peenramärkmeid

aja jooksul enda jaoks kogutud mõned head  ogoroodinanipid  (hea ikka, kui inimesed väga häid uudissõnu leiutavad). ma topin neid muidu erinevatesse kohtadesse ega leia pärast mitte midagi üles.
mõlema aedniku videosid olen mitu aastat vaadanud.

peet

https://www.youtube.com/watch?v=mP2CXz4nEVQ


kapsalised

https://www.youtube.com/watch?v=kHmCf6Or1x0

(kui keegi oskab öelda, misasi see fatseli on, mida ta sideraadina sügisel kasutab, oleks tore).



porknad

https://www.youtube.com/watch?v=LCB6_GAyqrw



ja kurgid, eriti kasvude teema

https://www.youtube.com/watch?v=agqNH3mj8XE


https://www.youtube.com/watch?v=MkA0MtQOvS4



https://www.youtube.com/watch?v=lmVWJkJzGGM&list=PL0NUPxIos0HPBocPAclUb4td7Uvp1FWhs&index=6

Raamatud

Vanusega peaks  inimene ju targemaks saama. Teoreetiliselt! Aga tundub, et kohati ei saa. Ja seda mitte enam teoreetilselt, vaid täiesti reaalselt... kuigi võib-olla, et inimene üldiselt saab ja ainult allakirjutanu mitte :).

Mul on igasugu “hullu professori” ideid alati peas olnud ja omajagu olen ma neid realiseerinud ka. Aga kõik teatud nutikad ja (loodus)säästlikud ideed panevad mul alati vere käima ja silma särama. Kasvõi näiteks permakultuur, vermikompost jne.  Nii ka igasugused kasvuhoonega seotud ideed Kõik need ideed, millega saab tööd vähendada, saagikust suurendada, vegetatsiooniperioodi pikendada.. või mis on lihtsalt lahedad :). Näiteks nagu see fooliummati panemine põhjaküljele, kui kasvuhoone on suhteliselt pimedas kohas – uskumatult hästi töötas. Rääkimata kõigist neist taimeriga ja altkastmissüsteemidest, automaatsetest luugiavajatest jne. Eriti sümpaatne tundub mulle see kinnise põhjaküljega ja poolenisti maa sisse uuristatud v põhuga kinnikaetav kasvuhoone, et saaks juba külmal ajal midagi kasvatada (sest mulle meeldib hästi süüa!).

Neid nutikaid kasvuhooneideid otsisin eelmisel aastal netist, (panin neid mingi aeg tagasi feissbukki ka, lähen ja korjan nad sealt siia  kokku).  Mitte, et ma siia sellist rajada saaks, aga mul on vaja ka oma aju töös ja hõivatuna hoida. Eelmisel aastal otsisin infot ka taimevalgustite kohta – kuna spetsiaalselt müüdavad taimelambid tundusid ebamõistlikult kõrge hinnaga – osta oleks isegi jaksanud, aga ma põhimõtteliselt ei ole nõus üle maksma mingi suht tavalise asja eest, millele uhke silt külge pandud. Nii ma siis tuulasingi omajagu aega, et teada saada, mis luumenid ja luksid ja...  ja no lõpuks sain teada ka ja selle tulemusena otsin lihtsalt maaletooja käest 4 kindla spektrivahemikuga osram’i lumilux valgustoru 120 cm pikad, mille panin tavaliste päevavalguslampide sisse. oleks võinud miski vineerplaadi külge ka kinnitada + starterid ise lisada, aga mul olid need lambikestad olemas. Põhimõtteliselt müüakse erinevate tehniliste parameetritega torusid ja pirne täitsa normaalse hinnaga, aga kui osta nende parameetritega toru/pirn taimelambi nime all, siis maksad mitu korda rohkem. Nii sain need 4 toru kokku 10 euro eest... selle raha eest ei oleks saanud isegi mitte poolt valmis taimelampi.

