Hallane ja naljane

Pole nii ammu kirjutanud, et isegi see mõte kuklas "peaks blogisse kirjutama" hakkab vaikselt ära kustuma. Nii et parem paar kiiret lauset kui järjekordne planeeritud, kuid kirjutamatajäänud postitus.

Sügisest on üleöö talvehakatus saanud. Kolmas hallaöö järjest, hommikul maa kaunilt valge. Hostad ja peedid lääbakil, aga sideraadina külvatud kaerapoiss haljendab nagu ilusal kevadel :). on ikka vastupidav!

kasvuhoone on tühjaks tehtud ja sel aastal tegin ühe asja veidi teisiti - sideraadid jätsin küll kasvama, kuid võtsin multshi (muruhakke) mulla pealt ära ja vedasin komposti. esiteks oli nüüd sügisel kasvuhoones veidi hallitust taimevartel ja eks see multsh oli ka neid eoseid täis. teiseks tahtsin, et maa võimalikult korralikult läbi külmuks. ja kolmasemaks oli selline sisetunne ja seda ma olen õppinud usaldama. eks kevadel panen uue multshi.

nalja ka, mul on oma hommikurutiin tööpäevadel, muuhulgas on osa sellest selline: veekann keema, teepuru teekannu, väikemehe pudrupotike pliidile, külm vesi türgi kohvi kopsikusse, kohvipulber takkajärgi, kopsik tulele. veekannus keema läinud vesi teekannu ja pudrupotikesse. kaerahelbed pudrupotikesse ja pott tulele.

täna öösel ärkasin miskipärast vahepeal ja passisin tunnikese üleval. hommikul olin selle võrra unisem ja see osa hommikurutiinist kukkus välja selline: veekann keema, teepuru teekannu, väikemehe pudrupotike pliidile, külm vesi türgi kohvi kopsikusse, kaerahelbed takkajärgi, kopsik tulele. õnneks jõudis siis kohale, mida ma teen :)

ilust päeva!

maasikatest

hmmm, nuuskpiiritusega kasta?peaks proovima

https://www.youtube.com/watch?v=HjQkUXRPs4U

mida külvad, seda lõikad

täitsa otseselt ja mitmes tähenduses.

väikemees oli eile tubane ja meisterdas plastiliinist. tegi seal siis vahepeal plastiliinist taimi (mis tuli pärast muidugi mootorsaega maha saagida :D, aga see selleks) ja jutustas ise: "mis taimed need on, kas kurgi- või tomatitaimed? ei ole, need on hoopis sideraaditaimed!"

tubli ja tähelepanelik õpilane! :)

aga sel nädalavahetusel ma tõesti peamiselt lõikasin. lauba muru ja põõsaaluseid, eile sideraate. tõtt-öelda oli see ka ainuke asi, mida ma eile tegin, üle hulga aja oli korralik vedelemise päev. aga vahel peabki, sest viimased mitu kuud pole olnud mitte ühtegi puhkepäeva.

Kas teil vihma ka sajab? Meil pole 4 nädalat miskit tulnud ja pikaajalised ilmateated kuni jaanipäevani ei luba eriti ka ... aga see-eest päikest on. ja tuult.  kuigi peab ütlema, et eile tekkisid korra kõnniteekividele küll mõned täpid. aga täppideks nad jäidki ja rohkem midagi ei tulnudki, kuigi tuul oli tugev, külm ja ilge. Kui meil vihmuti enamiku ajast ei käiks, siis oleks pool pinnast juba lätti lennanud :). ja nii kuiv on, et mu kartulipeenras (jajah, mul on miski 15 kartulit peenras :) ) pole varajane kartul veel tärganudki :(. eile siis uhasin sinna ka vett.

  

Aga kui kasta, siis kasvab küll. Eriti kasvab sinep... järgmisena keerispea. Kui igasugu kurgid-kapsad-salatid jmt ka sedasi rikkalikult ja lopsakalt kasuks ja õitseks, küll oleks ilus troopiline olla :). kuigi tomat kasvuhoones (ja ka õues) õitseb kenasti ja näeb ka üsna kobe välja. salatid ja muu lehmaroheline on ka üsna lopsakas. 

