artikkel - mis sordid sobivad potis ja terrassil kasvatamiseks

eks neid sorte ole veelgi, kuid see artikkel on selline

28.02.2011 13:08

Kommenteeri | Prindi

Mida teha, kui tahaks suvised köögiviljad ikkagi ise kasvatada, kuid pole aeda, kuhu ehitada kasvuhoone või teha peenralapp? Kuigi suvi paistab veel olevat mägede taga, siis peab arvestama, et mõnede köögiviljade ettekülvidega tuleks alustada juba nüüd.

Aianduskeskuste seemnevalikud on täienenud sortidega, mis lubavad rajada saakikandva köögivilja- ja maitsetaimede aia ka rõdule või terrassile. Nii saab potis kasvatada tomatit, paprikat, kabatšokki, kõrvitsat, maasikaid, erinevaid lehtsalateid ja maitsetaimi. Tavaliselt on seemnepakkidel kirjas, kas taim sobib kasvatamiseks potis, kasvuhoones või ainult avamaal.

Enne potiaia planeerimist on hea teada:

• Pikemat kasvuperioodi vajavad tomatid ja paprikad on esimesed köögiviljad, mis nõuavad aedniku töid külvikastis juba veebruaris ja märtsi algul.

• Oluline on silmas pidada, et üldjuhul tahavad potitaimed kasvada vähemalt 30 sentimeetrise läbimõõduga potis – kui pott on suurem, seda parem.

• On sorte, mis sobivad ka tuppa aknalauale, kuid peab tõdema, et tubastes tingimustes on neid siiski keeruline kasvatada, kui just ei ole tegemist näiteks väga hea valgusega kasvukohaga. Kuid proovida võib ikka.

• Potis kasvav taim vajab hoolikat väetamist kogu kasvuaja jooksul.

Millised sordid sobivad potiaeda?

Tomat

«Sweet’n’Neat» - magusa maitsega kollane ja punane tomat, mis annab 60-80 vilja taime kohta. Varajane kompaktne põõsastomat. Ettekülv tuleks teha märtsist aprillini.

«Red Robin» – maitsvad kirsisuurused punased tomatid. Kompaktne põõsastomat, mis ei vaja kärpimist. Seda tomatit sobib ka aknalaual kasvatada. Ettekülv veebruar-mai.

«Little Sun» – kollased magusad väikesed viljad. Kompaktne põõsastomat, mida sobib kasvatada nii rõdul kui aknalaual. Ettekülv veebruar-mai.

«Venus» - oranžide ümarate viljadega. Madala kasvuga kompaktne ja saagikas potitomat.
Sobib kasvatada toas või rõdul.

Aknalaual kasvatamiseks sobib veel kääbustomat «Tiny Tim», Suvipiha sarjast. Hästi maitseb nii suurtele kui väikestele Suvipiha kirsstomat «Red Cherry».

Paprika

Paprika kasvatamine nõuab kogemusi, kuid uute sortide puhul õnnestub seemnest kasvatamine ka kodustes tingimustes. Paprika tahab kasvamiseks täisvalgust.

«Redskin» – palju kiidetud magusamaitseline punane paprika. Varajane ja saagikas kääbussort, mida sobib kasvatada nii rõdul kui aknalaual. Üks taim soovib kasvada 30 sentimeetrises potis. Ettekülv veebruar-märts.

«Mohawk» – magus kollane paprika. Varajane ja saagikas rippuva kasvukujuga kääbussort. Üks taim soovib kasvada 30 sentimeetrises potis. Ettekülv veebruar-märts.

Kabatšokk

Näiteks «Buckingham» – varajane ja saagikas kompaktne sort, mida sobib kasvatada rõdul potis (1 taim 40 cm potti), samuti peenras. Ettekülv mai algul.

Maasikad

Aedmaasikas «Temptation» – üks aedmaasikas peaks ka ühes potiaias kasvama. Rikkalikult saakikandev sort. Ettekülv veebruar-märts.

