Õppetund nr 1:
Preester pakkus nunnale küüti. Nunn astus autosse ja ristas oma jalad, lastes oma rüül paljastada ühe sääre. Preester põhjustas napilt liiklusõnnetuse. Auto üle kontrolli saanud, libistas ta õrnalt oma käe nunna jalale. Nunn ütles: „Isa, mäletate psalmi 129?“ Preester eemaldas oma käe, kuid käiku vahetades pani käe uuesti jalale. Nunn ütles uuesti: „Isa, kas te tõesti ei mäleta psalmi 129?” Preester vabandas ning ütles: „Vabandust, õde, kuid iha on raske kontrollida.“ Jõudes nunnakloostrisse, ohkas nunn raskelt ja läks oma teed. Preester kiirustas kirikusse jõudes otsima psalmi 129, mis ütles: „Jätka ja otsi kõrgemalt, küll leiad õnnistust.“
Loo moraal: Kui sa ei ole oma tööasjades korralikult informeeritud, võid sa maha magada suure võimaluse.
Õppetund nr.2:
Müügiesindaja, administratsiooniametnik ja juhataja jalutavad lõunale ja leiavad antiikse õlilambi. Nad hõõruvad seda ja Džinn tuleb välja. Džinn ütleb: „Igaüks võib esitada ühe oma soovi, mille ma täidan.“ „Mina esimesena! Mina esimesena!“ ütleb administratsiooniametnik. „Ma tahan olla Bahama saarel, sõita kiirpaadiga ja olla ilma ühegi mureta enda elus.“ Pahh! Ja ta kaob. „Mina järgmisena! Mina järgmisena!“ ütleb müügiesindaja, „Ma tahan olla Havail, lõõgastuda rannal oma isikliku massööriga, lõputu hulga Piňa Coladaga ja oma armastatuga.“ Pahh! Ka tema kaob. „Hea küll, nüüd on sinu kord“ ütleb Džinn juhatajale. Juhataja ütleb: „Ma tahan neid kahte lõunaks tagasi kontorisse.“
Loo moraal: Alati lase oma ülemusel esimesena rääkida.
Õppetund nr. 3
Kotkas istus puul, puhkas ja ei teinud mitte midagi. Väike jänes nägi kotkast ja küsis temalt: „Kas ma tohiks ka istuda sinu kombel ja mitte midagi teha?“ Kotkas vastas: „Muidugi, miks mitte.“ Jänes istus puu alla maha ja jäi samuti puhkama. Järsku ilmus välja rebane, hüppas jänesele kallale ja sõi ta ära.
Loo moraal: Et istuda ja passida, tehes mitte midagi, pead sa istuma väga kõrgel kohal.
Õppetund nr. 4
Kalkun lobises pulliga. „Ma tahaksin olla võimeline pääsema sinna puu otsa,“ ohkas kalkun, „kuid mul pole selleks jõudu.“ „Hea küll, aga näksi minu pabulaid“ vastas pull, „need toidavad sind selleks piisavalt“ Kalkun nokkis tüki sõnnikut ja leidis selle olevat piisavalt toitev, et lennata kõige madalama oksani. Järgmisel päeval, pärast sõnniku söömist, jõudis ta kõrgema oksani. Lõpuks, pärast neljandat päeva, jõudis kalkun uhkelt puu tippu välja. Seal märkas teda farmer, kes ta maha lasi.
Loo moraal: Kõnts võib sind ju tippu aidata, kuid see ei hoia sind seal kaua..
Õppetund nr. 5
Väike lind lendas talveks lõunasse. Ilm oli linnu jaoks liialt külm ja nõrkedes külmast, kukkus ta alla suurele väljale. Linnust kõndis mööda lehm ja täpselt tema kohal otsustas ennast kergendada. Lamades sõnnikuhunniku all, taipas väike lind, kui soe tal seal oli. Sõnnik oli nii soe, et see soojendas ta täiesti üles! Ta lamas seal sooja ja õnnelikuna ning hakkas lõpuks õnnest laulma. Mööduv kass kuulis lindu ja hiilis asja uurima. Heli järgi liikudes avastas kass linnu sõnnikuhunniku alt, tõmbas ta sealt välja ja sõi ära.
Loo moraalid:
1) Mitte kõik, kes su sõnnikuga üle valavad, ei ole su vaenlased.
2) Mitte kõik, kes su kõntsa seest välja tirivad, ei ole su sõbrad.
3) Ja kui sa oled sügaval sita sees (in a deep shit), on parem hoida oma suu kinni!