Seega nädalavahetusel tuli muiugimõista kasta. Ja ka niita, sest vaatamata kuivusele muru ikkagi kasvab, iseäranis hästu kasvab ta seal, kuhu vihmutist vesi lendab – ja lendab ta päris korralikult, sest mu kultuurtaimede peenrastik ei ole mitte veejoa lennusuuna ja – ulatuse järgi rajatud :). 

Sideraatide lõikamine oli päris lahe, tühjad peenrad (need, kuhu kohe lähevad avamaakurgid ja kabatskid) on neid täis ja sealt on neid kõige lihtsam fokiniga niita. teistes peenardes on nad aga külviridade vahel ja sealt ma neid eile ära nikerdasingi - sibulad ja kapsad ja porknad ja herned ilmusid igatahes sinepi vahelt nähtavale. avastasin. et ülimalt mugav on neid sealt pügada akumurukääridega. kunagi Mirjami kiitmise peale ostsin, boschi omad. siiani olin nendega pika jalutusvarre abil vahel muruservi lõiganud, aga sel aastal avastasin, et nad on taimeridade vahele külvatud sideraatide lõikamiseks justkui loodud. sõidad nendega oma taimeridade vahel nagu juukselõikusmasinaga :). ja kuna kohati oli sinep ikka ekstra hästi vohanud, seal võtsin pundil tutist kinni, lõikasin maha ja suristasin selle pundi kohe ja tükkideks. mmmmmmmmmmmiuke suurepärane mmmmultsh :). ainuke asi, et herneste vahel ei tohi vahekultuure suureks lasta, neid sealt ümbert ära nikerdada on igavene rist ja viletsus.. ja kadusid oli ka omajagu. 

Ja me toreprojekt on ka veidi edenenud :). Üle-elmisel nädalavahetusel oli sarikapidu, nüüdseks onasi juba ilmet võtma hakanud, kuigi sel nädalavahetamisel seda ei teinudki,  Ehk saab ükskord valmis ka...

aeg lendab

valguskiirusel ja ma pole eelmise nädalavahetuse raportitki jõudnud kirja panna, kui uus nädalavahe juba käes on!

Minu meelest on see suur progresse, et eelmisel nädalavahetusel jõudsin ma juba aiatöid ka teha! Istutasin maha tervelt 5 tomatitaime! :D. Niitsin ka. Eks need ülejäänud tomatid tuleb  nädala sees maha torgata. Ja tegelikult said peenrad ka esialgselt rohitud, aga selle eest tuleb küll kalleid kodakondseid kiita, minu panus selles puudus.

Kogu ülejäänud aeg kulus endiselt toreprojektile. Muuseas, Rahmeldajal oli õigus, mulle tõesti meeldib seda teha, palju rohkem kui seda, mida vaja oleks :). Ja eks ma muidugi tahan ka, et väikemehel oleks tore.... oma otsatut armastust tahaks muuhulgas ju ka sellisel moel väljendada. Pealegi on seda mitte lihtsalt tore koos teha, vaid linnukese saab kirja ka töökasvatuse eest :). Ma üldiselt ei kannata neid mehi, kes ei oska, taha ega viitsi, sestap on ju hea, kui maast – madalast teistsugust eeskuju näed ja elu elad. Tõtt-öelda on mul pigem vastupidine probleem – kuidas last tagasi hoida, sest kogu liiv sinna maja alla on tema veetud. Täitsa tõsine mure on vahepeal, et ta ennast üle ei pingutaks.

Aga projekt on sellest hoolimata ülimalt tore :).

Kägu kukub, toomingas õitseb ja lõhnab nagu segane, vihma kallas ka terve öö otsa.

