Taimed

Rodod lõpetavad õitsemist. Õnneks neid kõige suuremaid pooleteisemeetriseid kitsed ei tahtnud, aga madalamad sõid puhtaks :(.


Sellel oranzhil olid ka imekombel paar õiepunga kogemata alles jäänud... ju nad ei ulatunud oma koledate kollaste hammastega neid õgima..


Hea kohe, kui meeldiv on kasulikuga ühendatud. Murulauk.


Ilus, mis? Minu oma on veel pisike, see siin aga on tõeline kaunitar.




Ja nüüd tuleb need kokkuahnitsetud ca 50 taime maha istutada... ohjeerum... õnneks pole veel sügis :)))

Seemnefirmad

Olen mõne viimase aasta jooksul päris palju erinevate firmade seemneid ostnud (ja osa neist olen muidugi hoopis hiljem kusagilt kastinurgast leidnud :D). Sel kevadel leidsin müügilt Alan Titchmarshi seemneid, mille ostmisel sai määravaks kriteerium "organic" ehk siis mahetoode. Minu jaoks on see oluline ja kui vähegi võimalik, siis lähtun ka oma muus elamises võimalikult looduslähedasest eluviisist. Nõndaks, said siis need ökoloogilised seemned ostetud.. et kasvatamisel ei ole kasutatud sünteetilisi väetisi, putukamürke ega muud. AGA! Mu meeldivaks avastuseks üllatasid need seemned mind hoopis teisiti - nimelt on nendest kasvanud taimed palju suuremad, kiiremad ja paremad kui igasugused muud. Ma olin tõesti üllatunud, sest pigem oleks eeldanud vastupidist. Praeguseks on kogemus eri sorti salatitega (buttercrunch oli eriti hea, veidi magus ja nagu "võine", imehea maitsega), rukolaga, spinati ja redisega. Porgandi, brokkoli ja sibula kohta ei oska veel miskit öelda, eks mõne aja pärast ole näha :)

Sakslaste ja seemnemaailma spinat on pisemad, puisemad ja lähevad rutem õitsema, Organicu Tarpy F1 aga on pehme, mahlane ja noor. Soomlaste redis Rudolf oli pisike, puine ja kibe, Organicu Saxa 2 aga mahe, suur ja mahlane.

Igatahes väga meeldiv kogemus.

Taimehullus

Jaani eel sai lisaks erinevate aedade külastusele (Savisaar, Kähr, Järvselja puukool ja no muidugi mu aastatepikkune lemmik Muhediku juures) kokku ahnitsetud järjekordne laadung taimi... pole päris täpselt üle lugenud, kuid koos Hollandist tellitud hostade ja Poola/Läti puukoolide saagiga on neid seal ca 60-70 ühikut. Kahju, et ei müüda kusagil selliseid "lilleke-istuta-end-ise" taimekomplekte ...

See lodjapuu... seda mul oli lihtsalt vaja! Anny's Magic Gold :)

Lõpuks hakkas ka meite auulis sirel õitsema! Esimest korda. Esimesed 2 õiekobarat :))) Sort Agnes Smith.



Mustikas õitseb meeletult, Lätist ostetud Polaris. Endiselt potis, kuid juba üle poole meetri kõrge.




Helmikpööris Lime Rickey



Helmikpööris Strawberry Swirl. Selle õied on nii ilusad, et ostsin Kähri juurest ühe veel juurde.

Kohad

Juba aastaid tagasi hakkasin "koguma" naljakaid kohanimesid. Kogusin neid muidugi pildistamise teel. Peakski need pildid nüüd üles otsima ja ühte kohta kokku koguma... nii, nagu peaks tegema seda-teist-ja-kolmandatki :))

Kummaliste kohanimede esikolmikusse kuuluvad kahtlemata Litsmetsa ja Karilatsi... ja edasi siis juba igaühe omal valikul isiklike eelistuste alusel... kas Kohatu, Munalaskme, Tulevik, Lemmik, Julga, Kerepäälse või veel midagi muud.

Samas võiksin nad ka siia blogisse salvestada ... või noh, vähemalt üritan viimatistest alustada :D

*Lätlaste jõgi nimega Perse on ka muidugi eestlaste suur lemmik, selle järgi oli veel paar aastat tagasi nimetatud ka üks Riia kohvik - Perses Cafe.

Hädaabikarje gallupiga

Kulge!

Kui on vaja teha kingitus siukstele peenikestele preilidele vanuses 6-10.... ja siis mõtled oma vana ja terviselise peaga, et tore ju värskes õhus olla ja liikuda... ja olla siuke reibas ja dünaamiline ja ergas.. ja ostad neile kingiks (ei hakka naerma!) korvpallirõngas ja kroketimäng... siis kas see teeb umbes sama välja, nagu see mees, kes oma naisele kinkis jõuludeks tulekustuti...

mulle tundus see päris hea idee... aga üks lähikondne hakkas selle peale suure häälega naerma ja teatas, et kui temale oleks siukses vanuses siuksed asjad kingitud, siis oleks ta selle kinkija küll maha kandnud... et sellest hullem oleks ainult flanellöösärk või lillevaas...

mh? siuke ilus punane korvpallirõngas ...

meie igapäevast kooki

Novot, nüüd ongi... seda rabarberikooki on saanud teha peaaegu iga päev. No kui kristalselt aus olla, siis mõni päev on vahele ka jäänud. Ja kui veel ausam olla, siis on see enamasti rabarberi-maasikakook. Aga et kõik ausalt ära rääkida, pean ma alustama sellest, et meil pole praeahju. Aga isu barburikoogi järele oli küll. Isegi vaatamata süümekatele, mida siin keegi käis ja ringi leffitas.... et vaene väike barbur ja tema kaks varrekest ja üldse... :P. Nonii, sai siis meie tagasihoitud barburikoogi isu äravõitmatuks kasvatatud... ja, nagu öeldud, ahju meil pole. Aga leivaküpsetamismasin on. Ja mis peaks takistama koogi küpsetamist selles masinas - ta ju küpsetab! Sedaviisi saigi ühel hilisel õhtutunnil arutletud ja kuna miskit tainast ei olnud ega viitsinud ka tegema hakata, leidsime kapist Juubeli tordi pulbri. Siis natuke leiutamist... ja esimene kook sai hakkama pandud. Tuli täitsa söödav, aga mõningad puudused esinesid. Järgmise korraga sai esmaretsepti veidi tuunitud... kolmas kord veel veidi... ja oligi käes imehea ja imelihtne täitsa enda leiutatud rabarberikoogi retsept! Kook ise, olgu öeldud on hea! Isegi nii hea, et vähemalt üle päeva me teda ikka teeme... tegelikult küll isegi veidi sagedamini :)

Vahelduseks ka üks rosinasai, mis on selline rosinasai, nagu üks rosinasai olema peab. Mitte nii, et üks rosin huikab teist taga. See pole küll enda tehtud. Ja keegi on juba oma pikad ammad sisse ka löönud :) :) :)

Et väga magusaks ei kisuks, siis ka üks imemaitsev ja karge maasika-sibula salat :). Siuke hommikune :)

Kuufaasid jmt

Maria Thuni aiakalender

Valida ülalt pealkirja alt "Siderischer Tierkreis (Maria Thun)" ja vajadusel ka "English Version" ning seejärel vajutada "Aktualisieren"