külmaõrn keerispea ja imesibulik

Nagu eelmises postituses mainisin, arumaisaa, pidi see keerispea kole külmatundlik olema, aga vaatamata sellele, et mõni nädal tagasi ca 2 nädalat jutti öösiti miinuskraadid olid, kasvab teine ikka edasi ja tundub üsna rahuolevana. Peale külmaöid oli küll üleni härmas, aga päeva peale läks jälle rõõmsaks ja heleroheliseks. Ilmselt hoiab multsh juured nii palju soojas. Aga väga mõnus on ta seal küll,  iga kord, kui silma alla satub, toob naeratuse näole :)

Aga siukst asja näevad minu silmad küll esmakordselt (mitte, et ma nii väga vana oleksin :)

Sideraadid. Jälle!

Mul on väga hea meel, et meie kandis ka suurpõllupidajad kasutavad mõistlikke ja mõistuslikke põlluharimise ja mullaviljakuse tõstmise viise. Juba septembri alguses märkasin, et kahele suurele põllule, kus suvel vili kasvas, on peale saagi koristamist sinep külvatud. Millalgi sept lõpus – okt alguses oli see sinep sinna sisse kultiveeritud/randaalitud (ma ei tea, mis see õige nimetus on sellel teguviisil, kus  taime maapealne osa sisuliselt maapinnalt maha lõigatakse ja ära purustatakse. Ja siis nägin, et midagi külvati uuesti. Mõtlesin veel, et huvitav, kas talivili uueks saagiks. Nüüd leidis juhuslikult jutu sees see kellegagi see puudutamist ja tuli välja, et külvati talirukist, kuid mitte jägrmise aasta saagiks, vaid uuesti sideraadina. Et kevadel jälle kultiveeritakse see sisse ja siis tuleb kas uuesti vili või peet. Pidada olema kaasaegne ja teadlik põllupidaja (suurtootmine eesti mõistes), kes ei kasuta mineraalväetisi ega taimemürke. Nende asemel pidi kasutama sinepit ja hernest/vikki väetisena ja talirukist/sinepit taimehaiguste vältimiseks ja talirukist ka umbrohutõrjeks – see pidi hävitama ka mitmeaastase umbrohu, ntx naadi ja orasheina.

Me enda kasvuhoone ja peenrad talveks valmis... no niivõrd-kuivõrd. Esmalt tegin kasvuhoones kedriklesta tõttu korraliku väävlisuitsutamise,suits oli kasvuhoones julgelt 12 h (kui mitte  kauem). See tappis ka augustis sideraadina külvatud sinepi. Kõik need 2 nädalat, mil öösiti külmetas, hoidsin kasvuhoone lahti, seega sai ta 2 nädalat miinuskraade.

Paar päeva tagasi saabusid  uuesti plusskraadid, mida lubatakse mitmeks nädalaks. Mulle see väga sobib, seega külvasin uuesti sideraadid , seekord kaer + sinep. Kastsin Fitosporin-M lahusega– nii multshikihi kiirema kõdunemise kui ka hallituseeoste hävitamise huvides (võin mõne selgituse linkida, kui kellelgi peaks huvi olema).

Plaan on selline, et kohe varakevadel  külvan sideraadiks herne.  Esiteks on seda hea võrsetena süüa, kuid juured ja kõik, mis üle jääb, jääb sinnasamasse (pealsed maha lõigata multshiks).

Ja juulis-augustis millalgi uuesti sinep taimede vahele. Näis, kuidas see plaan töötab.

Siin on multshina kasutatud hernepeenras vohama kukkunud sidrunkoriandrit. eelmisel aastal lasin seemned peale tulla ja eks ta siis külvas. seni, kuni hernes kasvas, püsis asi kontrolli all, aga nüüd sügiseks kasvas mul hernepeenras tihe isuäratav ca15 cm kõrgune koriandrisammal. võtsin siis käärid ja lõikasin multshiks. kui see nüüd ikka oli koriander - lehtest pilt allpool.

