for the record

mu isikliku aiamärkmiku jaoks (kui ma seda kusagile kirja ei pane, siis ei mäleta ma varsti suurt mitte midagi):

külvatud on:

3 mai: 3 rida porgandit, 3 rida hernest + paar sibulit
5 kartulit (Arielle, 1. kast)


6. mai.... osa tomateid istutatud kasvuhoonesse, osa endiselt pottides:
betalux 1
polfast 1
visa 2
malle 2
lemon boy 1 (või oli 2?)


10 mai:
10 kartulit (5 arielle kesm kast + 5 laura tagumine kast)

nähtud üle kraavi suur metsseakult, järelikult peab hakkama kallama poti sisu mähkusse ja need peenrakasti serva panema (eelmisel aastal oli hea, siis läksid öösel kasutusses olnud mähkud kartulipeenra serva


peet? kapsapeenra serva külvatud, vist ka 3.mai

sideraadid uudismaal tärganud

aknalauakurgil 1 kurk söödud, 5 tk tulemas.


üks companion planting nimekiri (neid on netis muidugi palju)

http://www.motherearthnews.com/organic-gardening/companion-planting-guide-zmaz81mjzraw.aspx



ja vahepalaks: paar päeva tagasi teatati meile mingi asja peale, et seda ei saa teha, sest "aga see on ebagoogiline " (ebapedagoogiline) . oeh... suudaks ise ka nii tark olla nagu mõni kolmeaastane :)

Ennekuulmatu...

... ja veidi ebaõiglane!  Ma ärkasin täna hommikul ehmatusega selle peale, et kägu kukkus otse mu magamistoa akna all puu otsas..... väga valjult.........TUND AEGA ENNE ÄRATUSKELLA! No pidi see ikka eriliselt hoolas kägu olema...  rääkimata sellest, et nii lähedalt ei ole ma teda kunagi varem kuulnud. Ja kui ta oli mu kapitaalselt üles ehmatanud, siis lendas ta muidugi minema. Kuigi peab ütlema, et varem ei ole mul sellist äratust olnud.

roheline kuld :)

Ka see postitus oli mul jupp aega plaanis, aga aega polnud. õnneks jõudis Muhedik ette ja mulle jäi seetõttu vähem kirjutamist :).Küll aga täiendaks ma mõnda sellega seotud aspekti.

Jutt siis sellestsamast rohelisest taimetõmmisest, nimetagem seda siis kokteiliks, leotiseks, nastoikaks või ükskõik kuidas. Olen seda ise kaootiliselt ka teinud ja süstemaatiliselt lugenud ja uurinud, kuid kõige peale ei ole ise tulnud (näiteks idee peale kasutada taimset tahket jääki multshina – see on nendes Vashe Plodorodije videotes, eriti Natalja Petrova loengutes).

Siin on link ülevaatlikule skeemile, kus on erinevate tõmmiste/nastoikade retsepte. Kõnealune on all vasakult teine.

http://vashe-plodorodie.ru/sites/default/files/images/CR-biokokt.jpg

Siit tuleneb ka üks oluline erisus sellega, mida kirjutas Muhedik. Nimelt küsimus sellest, kas tünnil peaks kaas peal olema või mitte. Sellel skeemil on märgitud, et kaas peab peal olema, sama väidetakse ka erinevates videotes (ma ei hakka neid kõiki siia linkima). Mõni koguni selgitab, et tünn tuleb panna vett nii täis kui võimalik ja siis kaanega sulgeda, et ei tekiks roiskuvat käärimist, vaid ainult anaeroobne fermenteerumine heade bakterite abil. Samas ülikasulik kompostitee näiteks on vägagi aeroobne, seda ju spetsiaalselt aereeritakse 24h. Ma ei väida, et üks meetod oleks õigem kui teine, ilmselt on mõlemad õiged ja kohati sõltub see ka eesmärgist. Selge on see, et kui seda kasutatakse muuhulgas kasvuhoones süsihappegaasi tekitamiseks, siis ei tohi tünn suletud olla. Eks peab lihtsalt katsetama ja proovima, ma ise katsetan ilma kaaneta.  