Tšillipipar

«De Cayenne» – maitseelamuste otsijale. Vili on algul roheline ja hiljem punane ning mida punasem on vili, seda teravam ta on. Kaun kasvab 10-12 sentimeetri pikkuseks. Ettekülv teha märtsis.

Allikas: Hansaplant

istutamisest. õigemini külvamisest .

ühesõnaga, kui ma nüüd õigesti aru saan, siis praegu tuleks külvata:
- paprika
- seller
- maasikas
-(toatomat, kui ma saan selgeks, milline sort on toatomat - kas amplitomat sobiks?

ja ca paari nädala jooksul/pärast:
- tomat

aga millal külvatakse:
- kapsalised
- kõrvitsalised
- kurgid

Täna on noorkuu ja thuni kalendri järgi algab istutusaeg 16. märtsil ja kestab 25. märtsini (sealh 19 märtsil ei tohiks midagi külvata).
põmst sedasi:
leht - 16 märts - 17 märts kella 15-ni
vili - 17 märtsi kella 16-st kuni18 märts (k.a.)
juur - 20-21 ja 22 hommikul kella 11-ni
õis - 22-23 kella 17-ni
leht - 23 kella 18st kuni 25 märtsi kella 20-ni.

põmst on homme kella 5-st ka leht ja noorkuu, aga ei ole veel thuni kalendri istutusaeg. nii et võibla ma osa sellereid külvan homme ja osa 16-ndal. siis on hea võrrelda ka pärast :)
viljapäev on ka 9. märts (alates 8. märts kella 18-st (enne seda on leht)

ja üldse ei sobi selle järgi küõlvamiseks ka 11, 14 ja 15 märts.


ma parem ei mõtle, mis seemned ma olen sel aastal kõik kokku ahnitsenud. tänagi saabus ookeani tagant üks pakk orgaaniliste ja algupäraste (heirloom) sortide seemnetega - põhiliselt ikka kale, collard (no need on need lehtkapsad), erinevad mangoldid ja salatid.

aga no plaanid on suured - kuna me sööme väga palju (leht)köögivilja (tervis!tervis!tervis!) ja eelkõige toorelt, siis küll ära kulub. pealegi saab osa panna sügavkülma - eelmisel aastal panime kõik hakitud brokkolilehed ja paksoilehed karpidesse sügavkülma ja küll oli hea neid talvel supi sisse panna.

muhedik - millal sa eelmisel aastal need paksoid külvasid? ka märtsis?

---

päeval oli + 4, praegu on -0,6... ja lumetuisk :/

rebane käis puu otsas pekki söömas

nüüd on siis selge, kuidas need rebased diiovanipadjakujulisteks muutuvad :)

http://www.jt.ee/?id=396877

paprika

mde, nädalavahetusel algab istutusaeg - kas ma saan õigesti aru, et paprika külvamiseks on ka juba õige aeg?



Paprika ergutab ja peletab väsimuse, kuna sisaldab erakordselt palju C-vitamiini.

Paprika viljades on väga palju C-vitamiini – piisab juba mõnekümnest grammist, et inimene saaks kätte oma päevase vajaduse. Eriti palju sisaldavad seda väärt vitamiini kibedad sordid. C-vitamiini sisalduselt on paprika ühel pulgal petersellilehtede, kibuvitsamarjade ning musta sõstraga.

Silmapaistev on ka P-vitamiini sisaldus. Meil kasvatatavatest köögiviljadest sisaldab paprika ainsana seda märkimisväärsel hulgal. P-vitamiin suurendab veresoonte elastsust ja kapillaaride tugevust. Paprikat on nimetatud lausa veresoonte arstimiks. Veel ergutab paprika kilpnäärme tegevust, tõhustades sellega organismi ainevahetust. Paprikasöömine hoiab südametegevuse rütmis, soodustab vaimset arengut jne. On tõestatud, et C- ja P-vitamiin toimivad tihedas vastastikuses seoses.

Paprika sisaldab rohkelt veel teisigi vitamiine ja bioloogiliselt aktiivseid aineid. Teda on eriti soovitatav süüa jõuetuse, stressi ja seedehäirete puhul, samuti pärast pikaajalist medikamentide tarvitamist.

