porru ja torm

täna oli küll kohhhhhhutavalt pingeline tööpäev (lõpetasin kell 22), kuid siiski jõudsin porru külvata (thuni järgi külviaja lehepäev)

ja selles potis, kuhu ma kogemata külvasin lisaks porgandile ka basiiliku, on mõlemad tärganud. ilus rohelilla kirju vaip :D

torm on selline, et puhus elupuude ümbert aiavõrgust keeratud torud minema, varjutuskangast rääkimata. lõõtsutab siiani nagu segane, metsaalune on oksi täis.

+5C, päike

rohelise söömisest - "vedel salat" :)

kui keegi ei suuda/taha salateid/idusid/muud väga vajalikku rohelist süüa, on selleks alati palju lihtsam ja kindlasti paljudele ka maitsvam variant - tehke oma rohelisest smuuti koos sobiva lisandiga, mis maitse meeldivamaks teeb. sest tegelikult peaks rohelist iga päev ohtralt söögiks tarvitama, et terve püsida.

see onu siin sai hiljuti 60 ja on füüsiliselt imeheas vormis (olen tema trennitegemise videosid vahel vaadanud)

http://www.youtube.com/watch?v=aoXUHgI_cSY&feature=feedu

selletüübilisi smuutisid/mahlu olen ise ka teinud, kuid suvel, siis kui rohelist piisavalt käes on.

idadamisest vol 3 (v 4, tont seda mäletab)

talv otsa on siin meite auulis käinud kõva idandamine ja võrsete kasvatamine. munguba, alfalfa (e sinilutsern), punane ristik, sinep idudeks ja brokkoli, herned ja vahel päevalilled võrseteks. nisuvõrsed ka.

üks kokkuvõtlik artikkel erinevatest idudest:
http://aedjakodu.tarbija24.ee/?id=377994

Talvisel ajal kesiselt saadaolevaid vitamiine ja mineraale saab ammutada idudest, ennetamaks kevadväsimust ning saamaks energiat. Idud sisaldavad rikkalikult kiudaineid ja vitamiine.

Seeme on endasse kogunud kõik, et kasvatada uus taim. Nad tunduvad iseenesest väikesed ja kuivad, kuid tegelikult sisaldavad need nii palju energiat.

Päevalill

Natuke vähemtuntud kultuur idandamiseks, kuid väga väärtuslik tänu erinevatele vitamiinidele ja laiale aminohapete sisaldusele. Idandid maitsva õli/pähkli maitsega ja sobivad kasutamiseks salatites ja söögitegemisel.

Lutsern

Kutsutud ka idandite kuningaks, eeskätt suure proteiini, karotiini ja laia vitamiinide sisalduse tõttu. Sisaldab C, D, K, E ja B12 vitamiine. Noortel idanditel on pehme maitse, enim kasutatakse neid toidu dekoreerimisel liha-kala praadide juures ja salatites. Lutserni kasutatakse väga meelsasti võileibades juustu – muna või tomatiga.

Basiilik

Meeldiv lõhn ja maitse on väga tuntud , lisaks on basiilik enim kasutatud maitsetaim Vahemeremaade köögis. Noored idandid annavad väga värske maitse pastaroogadele just enne serveerimist, samuti saab idandeid kasutada oma pestokaste tegemisel.

Rukola

Noortel lehtedel on väga meeldiv maitse, veidi pähkline ja õrnalt piprase lisandiga. Rukola lehti saab hästi kasutada singi, juustude, suitsu lõhe ja erinevate salatite juures. Hästi kasutatav toitude dekoreerimisel. Rukola sisaldab vitamiine A ja C ning rauda.

Kress-salat

Laialt kasutatav nii lehtede kui võrsete söömiseks. Kress salat sisaldab sinepiõli, mis annab talle meeldivalt vürtsika kõrvalmaitse. Kasutatakse salatites, lõhe ja teiste kalatoitude juures ning suuremal hulgal kartulisalati juures koos sidruniga. Sisaldab hulgaliselt vitamiine A, B, C, ja mineraale.

Munguba

Aegade algusest enim kasutatav võrsekultuur Hiina ja Aasia köögis. Sisaldades rikkalikult vitamiine ja omades värsket krõmpsu maitset on munguba parim valik panni-ahju roogadele. Sobiv salatitesse ja serveerimis eelse lisandina suppidesse.

