Kevad kolmes vaatuses...

I
Mulle küll tegelikult ka meeldivad kõik aastaajad (ainult et mõni neist võiks lühem olla, peamiselt küll see sandi suusailma osa) ja päris mitu aega on mul ka lemmikud, kuid kõige enam on vist praegune ja sellele lähinädalatel järgnev mu lemmikaeg. Just see aeg, kui lumi sulab, iga päevaga läheb linnulaul valjemaks, vesi suliseb ja voolab ja siis hakkab õhk lõhnama vihma, puude ja mulla järgi. See kevadvete vulisemise aeg on mu jaoks lapsest saadik eriline olnud... kõik ärkab ja ringutab ... ja liigub ja lainetab :). Ja kevadveele teed on mulle ka lapsest saadik teha meeldinud :)

ja vulisevad veed ja veed,
ööd nendest helisevad
ja mööda märga rõõmsat teed
me juurde tõttab kevad

seda kajab mu peas vist küll igal kevadel samal ajal :)
Kõik tilgub ja soliseb ja vuliseb... Ja teeb hinge nii rõõmsaks ja kergeks, et tahaks lendu minna :)

II
Lumikellukestel on ninad väljas! Minu lemmiklilled... (kuigi mul on lemmiklilli ka mitu :)
Ma küll eelmisel nädalavahetusel kaevasin kannatamatult nende kasvukohast paarkümmend sentimeetrit lund vähemaks :), aga jätsin nad siiski lume alla... ja nüüd on nad täitsa väljas :). Õied on veel nupus, aga muidu täiesti lumikellukesed! Pilti saab siis, kui fotokas Istanbulist tagasi jõuab

Ja kured tulid! Neil on siinsamas metsatuka taga pesitsuspaik.. ja täna nad siis tulid ja nende hääl kajas pool päeva üle terve ilma ... kuidagi igavikuline on see, teeb korraga rõõmsaks ja kurvaks.
Samal ajal muidugi ka sitsikleit ja muud laulud. Keegi üritas ööbikut ahvida paar korda.

III
Taldrik on lõhkeaine. Oliivid ka. Vähemasti tuleb seda erinevate asjade koosmõju tulemusena järeldada.Vaatasin eile külvikalendrit ja lisaks viskasin korra pilgu peale ka Pauksoni raamatule. (Selguse huvides olgu mainitud, et ma ei ole kindlasti ajalehesebade horoskoopide lugeja). Sealt jäi silma, et tuleb olla ettevaatlik lõhkeainete ja tulirelvadega. No või midagi taolist. Mõtlesin siis, et hea küll, ma siis katsun ennast neist lõhkeainetest eemale hoida..... Ja kui siis suur taldrik lihtsalt heast peast su käest maha hüppab, et keset põrandat lõhkeda, siis mis ta muu olla saab kui lõhkeaine.

Mõni aeg hiljem kavatsesin õue minna. Olin juba riided selga toppinud, kui mõtlesin, et võiks endale joogiks morssi kaasa teha. Läksin siis külmkapi juurde, et mahla võtta. Selle ees oli aga oliivipurk. Lahtine. Midagi oli mul paremas käes ja, osav nagu ma olen, mõtlesin (või ei mõelnud), et saan selle mahlapudeli sealt niisama ka kätte.... vasaku käe ühe sõrmega hoidsin oliivipurki kinni ja kahe sõrmega üritasin mahlapudelit kätte saada. Sain kah. Kuigi kokkuvõttes meenutas see kangesti mu kapsasadu, ainult et kapsaste asemel lendasid oliivid mööda kööki laiali ja mulla asemel lihtsalt vedelik.... pesin siis köögipõrandat, jope seljas ja müts peas, ise maailma ebaõiglust kirudes :D

Ja kuna ma praegu selle kirjutamise ajal lõin varbaga kohvitassi ümber, siis tuli mulle mõte, et äkki peaks kuidagi liikumatult paigal istuma, kuni see imelik kuuseis või mistandoligi mööda saab :D

Eile + 9 ja päike, täna + 7 ja sompus.
Eile pikeerisin mõned paksoid ja salatid + 1 tomati (see oleks muidu otsad andnud)
Ja need sirtsutavad ja kräunuvad kassid ma maha löön!