Tuesday, August 12, 2008

Pojengipeenar, vol 1

Hetke viimane (või üks viimastest) suurematest projektidest aias on pojengipeenar. S.t. suur lillepeenar, mille asukoht terrassi ees. Peenar tuleb teha tõstetuna, kuna algselt on pinnas männimetsa-alune paepealne ja sellele lisandus ehituse käigus hulgaliselt elemente, mida eriti viljakaks pidada ei saa (liiv, tellised, täitepinnas) ja mis suuremaltjaolt sai muidugi ilusti ära koristatud. Peenrasse tuleb peale pojengide muidugi teisi lilli ka, kuid kuna me ahnitsesime 2006.a. sügisel kokku 12 pojengi, siis esmaülesandeks on nende istutamine - tänaseks on see küll juba tehtud (möödunud nädalavahetuse suur töö ja pojenge selleks hetkeks 14), kuid kroonikakirjutamine ei käi mitte alati tegudega sünkroonis :).

Aga enne, kui seda suurt teemat kajastada, tuleks tutvumiseks näidata mõnd fotot aasta-paari tagusest ajasi, et saada veidigi aimu, mis seal enne oli ja mida on tänaseks tehtud. Me juba mõtlesime, et koostame külaliste tarbeks ühe albumi sellest, mis enne oli ja et see on siis külalistele esmane kohustuslik lektüür enne ringkäiku praeguses aias-majas :D


Selline on siis see suurepärane pojengi-roosipeenra pinnas :). Peenar sel fotol taga vasakul.


Veel näide majaümbrusest 2005.a. oktoobris (maja ennast veel pole).


Nõnda, täpselt siin paremal, kus on see suur hunnik, algab peenar :).



Veidi teise nurga alt. Selle musta ala kohal hunniku ja oranži plokialuse vahel on praeguseks tiik ja vesiroosid. Aasta 2005, november.



2006 mai-juuni - kopp lükkab terrassi- ja peenraalust vähe siledamaks. Täpselt selle koha peal, kuhu traktor kopa toetab, on tänaseks tiik. Kahju, et ei taibanud tal lasta sinna auku teha, nüüd tuli tiik suuremaltjaolt labidaga kaevata.

Pojengipeenra aluse silumine-koristamine.



Pojengipeenar kraavist paremal, kraavi kohal teerada, kohe kraavi ääres vasakul on praeguseks maasikad ja herned :). 2006 suvi.



2006. sügis. Terrass ja peenar, oskate ette kujutada, onju :)



2007 maikuu. See suurepärane kuumaastik ongi meie terrassiesine pojengipeenar :D. Kuna kopp enam sinna eriti sõita ei saanud, tuli edasine töö teha suuremaltjaolt käsitsi.









Monday, August 11, 2008

Tiik, järg



Osa kive paigaldatud, kosepumba voolik ka ilusti näha.





See kollane on suvi läbi õitsenud, muudkui teeb uusi õisi, praegu ka 2 õit lahti ja mõned nupud näha.





natuke rohkem kive juba paigas (tõtt-öelda rohkem pole tänaseni pandud, aega pole olnud :) )



See kivi ka vaja maa seest välja kaevata ja tiigi äärde tarida.





See on see vesikarikas (või oli see järvekarikas), mis pidi vee puhta hoidma.





Tähelepanelik vaataja leiab keskmise kivi äärest veest veidike kärnkonna paistmas.



Miskid kõrsikud ja asjad ostetud, ootavad istutamist juba 2 kuud








Kose ladumine. Peab osa ringi võtma ja kive seguga panema, samuti teatud kiletükke kivide alla panema, et juga suunata ja nähtavaks muuta (muidu pole teda lihtsalt näha, vesi on kusagil kivide all)

Millegipärast ei saa ma selles postituses pilte ringi tõsta :(. Ma isegi ei näe pilte siin modimise kastis, vaid ainult rodu numbreid ja tähti, sestap ei saa ma aru, kus üks pilt lõpeb ja teine algab. Eks siis igaüks peab oma fantaasiat kasutama, kui mõni tekst kogemata valesse kohta on sattunud.

Nojah, tegelikult kirjutasin suurema osa juba eelmises tiigipostituses ära :).
Tehnilise poole pealt - vihmavesi jookseb mul osaliselt tiiki, s.t. üks neljast suurest maja vihmaveetorust on juhitud tiiki. Tiigil on ülevool väiksemasse tiigikesse (see, mille keskel on ümar "saareke" - selle saare haljastamise ideed on teretulnud, kuigi miski mõte mul juba peas on) ja sealt omakorda sellisesse kõveriku kujuga ülevoolualasse (3. tasand). Kuidas ma selle lahendan, seda ma veel ei tea. Vesi imbub sealt suhteliselt kiiresti maasse (paepealne männimets, seda võid lõputult kasta), aga kuidagi tahaks ma selle tasandi täita/haljastada - kas ma panen sinna põhja killustiku ja katan kasvupinnasega, kuhu panen kõrred, mis ka ajutist liigvett kannatavad või teen selle kuidagi teistmoodi, ma veel ei tea. On võimalus panna selle põhja kile ja teha sinna selline väike "soopeenar", aga sellel on omad riskid ja miinused. Seega see on veel otsustamata.