---

täna, uuel reedel said enamik kasvuhoonetomateid ka maha. mõned taimed jäid homset ootama.  aga seda ma ütlen küll, et lisaks fokinile ja kellule on mul uus lemmikaiatööriist. ma ei saa üldse aru, miks ma seda varem pole ostnud (kuigi olen plaaninud). istutamine on sellega suisa käkitegu - suts ja valmis. varem oli kõige vaevarikkam istutusaugu tegemine - selja- ja kaelahaiged saavad väga hästi aru, millest ma räägin. nüüd on tõesti suts ja valmis. ja kuigi see on nn lillesibulate mahapanekuks, istutasin ma sellega täna tomateid ja lillkapsaid. ok, tomati jaoks tuli teha 3 sutsu, aga ikkagi läks sada korda kiiremini ja kergemalt kui mingi kühvli või kelluga. seda gardena jubinat kiidan ma küll.

suvine nädalavahetus

Mul oli nädalavahetusel plaanis igasuguseid asju. Salati- ja kapsataimed maha istutada. Muru niita. Herned külvata. Sibul maha panna. Porgandit juurde külvata. Köögiviljapeenrad kasta. Kasvuhoone fütosporiiniga kasta. Natuke puhata. Trenni teha. Sauna teha. Ja siis see toreprojekt.

Ja ainuke asi, mida ma tegin...

reedel vedasin hunniku materjali ka kohale

projekt (üks mitmest) muuseas, on selline :D

No tegelikult sai lauba hommikul kasvuhoone fütosporiiniga kastetud ja taimetee (noh, see roheline tõmmis) ka tõmbama pandud. Küll on mul ikka ilusad ja rammusad võilillepõõsad selle jaoks :D. 2 peenart lasin ka voolikust üle. Ja muud ei miskit. Ei mingeid kapsaid-salateid-herneid-sibulaid, muruniitmisest ja trennist rääkimata :D. Isegi sauna ei jaksanud teha :). A noh, kesse teeb, onju! Ja lõppude lõpuks, ma olen märganud, et see imeline kevadine aeg aias, linnulaul ja värsked lehed ja lõhn ei saa mitte kuidagi mõjutatud mõnest vähemast või rohkemast võilillest. Kui ma muidugi vaatan seda, mida need murdjakääbikud seal lõunaosariikides lühikese ajaga korda on suutnud saata, siis tekib küll tunne, et võiks nad enda valdustesse ka lahti lasta, saaks kõik ühe hoobiga ja rohkemgi veel :). Ehk ükskord :).  

Ja täna varahommikul oli esimene kägu meite auulis. Kaugel küll, aga siiski selgelt kuulda. õhtul kukkus korraks lähemal ka. mde, täna mingihunnik aastaid tagasi (10 äkki?) valati meil vundamenti ja oli samasugune lauspäikeseline ja palav päev. 

Ma arrrrmastan hommikusööke terrassil! :)

Veel natuke installatsioone

Pühap viisin enamiku tomatitaimi kasvuhoonesse. No ei saanud enam toas hoida, olid nii pikaks kasvanud, pea meeter, osadel õied ka küljes. S.t. muidu oleks võinud veel veidi oodata, aga mul on see lambiinstallatsioon seal laua kohal ja vaatamata sellele, et ma olen lampe jupphaaval juba  meetri jagu kõrgemale tõstnud, kasvasid tomatid jõudsasti lampidele järele. Enam kõrgemale tõsta ei tahtnud (paprikad on madalad latakad ja õuetomat ka madal) ja sedasi oleks nende tomatite ladvad vastu lampe läinud ja kahjustada saanud.

Tassisin need tomaatikud siis kasvuhoonesse, aga kuna öösel on veel üsna vilu (mitu ööd on heinamaa kergelt ikkagi kahutanud olnud), siis pidin kasvuhoonesse mõned installatsioonid korraldama.

Esteks paigaldasin kasvuhoone põhjaküljele mullikile ja selle peale fooliumkattega matkamati. See on selline õhuke vahune peno, mille ühel küljel on foolium. Tegin seda juba eelmisel aastal ja see töötas imehästi – esiteks hoidis sooja (põhjaküljest päikest nagunii ei paista), teiseks peegeldas olulisel määral valgust tagasi (meil on pime krunt) ja taimed olid silmnähtavalt rohkem rahul.

Panin taimepotid kõik keset kasvuhoonet kobaras koos peenrasse puulehtedest kuiva multshi peale. See peaks ka veidi sooja hoidma.

