasin rosinaid ja mooniseemneid. Iseenda hea enesetunde ja tervise huvides. Tulemus oli ülimalt maitsev ja ka külastajad (no hea küll, külalised) sõid ja kiitsid.

Täpne retsept oli selline:
rõõsk koor 80 ml
vesi 50 ml
või 100 g
munad 2 tk
sool 1 väike kopsikutäis triiki (teelusikas)
suhkur 3 spl (suur kopsikutäis, triiki)
nisujahu 200 g
mitmeviljajahu 145 g
kuivpärm 1,5 kopsikut
mooniseemneid ja rosinaid

programm 1 (standard) , küpsetusaste medium, päts suur

Puukoolide saak

Umbes nädalajagu päevi tagasi sai käidud mõnes puukoolis. Kuna seekord oli karm eelarve ette kokku lepitud, suutsime sellest kinni pidada. Enam-vähem. Khmm. S.t. ületasime eelarvet ainult 30% :D.

Ostetud sai 5 elupuud, 2 Aurescensi, 2 Aureospicatat ja 1 Wagneri. Pikkust siis 110 - 140 cm. Muide, kui kellelgi peaks olema kavas elupuid soetada, siis nimetatud (ja mõningad veel) on praegu Nurga puukoolis soodsa hinnaga - 250 eek. Lisaks 1 mägi-ebaküpress, vist oli Sungold, 2 roosat põõsasmaranat (Pretty Polly ja teist ei mäleta hetkel) ja Hansaplandist lihtlehine astilbe Sprite ja helmikpööris Marmalade, mida ma olen kevadest peale tahtnud. Enamik tänaseks maha ka istutatud, mõned ilmselt jäävad järgmist aastat ootama. Lihtsalt ei jõua nii palju ja kiiresti, kui tahaks.

Elupuud

Helmikpööris Marmalade.
Eelnevalt olid olemas Strawberry Swirl, Cappuchino ja Purple Petticoats.


Sprite (vabandust, et peab kõvera kaelaga vaatama :)


Põõsasmaranaid ka 2 tk maha istutatud (Hopley's Orange ja Pretty Polly). Jah, ma tahangi, et nad kasvaksid nii kokku, et tunduks, et on 1 põõsas. Ilmselt panen sinna kolmanda ka, hetkel on vaid küsimus, mis värvi.

Ja ühe koha serv hakkabki pikapeale korda saama




Ka esimesed vaarikad ja pamplid said maha istutatud. Vaarikad ajasid lehed ilusti püsti, aga pamplid jäid üsna kurvalt norutama. Vast ikka on neil eluvaim sees, eks kevadel ole näha.

Ja mitte nii ilus, kuid sugugi mitte vähem tähtis - 11 suurt kotitäit komposteerunud hobusesõnnikut. Iseenesest on päris lahe kellelegi öelda, et ma tõin oma auto pagasnikus sõnnikut :)))... siinkohal peaks ma võibolla selgitama, et auto puhtus seestpoolt on üks mu kiikse... ehitamine/aiandamine on seda küll olulisel määral nudinud, kuid mitte päris ära kaotanud. Ühesõnaga, ise kaevasime ja tassisime.. paar kotti on veel järel.

Veel leivast

Minu põhiretsept, mida leivaküpsetusmasinas kasutan, on selline - panen ained kirja lisamise järjekorras (on oluline, et pärm ei satuks kokku vee ega soolaga!)

- 260 ml vett
- näpuotsaga jämedat meresoola (vahel asendal selle mõne ürdisoolaga, aga põhiliselt siiski mitte)
- oliiviõli (MITTE külmpressitud!) - seda ma panen tunde järgi, arvata võib, et ca 2-3 spl. võib asendada võiga.
- 390 g jahu
- 2 spl suhkrut (mõõtekopsiku supilusikatäit)
- 1 + 1/4 tl kuivpärmi (jälle mõõtkopsiku teelusikatäit)

Jahuosa koosneb enamasti
- ca 150-200 g nisujahu (sunnuntai oma)
- ca 50 g kaerakliisid
- ja siis suvaliselt (s.t. kogused on enam-vähem võrdsed, kuid sortiment varieerub) - mitmeviljajahu, speltajahu, rukkijahu, täisteranisujahu. Viimasel ajal olen pannud pooleks mitmeviljajahu ja rukkijahu, aga üksvahe jälle panin speltajahu ja täisteranisujahu. Vahel panen miski koguse kamajahu ka. Üldpõhimõte on, et jahu oleks kokku ca 390 g.

Vahel lisan seemneid - linaseemneid, päevalilleseemneid vmt
Vahel lisan rosinaid, hakitud kuivatatud aprikoose (siis panen vett veidikene - ca 30 ml - rohkem)

Ja viimasel ajal on mu lemmiksai olnud selline, millele olen lisanud ka ca kuhjaga supilusikatäie hakitud ingverijuurt ja teist samapalju hakitud ingverit suhkrusiirupis. Olen ka suhkru asendanud selle ingveri suhkrusiirupiga. Väga hea! Ja ingveriga sobivad ka rosinad kokku... ja linaseemned.

Programm "standard", küpsetusaste "medium" ja olen määranud koguseks suure pätsi, kuigi aineid on väikese pätsi jagu. Enamasti ta kerkibki suure pätsi suuruseks, aga vahel jääb väiksemasse mõõtu.

Siin ongi ingverileib rosinatega, isegi vanemad sõid ja olid rahul :)