armsad aiandajad, palun rääkige kalanhoest. õigeimini selle nohuvastasest toimest ja sellest, kui väikesel lapsel seda kasutada võib ja mismoodi. ja milline see õige kalanhoe on, mida selleks otstarbeks tarvitatakse. kunagi hiline küll kusagil - kas oma blogis või mujal, selgitas, aga no mitte ei leia seda enam kätte.
südamest ette tänulik!
---
heheee, guugeldades leidsin selle hilise postituse ka üles :). aga kas siis panen paar tilka värsket mahla pipetiga ninna? ja võib imikule ka panna?
ja kust ma saan selle sulgja kalanhoe? selle ma vist tegelikult juba mõtlesin välja. vist.
http://hiliseaed.blogspot.com/2010/12/nagu-ikka_19.html
kui ma laps olin, siis mu vanavanaemal kasvas igatahes see daigremonti kalanhoe aknalaual ja mulle meeldis neid poegi sealt alla sipsida :). ja ma mäletan tollest ajast, et kuidagi oli nohu jaoks hea asi, aga kuidas, see küll enam meeles pole.
---
netist leidsin ka selle:
Kalanhoe, doktor aknalaualt.
Ravimtaimena kasutatakse Daigremonti ja sulgjat kalanhoed. Lehemahl sisaldab flavonoide, orgaanilisi happeid, polüsahhariide 35–40%, parkaineid, mikroelemente ja C-vitamiini.
Enne kalanhoe õitsemist lõigata maha lehtedega vars ehk võsu. Võsu pesta puhtaks ja panna 5–7 päevaks pimedasse ning jahedasse kohta (5–10 °C). Seejärel peenestada võsu ja pressida välja mahl.
Kalanhoemahl on põletikuvastase toimega ja soodustab haavade kiiret paranemist. Seda kasutatakse kui välist vahendit troofiliste, visalt paranevate haavade ning lamatiste ravimisel. Samuti sobib kalanhoemahl ekseemide, põletushaavade ja mädase keskkõrvapõletiku ravis.
Kahjustatud nahale tilgutada mõned mahlatilgad ja nii toimida 5–6 päeva. Mahla soovitatakse kasutada ka südametugevdajana ja verepuhastajana (furunkuloos). Kalanhoemahlast võivad abi saada ka noored emad, kui rinnanibud kipuvad lõhenema. Pärast imiku toitmist tuleks rinnanibudele tekkinud lõhesid määrida eelnevalt 37 °C-ni soojendatud mahlaga.
Nohu korral ja gripist hoidumiseks pigistatakse otse värskest lehest ninasõõrmetesse paar tilka kalanhoemahla 2 korda päevas. Sel puhul tükib aevastus peale, aga see ongi hea, sest teeb nina lahti. Kalanhoemahl sobib nohurohuks ka väikestele lastele, sest see pole kibe, vaid on õrnalt hapukas.
Kalanhoe- ja sibulamahla toime on erinevad. Kalanhoemahl kuivatab – seega on hea nohu alguses. Sibulamahl aga muudab nohu kergelt välja nuusatavaks.
Isegi tuberkuloosi raviks kasutab rahvameditsiin kalanhoemahla. Selleks võtta sisse 0,5 teelusikatäit mahla 2 korda päevas pärast sööki, seda 3 korda veega lahjendades.
Kalanhoemahla soovitatakse kasutada suu loputamiseks stomatiidi ja parodontoosi korral ja sellest võib abi saada ka hambavalu vaigistamiseks.
Värsketest kalanhoe lehtedest teha viinaga tõmmis võttes 2 supilusikatäit lehti poole liitri viina kohta. Tõmmisel lasta pimedas kohas 10 päeva seista, loksutades seda iga päev. Valminud tõmmist kasutada jalgade määrimiseks veenide varikoossete laiendite korral õhtuti. Alustada tuleb jalapäkkadest ja liikuda tasapisi ülespoole põlvedeni ja vajaduse korral kõrgemalegi. Ravikuur võiks kesta 2–4 kuud. Samuti leevendab tõmmis jalavalu ja seda eriti siis, kui jalgadele on tekkinud laialdane peenikestest sinistest veenidest võrgustik.
Siirup. Valmistamiseks võib kasutada kogu ürti. Taimeosad lõigata tükkideks ja kihitada tihendatult vaheldumisi koos mee või suhkruga purki. Purk tõsta külmkappi ja lasta seal seista üks nädal. Nii valmib kalanhoesiirup, mis on tõhus ravim kurgu ja köha ravis. Angiini korral soovitatakse võtta 2 kuhjaga sl mett, 1 sl taruvaigu 10%-list alkoholilahust ja 1 sl värsket kalanhoemahla. Kõik segada hoolikalt läbi ja määrida seguga haiget kurku hommikul ja õhtul. Segu säilitada külmkapis.
Tavalise köha korral võtta ½ klaasi värsket kalanhoemahla ja segada hulka ⅓ klaasi keedetud jahutatud vett. Vesilahust hoida külmkapis.
Allikas: Toivo Niiberg, "Toataimed roaks ja raviks", Maalehe Raamat