Koostisse sobivad imehästi tegelikult kõik rohelised pealsed ja ka toored köögiviljajäätmed, kuid eritoimega on ntx nõgesel. Osadel taimedel oli veel erinevaid toimeid, aga ma ei leia seda linki praegu üles ja peast ei mäleta.

Küll aga rõhutatakse osas kirjanduses seda, et tuleks lisaks rohelisele massile panna ka mõned taimejuured ja natuke mulda/pinnast. Seda selleks, et oleks neid häid baktereid/mikroorganisme, mis selle kokteili valmis kääritavad ja mida rohelises taimses olluses on väga vähe. Kuna need kasulikud mikroorganismid elavad mullas, siis tuleks neid lisada ja selleks sobibki muld.

Nüüd jõudsime otsapidi väga olulise lisanduseni, millele ka Muhedik viitas – kasulikud mikroorganismid/bakterid. Just nemad tagavad, et kogu see kompott fermenteeruks, mitte ei roiskuks (väga analoogiline protsess inimese soolestikuga). Ja asi on selles, et neid baktereid on mullas küll, kuid liiga vähe, eriti kevadel. Seetõttu kasutatakse Venemaal lisaks ülipopolaarseid mikrobioloogilisi preparaate, ntx Sijanie, Baikal, Tamir ja mõned veel. Kõik nad on sisuliselt bakterikontsentraadid ja nende tähistamiseks kasutatakse lühendit EM (huvitav on muuseas see, et ntx sedasama Baikal’i kasutatakse ka inimestele  tervistava joogi kääritamiseks).

Eestis aga neid baktereid ei müüda. Neid on üritatud siia tuua (seesama Fokinimüüja ntx), aga piiril korjatakse nad ära. 

Kust neid siis saab? Kuna need preparaadid on aga kallid, siis üritavad inimesed leida meetodeid, kuidas neid ise paljundada/kasvatada. Näiteks sedasama Baikal’i paljundatakse nii, et valatakse see tünni koos veega, kuhu lisatakse mingit magusainet, mida bakterid söövad. Mõningase aja pärast on tulemuseks tünnitäis Baikal’i. Eestis pole aga ka seda 1 pudelit eriti kusagilt võtta – on küll tegelikult müügil (sellesama Fokini juures) kompostimispreparaat Kompostin, mis samuti on mikroorganismide segu lämmastikuga ja see on ette nähtud komposti kiiremaks lagundamiseks bakterite abil ja ka samasuguse  rohelise tõmmise tegemiseks. Kavatsen ka seda kasutada,  kuid sellest praegu rohkem ei räägi, sest see on sealt putkast otsas.  

Kuna aga nende EM preparaatide puhul on sisuliselt  tegemist mullabakterite + piimhappebakteritega, siis saab seda teades tegelikult ise seda mikrobioloogiat teha. Sijanie ntx on Siberi viljaka mulla bakterid. 

Üks variant bakterite saamiseks, nagu juba öeldud, on alati labidatäie mulla lisamine oma tõmmisele. Teine variant on lisada poolkäivat komposti labidatäis. Seda selleks, et neid baktereid sinna segusse saada. Ka võib kasutada ja kasutatakse petti/vadakut (piimhappebakterid), pastöriseerimata kääritatud kalja/õlut, ka pärmi, kuid õllepärm on muidugi parem. 

Piimhappebakterite lisamiseks sobivad ka toores hapukapsas ja toores naturaalne hapendatud kurk (ükski neist ollustest ei tohi olla pastöriseeritud, sest siis seal lihtsalt puuduvad need bakterid. Piimhappebakterid on olulised seetõttu, et nad tapavad kogu patogeense mikrofloora- ja see on väga oluline, eriti, kui kasutate lisaks mingil kujul sõnnikut (ka mulda, mida on sõnnikuga väetatud). Nagu öeldud, sobib selleks ka hapendatud pett (jällegi ei tohi lisada pastöriseeritud piimatooteid)

Eelmisel aastal kirjutasin võttest, mille kohaselt kompostile lisatakse õlle+ coca cola segu. Mina tegin ühe korra seda segu, kuid teine kord lisasin coca asemel kalja – igal juhul on see ju parem, sest sisaldab paremaid suhkruid kui coca-cola ning on ka ise kääritatud produkt. Link eelmise aasta postitusele on siin. 

http://elfriidetramm.blogspot.com/2013/06/kompostikiirendi.html

Mde, olgu öeldud, et täna ostsin 3 pudelit erinevat kääritatud kalja ja paki petti :D – ainult selle nastoika jaoks :D. Kalja puhul tuleb vaadata, et oleks kääritatud, mitte pastöriseeritud.