Aga mitte sellest ma ei tahtnud. Vaid sellest, et ma olen neid ülal väljatoodud infokilde jupp aega mööda netti taga otsinud ja kokku korjanud. Ja nüüd jõulude ajal võtsin kätte ja hakkasin töötuppa raamaturiiulit ehitama. Seal oli mitu aastat tagasi tehtud korralikest prussidest suur ajutine riiul ja vaja oli see nüüd korralikuks teha, s..t needsamad prussid ilusti sirgeks saagida, korralikult lihvida, värvida, paigale kinnitada jne. Ja selleks, et seda laiali lammutada, oli vaja sealt enne raamatud välja tõsta. Selle väljatõstmise käigus leidsin sellise raamatu :). 

Välja antud 1959.a. sees kõikvõimalikud tabelid ja arvutused ja üksikasjalikud joonised... sealhulgas ka nendesamade luumenite-lukside ja  maa-aluste kasvuhoonete kohta :)

Kusjuures mulle meenus, et ostsin selle raamatu kasutatuna paar aastat tagasi just selleks, et sealt neid teadmisi saada ... Aga milleks otsida lähedalt ja otse, kui kaugelt ja ringiga ka saab? :)

tulge ruttu puder keeb...

... kes pioneerilaagris on käinud, see teab, kuidas salmirida lõppes :)

Aga see oleks igati lahe õuepliit. Ma olen ammu mõelnud, et tahaks miskit ilusat-korralikku-kompaktset õuekööki. Sellist, kus oleks hea grill, klassikaline savist kuplikujuline pizzaahi (seal saab muud ka peale jahujunnide teha), tandoori ahi ja pliit-tüüpi asjandus, kus ka muud süüa saaks teha. Kuna kõik need vormid on nii erinevad (ja aega ei ole ka sellise asja jaoks olnud), siis pole siiani midagi sündinud. Ja no krunt on mul ka liiiiiiiiiiiiiga väike.... sest piisavat vaba ala oleks vaja, kust iga lendava sädeme suunda ei peaks hingevärinal jälgima, kartes, et läheb männilatva.

See on küll sutsu prostavõitu, aga korraliku tellis- v saviümbrise puhul täitsa hea algidee.

http://thehomesteadsurvival.com/build-your-own-wood-stove-with-cook-top-from-a-55-gallon-barrel/

https://www.youtube.com/watch?v=W4Gxt6sE4Q0

https://www.youtube.com/watch?v=KSKpk7HpX4M

Need siin on muidugi veidi viisakamad, samas ka aeganõudvamad teha (ja materjalimahukamad ka).

http://www.lemandorelle.com/tour-outdoor-grill.asp

https://askthelandscapeguy.files.wordpress.com/2009/11/pizza-oven-pieces.jpg

see on väga sümpaatne, sisaldades mõlemaid (kuid mitte grilli)

https://www.pinterest.com/pin/424534702347743347/

kuidas ehitada lihtne tandoori ahi (linke on netis muidugi sadu)

http://www.fornobravo.com/forum/43/small-portable-tandoori-oven-build-9672-3.html

jantx põhjaka mõisas tehti tavalisest 200l metallvaadist.

Teed ja rajad vol 2

Esmalt head seda aastat, õnne, tervist ja kõike hääd!        

Eelmine postitus oli tehtud väga ammu ja teatud guuglist tulenevatel põhjustel, mis mulle karvavõrdki ei meeldi, oli blogi üldse mitmed kuud kinni. Ega see guugli poolt suvaliste kontode ja nimede kokkusidumine mulle tänaseni põhimõtteliselt ei meeldi, aga ma ei viitsi uut blogi ka teha.

Ühesõnaga,  teed ja rajad, mis eelmisel korral pooleli jäid.