Kahele poole taimepesa panin suured prügikotid kuiva muruhakkega. See on suurepärane soojustus, s.t. ise ta sooja ei salvesta, kuid külma ligi ka ei lase. Tegemist on ca 10 cm pikkuse eelmise aasta septembris niidetud muruga, riisusime kokku ja tõin meile multshiks. Pehme ja mõnus.

Siis ladusin ümber taimepottide tumepruunid vett täis plastpudelid. Need nn soojapatareid, mida eelmisel aastal juba kasutasin. Julgen soojalt soovitada. Need täitsin veega juba paar ndl tagasi.

Ja lõpuks moodustasin üle taimede mullikilest „telgi“. Oleks võinud katteloori ka panna, aga mulle tundus mullikile parem valik, peaks hoidma rohkem sooja. Toestuseks panin siuksed spiraalsed taimetoed, 4 tk poolviltu maasse torgatud. Oleks muidugi võinud kuurist veetorust tehtud kaared ka tuua, aga need toed olid lähemal :). Nende asemel oleks muidugi sobinud mistahes tokid. Mullikile panin siis neist üle, nii moodustuski „telk“. Telgi otsaseinteks kuiva heinaga täidetud prügikotid ja sooja veega pudelid ka telgi sees taimede ümber. 

mõni aeg tagasi installeerisin ühe vene tädi video eeskujul kasvuhoonesse kevadised ajutised riiulid. traatriidepuudest ja laminaatparketi tükkidest. ostsin spetsiaalselt paar juppi laminaati osta.ee'st, sest mul endal seda pole. no ja kui taimed kasvavad, siis saab vajadusel katteloori panna läbi nende riidepuude nagu  baldahiini - ei mingit ümber taimede mässimist ega tokimajandust.

Igatahes hommikul oli meil +6, kui välja jõudsin kella 9 paiku, oli +12, kuid selleks hetkeks oli kasvuhoones juba +22. selge see, et selles „telgis“ oli veel soojem. Kui palju täpselt, ei tea, sest sinna ma eraldi termomeetrit ei pannud, aga tomatid olid täitsa ok. V.a. 1 , mille ma eile tassimise käigus kogemata ära murdsin. Selle istutasin eile õhtul maha, eks näis, kas ärkab ellu v mitte.

Peaks veel kasvuhoone lõpuni ära ka silikoonima, sellest oleks ka abi.

Suurest uudishimust kiskusin mõni aeg tagasi ühe ostetud led-taimelambi ka lahti. Et näha, mis seal sees on :P. 

No tegelikult tahtsin ma katsetada, kas ilma läätsedeta on valgusvoog laiem ja saab vähema arvu lampidega hakkama. Oli küll laiem, aga nõrgem oli ka, nii et panin läätsed tagasi. Igatahes on nende lampide sees need kvaliteetsed epistar led-dioodid, mitte need kandilised vana tüüpi  ja läätsed on ka korralikud. 

Üsna aeganõudev oli neid ainult sinna tagasi toppida, sest 9 ülalt laienevat suurt läätse pisikeste ümarate dioodide peale tasakaalu panna, et korpuse raam sinna hinge kinni hoides tagasi peale saada, oli päris peenike näputöö. Korduvalt läksid lendu nii läätsed kui ka väljendusrikkamad sõnad. Khmm. Ja kui väikemehel siis paar päeva hiljem üks pikk peenike legoklotsidest torn ümber kukkus ja ta selle peale südametäiega „vakk“ ütles, mõtlesin ma, et ma edaspidi panen igasuguse kannatust nõudva täppistöö ajaks oma suu pesupulgaga kinni.

Annaalide huvides olgu märgitud, et täna niitsin esimese muru. kraavi poolt, sealt, kuhu sai korralik murualus tehtud - seal oli juba ül 10 cm pikk. teisel pool maja on sammal :)

Minu installatsioonid vol kaskaksvõikolm :P e Mäng

Minu õu ei ole lihtsalt õu,

Liivakast ei lihtsalt liivakast –

Seal on lossimäed ja metsapõu

Ja mereröövlite varanduselast

Mul on enda lapsepõlv üsna hästi meeles ja eriti muidugi see, mis mulle meeldis või mida ma teha tahtsin. Seepärast püüan ma nüüd teha ühe väikese inimese lapsepõlve nii toredaks nagu ma oskan ja vältida seda, mis vältimisväärne :). Inimesed on muidugi üsna erinevad ja ega lastele ei meeldi üldse ühesugused asjad... aga no ma vähemalt püüan nii lahtiste silmadega vaadata kui ka ennast sellesse olukorda mõelda ja siis sellest tulenevalt tegutseda.