Aga kuidas sobivad kokku tiigitaimestik, eriti vesiroosid ja veidi liikuv/voolav vesi - ma arvan, et mingil määral ikkagi sobivad. S.t. ma olen tiiki teinud ka väikese kosekünka, mida ma tahaks aeg-ajalt tööle panna. Ma arvan, et kui seal miskit kiiret ja pidevat suurt läbivoolu ei ole, siis ei juhtu midagi hullu. Kasvavad ju vesiroosid ka jõeloogetes, kus vesi siiski pidevalt liigub. Ka kasutan ma tiigivett kastmiseks - vajadusel lasen lihtsalt veidi külma vett juurde (kui vihma piisavalt ei saja).

Nõnda, neist eelmistest piltidest saadik oleme siis paigutanud tiigi kaldale veidi kive, rajanud miski osa kose põhjast ja tiigis on ka 3 vesiroosi (kollane, punane ja roosa). Kollane neist õitseb "istutamisest" saadik pidevalt, ka praegu on 2 õit peal. Teised pole õitsenud, aga ehk meeldib neilegi seal. Kohe peale vesirooside tiikilaskmist ilmus tiiki ka suur kärnkonn - teda pole me seal just väga tihti näinud, kuid ehk on ka tema püsiasukas, keda teised elukad nahka ei pane.

Miskil ajal siis peaks haljastama ka tiigi kaldad ja selle künka (ka osad hostad tulevad sinna künkanõlvale, mis siis, et nad looduslikult vist ainult tasasel maal kasvavad).

Friday, July 18, 2008

...

Suur kunstnik Aeg on vääramatu... kevad.. ja jälle talv... ühed lähevad, teised tulevad... nii on alati olnud ja nii jääb... aga ikkagi... ainult armastus on see, mis jääb...


http://www.youtube.com/watch?v=smWWvMifgBc&feature=related





...Kui te tõepoolest tahate silmata surma vaimu, siis avage oma süda pärani elu tuumale.
sest elu ja surm on üks ja seesama, just nii, nagu jõgi ja meri on üks ja seesama...

...ja mis on hingamise lakkamine muud kui hinguse vabastamine rahututest tõusudest ja mõõnades, nii et ta võiks tõusta ja koormast vabana otsida Jumalat?

Ainult siis, kui joote vaikuse jõest, hakkate te tõeliselt laulma...

Kahlil Gibran, "Prohvet"

Friday, July 4, 2008

Tiik

Kindlasti tahtsime oma aeda väikest ilutiigikest. Et tasakaalustaks seda suurt metsa ja muidu veidi "tummist" olemist. Ja eks vesi meeldib muidu ka väga. Vanemate aias on see üks mu meelispaiku, ilus ja muidu ka hea. Muidugi oleks tahtnud suurt päristiiki... aga seda paepealsesse männimetsa eriti rajada ei saa. ja ujumiseks võib ju mere äärde minna :)

Algus (möödunud aastal) oli selline.

https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjlOTrZwZJ7YZeaMTkksC1hjDuT42kXnFlSF0BZt9SZ5opytKMABvXMqjUtbbsdj4NA9gmBG28xtJ8UQdLqaWvFUnHoGm0YLPS7szFoJP7z9PEuZQXwhC3ud5L0UvZFeUEKTksyUiOoLco/s1600-h/2007augtiik.jpg


Selle aasta kevadel ei olnud küll plaanis tegelda mitte tiigi, vaid tuhande muu kiirema asjaga, kuid kuidagi möödaminnes hakkas see tiik ise ennast looma :)

Õnneks oli vundamendi rajamisest selles kohas väike süvend, kogu seda ala labidaga välja kaevata oleks olnud väga suur töö - puujuured ju kõikjal. Siiski tuli suur osa labidaga teha - millalgi aprillikuus läksin labidaga "korraks proovima, kuidas seal kaevata on" .. ja kaevasin kogemata tiigi valmis. Kaevasin ka 3 sügavamat kohta - vesirooside jaoks. Algul tegin servad liiga järsud, pärast sai seda viga veidi parandatud. Täitematerjaliks kasutatud silikaatkivide ülejäägiga said servad kindlustatud ja kohati põhja servadesse ka "astangud" tehtud.