Ka peenardes on multshikihile külvatud sideraadid kenasti tärganud ja tunnevad ennast kenasti. Siin on salatipeenra sinep (pildistatud 3 ndl tagasi).ja huvitav on see, et multshikiht (sinepi all) hoiab pinna nii sooja, et kui 2ndl järjest oli igal öösel urr üle maa käinud ja taimed härmas, olid nad õhtuks jälle kenasti rohelised ja naksis. eriti üllatas see mind keerispea puhul, mis pidi väga külmaõrn olema. kahjuks pole jõudnud sellest pilte arvutisse tõmmata, sestap praegu ainult sinep:

Siin on porgandipeenra sinep + hernes, vaheldumisi ridadena. hernest pole justkui näha? ei ole jah, aiandaja pani salatina nahka :D

Tõestuseks - kuigi see ei tõesta suurt midagi :D , sest just slles hommikusöögis hernevõrseid ei ole. Aga see-eest oli niisama hea ja vähemalt salat-sibul-tomat on enda kasvatatud. just seepärast ma viitsingi vaeva näha. UPD: valetan! ikkagi olid siin ka hernevõrsed, natuke on hoolikal vaatlemisel näha, ülemise vutimuna taga :)
























lisaks panen siia 2 head sideraadivideot


eri sideraatide segu jm juhiseid

https://www.youtube.com/watch?v=3f7wCV90GKI



siin on talirukis. see nägi nii isuäratav välja, et võiks kusagil katsetada küll :) lisaks on kusagil 1 video talirukki kasulike omaduste, sealh umbrohu hävitamise kohta, olen seda varem vaadanud, otsin millalgi üles.

https://www.youtube.com/watch?v=yxHOz3g_E98



multshimisest ka üks lihtne ja lühike video

https://www.youtube.com/watch?v=Y9xmF3uuNss

amarant

amaranth. ülimalt huvitav!
lõpus veidi teistest taimedest ka.

https://www.youtube.com/watch?v=kOqVS1176N0

jahu ja terasid mul tegelikult on. peaks proovima külvata :)

umbrohust

väga hea ja lühike vido umbrohust :).juba tuttavas esituses

https://www.youtube.com/watch?v=qO6nxjTkhRs



mu põhitööriistaks on aias lisaks fokinile juba mõnda aega käärid (tõsi, head gardena murukäärid, aga saaks põmst mistahes kääridega hakkama


sideraadid õitsevad, metsaalune on nagu ilus kollane jõgi- tõesti kaunis. tahtsin täna maha niita (ja uued alla külvata), aga seal on nii palju mesilasi, et lihtsalt ei raatsi. ilmselt teen seda kuidagi jupiti. iseenesest võiks kaaluda ka kraaviääre haljastamist sideraatide, eriti sinepiga. saaks ehk mõne aastaga sinna midagi mulla- ja murulaadset. näis.

fassstik nasssstik tükib mitmendat päeva terrassile. täna tutvustasin teda igaks juhuks kolmeaastasele ja ütlesin, et kui näeb, tuleb ära tulla ja täiskasvanutele öelda.

vihm! ohmisrõõm, kogu aed mõnuleb :)

järsku on õitsema hakanud rodod, pojengid, iirised, siberi iirised, moonid ja sirel ka veel :).ilus.
kasvuhoones tomatid minust pikemad ja esimesed paar maasikat kasvuhoones ka valmis. kuna kasvuhoone on väike, siis järgmisel aastal teen maasikapeenrast (mul ta ju kastpeenar!) kevadel "kasvuhoone" :).

Multš veel /tammelehed Tsiilile/

2. Leaves:  If weed control is your goal, shredded leaves are your star. Leaves from just about any deciduous tree work well. Contrary to popular belief, leaves such as oak will not acidify the soil. Oak leaves are acidic when they are fresh, but they lose this acidity as they decompose. To keep the whole leaves from blowing away or forming an impenetrable mat, coarsely shred or chop them (running them over with a lawn mower is an easy way to do it). Like grass, leaves should be spread 2 inches deep and replenished as needed. When you dig into soil that's been mulched with leaves, you'll find lots of plump earthworms, who thrive on turning them into the best fertilizer for your garden....