Spargelkapsas ehk brokkoli

Sarnaselt spargelkapsaga on ka idandeid soovitav kasutada südamehaiguste ja veresoonkonna haiguste ennetamiseks. Spargelkapsa võrsed sisaldavad sulforafaani, mis aktiviseerib immuunsüsteemi ja lülitab sisse arterites kaitseproteiinid võitluses vähkkasvajaga. Umbes 30 grammis spargelkapsas võrsetes on 50 korda enam sulforafaani kui spargelkapsas endas. Süües korra nädalas spargelkapsa võrseid väheneb oht haigestuda vähki märgatavalt. Võrsetel on ka meeldiv, pehme maitse ning neid saab kasutada toitude dekoreerimisel. Kasutatav kastmetes ja püreesuppides lisandina.

Sinep

Äratuntavalt eriline vürtsikas sinepimaitse on iseloomulik ka sinepivõrsetele. Võrseid on hea kasutada juustu, singi, peekoni võileibade juures. Lisades võrseid kartulipüreele, annavad nad toidule meeldiva lisamaitse. Kasutatakse ka suppide juures. Võrsed sisaldavad rohkelt kaltsiumi, rauda, ja vitamiine A, B1, B2 ja C.

Hernes

Hernevõrsete maitse on sarnane värskelt korjatud hernestele. Eriti meeldib maitse lastele, lisaks on neid hea kasutada toitude kaunistamise juures. Sobiv lisand kalatoitudele, ka lihatoitudele, ahjupanni roogadele, salatitele ja suppidele.

Redis «Daikon»

Nimetus Daikon viitab Jaapani päritolule ning seemned ongi toodetud võrseteks kasvatamiseks. Seda redist ei soovita kasvatada haruliste juurte tõttu nn tavaliseks rediseks. Võrsete on aga külluslikult vitamiine A, B1, B2, C ning mineraale ja kaltsiumit. Värske, kerge ja kergelt vürtsikas maitse teeb võrsed meeldivaks lisandiks väga erinevatele toitudele.

kapsa kasvatamisest

erinevatest kohtadest kokku kopitud õpetusi:

theodora: 2008-06-11 09:48:01

kas keegi teab,millal tuleb kapsataimedele katteloor peale panna,et vältida kapsaliblikate munemist,kas kohe peale istutamist või on selleks mingi kindel periood ja millal ära või võtta?

lehevaksik: 2008-06-11 18:02:14

katteloori võib kohe peale külvamist peale panna- kiirendab tärkamist ja üldse kasvamist. Samuti võib loori panna ka kohe peale istutamist. Ise kasvatan taimed ette kasvuhoones ja peale taimede istutamist avamaale asetan loori taimedele peale. sellega väldin maakirpude ja teiste kahjurite rünnakuid. Loori all olen neid hoidnud juuni lõpuni. Sellest hoolimata on suur-kapsaliblika röövikud ikka mõnel aastal kapsastel söömas. Siis olen nad lihtsalt ära korjanud ja hävitanud.

kylli: 2009-04-20 11:06:33

Kas kapsataimede ettekasvatamisel on mingeid erilisi nippe mida peaks arvesse võtma. Mure selline:seeme idanes kenasti, enne kui jõudsin pikeerima hakata muutusid taimekesed kuidagi kahvatuks, siis hakkasid idulehed närtsima ja lõpuks taim närtsis, sama lugu tundus tekkivat ka lehtkapsaga, jõudsin pikeerida , aga taimi päästa ei õnnestunud. Arvasin et kehva muld, sest muude taimedega oli ka jamasid . Nüüd uus muld, uus külv , peakapsas jälle kahvatuks tõmmanud pikeerisin kiiresti. Ühes vanas artiklis kirjutas kogemustega kasvataja, et varase kapsa taimi kasvatab soojas kasvuhoones hilist , aga õues mitmekordse katteloori all , kuna neil pidavat kasvuhoones liig palav olema. Ehk on ka aknalaual kevadpäikeses liiga palav , kas kinnine kütteta rõdu oleks parem???

sipsu: 2009-04-20 21:07:51

Mina olen aastaid oma kapsataimed kõik kütteta kasvuhoones kasvatanud nii varase- kui ka lillkapsataimed ja pole neile külm liiga teinud.Üleeile oli hommikul -6 ja ei ole midagi juhtunud.Mina neid ei pikeeri vaid külvan kohe seenme sobivate vahedega ja kui nii suured siis otse sealt põllule istutan.Ma kaldun küll arvama et see rõdu variant ei ole paha ega seal siis öösel ikka nii külmaks ka ei lähe.Aga ega sa muidu teada saa kui tee proovi kaotada pole ju midagi. Edu!