Meie ajal muidugi lastele eriti eraldi atraktsioone ei tehtud (üks kiik ja liivakast olid küll), pigem sai kolatud mööda puuriitu, pööninguid, puid, ehitusi ja tagaaedasid. Paljut sellest pole tänapäeval enam kättesaadav (vähemasti mitte sellisel kujul) ja ausalt öeldes, teades, kus me käisime ja mida tegime, tõuseks mul juuksed peas püsti, kui ma teaks midagi taolist korduvat...  Õnneks keegi meist paneelmajade ehitustel turnides kusagilt neljanda korruse müüriserva pealt alla ei kukkunud ning emajõe luhal kevaditi üleujutuse ajal seigeldes ka midagi ei juhtunud, samuti ei tekkinud õnneks kulupõletustest ega padrunite tulleviskamisest tulekahjusid ega muud hullu.  Aga see pilt on mul küll senini silme ees, kuidas varakevadel mitme meetri sügavusse kanalisatsioonitorustiku kraavi üks ca 6-7 aastane poiss sisse kukkus. Õnneks sai ta kuidagi mingi mätta servast kinni hoitud ja appikutsutud täiskasvanud tirisid ta sealt ilusasti välja. Oh, nüüd kiskus natuke liiga tõsiseks, asi polnud ju selles :)

Lühidalt kokku võttes: ma hea meelega püüaks ise luua midagi, et ronimis- ja põnevusvajadust rahuldada ning ülalkirjeldatu taolisi hullemaid seiku ära hoida (ega seda muidugi täiesti ära hoida ei saa, selge see)

Ühesõnaga, kogu mu nädalavahetus kulus sellele:

Töö käik (suur osa esimesest päevast kulus käsisae ja peitliga tappide tegemisele ja mõõtmisele. see on selle ise- ja ümbertegemise viga)

Ja kuigi sellele kulus 2 täispikka päeva, on see  alles pooleliolev algus. Tegelikult 3 päeva, sest 1 abiline oli ka. 

Ainuke aiatöö, mida ma tegin – viisin eile, s.t. 1 mail tomatid toast kasvuhoonesse :D. 
Mitte ühtegi võililleliblet välja ei rohinud, mitte ruutsentimeetritki ei niitnud... kesse seda kõike tegema hakkab, seda ma ei tea. Kuigi tegelt, sideraadid on peenardesse juba eelmisel näralavahetusel külvatud ja reede õhtul vedasin pooltesse peenardesse õhukese kihi elevandikomposti ka peale (rohkem lihtsalt ei jaksanud, sest see kompost oli läbimärg ja jube raske).

Ma ise olen järjekordselt väga rahul ja peab ütlema, et kuigi see oli 2 päeva füüsiliselt rasket tööd, tegin ma seda suure rõõmuga. Ilm oli ka muidugi super. Eks mitu nädalavahetust + õhtut kulub veel, et kogu projekt realiseerida. Aga mis siis. Minu meelest on seda mõõtmatult rohkem vaja kui umbrohuvabasid peenraid. Iseasi, et maja võiks muidugi ka ikkagi valmis ehitada... või vähemasti inimlikuks koristada :D. Aga küll jõuab.

Samas pean ma tõe huvides (äkki keegi trehvab lugema) ka paar kriitilist kommentaari  kirja panema. Ma siiani kogu aeg mõtlesin, et miks lapsevanemad nii vaimuvaesed (või hoolimatud) on, et igast aiast vahib vastu ainult see A-kujuline kiik, millest pooltel on küljes ka liumägi. Pooltel juhtudel on batuut ka lisaks ja see on ka kõik. Nüüd ma siis tean! Need valmis mänguväljakud on lihtsalt nii saadanama kallid, et rohkemaks ei ole võimalusi. Ja kuna ma tahan ikka palju asju teha, siis kokku.... üle võimete. seega ma mõtlesin ja mõtlesin... ja siis mõtlesin (nagu ikka, minulikult), et ma ostan materjalid ja siis vajalikud jupid, ja projekteerin ja ehitan ise.

