Teed ja rajad vol 2

Esmalt head seda aastat, õnne, tervist ja kõike hääd!        

Eelmine postitus oli tehtud väga ammu ja teatud guuglist tulenevatel põhjustel, mis mulle karvavõrdki ei meeldi, oli blogi üldse mitmed kuud kinni. Ega see guugli poolt suvaliste kontode ja nimede kokkusidumine mulle tänaseni põhimõtteliselt ei meeldi, aga ma ei viitsi uut blogi ka teha.

Ühesõnaga,  teed ja rajad, mis eelmisel korral pooleli jäid.

Need, kes soovitasid survepesurit, on mu juures ilmselt kinnisilmi käinud :) ega oska ka ette kujutada, mis juhtub ajapikku maa seest võetud ülemise pehme kihi paekiviga :). Survepesuriga poleks sel pinnal absoluutselt mitte midagi teha saanud. S.t. sellest oleks kujunenud suhteliselt vilets killustikutööstus. Kivi oli lihtsalt nii pude ja katki, et survepesur oleks sellest mingi pudi teinud ja mööda õue laiali lennutanud. Ja isegi, kui kivi oleks survepesuri välja kannatanud, oleks see kogu liiva sealt vahelt välja uhtnud ning poleks ikkagi lahendanud ebatasasuse ja niitmise võimatuse probleeme. Vaadake parem ise :)

Selle tulemusel sai eelmise suve hakul ette võetud selle sodi asendamine millegagi, mis oleks igas mõttes normaalne – et saaks kõndida ja rattaga sõita ja vajadusel käru lükata, et saaks hooldada ja näeks kuidagimoodi välja ka. Selleks tuli esmalt kogu see sodi üles võtta + ära lammutada ca kümnemeetrine jupp samast paekivist müüri. See oli füüsiliselt äärmiselt raske töö, sest vaatamata sellele, et need lahmakad ära lagunesid, kaalus mõni neist ca 100 kg. Järelikult pidi selle osa tööst tegema töömees.

Paekivi ülesvõtmist alustasime terrassi eest, sellest nurgast, kus oli müürijupp ja põõsad.   Esmalt lammutasime müürijupi  ja võtsime üles selle kõrval olevad põõsad. Lammutatud müürijupp läks põõsastest jäänud auku, suurem osa kogu paekivisodist läks lähedalehitatava tee aluse täiteks ja osa ka metsa alla täitmisvajavale alale. Kokku tuli seda kivindust 4 auto järelkärutäit + lugematud kärutäied täiteks metsa alla.

Müürijupi ja põõsanduse lammutamine.

müürijupp põõsastest jäänud auku, äärekivi serva.

Muru põõsaste asemele. Mullatöid olid ka kokku päris mahukad, kõik käsitsi tehtud.

Nii ta siis kestis pea terve suve - paesodi sai küll kahe päevaga ära ja selles aitas mind töömees.  Selle all olnud muld jmt sodi ka ära, asemele tegin korraliku killustikualuse, sellele liivapadi ja seejärel juba kõnniteekivi. Kõik enda väikeste kätega :). Mõnda kohta panin äärekivi, kuid valdavas osas valasin kõnniteekivile pinnase alla tugiääre, segu tegin jupiti, aiakärus labidaga. Kogu serva ulatuses ka mullatööd, sest muld tuli ilusti kivi servaga tasa panna, valatud betoonserva peale.

Kastmistorud ja eletrikaablid ka kenasti killustiku sisse.

Nii ta vaikselt edenes, kokku paar kuud.

Kui majatagune tehtud sai, kolisin töödega maja ette.

Suve lõpuks sain üldiselt tehtud (paaris kohas on vaja veel relakaga paar juppi lõigata, aga üldiselt on valmis). Oktoorbis tegin lisaks kasvuhoone esise ka :). Ma olen siiamaani ilgelt rahul :) (see on just õige sõna :D), iga kord, kui õues käin, rõõmustan :).

Ainuke asi, et nüüd näen igal suvehommikul seda, mida ma kardan. Mul elab terrassi all nastik (brrrrrrrrrrrrr) ja nüüd on hommikul näha see koht, kust ta oma asju ajama läheb. See diagonaalne rada seal liivaste kivide peal :D