Aga vähemalt on inimesed püüdnud! Kiiduväärt üritus :)

kõik-kõik on uus septembrikuus

nõnda ses luuletuses ju oli. ja kuigi mu kooliajast on möödas juba rohkem aastaid kui kokku erinevais koolides käidud sai, on 1. september ikka veidi eriline päev.

kiire on olnud ja on. iseenesest on see tore... ainult et mõned asjad on tegemata selle tõttu. eks neid saab muidugi teinekord ka teha... kuigi ma kahtlustan, et hilissügisel enam roose ei vaata ega ploome korja... aga noh, kui nii, siis nii :). ja võibla millaski ikka jõuab ka.. kuigi nüüd nad sunnikud lubavad vihma ka... kõnniteekive saab muidugi vihmaga ka panna..

...

Teele, teele, kurekesed,
üle metsa maa,
ikka-ikka lõuna poole,
kus Egiptimaa...

nõnda laulis kunagi ikka mu vanaema. õieti küll vanavanaema. kured kogunevad parvedesse. juba. kuigi on veel soe. ja nende hääl on hakanud veidi nukraks tegema, nagu sügiseti ikka... huvitav, suvel on see hääl ju sama, aga siis see nii ei mõju. aga üle need parved juba lendavad ja metsatuka taga heinamaal nad kogunevad. kluugutamine kajab päris sageli...

ka rästikute ränne on alanud, viimastel päevadel neid päris mitu nähtud. oma õues õnneks ainult ühte. eks nad hakkavad vaikselt talvitumiskohtadesse liikuma. eelmisel aastal algas see ca kuu hiljem.

ja oravasuli käib pähkliraksus. ise igavene ilus. selline tumepunakasoranzh, mustja sabaga. sibab aga jälle ja jälle sarapuu otsa, sebib sealt endale kobara suhu ja kähku puu otsast alla. jookseb veidi eemale, seal siis kas pistab need pähklid nahka või vaatab niisama ringi ja jookseb edasi. pähkleid peidetakse puu juurde sambla alla ja naabri puukuuri.

valgus on juba sügisene. hommikused udud on teistmoodi. aga väljas on siiski veel nii soe ja suvine...

Buhkkepäev buhkuses

täna on puhkepäev. ma olen ainult natuke põrandakive tassinud ja neid küürinud. umbes paarkümmend kümnekilost kiviplaati ei ole ju väga suur töö..... ja jupikese pliidiäärset pottkivist müüri ladunud.... vääääähekene...

keegi peaks muru niitma ja rohima, aga igatahes paistavad õitsvad roosid seni veel välja, seega väga kiirustama ei peagi..

jasmiin on snowbelle.

Oeh

Buhkus tundub olevat veel natuke hullem kui see begoonia oligi... tunne on selline, nagu oleks mõned korrad pesukuivatusrullide (olid vanasti sellised, kutsuti vist kalandriks) vahelt läbi käinud. Ja aru ma ei saa, mida te nutate selle vihma üle... istuge toas ja muudkui krohvige-plaatige-müürige-krohvige-plaatige... oeh. Kogu elamine näeb välja jube... kraanikauss on elutoas, praeahi ja kohvikann ka.... keset kööki on korvitornid ja muu kola majapidamisruumist... esik ja trepp on täis krohvikotte, plaadikarpe, pahtliämbreid... külmkapi peal on väga mugav hoida tööriistu, alates relakast ja lõpetades haamriga.. wc-s on krohvimislabidad, pintslid ja ämbrid.. kõik kohad on täis pahtlit ja muid nilbusi... õnneks pääsesin ma seekord lagede pahteldamisest, selleks oli palgatud abimees. Homme peaks jälle vuukima ja krohvima....

Tegelt oli väljas enamuse sellest ajast peris kena ilm. Miski üks päev vist sadas sellist valget vett alla, et vihmaveetorud ei jõudnud seda vastu võtta ja rennid ajasid kohinal üle ääre. Seejärel jälle kuiv ja täna siis hakkas pealelõunal jälle sadama...õnneks said enne selle vihmasaju algust ka roosid täna hommikul lõpuks ära istutatud.

Roosikuninganna Aspirin... ainult natuke mudane


Goldelse

Hosta Gipsy Rose


Taevassinine lauk - mulle hirmsasti meeldib


Mhdk&hbmk, teie Pink Robusta ootab teid. Koos selle... mistaniminüüdligi'ga :)




Jasmiini nime lähen vaatan homme.

Natike vihma



Aga eelmisel laupäeval oli küll imeline (loe: kuum ja päikeseline) ilm. Me roosa vesiroos tegi esimese õie lahti. Käisin seda siis krohvimise vahepeal imetlemas ja pildistamas. Olin juba tükk aega juba teist vahtinud, kui järsku märkasin ta taga midagi enam mitte nii meeldivat... üks nastik oli otsustanud tiiki pikutama tulla. Brrrrr. Majahoidja võttis vesiroosivanni, nagu üks tegelane seepeale ütles.... õõõõõ


NÕRGANÄRVILISED, ÄRGE EDASI VAADAKE!

Begoonia...

.. on kompleksne buhkuse-eelne seisund, mida iseloomustab BuhkusEootus ja räige töörabamisega kaasnev aGOONIA...

ühesõnaga, viimased pingutused enne puhkust....

... mis suures osas peaks koosnema ehitustöödest :)))). ja muidugi ohjeldamatust maasikasöömisest, mida me juba viimased paar nädalat harrastanud oleme :)

see-eest on jasmiin oma täies õieilus... mis siis, et ta ise veel üsna pisike on. lõhnab ka ja päris tugevalt.

Aspirin

Hehee! Hansaplandi roosikuninganna 2009 on valitud.

Trumm kõlgutab rahulolevalt jalgu ja imetleb oma Aspirini :)