kylli: 2009-04-20 21:31:12

Tänud! Tõstsingi juba päeval taimed rõdule, lisaks kapsale mõned veel.Tomati, lillherne , peiulille. Seal selline +10 temp öösel. Leidsin ka eelmisel aastal väljaprinditud kapsakasvatusjutu ja seal kirjapandu kinnitas ka minu kahtlusi. Ehk jäävad seekord ellu.

theodora: 2009-04-27 08:45:35

hea,et see teema üles tõsteti,mul ka kasvasid eelmisel aastal toas aknalaual taimed ja kõik hukkusid,nad olid lihtsalt peenikesed välja veninud niidid.Pärast ostsin turult taimed.Nüüd panin ka külma kasvuhoonesse ja taimed on ilusad ja isegi idanesid kiiremini.Ööseks oleks katteloori peale pannud.

kivikilbik: 2009-05-05 11:17:01

kui kapsataimi istutada avamaale ,kas peab juurt natukene ka lühemaks näpistama või ei

KollaneTulp: 2009-05-25 13:43:52

kui suure vahega kapsad istutada? on 2 varajase kapsa taime, 2 lillkapsast ja 2 hilist. kas 30 cm on piisav vahe?

Tulip: 2009-05-25 14:35:39

jah,30cm on paras vahe.Juuri ära mitte vähemaks näpista ja istuta esimeste pärislehteni mulda ja kasta istutusauku ja pärast ka.Puutuhka võid ka ümber taime panna,et kirbud kohe nahka ei pistaks.

ettekasvatamisest-külvamisest

artikkel seemnemaailmast
http://seemnemaailm.ee/articles/index.php?GID=83

Õigesti ettekasvatatud taimed juurviljakasvataja edu pant.
Ettekasvatamise eesmärgid on ilmselged. Ettekasvatamise teel saab pikendada
vegetatsiooni perioodi, saada varajasemat ja kõrgemat saaki. Mõningaid
soojalembeseid juurvilju mõnedes regioonides saab kultiveerida ainult
ettekasvatamise teel. Peale selle, taimede ettekasvatamisega saab viljelda
väärtuslikke sorte ja hübriide, millede seemnete hulk on väike. Seemnete
idanevus kasvuhoones ja avamaal on reeglina 30-50% madalam, kui kodustes
tingimustes ja ebasoodsates tingimustes võivad nad üldse mitte idaneda.
Sellepärast tekibki aednikel vajadus taimede ettekasvatamiseks. Peaaegu kõik
aednikud kasvatavad taimi ise, kuigi korterid ei ole selleks sugugi
kohandatud. Reeglina kasvatatakse korteris taimi ette aknalaudadel ja juba
see tekitab probleeme: külm aken ühelt poolt ja radiaatorite soojus teiselt
pooolt, valguse vähesus lühikese valguspäeva ajal võrreldes avamaaga,
piiratud pind suure vajaduse rahuldamiseks taimede järele. Kõiki neid puudusi saab osaliselt kõrvaldada. Aknad tuleb
tihendada tuuletõmbe vältimiseks. Radiaatoritele tuleb asetada kas vineer,
papp või midagi muud, et kaitsta taimi üles tõusvate soojaõhu voolude eest.
Aknalauda võib suurendada. Kõige raskem on rahuldada taimede valgusvajadust.
Võib muidugi panna lisavalgusti päevavalguslambi näol, mis on hõõglambist
ökonoomsem, ja lülitada see sisse 2-3 tunniks peale päikeseloojangut. Kuid
selline konstruktsioon on korteri jaoks liiga kogukas. Sellepärast ei tasu
kiirustada taimede ettekasvatamisega, vaid tasub oodata päeva pikenemist.
Eriti käib see kapsa ning seejärel pipra ja tomatite kohta. Kui valgust ei
ole piisavalt, siis taimed venivad välja, on peenikesed ja nõrgad. Päeva
pikkus muutub piisavaks tavaliselt märtsi teisest poolest, selleks ajaks
suureneb ka päikesepaisteliste päevade arv. Kui korteri akendesse paistab
selge ilmaga otsene päike vähem kui 4 tundi, siis on taimede ettekasvatamine
riskantne. Kvaliteetseid taimi ei õnnestu ettekasvatada ja saaki tuleb kujundada
keskpärastest taimedest.

