mungalill

Mungalille kasutatakse laialdaselt ka stomatiidi ravis. Selleks tuleb 1 spl peenestatud lehti ja õisi üle valada 1 klaasi keeva veega, kuumutada keevaveevannis vähemalt 30 minutit, kurnata. Keedusele lisada 1 tl mett ja siis sellega loputada suuõõnt. Sama kasutatakse ka angiini ravis. Lehtedest tehtud mahla kasutatakse nahasügeluse ja sügeliste ravis, aga samuti juuste väljalangemise vastu. Selleks sobib nii lehtedest ja viljadest tehtud keedis kui ka nõgese ja mungalille lehtede alkoholitõmmis. Peale dekoratiivsuse, maitse-ja raviomaduste on tal omadus puhastada mulda seenhaigustest. Kulinaarias on see taim lausa asendamatu. Toiduks kasutatakse värskeid lehti, õiepungi ja valmimata vilju. Ingliskeelsetes maades on mungalill laialdaselt kasutusel salatite ja vitamiinijookide valmistamisel. Värsked lehed, kõvad õienupud ja valmimata viljad on meeldiva terava maitsega ja neid kasutatakse maitseainena salatitele, liha- ja keedetud roogadele. Õiepungi ja rohelisi vilju marineeritakse tilli ja äädikaga. Pastaks hõõrutud kroonlehed koos küüslauguga ning soola ja majoneesi lisandiga kasutatakse omapärase leivamäärdena. Kerge aroomiga erekollased õied pannakse vaagnale koos aedvilja-assortiiga, puuviljaküpsetistega ja teiste külmade suupistetega. Kuivatatud õisi lisatakse koduveinile, neist tehakse aromaatset teed. Ja lõpuks, kuivatatud, puhastatud ja peenestatud seemned on pipramaitselised ja neid kasutatakse maitseainena mitmesugustes roogades.
Proovige ja hinnake.
Salat mungalillest koos redisega. Õied pesta ja lõigata peeneks. Lisada tükeldatud redis, maitsestada taimeõli ja sinepiga. 20 g õite kohta 70 g redist, 1 spl õli, maitse järgi sinepit, pipart ja soola. 

 Vähesed teavad, et mungalillel on suurepärased raviomadused.
Oma kodumaal Lõuna-Ameerikas kasutatakse teda peaaegu saja haiguse vastu, suure austusega kasutatakse teda ka euroopa meditsiinis. Kõik mungalille maapealsed osad on äärmiselt C-vitamiinirikkad. C-vitamiini sisaldus värsketes mungalille lehtedes küündib kuni 450 mg%-ni, taime vartes aga kuni 100-150mg% (võrdluseks: mustsõstra marjad ja paprika sisaldavad umbes sama palju, salatilehed aga 10 korda vähem). Mungalill on ka karotiinirikas, sisaldab palju joodi, kaaliumi, fosforit. Mungalill mõjub hävitavalt haigustekitavatele mikroobidele, parandab ainevahetusprotsesse, stimuleerib organismi kaitsejõude. Ravieesmärgil kasutatakse kõiki taimeosi.
Mungalille lehed on tugeva skorbuudivastase toimega. Neid tarvitatakse gripi puhul külmetusvastase vahendina, kopsu- ja ülemiste hingamisteede haiguste korral, krooniliste bronhiitide korral, kuna sisaldab taimseid antibiootikume. Ta on kasulik ainevahetushäirete korral, neerukivide ja sapikivide korral, lümfisõlmede põletikuliste haiguste korral. Teda kasutatakse üleminekuvaevuste korral nii meestel kui naistel. Kuivatatud lehed ja õied alandavad depressiooni, masendust ja ärrituvust. Vesitõmmise valmistamiseks võetakse 1sl peenestatud lehti, kallatakse üle 1klaasi keeva veega, lastakse seista 30 minutit ja kurnatakse. Tarvitatakse 0,3klaasitäit 3 korda päevas. Lääne-Euroopa riikides kasutatakse laialdaselt veinitõmmist mungalille lehtedest. Selleks täidetakse liitrine nõu ääreni värskete mungalille lehtedega, kallatakse üle valge kuiva veiniga, suletakse kaanega ning hoitakse pimedas kohas toatemperatuuril 2 nädalat, seejärel kurnatakse. Tarvitatakse 1tl kolm korda päevas enne sööki organismi nõrkuse korral.
Neeru- ja kuseteedehaiguste korral, samuti neerukivide korral kasutatakse kogu taimest valmistatud tõmmist. Selleks võetakse 1sl lehti, pungi ja seemneid, kallatakse üle 0,5l keeva veega, asetatakse veevanni 15 minutiks, lastakse 45 minutit seista ja kurnatakse. Kasutatakse pool klaasi kolm korda päevas. Kroonilise bronhiidi korral kasutatakse mungalille mahla 1sl kolm korda päevas. Samal eesmärgil kasutatakse kogu taimest valmistatud piiritusetõmmist. Selle valmistamiseks võetakse 1,5sl peenestatud lehtede, pungade ja seemnete segu, kallatakse üle 1klaasi viinaga, lastakse seista pimedas ruumis 14 päeva aegajalt loksutades, ning tarvitatakse 25 tilka 3 korda päevas.
Mungalille õitest valmistatud tõmmist kasutatakse aga põhiliselt südame-veresoonkonnahaiguste raviks. Mungalille kasutatakse laialdaselt stomatiidi ravis. Tõmmise valmistamiseks võetakse 1sl lehti ja õisi, kallatakse üle 1 klaasitäie keeva veega, lastakse seista umbes 30 minutit ja kurnatakse. Tõmmisele lisatakse 1sl mett ja loputatakse saadud seguga suud. Sama seguga kuristatakse kurku angiini korral. Mungalille lehtedest valmistatud mahla kasutatakse välispidiselt sügeluste korral, samuti juuste väljalangemise vastase vahendina. Juuste väljalangemise vastu aitab hästi ka lehtede ja seemnete tõmmis, samuti piiritusetõmmis mungalille ja kõrvenõgese lehtedest. Peale kõrge dekoratiivsuse, ravimväärtuse ja kõrgete maitseomaduste on tal veel üks väärtuslik omadus - mungalill tervendab mulda seenhaigustest. Kulinaarias aga on see taim asendamatu. Toiduks tarvitatakse värskeid lehti, tugevaid õiepungi ja tooreid seemneid. Mungalille kasutatakse laialdaselt vitamiinisalatite valmistamiseks ja vitamiinijookide valmistamiseks. Värsked lehed, kõvad õiepungad ning toored rohelised seemned on meeldiva terava maitsega, ja neid kasutatakse maitselisandina salatites, liha- ja keeduroogades. Õiepungi ja rohelisi seemneid marineeritakse tilli ja äädikaga. Mungalille kroonlehed, tambituna küüslauguga, vähese soola ja majoneesi lisamisega võib kasutada originaalse kattena võileibadele. Kerge aroomiga erk-kollaseid õisi lisatakse köögiviljaassortiidesse, vormiroogadesse või teistesse külmadesse roogadesse. Kuivatatud õisi lisatakse koduveinidesse, nendest valmistatakse aromaatset teed.
Ja lõpuks, kuivatatud, puhastatud ja jahvatatud mungalille seemned omavad piprast maitset, ning kasutatakse maitseainena kõige erinevamate roogade maitsestamisel.