Lisaks eelnevale  saab neid baktereid ka ise toota, link õpetusvideole on siin.  Lisaks ka video sellest, kuidas seda kasutada.

https://www.youtube.com/watch?v=T2PmzaYbKhU

https://www.youtube.com/watch?v=FaiRrcBLAro&spfreload=1

Ja kuna ennist mainisin ka pärmi, siis tegelikult  võiks paar korda suve jooksul kasta pärmiveega - siin on link lühikesele videole sellest, kuidas  seda teha.  

https://www.youtube.com/watch?v=yEbEiaqpRVc

Seega kui see kokteil  läheb haisema, siis a) ei ole häid baktereid ja/või b) tõmmis on ligunenud liiga kaua ja tekkinud on fermenteerumise asemel roiskumine – see aga ei ole tegelikult taimedele hea..

Natalja Petrova (nad kõik, Bublik, Kurdjumov, Ildar Hannanov jt) näiteks väidab, et  tõmmis peaks ligunema 2-5 päeva, sõltub õhutemperatuurist. Vaadake seda videoloengut, siin on küll ka palju muud – kõik loodusliku maaviljeluse põhiaspektid lühidalt, kuid ka selle tõmmise tegemine alates 49-ndast minutist.

https://www.youtube.com/watch?v=p4jHYw6LDAA

Ja iga nädal sellega taimi kasta on ka liig, võib ju küll ülejäägiga ka muru kasta.

Toita tuleb neid baktereid siis mingit liiki suhkruga, Väidetavalt olla kõige parem melass, kuid sobivad ka kõik muud suhkrud- alates lauasuhkrust ja lõpetades banaani ja meega. 

Soovitatakse veel jätta ”zavarka” põhja, et järgmisel korral oleks head bakterid omast käest võtta – kui silomass välja võtta, siis ei tohiks see haisema minna.

Sarnast tõmmist saab teha ka sõnnikust, komposteerunud sõnnikust v vermikompostist, aga seda tehakse siis veidi teisiti. Pannakse paar klaasi komposti v sõnnikut tünni  vee kohta ja kasutatakse kohe järgmisel päeval.

Põhimõtteliselt on ka kompostitee (compost tea) sisuliselt sarnane, olen ka sellest varem kirjutanud.

See kõik muidugi haakub ka kompostiga, aga korraga ei ole lihtsalt aega kõike kirja panna, seega see kompostipostitus (väga lahe sõnamäng) jääb teiseks korraks.

nii külm...

mõned blogilugejad ilmselt mäletavad mu möödunudkevadist tahmatomatite tantsu :). mul küll praegu veel tomateid kasvuhoones ei ole, ainult salatid, herned, redis +  kapsa- ja tagetestaimed, kuid kuna kusagil hädiseti selle üle, et tänane öökülm olla nii mõnelgi pool tomatitele liiga teinud, siis panin lühidalt enda nõksud kirja... no ja lisaks siis veel küünlad :)

1. esiteks tuleb jälgida ilmateadet smile emoticon . yr.no ja accuweather suhteliselt täpsed.