Mulla ettevalmistamine

Mullasegu koostis sõltub kultuurist. Suuremale osale kultuuridest (kapsad,
tomatid, piprad, baklažaanid, kurgid, arbuusid, sibul) sobib järgmise
koostisega muld: mulda - 25-30%, turvast või kõdu - 30-50%, liiva - 25-30%.
Kapsale võib liiva osa suurendada kuni 40%-ni. Tomatid on mullasegu suhtes
vähemnõudlikud - mulla osa võib olla kuni 70% ja kasvatamine isegi puhtas
mullas võib olla edukas. Häid tulemusi annab kõigi kultuuride kasvatamine
segus, mis koosneb 40% saepurust ja 60% turbast, sel juhul on vaja lisada
tuhka või fosfor- ja kaaliumväetisi. Näiteks, 10 l segule lisatakse 80 g
superfosfaati, 30 g kustutatud pulberlupja, 15 g kaaliumsulfaati ja 15 g
ammooniumsalpeetrit. Kõigil juhtudel, enne seemnete külvamist, lisatakse
ämbri segu kohta 10 g trihodermiini.
Taimede ettekasvatamise ajal muld topsides tiheneb. Selle vältimiseks
kasutataksegi kobestina saepuru. Taimede ettekasvatamiseks võib kasutada ka
poest ostetud mullasegu.

Milles ja kuidas ettekasvatada taimi

On mitu taimede ettekasvatamise võimalust: turbapottides, topsides,
pakendites, spetsiaalsetel tablettidel, kastides, kassettides jne. Taimi
võib kasvatada pikeerides ja pikeerimata. Pikeerimine on taimede
ümberistutamise ühest mahutist teise kasvu ajal.
Taimede kasvatamisel pikeerimisega külvatakse seemned alguses alustele või
kastidesse. Mulla kiht neis on 2-3 cm. Muld peab olema kergelt niiske.
Seemned laotatakse hoolikalt mulla pinnale 1,5-2 cm kaugusele üksteisest ja
süvistatakse 1-1,5 cm sügavusele kerge sõrmevajutusega. Seemned seejuures
märguvad ja satuvad omapärasesse asemesse. Seejärel kaetakse seemned 0,5-1
cm paksuselt mullaga, tihendatakse kergelt peoga ja kastetakse nii, et vesi
ei uhuks seemneid välja. Teatud vanuses taimed pikeeritakse. Mahutid
ümberistutamiseks valitakse lähtudes konkreetsetest tingimustest.
Parim variant on kasutada turbapotte. Neid saab osta poest. Kuid võib
kasutada ka piimatoodete plasttopse, polüetüleenpakendeid jne. Nende põhja
on soovitav teha väike auguke. Topse võib kleepida paberist, kokkukeeratud
polüetüleenkilest. Peale pikeerimist tuleb topse või kaste hoida varjus 2
ööpäeva, sest heleda valguse käes võivad taimed närbuda.

Taimede pikeerimine

Pikeerimine on taimede ümberistutamine kasvu ajal ühest mahutist teise.
Pikeerimine on väga tähtis toiming. Seda kasutatakse selleks, et kindlustada
taimedele küllaldane pind toitumiseks ja harjutada taimi ümberistutamisteks.
Kui on seemneid ja tähendab ka taimi palju, siis pikeeritakse ainult
tugevamad taimed.
Kaks tundi enne ümberistutamist tuleb kasta taimi sooja veega, selleks, et
taimed tuleks kergemini ja vigastusteta mullast välja. Varakult
ettevalmistatud mahutitesse tehakse pulgaga süvend. Pikkeerimisel võetakse
taimed ettevaatlikult mullast välja, kärbitakse juuri kolmandiku võrra ja
istutatakse topsi, pakendisse või kasti. Juuri kärbitakse selleks, et
edaspidi areneks rohkesti narmasjuuri. See soodustab taime kasvamist topsis
ja eriti avamaal. Peale istutamist mulda kergelt tihendatakse.
Piprad ja tomatid istutatakse samale sügavusele, kus nad kasvasid enne.
Pipar talub eriti halvasti sügavamale istutamist.

