Wednesday, September 23, 2009

Kaunist ja õnneliku sügist!

Ilusat sügist kõigile!

ja ajendatuna Hilise kommentaarist tema viimase postituse all (a la katsu sa midagi meestele selgeks teha), üks selgitav nali :)

Mees sõitis oma mootorrattaga mööda Tallinna tänavaid. Järsku läks taevas
pilviseks ning oli kuulda Jumala kõmisevat häält: „Kuna sa oled üritanud
jääda mulle igati ustavaks, võin ma täita ühe sinu soovi.“

Mootorrattur jäi seisma ja ütles:“ Ehita sild Tallinnast Stockholmi. Siis
saan igal ajal Rootsi sõita.“

Jumal ütles:“ Su soov on liiga materialistlik ja raskesti teostatav.
Mõtle milliseid silla toed peavad olema selleks, et need ulatuksid
Läänemere põhja ning kui palju betooni ja terast selleks vaja on! See
kasutaks pea-aegu täiesti ära mitmed looduslikud ressursid. Ma võin seda
teha, kuid mul on raske leida õigustust sinu soovidele maiste asjade
järgi. Võta veidi mõtlemisaega ja proovi keskenduda sellistele soovidele,
mis aitaksid inimsugu.“

Mees mõtles selle üle pikalt. Lõpuks ta ütles:“ Jumal, ma soovin, et mina
ja kõik mehed maailmas saaksid naistest aru. Ma tahan teada kuidas naised
ennast tunnevad; mida nad mõtlevad kui nad meid vaikusega karistavad;
miks nad nutavad; mida nad tegelikult mõtlevad, kui väidavad, et midagi
pole viga; ning kuidas on võimalik naisi tõeliselt õnnelikuks teha.“

Jumal vastas:“ Kas sa tahad sillale kahte või nelja sõidurada?“

Sunday, September 20, 2009

Kui pea ei jaga...

..siis peavad jalad jagama. Antud juhul küll käed. Kui ikka mõistust õigel ajal peas ei ole, mis meenutaks, et kõnniteekivi panekul väravapostide vahele tuleb nende alla ka kaablid panna... siis tuleb pärast osa kive sillutise vahelt välja urgitseda, et saaks ikka kaablid ka pandud. See on see "tehtud-mõeldud" või "üks kord mõõda, üheksa korda lõika" :).



Aga mõnikord mu nupp jälle ikka nokib ka. Kõnniteekivi peaks jooksma välja kuni asfaltteeni. Aga asfalt on pandud nii, et selle minupoolne ots on hästi kaldus. S.t. asfaldile ei jäetud panemisel mitte siukest serva, kuhu oleks saanud kive edasi panna, vaid lasti teerulliga serv siledaks, s.t. aluskillustikuga triiki. Ja mina küll sinna mingeid kaevikuid kangiga raiuma ei hakka! Asi sai lahendatud nii, et panin kaldus servaga äärekivid lapiti maha (no väikese kaeviku pidin ikka sinna raiuma ka) ja siis edasi juba kõnniteekivi. Äärekivid said/saavad tsementseguga kinni ja nende serva ja asfaldi vahele jääb veel pisike tsementeeritud "renn", et vihma- ja lumesulamisvesi saaks ära voolata.


Nagu juba aru saite, toodi kõnniteekive juurde. 4 alust. Eks ma siis katsun enne talve nad maha saada. Kõige vastikum selle juures on servakivide relakaga parajakslõikamine. Oeh. Seepärast mul osad servad siiani lõpetamata ongi :))))



Armsad inimesed - kui te Haapsallu satute ja teil aega on, siis külastage kindlasti ka Iloni imedemaad! Ma annaks preemia sellele inimesele, kes selle idee peale tuli, et see rajada. Eriti huvitav on seal muidugi lastel - saab meisterdada ja joonistada ja nädalavahetuseti küpsetada ja... Astrid Lindgreni teoste ainetel tehtud multikaid ja filme saab vaadata, õues soovikaevu juures muinasjutte kuulata, Mattiase majas ringi vaadata ja palju-palju muud teha. Lisaks sellele, et seal on muidu hästi mõnus (ja seal aias kasvab ka üks õunapuu, millel on hästi maitsvad õunad!), on üks korrus Ilon Wiklandi galeriimuuseum. Üks mu lemmikkunstnikke. Ta ju annetas paar aastat tagasi enamuse oma töid Haapsalule... ma olin seal varem ka käinud, aga tahtsin jälle minna ja just seepärast me seekord Haapsallu sõitsimegi. Lihtsalt võrratu! Igal juhul tasub külastamist. www.ilon.ee