Ma panen siis ikka juba kogu artikli :) (põhu osas on ka 1 huvitav lõik sideraatide kohta)

Mulch Material Research Report

If organic gardeners named a most valuable player after every season, mulch would win over and over again. Mulch prevents weeds from sprouting up in your garden, keeps soil moist and aerated, protects your plants from soilborne diseases, replenishes the soil as it decomposes, and keeps your yard and garden looking well tended. But which mulch is best for your needs? And how much mulch to use and when to use it? We asked a few leading experts to answer those very questions for you.

For Vegetable Gardens: Mulch comes in a lot of different forms, many of them at a price you cannot beat—absolutely free.

1. Grass clippings: These are great for vegetable, annual, and herb gardens, because you can get them by the bagful (though never use grass that you suspect has been treated with herbicide). They decompose quickly, especially in very hot weather. If applied too thick, they tend to mat down and become impervious to water. Start with a 2-inch layer and reapply often. For best results, allow grass clippings to dry before spreading them.

2. Leaves: If weed control is your goal, shredded leaves are your star. Leaves from just about any deciduous tree work well. Contrary to popular belief, leaves such as oak will not acidify the soil. Oak leaves are acidic when they are fresh, but they lose this acidity as they decompose. To keep the whole leaves from blowing away or forming an impenetrable mat, coarsely shred or chop them (running them over with a lawn mower is an easy way to do it). Like grass, leaves should be spread 2 inches deep and replenished as needed. When you dig into soil that's been mulched with leaves, you'll find lots of plump earthworms, who thrive on turning them into the best fertilizer for your garden.

Climate concern: "Heavy, easily matted materials like wet tulip-poplar leaves do not work well in cold northern climates," says Mary Meyer, Ph.D., professor of horticultural science at the University of Minnesota. Wet leaves can easily freeze into a block of ice, damaging plants instead of insulating them and often leaving a mess behind when they thaw, Meyer adds.

3. Pine needles: The foresty scent is reason enough to use pine needles, but they are also attractive as they decompose (slowly) and they allow water to seep through easily. Though they come from plants that prefer acidic soil, a 2- to 3-inch layer of pine-needle mulch will not substantially change the pH of your soil.

4. Straw: If you are buying straw for mulch, be sure you get straw and not hay. Straw has just the stems of plants; hay has the seedheads, which will sprout into weeds in your garden. Straw breaks down quickly, adding nutrients to the soil. Because straw does not mat like grass or leaves, you can pile it 6 to 8 inches deep in your vegetable beds and strawberry patch. Climate concern: In very rainy climates, avoid straw mulch, because wet, partially rotting straw makes a perfect hideout for slugs. Cover crop. Plants such as hairy vetch or alfalfa that you grow specifically to improve your soil—sometimes called green manure—are effective as mulch, too. We planted a cover crop of oats in our Pennsylvania test garden in late summer, and when it died back the following spring, we simply dug holes for tomato transplants right through the oats. "Plant a winter legume like hairy vetch in the early fall," advises Paul Hepperly, Ph.D., research and training manager at the Rodale Institute, in Maxatawny, Pennsylvania. "When the hairy vetch flowers, cut it down and leave the residue as mulch." Caution: Do not let hairy vetch produce seed, as it will sprout where you don't want it.

5. Plastic: We generally prefer mulching with organic matter that builds soil as it decomposes. But where you need to heat up the soil—for growing melons and other warm-weather crops in cooler climates, for instance—or for total weed control, plastic can be very useful.

Clear plastic warms the soil best but allows weed growth. Black plastic inhibits weed-seed germination as it warms the soil slightly. Newer (more costly) types, such as infrared transmitting (IRT) plastics, combine the weed-control ability of black plastic with the soil warming of clear, and have been shown to improve plant growth and, in some cases, yields.

For Flowerbeds and Shrubs
Where you are growing perennials or in other spots where you don't turn the soil often, you can use mulch materials that break down very slowly or not at all. These also tend to be more attractive than the mulches we've already covered (though a cover crop of red clover is quite lovely).