Need, kes soovitasid survepesurit, on mu juures ilmselt kinnisilmi käinud :) ega oska ka ette kujutada, mis juhtub ajapikku maa seest võetud ülemise pehme kihi paekiviga :). Survepesuriga poleks sel pinnal absoluutselt mitte midagi teha saanud. S.t. sellest oleks kujunenud suhteliselt vilets killustikutööstus. Kivi oli lihtsalt nii pude ja katki, et survepesur oleks sellest mingi pudi teinud ja mööda õue laiali lennutanud. Ja isegi, kui kivi oleks survepesuri välja kannatanud, oleks see kogu liiva sealt vahelt välja uhtnud ning poleks ikkagi lahendanud ebatasasuse ja niitmise võimatuse probleeme. Vaadake parem ise :)

Selle tulemusel sai eelmise suve hakul ette võetud selle sodi asendamine millegagi, mis oleks igas mõttes normaalne – et saaks kõndida ja rattaga sõita ja vajadusel käru lükata, et saaks hooldada ja näeks kuidagimoodi välja ka. Selleks tuli esmalt kogu see sodi üles võtta + ära lammutada ca kümnemeetrine jupp samast paekivist müüri. See oli füüsiliselt äärmiselt raske töö, sest vaatamata sellele, et need lahmakad ära lagunesid, kaalus mõni neist ca 100 kg. Järelikult pidi selle osa tööst tegema töömees.

Paekivi ülesvõtmist alustasime terrassi eest, sellest nurgast, kus oli müürijupp ja põõsad.   Esmalt lammutasime müürijupi  ja võtsime üles selle kõrval olevad põõsad. Lammutatud müürijupp läks põõsastest jäänud auku, suurem osa kogu paekivisodist läks lähedalehitatava tee aluse täiteks ja osa ka metsa alla täitmisvajavale alale. Kokku tuli seda kivindust 4 auto järelkärutäit + lugematud kärutäied täiteks metsa alla.

Müürijupi ja põõsanduse lammutamine.

müürijupp põõsastest jäänud auku, äärekivi serva.

Muru põõsaste asemele. Mullatöid olid ka kokku päris mahukad, kõik käsitsi tehtud.

Nii ta siis kestis pea terve suve - paesodi sai küll kahe päevaga ära ja selles aitas mind töömees.  Selle all olnud muld jmt sodi ka ära, asemele tegin korraliku killustikualuse, sellele liivapadi ja seejärel juba kõnniteekivi. Kõik enda väikeste kätega :). Mõnda kohta panin äärekivi, kuid valdavas osas valasin kõnniteekivile pinnase alla tugiääre, segu tegin jupiti, aiakärus labidaga. Kogu serva ulatuses ka mullatööd, sest muld tuli ilusti kivi servaga tasa panna, valatud betoonserva peale.

Kastmistorud ja eletrikaablid ka kenasti killustiku sisse.

Nii ta vaikselt edenes, kokku paar kuud.

Kui majatagune tehtud sai, kolisin töödega maja ette.

Suve lõpuks sain üldiselt tehtud (paaris kohas on vaja veel relakaga paar juppi lõigata, aga üldiselt on valmis). Oktoorbis tegin lisaks kasvuhoone esise ka :). Ma olen siiamaani ilgelt rahul :) (see on just õige sõna :D), iga kord, kui õues käin, rõõmustan :).

Ainuke asi, et nüüd näen igal suvehommikul seda, mida ma kardan. Mul elab terrassi all nastik (brrrrrrrrrrrrr) ja nüüd on hommikul näha see koht, kust ta oma asju ajama läheb. See diagonaalne rada seal liivaste kivide peal :D

teed ja rajad (nimisõnadena :)

Thela blogi lugedes süvenes veendumus enda aias ja õues mõned asjad ümber teha. Võib ju mõelda, et oleks ju võinud kohe teha teisiti, aga esiteks ei ole alguses osadest asjadest üldse ettekujutust, Teiseks ei tea kõiki asju ja kolmandaks ei ole kõik kohe võimalik. Lisaks muidugi mingid vaated ja soovid muutuvadki.


Nii ma siis käingi kortsus kulmul õues ja vahin oma hakitud ja killustatud aeda, kus kõik asjad on vales kohas, valepidi või lihtsalt valesti :D.-

Plaane on muidugi rohkem, neist kõige suurem keset aia laiutav suur tõstetud lillepeenar teise kohta transportida. Kuidas seda teha, ma veel ei tea, eriti atrvestades, et sel on paekivist müüritud serv ümber. kas seda on võimalik kuidagi jupphaaval teise kohta vedada ja seal kasutada või laguneb kõik laiali... ja kui laguneb laiali, mida ma selle sodiga siis pihta hakkan. ja kust ma uuele peenrale serva võtan - maasse meil midagi rajada ei saa. ka tuleb kogu see 30 cm kõrguse peenra mullamass teise kohta tarida... koos pojengide, rooside, iiriste ja muu tränaga.... oeh. Ma parem ei mõtle sellele.