Taimede karastamine

Ettekasvatatud taimi on soovitav enne avamaale istutamist karastada.
Istutamine, reeglina, toimub siis, kui ilm ei ole veel küllaldaselt soe ja
sel juhul võivad karastamata taimed hukkuda. Karastama hakatakse taimi
kaks-kolm nädalat enne istutamist. Algul asetatakse taimed rõdule ainult
päevasel ajal, kuid nädal enne istutamist jäetakse nad sinna püsivalt, kuid
tingimusel, et ei ole järske jahenemisi. Kui sobiv ilm istutamiseks viibib,
kuid taimed kasvavad juba üle, siis kasutatakse temperatuuri alandamist
taimede kasvu pidurdamiseks. Kui taimede kasvu alguses on vähe valgust, siis
samuti alandatakse temperatuuri. Sel juhul taimed ei veni välja ja on
tugevamad. Eriti efektiivne on see meetod kapsa puhul.

Taimede kasvu aeglustamise viise

Tihti tekib olukord, kus taimed kasvavad välja vale istutustähtaja
planeerimise või kehva ilma tõttu. Taimede kasvu pidurdamiseks kasutatkse
järgmisi võtteid: juurte kärpimine 5-7 cm sügavusel 8-10 päeva enne
istutamist, kastmise ärajätmine, temperatuuri alandamine. Juurte kärpimne
soodustab juurte arengut mulla ülemistes kihtides, mis soodustab mullapalli
tihenemist ja parandab taimede juurdumist ümberistutamisel.
Kastmise ärajätmine - kõige lihtsam - ei tähenda praktikas muidugi
kastmise täielikku lõpetamist, vaid ainult veehulga ja kastmise sageduse
vähendamist. Peab olema tähelepanelik, et mitte lasta mullal täielikult läbi
kuivada, eriti, kui taimed on päikesepoolsel aknalaual. Sellistes
tingimustes võib taim närtsida päevaga. Temperatuuri alandamine on
efektiivne mitte ainul kasvu aeglustamiseks, vaid ka taimede karastamiseks.

Taimede istutamine avamaale

Kui taimed on ettekasvatatud topsides, siis ei ole vaja teha erilisi
etevalmistusi istutamiseks. Taimed peavad olema mõõdukalt kastetud, et
mullapall oleks tihedam ja ei pudeneks laiali. Kui taimed on ettekasvatatud
kastides, siis on ülesanne keerulisem. Enne taimede väljavõtmist mullast
tuleb muld hästi läbi kasta. Taimed võetakse välja tingimata mullapalliga ja
asetatakse sobivasse nõusse. Juuri võib töödelda spetsiaalsete
juurdumisstimulaatoritega. Vahe taimede väljavõtmise ja istutamise vahel ei
tohi olla pikk.
Istutada on soovitav sombuse ilmaga või õhtul. Lühikese valguspäevaga
harjunud taimed ei kohane kohe ereda päikesega. Muld peab enne istutamist
olema hästi haritud ja kastetud. Read peavad olema sirged ja taimed asetsema
ridades võrdsete vahedega.
Topsides ettekasvatatud taimed juurduvad hästi. Kui kasutati plastist,
polüetüleenist või muid topse, siis taim koos mullaga võetakse topsist
hoolikalt välja ja asetatkse varem ettevalmistatud süvendisse. Kui kasutati
turbapotte, siis taimed istutatakse koos potiga. Kohe peale istutamist taimi
kastetakse rohkelt, muld taime ümber multšitakse turbaga, kõduga või kuiva
mullaga. Sellistes tingimustes taime juurestik taastub kiiresti ja muld
säilitab kauem niiskuse. Varakevadise istutamise ajal, kui muld on
küllastunud niiskusest, ei ole taimi peale istutamist vaja kasta.

Taimede ettekasvatamine avamaal

Osadel kultuuridel, eriti hilise valmimisega, võib taimi ettekasvatada
avamaal. Selleks kaevatakse kraavike sügavusega 20-30 cm, sinna külvatakse
tihedalt seemned (seemnete vahe 2-4 cm, sügavus 1cm). Seejärel muld
tambitakse kergelt kinni, multšitakse turbaga, kuivade lehtedega või
liivaga, kastetakse korralikult ja kaetakse klaasiga või mingi muu
läbipaistva materjaliga. Peale tõusmete ilmumist rohitakse ja eemaldatakse
kattematerjal (vajadusel kaetakse taimed sellega uuesti). Püsikohale
istutatakse siis, kui taimel on formeerunud 3-4 lehte. Ümberistutamiseks on
hea valida sombune päev. Väljaistutamise tehnika on sama, mis kodus
kasvatatud "mittetopsi" meetodil taimedel. Sellise meetodiga võib
kasvatada kõiki kapsaliike.