Rahvameditsiinis on ammusest ajast kasutatud vürtspaprika viinaleotist külmetuse, palaviku, seedehäirete ja reumaatiliste valude leevendamiseks.

Kuidas istikuid ette kasvatada

Märtsi keskpaigaks peaks paprikaseeme olema külvatud, kuna paprika areneb aeglasemalt kui tomat: istikuperiood kestab vähemalt 60–70 päeva.

- Paprika idaneb aeglaselt, 1–2 nädalat. Tärkamise kiirendamiseks võib seemet ööpäev soojas vees leotada.

- Parim idanemistemperatuur on 25° ringis. Tõusmed ilmuvad suhteliselt ebaühtlaselt.

- Pärast tärkamist alandage õhutemperatuuri 4–5 päevaks 16–18°ni, et tõusmed välja ei veniks.

- Pikeerige 1–2 pärislehe faasis (15–20 päeva pärast tärkamist). NB! Paprikataim talub pikeerimist halvasti, see peatab arengu umbes 8–10 päevaks. Võimalusel külvake seeme turbatabletti või -potti, koos sellega saab juuri häirimata taime edaspidi suuremasse potti istutada.

- Ümberistutamisel kohelge juurepalli väga õrnalt.

- Istiku lõppfaasis ei tohiks poti maht olla väiksem kui liiter.

- Taim vajab kasvamisel palju valgust.

- Sobivaim õhutemperatuur päeval on 20–25°, öösel 4–5 kraadi vähem.

- Kasvuhoonesse istutage siis, kui istikul on esimesed õied või isegi viljaalged. Liiga noorelt istutatud paprikal tekib kasvu- ja arengupidurdus.

- Kütteta kasvuhoonesse istutage samal ajal kui tomat – siis, kui öökülmad on möödas.

TASUB TEADA

Magusad ja kibedad paprikad

- Köögiviljana tarvitame magusat paprikat ehk salatipaprikat (Capsicum annuum Grossum-rühm), mille viljaliha on magus ja mahlane.

- Vürtspaprika ehk tšillipaprika (C. annuum Longum-rühm) on sõltuvalt sordist rohkem või vähem kibe, sobib pigem toidu maitses­tamiseks.

- Lausa põletavalt vürtsikas on kibe ehk kajenni paprika (C. frutescens), mida nimetatakse ka kirbikuks.

- Paprika vilja kohta on botaaniliselt õige öelda mari, mitte kaun.

Allikas: Leopold Meensalu, “Peenralt potti” (Maalehe Raamat 2008); Malle Järvan, “Pere lemmik – paprika” (Maakodu 2/2007)

vihmavesi kastmiseks

Teatavasti on vihmavesi kastmiseks üks parimaid variante. Vihmavesi on pehme, ilma põhjavee kareduse, raua ja muude võimalike lisanditeta (kloorist rääkimata). Vihmavesi on soe - igal juhul soojem kui veevärgivesi. Juhul, kui kastmiseks kasutatakse kaevuvett, tuleb veega vahel väga kokkuhoidlik olla. Vihmavee kasutamisele ei saa keegi piiranguid seada (a la kastmine on keelatud nädalavahetuseti ja sellest kellast selle kellani). Ja lõppeks ei maksa vihmavesi iseenesest mitte midagi.

Samas on vihmavee kogumiseks vajalikud mingid anumad ja süsteemid. Ja tänapäeval saadaolevate vahenditega on see ikka ülimalt lihtne ja käepärane valmis nikerdada.