Silikaatide paigaldamise ajal oli vaja kogu see kupatus enam-vähem loodi ka saada - laserlood v lasernivelliir on üks ütlemata hea tööriist igatahes. Lööd tokid maasse ja märgid igale tokile õige kõrguse.

Kuna üks vihmaveetoru jookseb tiiki, oli vaja teha ülevoolukohad. Lahendasin selle nii, et tegin tiigi kõrvale teise, veidi madalama "tiigikese" ja sellest omakorda allapoole veel ühe ülevoolukoha, mille täidan pärast killustiku ja kruusaga ja kuhu ehk õnnestub istutada midagi, mis edeneb hästi nii jalgupidi vees kui ka täiesti kuivas (suvel enamasti on see kolmas tasand kuiv)

Seejärel katsin kiviservad ja põhjas teravamad kohad liivaga, samuti oli liivaga hea veel servi loodi ajada.



Kuna juurikaotsi oli põhjas omajagu ja liiv oli ka kive ja käbisid täis, ei saanud ma peale hoolikat väljakorjamist ja liivaga tasandamist ikkagi põhja ja servi päris teravikevabaks. Seetõttu katsin põhja ja servad ehitusest ülejäänud kivivillaga - 50 mm paksune vill sobis hästi. Kaablid panin kõridesse ja läksid kivivilla alt läbi.





Ikkagi polnud ma päris kindel, kas see ikka on nüüd piisavalt hea põhi tiigikile jaoks :)... ja nagu ikka, dimensioneerisin veidi üle ja katsin kivivilla koormakattekilega (neid on samuti ehitusest omajagu üle jäänud)


Koormakattele laotasime siis omakorda tiigikile (otsisin erinevaid variante, mõtlesin, et ehk peab tavaline ehituskile ka ikka vastu, aga ei tahtnud riskima hakata ja lõpuks ostsime ikkagi päris tiigikile - küll mitte Gardena oma, vaid Monarflexi spetskile - sama hea, aga hind tuli märgatavalt soodsam).


Vesi sees!




Viimasel pildil ka need "teine ja kolmas" tasand hästi näha.

Mis juhtub siis, kui olete tiigi just vett ääreni täis lasknud? Muidugi tuleb paduvihm :). Lisaks muidu mõnusale pladinale saab veelkord imetleda eri tasandite "töötamist" :)



Aga mis niisama natuke ikka nokitseda... kui juba ette võtta, siis ikka uhkelt... sestap on lisaks eri tasapindades veele kavas ehitada ka väike kosk. Kosk seepärast, et tahtsime vee solinat, kuid purskkaev sellisesse metsaaeda... ilmselt on see maitse küsimus, kuid mulle tundus natuke võlts. Purskkaev peab olema selline nagu Peterhofis, mitte pisike "mullitaja" mändide all :).
Ja noh, selle künka all oli kännuhunnik, mis oli vaja ka kusagile panna ning lisaks tahtsime seda küngast sinna nagunii - lihtsalt oli tunne, et seal ei peaks olema mitte lauge, vaid just väike küngas, mida siis erinevate taimedega haljastada. Ka olin ja olen ma vaimustuses oma vanemate tiigiservast, kus ka kallak. Kose põhi sai siis kilega vooderdatud, kile kõik ühes tükis, et kusagilt ei lekiks.



Kose tippu leidsime kivi, mida mööda vesi alla jooksma hakkab. Lasin selle tahaküljele relakaga abisooned ka sisse, kuhu peaks teoreetiliselt ilusti vooliku saama "toetada"




Seda peegeldust võib ennast vaatama unustadagi


Üks lind käib tihti seal mudasemas kolmandas tasapinnas, mis veel valmis pole, suplemas (kui seal vesi on)


Tiik ülevaltvaates, künkas kosega paremal, ülevoolutasapinnad vasakul





Järgneb...

Monday, June 30, 2008

Mis õis?

Arvake ära, mis õis :)



Thursday, June 26, 2008

Jasmiin on jasmiin on jasmiin

Muidugi kuuluvad ka jasmiinid mu suurte lemmikute hulka (jah, ma tean, et nad on ebajasmiinid, kuid las nad jäävad mu jaoks ikka jasmiinideks). See Snowbelle oli möödunud aastal ostes üsna tilluke ja sai ümberistutamise ajal kannatada ka, kuid ikkagi õienupud peal :). Kahjuks ei lõhna, kuid neid lõhnavaid jagub ka.


Mis häda sel põõsal on?

Mis sel kontpuul viga on - kas mõni kahjur v haigus? Tipmised noored lehed kõik sedamoodi krussis. Millega pritsida või mida teha?

Esimene pilt on veidi udune (eile õhtul hämaras oli teravustamisega probleeme), aga ehk saab aru.