1. Bark: Typically sold as chips, nuggets, or shredded pieces, bark decomposes slowly but stays in place well (pine bark nuggets may float in a heavy rainfall). You'll find both hardwood and softwood options. Common hardwood types include hickory, oak, and elm. Softwood bark, such as pine, fir and redwood, decomposes more slowly than hardwood. Stay away from cypress mulch, because over-harvesting is depleting vital coastal wetlands, and studies have proven it to be no more durable than more sustainable choices.

Douglas-fir bark mulch is ideal for gardeners in the Northwest, says Rita Hummel, Ph.D., environmental horticulturalist at Washington State University. "It works well in landscapes and is readily available here." Coarse-textured mulches like bark can be layered up to 4 to 5 inches thick, because more air circulates between the bigger particles and water passes through them more easily than it does with finer-textured mulch like grass or leaves. Watch your wallet: Bark mulches can be expensive to use in large areas.

2. Wood chips: You can find tree and utility companies, arborists, and yard-waste facilities willing to give you wood chips for free. They tend to lose color more quickly than bark mulch. Wood chips are a good choice for paths and where you have a lot of ground to cover, but don't use them close to your house, because termites and other destructive insects may be living in them. A popular low-cost choice for landscaping is a recycled mulch made from construction wastes and wood pallets. Keep this away from your vegetable garden, as it may contain unknown industrial contaminants.

Furthermore, a University of Ohio study showed that the use of ground pallet mulch offers little benefit to the microbial soil community. Aerial Attacks: "Wood mulch can harbor the artillery fungus," warns Hepperly, "which shoots a black, sticky spore into the air. This can be a nuisance if it lands on your house siding and even your car's paint job." Current research shows that mushroom compost (available in garden centers), suppresses these shooting spores. Pennsylvania State University researcher Donald Davis, Ph.D., recommends using a mulch mix of 40 percent compost, 60 percent bark (not wood) if you are concerned about an artillery assault. But, he says, "even 20 to 25 percent mushroom compost would likely help."

3. Newspaper: A four-sheet layer of newsprint is very effective at suppressing weeds. Wet it down and cover it with a layer of bark chips, and you'll have beautiful and hard-working mulch layer for any ornamental bed. Ink issues: We do not recommend using colored newspaper in the vegetable garden. Researchers at West Virginia University who have done extensive research using newspapers in vegetable production caution against using slick paper of any kind in the garden. These materials may still contain heavy metals, they report.

4. Rocks/stone/gravel: Durability is both the appeal and the drawback of stones as mulch. They stay put and don't degrade, which means they don't need to be replenished but neither do they improve the soil. Use in paths or around trees and shrubs about 1 inch deep for good weed control and water permeability. Climate Concern: "In hot regions like the South, rocks can radiate heat and cause extreme temperatures around plants," says Gary Wade, professor and extension coordinator at the University of Georgia. "This encourages water loss and can result in severe plant stress. On a hot day, rock mulches in full sun can cause the temperature around the plant to soar into the triple digits."

Source: Paul Hepperly, Ph.D., research and training manager at the Rodale Institute, in Maxatawny, Pennsylvania.

http://www.rodalesorganiclife.com/garden/mulch-materials-research-report

rprt

nädalavahetuse raport

Uus maasikakast valmis (kahele küljele pidi aluse tegema kividest ja seguga kinnitama). Sisu ka sees, aga läks meelest pildistada (ikka puunotid põhja, selle peale rohelisest kokteilist üle jäänud silomass + paar ämbritäit köögijäätmeid, siis elevandikompost ja siis muld). 

Veel 1 kastitäis kartuleid maha pandud, põhk peal. Paar kastpeenra kõrgendust ka tehtud. 

Puulehtedest muruniidukiga veidi peenem multsh tehtud. Lehed olid sügisest saadik suurtes prügikottides (pealt lõhki lõigatud),s.t. kenasti kuivad. Paar mahapandud tomatit (5tk) sellega multshitud ka. 

Kasvuhoonet soojustasin veel (teipisin uksele fooliumiga kaetud 5mm paksuse vahtmaterjali - parketi alusvaip. see on ka nurkades allservas, kus muidu ikka kõige külmem on. 

see pruun siin kasvuhoone lävepaku lähistel on kaneel.

Muru oleks pidanud niitma, aga ei jõudnud.