Teine asi, mis mulle igal sammul närvidele käib, on paekivist teerajad ja sillutatud alad mitmel pool. Maja ees sissesõidul on kõnniteekivi ja see on ok. maja ümber ja taga, terrassi ees ja mujal on aga sillutatud paekiviga. Sellesama paekiviga, mis siitsamast maa seest välja tuli.... ja nii ma siis käin ja takseerin neid saadanama paealasid, mis algul olid ilusad, aga nüüd näevad iga aastaga jubedamad ja mustemad välja. hooldada neid ka eriti ei saa, igavene rist ja viletsus nendega. kuna ma killustikku väga ei armasta (meil on paari kuuga kõik männiokkaid täis ja neid sealt killustiku seest kätte saada on suhteliselt võimatu, kui just bensiiniga üle ei vala ja tuld otsa ei pane). ka ei jää killustik jalgrattaga kimades väga ilusaks. nii ongi mul küpsenud otsus see paekivisõnnik üles võtta ja tasapisi kõnniteekivi asemele panna...     ma tean küll, et suur töö. kui ma sellest oma kaaselukale rääkisin, siis ma muidugi kuulsin, kui palju muud on vaja enne ära teha ja lõpetada, kui uut suurt asja käsile võtta .... see on muidugi õige, aga ega see ei tähenda, et see mind kuidagi vähem häiriks.

muuhulgas on vaja välja kaevata üks suur, ca 5 a tagasi istutatud, kuid  jõudsalt kasvanud kadakas. selline ca 1,5 - 2m läbimõõduga, mitte lamav ja mitte püstine ning ma ei suuda meenutada, kas see oli hiina - v kaljukadakas. kas see jääks ellu? kui jah, siis kas keegi teab kedagi, kellele seda pakkuda ja kes tuleks ja ta endale välja kaevaks?

kuidas trumm oma sõnu sõi

see pole muidugi mitte mingi uudis, et trumm aeg-ajalt oma sõnu sööb :). või noh, õigem oleks tegelikult öelda, oma seisukohti korrigeerib sõltuvalt sellest, kuidas elu teda targemaks (khmm-khmm) teeb :).

trumm on alati olnud nõudepesumasinavastane. s.t mitte et ta selle vastu aktiivset võitlust peaks või barrikaadidele läheks, kuid ta on alati arvanud, et see on üks alp massinatükk, millega mitte midagi mõistlikku peale pole hakata. et see on üks laiskade inimeste leiutis ja kui ikka käed otsas, siis jaksab üks täisinime oma söögiriistad ära pesta küll. noh, eks ta muidugi ju nii ole ka... jaksab küll. vanasti pesti pesu ka käsitsi...  trumm teab ka väga hästi, mis maitse on ntx suviti käsitsi pesu pesta, sealh voodilinu pesulauaga. miskipärast trumm seda enam eriti ei harrasta. nüüd siis oli kord nõudepesu käes.

tegelikult sai asi alguse natuke kaugemalt ja, nagu nii mõnigi kord varem, ei oleks trumm iseenese tarkusest sugugi targemaks saanud :). ka seekord tuli tegelikult mõistus pähe kalli kaaskondse kaudu, kes trummile suhteliselt õnnetult ükskord muu jutu sees teatas, et päevas kulub nõudepesuks ca tund aega. ausalt öeldes jäi trummi suu selle peale ammuli. muidugi, ühe töölkäiva täiskasvanu nõusid pesta on midagi muud kui pere omasid, eriti, kui kodus on väikelapsi, kes on päev otsa kodus ja kellele vaaritamiseks igasugu potte ja notsikuid ikka hulgim koguneb. ja kes kõigele muule lisaks selle pesemisprotsessi ajal püksisääre küljes ripuvad ja oma nördimust väljendavad. ... novat, see vaikselt poetatud teade lõi trummi peas lambi põlema ja peab ütlema, et see valgustus saabus tegelikult  üsna ehmatava ja kurva äkkäratundmisena. aga noh, hea, et saabus.