Kuna leidsin suure alega sooduspakkumise, siis ostsin lisaks erinevatele jubinatele (kiiged, köied, võrgud, trapetsid jmt) paar valmisasja ka:

mänguväljak Marta:

http://www.imprest.ee/ET/Playgrounds/playsets/marta/

ja kiik Mathias

http://www.imprest.ee/ET/Playgrounds/soodustooted/mathias/

Marta ronimisplatvormi ostsin baasiks ja Mathiase sisuliselt materjaliks. Sellest hakkasin siis edasi aretama. Ülikriitiline olen ma kahe asja suhtes:

-          Mänguväljakute pinna kvaliteet – kui ikkagi on tehtud mänguväljak lastele, eriti, kui sellel on selliseid ronimise osi, kust tuleb kätega kinni võtta, siis on minu meelest kohustuslik need osad üle lihvida mingil moel. Ei ole minu meelest aktsepteeritav, et väikesed väga õrna nahaga käed peavad ronima kas justkui kareda liivapaberi peal või siis turritavad detailidest välja sellised pinnud, mis ka täiskasvanule tõsiseid probleeme põhjustaks. Seega tuleb mul kogu see kupatus  takkatraavi üle ka lihvida. ja ma ei irise üldse aiapostide üle, mille ma lisamaterjaliks ostsin, vaid just nende valmismänguväljakute üle. piltidel on just need, kusjuures need kohad, millest kätega kinni võetakse. 

UPD: täna alustasin lihvimisega. sain endale selle käigus siukse pinnu sõrme, et väljatõmbamisega seotud protseduur oli vastikult valus. aga nõela, luubi ja pintsettide abil sai selle lõpuks välja.

-           

-          Mänguväljak Marta – jeesusmariia, kes selle projekteerinud on? 

Seda ma muidugi arvasin juba alguses pilti vaadates, kuid reaalsus oli veel hullem. Ka siis, kui see oli juba korralikult maasse ankurdatud, kaldus see lihtsalt käega vastu toetades märkimisväärselt vastassuunda viltu. Ma ei taha mõelda, kui ohtlik see tegelikult olla võib. 3m pikk ja 2,3m kõrge... ja  mitte ühtegi diagonaali! Olen viimase paari kuu jooksul läbi töötanud olulise hulga pildi- ja tekstimaterjali ja peab ütlema, et kõik seda tüüpi (lihtsalt U –kujulised kandilised) atraktsioonid on kas sügavalt maasse betoneeritud või siis  suurte kaldtugede/diagonaalidega turvatud. sellel aga mitte mukitki.

Kuna ma tahtsin selle nagunii ringi ehitada, siis selle tulemusel tekkis sinna hunnik lisatoestusi: a) keskele tehtava platvormi alusprussidega; b) ühele küljele ehitatava trepiga, mille postid on 30 cm maasse rammitud; c) teisele küljele tehtud ronimisseina alusprussidega, mis on maasse rammitud (ja töötavad diagonaalidena), d) liumägi töötab diagonaalina ja e) lisaks kinnitan kahe otsaposti vahele ka diagonaali. Ja takkaotsa ühendan selle aktraktsiooni järgmisega, mis peaks ka kogu konstruktsiooni veidi jäigastama.

Aga ikkagi, kesse muru niidab? :D

ahjaa, kui keegi on veel selles vanuses, kus käed liiga lühikeseks hakkavad jääma ;), siis see luup on pindude väljatõmbamiseks väga mugav. ostsin selle küll led-dioodide jootmiseks, aga kasutanud olen pindude jaoks ja niidi nõela taha ajamiseks :D

http://www.oomipood.ee/product/hh-391a/kolmas-kasi-luup-suurendusega-2-5dio-zd-10d