külvidest

osad paprikad-tomatid tärganud, teised mitte.

tomatitest on kiireimad need 100's and 1000's (sajad ja tuhanded, kirssamplitomat). tärganud on taimed, mille seemned külvasin 17. märtsil, s.t. vähem kui nädal tagasi. paar yellow pear (pisike kollane) sordist on ka tärganud. ja niisama mulda torgatud arbuusiseemneist on 3 tükki ninad välja ajanud...(külvatud ka 17. märtsil e thuni külvikalendri järgi väga õigel päeval - 18. märts oli ka viljapäev.)

mirjam kirjutas tomatite kasvatamise kohta

Mirjam kusagile millalgi kirjutas tomaatikute kohta sedasi:

Suurt kunsti nende tomatitega pole, vaja ainult teada, kas nad lõpetavad ise kasvu, jäädes madalaks, siis oleks hea peavarrele lisaks veel 2-3 alumist kasvu alles jätta ja kõik teised lihtsalt ära murda. Keskmise kõrgusega tavaliselt lõpetab kasvu 3-5 õiekobara järel, olen nendel kõik kasvud ära näpsanud (vahel jätan 1 kõige alumise kasvu alles, sellele muldan mulla hiljem kõrgemaks, et ka ise juuri lisaks kasvataks nii nagu ka vahel nendel, kes kasvu ei lõpeta). Kasvu mittelõpetajatel näpsan ladva peale 5-7 õiekobarat.

Tomatil ei või kasve lõigata, peab murdma (nad haprad ja näpsata neid ära väga lihtne), et kui ongi mõnel taimel mingi haigus, mida veel märgata ei ole, ka lõikeriistaga teistele edasi ei annaks.



Kui juba kobaratel ka viljad hakkavad moodustuma, siis ka alumisi lehti vähemaks võtta, nii nädalase-paari intervalliga, et kui viljakobaral hakkab tomat värvi võtma oleks kobarast allapoole vars lehevaba. Nii saavad tomatid rohkem valgust ja valmivad kiiremini ning on maitsvamad.

Potis on ühtpidi hea kasvatada - saab paremini hoida seda tomatile head kliimat - "jalad niisked, kere kuival", aga jälle oht - vähe toitaineid, peab andma natuke kindlasti lisa.


---

Toatomat on madala kasvuga, kompaktne ja varajane ning talub valgusepuudust (kasvavad aknalaual ka hästi). Meeldib väga Florida Petite, sel aastal ei saanud, on Varto, see kõrgem ja tuleb kasve vähendada, maitselt ka mitte nii hea kui eelmine. Amplitomatit parem kasvatada õuevalgusega, toas (ilma lisavalguseta) tükivad väljavenima ja tomatid ei värvu ka eriti kiiresti, aga võib ikka praegu (märtsi algus) külvata, neid hea ju rõdule panna.

---
Muhediku õpetuse järgi teen sedasi:
tomatit potist maha istutades istutada kõvasti sügavamale kui ta algul potis oli. kogu varreosale tekivad juured ja taim saab tugevam

Mirjam täiendas Muhediku õpetust sedasi :) :

Natuke täiendaks Muhediku juttu sellest sügavamale istutamisest - osa sorte kasvatab esimese õiekobara juba 3-4 lehe vahele (madalatel varajastel sortidel), neid ära sügavamale istuta, esimese kobara tomatid kasvad siis vastu maad.

Lisada võid veel (see puudutab väetamist) tomatitele kõik kala ja liha mahlad ja pesuvee, soovitaks isegi istutamise ajal istutusauku (kihike mulda peale) panna kas räimeid või ükskõik (peale soolase muidugi) millise rappeid, muidugi väga hea oli ka vanasti see verejahu. Ei lähe kasvukas haisema, ega muutnud viljade maitset, aga meelitas ligi igasugu tolmeldajaid ja jäi ära kasutada misiganes mineraalväetist, tuhka ja kaaliumpermanganaati ka muidugi (permanganaadi helelilla lahuga piserdasin (õhtupoole, et päike ei kõrvetaks, aga jõuaks ööseks kuivada) iga paari-kolme nädala takks, ega siis ju polnud neid eriti haigustele vastupidavaid võtta.