Arvake ära, kelle tuba see on :)







P.S: Ja Nurga Puukoolis ma ei käinudki! :) Ja mul on selle üle väga hea meel. Sest meie ahvimeel võib meid tirida ei tea kuhu ja välja mõelda igasuguseid vabandusi, miks meile ikka veel see üks põõsas, see üks kook, see üks pits, see üks ... ikka tarvilik on. Aga vahel on vaja hoopis mõelda, mida mul tegelikult tarvis on ja millega ma hetkel toime tulen. Sedasi siis seekord.*

*ja see ei olnud mõeldud mitte mingisuguse vihjena kellelegi, kes praegu aiandeid-puukoole külastab ja taimi tellidb :) - ikka ainult mu enda mitte eriti tagasihoidliku isiku kohta :)

Thursday, September 17, 2009

Trumm ja tema tänaõhtune mantra

eilähenurgapuukooli, eilähenurgapuukooli, EILÄHENURGAPUUKOOLI, EIIIILÄHHHHEEENURRGAPUUUUUKOOOOLIII!

Huviküsimus* vol 2

Paljude Astrid Lindgreni raamatute illustraator Ilon Wikland (üks mu lemmikkunstnikke, kelle piltidest õhkub ääretult puhas ja tugev tunne) on öelnud, et kui ta oli "Vendade Lõvisüdamete" jaoks valmis joonistanud Katla kindluse, siis ta alles hiljem oma joonistusi vaadates avastas, et ta on joonistanud ühte reaalselt eksisteerivat ehitist. Mis ehitisest on jutt?

---

Aga kanapea olen ma endiselt - täna hommikul olid mul riided tööleminekuks kenasti seljas ja tahtsin veel kampsuni peale panna.... tõmbasin siis aga uhkelt hommikumantli selle asemel selga ja marssisin ukse poole....

* no piuksusid siin mõned kangesti selle kilvaküsimuse koleda kõla kallal :)

Wednesday, September 16, 2009

Sügis vol 2

Meil hakkavad ka ikka mõned tomatid juba punaseks minema :). See peaks olema Vilma (Köögikata taimed).



Ja moosi tegin ma sel aastal ka. Esimest korda elus aprikoosimoosi. Õhtul aprikoosid pooleks ja mingi koguse suhkruga kappi. Mul oli 4 kg aprikoose ja vist ca 1 kg suhkrut. Järgmisel päeval väikesel tulel keeta (mahl tuleb ööga välja), lisada 1 sidruni mahl ja ca 10 min enne lõppu 2-3 spl konjakit (brändit). Alkohol aurab välja, maitsenüanss jääb.



Mida teha kui teil on hunnik õunu (Deia kitseõunad), pirne ja ploome (oma vanemate aias nahistamise tagajärjel) ja need kipuvad käest ära minema. Mis muud kui potti. Kuna ma nagunii olen magusasööja, siis parem süüa moosi kui muud suhrurikast jura.



Aga remontantmaasikas õitseb nagu oleks kevad :)

Tuesday, September 15, 2009

Andke mulle andeks, armsad inimesed,

Aga ma lihtsalt ei suutnud jätta seda siia panemata


Kilvaküsimus

On ju teada, et kirjandusteoste tõlkimisel on äärmiselt oluline see, kes on tõlkija. Kehv tõlkija suudab ka kõige parema teose tuksi keerata, kuid hea tõlkija sulab tõlgitava teksti ja autori mõtte ja tundega nii ühte, et annab selle imehästi edasi. Näiteks Vladimir Beekmani on Astrid Lindgreni teosed suisa imeliselt tõlkinud...

1980-ndatel aastatel hakati esmakordselt inglise keelde tõlkima Doris Kareva luulet. Kes oli tõlkija? Palun ärge guugeldage, kasutage iseenese tarkust ja oletusvõimet :). Kui välja ei tule, annan vihjeid :).