ühesõnaga, selle tulemusena tellis trumm paari päeva pärast nõudepesumasina (paar päeva kulus uurimistööle mudelite ja hinna jmt osas)  ja jaanuari keskpaigast alates on see uus koduabiline oma tööd teinud. ja tuleb öelda, et hästi teinud (ei tea, kas peaks ta hellitavalt bertaks ristima? :) . trumm on siiamaani vaimustuses nagu laps :))))). on tegelikult ikka tore küll, kui pistad nõud lihtsalt kusagile kappi ja need pesevad seal ennast ise ära. neid masinasse ladudes näed ka, kui palju neid tegelikult koguneb ja vahel tuleb suisa 2x päeva jooksul pesta. vähe sellest, ülimalt mugav on pesta külmkapiriiuleid ja - anumaid :). juutuubist leitu põhjal võib öelda, et ka laste mänguasju, lambikupleid jmt. ja purgid! jeebus, miuke jama on hoidistamise ajal see purkide pesu....  ainult malmist ahjupotti ei tasu sinna toppida ja alumiiniumist espressokannusid (ja muid esemeid) ka mitte. kristalli ja hõbedat samuti.

uue koduabilise tekkega tuli küll veidi elamist ringi ehitada (wc-s kraanikauss teise kohta tõsta ja tööpinnast jupp ära lõigata, majapidamisruumist väike sügavkülmik wc-sse tirida, majapidamisruumis suur külmik väikese külmiku kohale panna ja riiulid ringi ehitada ja suure külmiku asemele pandud nõudepesumasinale kapp ja riiulid ümber ja peale ehitada), aga see igatahes oli seda väärt.

aja kokkuhoid on tõepoolest märgatav!  aga minu jaoks on veel see ka oluline, et kohe esimesel nädalal panin tähele, kui palju vähem kulus puidugraanuleid e pelleteid (mu küte ja soe vesi tulevad pelletikatla abil). selle peale ei osanud ma algul isegi mõelda! ma olin mõelnud, et veearve peaks vähenema ja nii oligi - poole kuuga oli veearve ca 10 eurot (ehk ca 5 m3 15 päevaga) väiksem kui tavaliselt. puhtteoreetiliselt peaks siis 1 kuu veearve olema ca 20 eur odavam... mis tähendab seda, et puhtalt veekulu vähenemise arvelt on masina hind 2 aastaga tasa teenitud... ja pelletikulu pole siin isegi veel arvestatud!

ühesõnaga, üks väga hea leiutis on! trumm üritas oma vaimustuse ajel oma kalleid vanemaid ka selles suunas moosida, aga veel ei ole õnnestunud :).

millised teie analoogilised kogemused on? kuulaks meeleldi :)



upd:
mde, võib osta garantiiga kasutatud masin, hinnavõit on päris suur. 

ja teine asi, tasub netis veidi tuulata ja hindu võrrelda. eestis 1 firma, kes müübki ainult veebi kaudu, toob kogu tehnika maale otse poola keskladudest (poola on paljude tehaste-firmade puhul selleks jaotuspunktiks, ntx autode jaotuslaod on enamasti ka poolas), ilma kohapealsete eesti esindusteta. hinnavahe ntx minu masina puhul oli ametliku esindusega 120 eurot! tundub uskumatu, eks :)
http://www.kodutehnika.ee/

Tomatid-kurgid

Olen väga algaja tomatikasvataja, kuigi kasvuhoone eest hoolitsemisest olen nooruses sellise üleküllastuse saanud, et olin kaua aega veendumusel, et ma enda aias ei taha midagi taolist nähagi. Aga see pole muidugi esimene kord, mil Trumm sõnu sööb :). 

