Loodetavasti ei teinud see paari nädala tagune öökülm maasikaõitele liiga - sel aastal on nad esimest korda niiiii õisi täis. Eks neil nüüd ongi see põhiline kandeiga... ja ma võiks ju selle peenra ükskord ära ka lõpetada, siiamaani taimed keset mingeid hunnikuid. Teisalt... kui nad seal keset hunnikuid nõnda kenasti kasvavad, miks ma peaks siis veel vaeva nägema .. :)
Üsna vilets maa, paesodi paksult täis, seepärast need põõsad väga edeneda vist ei tahagi. Samas ega kahe aastaga vist ei saagi erilist tihnikut tahta (ja just siukse segase "võsatihniku" nad ühel hetkel moodustama peaks). Esiplaanil paremal sel kevadel Baltezersist toodud punane sarapuu Fuscorubra
Varem ei osanud ma võõrasemadest suurt midagi pidada. Aga terrassile v trepile suurde potti istutatuna on nad ikka võrratud! Õitsevad ka rikkalikult, kui veidi väetada. Kevadel Berliini Tiergartenis nägin esimest korda rikkalikke võõrasemapeenraid, mis mulle meeldisid - nad kasutasid seal ühevärvilisi ja need meeldivad mulle palju rohkem kui need kahevärvilised.
Fransenist tellitud hostad. Kõik kuidagi väga kirjud saanud :)))).. aga tõtt-öelda just sellised mulle meeldivadki. Kuigi peaks ehk tasakaalustuseks mõningaid ühevärvilisi ka olema... kuid "peaks" ei ole mitte see sõna, millest ma oma elamises lähtuks või väga lugu peaks :)
Ja siin veidi niisama metsaalust.. kuigi läbipääsmatu võsa on suuremaltjaolt maha võetud, me väga suurt "kultuurmaastikku" sinna siiski ei planeeri... või noh... mõned mustikad... ja ehk paar värviliste vartega põõsast... ja võibla mõni kibuvits (neid kasvab seal metsa all üllataval kombel ka täiesti looduslikult)... :D... aga eks näis, praegu on seal selline üsna metsik ja ongi hea.

