Umbes nii

Või nii, kui on rohkem mahuteid võtta

Või ka nii, kuigi nii korralikult ainult kahe tünni jaoks vaeva näha on ka küsitav, aga siin on kogu tema köögiviljapeenrandus näha

Veel üks video


Ma olen mitu aastat mõtisklenud, kuidas seda asja lahendada nii, et see esteetiliselt ka vastuvõetav oleks. Kui ma praegu peaks maja projekteerima hakkama, siis ma juba arvestaksin sellega (ja mõne asjaga veel) ja üritaks mingi universaalse lahenduse leida, et oleks koht, kuhu kogu see süsteem püsti panna. Praegu on aga nii, et on küll kuuritagune, kuhu annaks need tünnid panna... kuid vaade kuuritagusele avaneb tänaval ja sissesõidult. Seega mitte just väga hea lahendus. Siiani mõtlesin, et ega's midagi, paneme osade vihmaveetorude alla tünnid nii, nagu vanasti. Aga tundub, et mulle kargas üks võimalikke lahendusi täna siiski pähe.... eks näis.

Üks sellega seotud probleem, millele ma ei olnud suutnud head lahendust leida, on vihmaveetoru selline ehitamine, et vihmavett saaks vajadusel suunata vihmaveetünni, kuid vajadusel ka vihmaveetorusse (talvel ju ei saa lumesulamisvett tünnidesse lasta). Leidsin aga ka selleks spetsiaallahendused. Iilmselt ma netist seda ämbrit tellima ei hakka, vaid teen midagi ise valmis. Eks pärast ole näha, kas ja mis välja tuli.

Vihmavee"jagaja" (rainwater diverter)

Teine video, kus on ka mõned head ideed lisaks

PÕhimõtteliselt on lahendus selline, ükskõik, millises konkreetses vormis see lahendada.


Asja võib muidugi ka nii lahendada, aga see ei ole meite jaoks kõige parem lahendus.


---
päeval + 0,5, muidu kerge miinus

uimaivõi

no see ei ole võimalik :D

jutt ja video ise on asjalikud, aga vaadake seda onu, kes hakkab rääkima ca 7 minuti kandis, parim lähivaade ca 8.40 paiku. üks kulm üles ja teine alla, üks vuntsiots üles ja teine alla kammitud :D

http://www.youtube.com/user/growingyourgreens#p/a/u/0/aT9kmjrs3-o

aeg külvata sellerit

vähemasti väitis sedaviisi aialeht


Et juur- ja varsselleri istikud oleksid kevadel õigeaegselt võtta, tuleks seeme külvata juba veebruaris-märtsis.

Nii seemnete idanemine kui noorte taimede kasv isegi optimaalsete kasvutingimuste juures on üsna aeglane ja võib kokku kesta kuni kaheksa nädalat. Seetõttu oleks seemnete külvamiseks paras aeg veebruari-lõpp märtsi algus.

Selleriseeme vajab edukaks idanemiseks valgust ning seemneid on soovitav idanevuse parandamiseks leotada (kuni 1 ööpäev, mille kestel paar korda vett vahetatakse). Külvikast täidetakse külviks sobiva mullaga, tasandatakse ja kastetakse kasutades pihustit. Ettevalmistatud seemned külvatakse hõredalt ning segatakse kergelt mullahulka. Külvi ei kaeta enam mullaga. Idanemise aja vältel hoida muld parajalt niiske, niiskuse hoidmiseks võib külvi katta kile või klaasiga. Vältida ülekastmist, mis põhjustab tärkavate taimekeste hukku. Temperatuur idanemise ajal võiks olla umbes +20º C. Sellistel tingimustel võib idanemine aega võtta kuni kolm nädalat.

Kui selleril ilmuvad esimesed pärislehed (umbes 3-4nädala pärast peale tärkamist) tuleb nad pikeerida kas igaüks eraldi istutuspotti või suuremasse kasti vahekaugusega 4x4cm. Jälgida, et taimed ei satuks pikeerimisel liiga sügavale.

Noored selleritaimed on tundlikud madalate temperatuuride suhtes, seega ei tohiks kasvukoha temperatuur langeda alla +16º C. Optimaalne temperatuur kasvuks oleks +18º...+22º C. Noori taimi kasta mõõdukalt kuid regularselt, vältides äärmusi. Kui noored taimekesed on juurdunud, võib neid kasvu ergutamiseks kord nelja nädala tagant kasta veega, millele on lisatud täisväetise lahjendatud lahust.

- 5C (öösel siiski -12C)