UPD: niitsin täna poole, eks näis, millal järgmise poole jõuab. 

Toakurk on täitsa ok, kuigi oleks võinud rohkem kanda- ilmselt on nõu väike ja järgmisel aastal panen ämbrisse :).Mitu tk juba söödud ka. 

Seisin hiljuti oma “lillepeenra” ees, vaatasin neid priskeid laiutavaid võililli ja olin korraga nii rahul kui ka murelik. Rahul seetõttu, et nii võimsaid võililli võtta on, murelik selle üle, mis siis saab, kui nad otsa saavad :D. Ikka hea on ju, kui saan oma rohelise kokteili materjali nii kerge vaevaga kokku – muud rohelist massi esialgu napib. Muruniidukil kogujat ei ole ja eks se niidus oleks nagunii okkasegune. Nii et laisal aednikul tekkis väga hea põhjus võililli peenardes edasi pidada :).

Roheline leotis vol 2

Veel natuke kokkuvõtvalt sellest rohelisest tõmmisest.

Olen nüüd seda enda erinevate allikate alusel kokkumiksitud versiooni paar nädalat katsetanud ja siiani väga rahul. Poolteist nädalat tagasi kastsin sellega maasikaid ja kui nad enne kastmist olid veidi longus ja uimased ja tuhmid (ei olnud kuiv), siis juba järgmisel päeval olid ennast tumesäravroheliseks ja püsti ringutanud. Vahe oli nii suur, et ma mõtsin, et oleks võinud pildistada. 

Tomatitele tundus ka meeldivat ja mõtsin, et kastan kõik järgnevad istutusaugud selle lahusega (võib-olla välja arvatud kapsalised, sest ega ma ei tea ju, kuidas nad hapukale lahusele reageerivad, tahavad nad ju pigem aluselisemat keskkonda).

Paar päeva tagasi vaatasin veel Boris Bubliku materjale ja sain kinnitust sellele ideele, et selle rohelise leotise puhul on olulised 2 aspekti:

•  Lämmastik ja muud kasulikud elemendid
•  Mikroorganismid e bakterid.

Esimese saab sellest silost (Bublik nimetabki oma leotist EM siloks – kuna need bakteripreparaadid on EM bakterid/preparaadid).

Teist saab silost mingil määral, kuid seda jääb seal sutsu väheks, seepärast nad enda leotisele alati ka baktereid juurde lisavad. Suhkur/moos/muumagusollus on bakteritele söögiks, et nad jõudsasti paljuneks.

Millest aga need EM bakteripreparaadid koosnevad? Nagu Bublikki väga selgelt väljendas, on seal põhiliselt:

• Mullabakterid
• Pärm (et kiirendada paljunemist)
• Piimhappebakterid (et patogeenid pead ei tõstaks)

Ja ongi kogu lugu.

Seega see minu lahendus:

• Roheline mass + 
• Mullabakterid (labidas mulda, pool kõdukomposti-lehti)+
• Kali (kääritatud!) +
• Pett

vastab suurepäraselt kõigile neile kriteeriumitele.

Kaljast saab nii suhkru kui ka pärmiolluse ning petist piinhappebakterid. Keefir ilmselt sobiks ka, eks ma kindlasti vaheldan neid. 

Kui tünn on kasvuhoones, siis kastan sellega 2-4-ndal päeval, siis lisan uue vee ja kastan veelkord 2-3-ndal päeval ja siis juba uus laar käima. 

Väga lahe, kuidas see silomass läks sõna otseses mõttes hapnema – seda ta pidigi tegema, sest vajalikud olidki hapnemis/käärmisbakterid.

Sama lahusega saab kasta kompostikasti ja seda ma ka teen, sest osa asju panen endiselt kompostrisse, mitte peenrasse multshiks. Aga sellest juba üks teine kord :).

Kes peaks tahtma suuremat kogust puhast bakterileotist teha, siis kordan siin uuesti seda videot, mille paar postitust tagasi lisasin. Põmst on selles leotises: muld + lehekõdu + sõnnik + jõeliiv + pärm (see praaga) + piimhappebakterid (vadak v pett, mõlemate kohta võib sama väljendit kasutada)