Esimesed aastad kasvatasin igasugu peeni sorte... või õigemini üritasin kasvatada, sest välja ei tulnud sellest suurt midagi. Heal juhul 5 tomatiniru taime kohta ja kõik. Terrassitomatitega edenes paremini, sest ühel aastal kasvatas vabalt kasvada lastud kollane Tumbling Tom üle 200 pisikese maitsva tomati.

Eelmisel aastal otsustasin, et aitab naljast ja panen maha ainult vanad kindlad sordid. Kuna mul ettekasvatamine erinevatel põhjustel ebaõnnestus ka, siis oli valik seda piiratum. Taimed ostsin Kristiine Aiakeskusest ja olin nendega igati rahul. 

Ka katsetasin sellest vene videost saadud nippi ja panin iga taime alla peotäie sulgi (vana padja seest). Loobusin ka altkastmisest ja kastsin pealt, nii nagu vanasti. Saak oli oluliselt parem, tomateid sai suvi läbi, kuigi algus oli hiline. 

Tegin ka midagi sootuks mitteminulikku - kogu oma püsimatuse juures käisin kasvuhoones tomateid korjamas kaalu ja märkmikuga ning kirjutasin üles kõik kogused, et pärast hinnata, mida tasub kasvatada ja mida mitte. Põhimõtteliselt võib igale sordile (v.a. Black Cherry) ca 100-200 g otsa kirjutada, sest lõpus, kui tomatid juba praktiliselt läbi olid, ma enam kaalu kaasa ei võtnud ja mõned tomatid jäid kaalumata. 

Aga kokkuvõte eelmise aasta kohta on siin. Juba enne numbrite kokkulöömist olin selgelt otsustanud, et kindlasti panen uuesti Gardener's Delight (mu lemmik), Apelsin, Moneymaker ja Visa. Numbrid põhimõtteliselt kinnitasid seda ning võimalik, et ka Super Marmandet panen uuesti, samuti Suncherry Premium'i, Sungold'i ja Glacier'i. Belgian Giant, Moskvich, Maskotka ja xxx jäid ettekasvatamisega nii hiljaks, et nende kohta ei oska mitte midagi öelda.  

Kurkidest kindlasti Amazonka ja Tiffany kasvuhoonesse ja Adam avamaale. 
Hernest Shiraz ja xxx.


Tomatid 2013

Gardener’s  Delight. 3 taime
Esimesed 8 tk 25. Juulil

125 (10) + 100 (9) + 175 (8) + 175 (8) + 75 (4) + 300 (20) + 450 + 425 (30) + 50 (2) + 400 (unik) + 160 (12) + 100 (6) + 125(9) + 350 (28) + 75 (5) + 50 (3) + 200 + 175 (10) + 150 (6) + 300 (30) + 200 (20) + 150 (16) + 200

Kokku 4510 g = 4,51 kg 
: 3 = 1503 = 1,5 kg per taim

Väga maitsev tomat, üks mu lemmikuid. olen varem ka kasvatanud, 
Kasvatan kindlasti.


Moneymaker. 2 taime
Esimene 20. Juulil (viljatipu mädanik)

175 (5) + 280 (7) + 150 (3) + 50 (1) + 75 (1) + 75 (1) + 75 (1) + 400 (10) + 125 (2) + 125 (2) + 150 (3) + 180 (3) + 400 (7) + 260 (4) + 110 (2) + 360 (7) + 150 (3) + 400 (7) + 450 (8) + 250 (7) + 200

Kokku 2960 = ca 3 kg
: 2 = 1,5 kg per taim

Suht keskmine ja ei midagi erilist, ei olnud varem kasvatanud. Samas stabiilne ja normaalse saagiga. 
Kasvatan kindlasti


Black Cherry. 2 taime
Esimene 5. August

30 (3) + 50 (3) + 80 (4) + 30 (2) + 50 (3) + 50 (3) + 200 (17) + 120 (6) + 185 (12) + 150 (10) + 125 (11) + 60 (4) + 100 (5) + 30 (2)
Kokku: 1260 = ca 1,3 kg
: 2 = 650 g per taim

Väga magus ja maitsev, aga saagikus väike ja taim ise kohutavalt pikk  ja hargnev– ronib nagu humal. Võtab palju ruumi ja valgust. 
Enam ei kasvata. 