kevad nagu kord ja kohus

linnud laulavad nagu segased (ja seda juba enne kella 5)
kask jookseb hullupööra (mul ei ole enam vabu ämbreid-kastruleid)
vihm lõhnab meeliülendavalt (sellest võib lihtsalt joovastuda... või kuidas see pelle ütleski - elutaju tõuseb kohe mitme meetri võrra)

paiselehed õitsevad :)))))

kevad ju!

:)

eile päeval varjus + 15, hilisõhtul + 8

ndlvah

oh. no tegelt pole hullu miskit. ilm oli ilus ja puha. liblikad lendasid, linnud lärmasid ja vastikuid elukaid ei kohanud. pühaba koguni  +16,5 varjus.

lauba sai miskeid aiatöid ka veid tehtud - natsa muru riisutud ja komposti ringi tõstetud (selles osas, mis juba sulanud oli). kasvuhoones said ka istutusaugud peenardesse tehtud ja pooltesse neist ka mulla-komposti uus segu asemele viidud. õnneks oli abimees ka, endal veel kapatsiteet taastunud ei ole.

a pühaba oli puhtalt logelemise päev. kuigi parem käsi on üles-alla loksutavast liigutusest natuke ehmunud ja jalad annavad ka märku, et 4 h ringitraavimist küla vahel ei ole päris märkamatult toimunud.

a see uus layout ajab mind ainult nördinult puhisema :/

umbrohud söögiks

ma olen teada-tuntud metsikute taimede austaja. seda mitte ainult ravim- ja teetaimedeks kuivatatuna (minu innukate kalduvuste tõttu ristiti meie kodune eestimaa hiljuti esteania'ks :))), vaid ka söögiks - nii salatiks, supiks kui ka mahlaks.

siin on üks hea ja ülevaatlik asjakohane artikkel dr mercolalt.

http://articles.mercola.com/sites/articles/archive/2012/04/08/the-five-healthiest-backyard-weeds.aspx?e_cid=20120408_SNL_Art_1

muide, kui kellelgi peaks huvi olema, siis mul on olemas eestikeelne elektrooniline versioon toortoiduraaamtust, kus palju neidsamu umbrohtusid kasutatakse.

.

+ 9C

ilus!:)

Kauneid pühi!

Kauneid lihavõtteid kõigile! Mõtlesin, et teeks sel aastal pisut teistmoodi :). Euroopas on ülestõusmispühade aegu selline komme, et käiakse aias ja otsitakse lihavõttemune, mis lihavõttejänes sinna kõikjale poetanud on! Võiks ju ka proovida! :)

Põnevat otsimist ja head leidmist! :P




näha on, et lihavõttejänes on oma usina peitmistöö ajal lumesahkagi kasutanud








Jingle bells, jingle bells....

.

ököhömmmm

sajab laia laiska lund, maa on valge, kõik on nii vaikne ja ilus.... :)


http://www.youtube.com/watch?v=Jairw-cdI6k


.