Goldene Königin. 2 taime
Esimene 5. Aug

50 (1) + 350 (8) + 225 (5) + 150 (4) + 50 (1) + 50 (1) + 50 (1) + 200(4) + 40 (1) + 200 (8) + 100 (2) + 175 (9) + 150 (6) + 130 (7) + 230 (6) + 100 (3)

Kokku:  2250 = ca 2,3 kg
: 2 = ca 1,2 kg  taimelt

Kasvatamise ajal tundus, et ei kanna eriti, kuid kokkuvõttes siiski üsna ok. Maitse mittemidagiütlev. Kandis veel päris hilja, kui teised olid juba lõpetanud. 
Ilmselt ei kasvata enam. 

Super Marmande. 1 taim
Esimesed 5. August

500 (5)+ 150(2)+110(1)+75(1)+100(1) + 520 (5) + 400 (5) + 75)1) + 60 (1) + 200(2) + 210 (2) + 125(1)

Kokku 2625
= ca 2,6 kg taimelt

Üllatas, sest suvel tundus, et ei kandnud palju  - samas tomatid üsna suured ja seetõttu võis jääda petlik mulje, et mitte eriti saagikas. Maitse keskmine. 
EI tea, vist kasvatan

Visa. 2 taime
Esimesed 1. Augustil

250(2) + 450 (6) +400(6) + 600(9) + 125(3) + 50 (1) + 250(5) + 200 (3) + 175 (2) + 175 (3) + 525 (9) + 200 (2) + 320 (5) + 100 (3) + 100 (3) + 200

Kokku: 4120
: 2 = 2,05 kg taimelt

Saagikas ja stabiilne, mõne  tomati sai ikka iga kord. Maitse – keskmine, aga nuriseda ka ei saa. 
Kindlasti karvatan.


Apelsin. 2 taime
Esimene 5. Aug

75 (1) + 75 (1) + 250 (1) + 75 (1) + 100 (1) + 125 (1) + 150 (3) + 100 (2) + 300 (4) + 275 (3) + 160 (2) + 290 (4) + 200 (2) + 290 (3) + 100

Kokku: 2565
: 2 = 1,3 kg per taim

Suvel tundus, et hästi saagikas, nüüd vaatan, et mitte just ülemäära :). Maitse mulle väga meeldis ja palju tomateid andis ka, ka hilja, kui teised juba lõpetasid. 
Kasvatan kindlasti. 

Lisaks enda ebaõnnestunud külvidest sortidelt Suncherry Premium ja Glacier sain septembris mõnisada grammi. Katsetan neid uuesti.

Terrassil:
Venus – väga varajane, saagikas, hästi pisikesed, kandis suvi läbi. Maitsvad. Oranž

TumblingTom – hilisem, kollane on saagikam ja maitsvam kui punane.

Kurgid:
AMAZONKA 
(2 taime)
Hästi varajane - juunis, saagikas – iga päev 1 kurk kuni juuli viimase dekaadini, siis natuke harvem. Kasvatan kindlasti

ZOZULJA
Sain 1 kurgi :). Teised õied isased, võttis jube palju ruumi, kiskusin välja. Kurk lühem, paksu koorega, okkaline. 
enam ei kasvata. 

TIFFANY
Hiline, väga hea, ka üsna saagikas. Hakkas kandma siis, kui Amazonka jäi vähemaks. 
Kasvatan kindlasti. 

ADAM
Avamaa. 
Väga hea  ja saagikas. Varajane, kandis külmadeni välja. 
Kasvatan kindlasti. 


Paprikad
Nii Sweet Chocolate kui ka Big Banana olid OK, kuid SC palju saagikam. Samas ei tea, kas on mõtet pipraid üldse kasvatada, ei ole väga saagikad. 

Prairie Fire
Ülisaagikas, väga terav, 1 imepisike kaun on igatahes juba liiast :). Aga väga ilus, nagu värviliste küünaldega tihedalt kaetud pisike põõsas. Lastest eemale hoida!