2. teiseks panna katteloori alla nn soojaakumuleerijad: plastpudelid sooja/kuuma veega. see on üsna levinud võte ja kui ekstreemsetes oludes täidetakse pudelid õhtul kraanist sooja veega, siis tavaliselt mitte: lihtsalt laotakse kasvuhoonesse välisserva/peenraserva lähedale maapinnale päikese kätte veega täidetud plastpudelid - võimalusel tumepruunid . päeval päike soojendab vett ja öösel hoiavad need maapinna taimede lähedal soojas. Müüakse ka spetsiaalset paksust mustast kilest ”toru”, mis kasvuhoonesse peenraserva pannakse ja veega täidetakse. Plastpudelid siiski oluliselt odavamad.

kui ei viitsi pudelitega jannata, siis saab võtta pika 110 diameetriga kanalisatsioonitoru. kummassegi otsa pime (üks küll jätkujupi abiga), vesi sisse ja mustaks värvida.see siis kasvuhoone välisperimeetri lähedale - nii ei peaks külm läbi perimeetri sisse saama. 

3. suure öökülma ohu korral saab kasutada lisaks katteloorile ka mullikilet - müüakse meetriga ehituspoodides ja pakendikeskuses. ka fooliumist nn termotekk töötab hästi, ei ole eriti kallis. 

ise tegin kasvuhoone ukse ette mullikilest "kardina", selle saab uksele ette lasta - pragudest läheb rohkem külma sisse kui läbi väliskatte. 

veel 1 variant on osta sellised õhukesed suured matid - need on üldiselt mõeldud autodele päikesekatteks - sellised õhukesest "vahusest" materjalist, ühel küljel foolium. ka saab sellise ise teha ostes ehituspoest meetriga müüdavat parketi alusvaipa, mille ühel küljel foolium. väga hästi töötab. mul on statsionaarselt kasvuhoone põhjakülg nendega kaetud (teisel eesmärgil) ja seal pool on soojem ka. 

4. ja no multshimine muidugi! mul on põhumultshi-lehemultshi  paks kiht.

5. ka kõrgpeenar hoiab paremini sooja- mul on 50 cm kõrgused laudisest kõrgpeenrad, need aitavad palju, külm ju madalamal.  

lisaks on kõnniteekivi vahekäigus - kivi hoiab sooja. 

6. kui on juba külm liiga teinud, siis tuleks kasta kohe hommikul sibulakoore leotisega (mitte kuumaga muidugi!) - see võiks kevadperioodil igaks juhuks ämbriga kusagil kasvuhoone nurgas valmis olla. see on Mirjami nõuanne. 

7. üldse kogu konstruktsioon, kui kasvuhoone alles rajamisel, võib abiks olla ja tasub läbi mõelda.. mul on maapinnal (killustikupadja peal) 2 rida fibot alusmüüriks (kokku 40 cm). see tähendab, et kui külm on maapinnal, siis see sealt läbi fibo kindlasti ei tule. ka panin eelmisel aastal sellele väljapoole vundamendipeno + kuhjasin kasvuhoone ümber "muldkeha" - seda just selleks, et kevadel saaks rutem kasvuhoone seest soojaks ja salatit-redist kasvatama hakata. 

ja kui peaks täna hakkama kasvuhoonet tegema, siis teeks põhjakülje tellisest. see salvestab sooja ja hoiab ühtlasemat temperatuuri (abiks ka kuuma suveilmaga)

vahepala

T oma blogis kirjutas, kui terane Linda on....  nojah,  meil ükspäev songiti õues mingi toikaga liiva ja seletati "ma kaevan tulumaksu. mitu tulumaksu siin on?". paar päeva enne seda kaevati süsivesikuid.... ohjah

 ja mõni aeg tagasi lauldi "velesooooned soooodushinnnnagaaaaa"


ja kesse näitas lapsele halba eeskuju, et väikemees nüüd iga päev mõne kõrre v pliiatsi korraks suhu paneb, siis ära võtab ja puhub?!? :D

lendav vaip

Lendavat vaipa ma näinud ei ole, aga kuulu järgi peaks see olema midagi horisontaalse lapikmoodustise taolist, mis  tõuseb ühest kohast õhku, kulgeb veidi aega atmosfääri alumises kihis ja siis maandub teises kohas. No umbes nii mul oligi. Kuigi ei lennanud mitte vaip, vaid kastpeenrad.

Tsiil mu möödunudaastase sillutisepostituse kommentaaris küsis, kas pildilt paisavad kasvatuskastid e kõrgpeenrad. Jäin tookord vastuse võlgu, kuna kavas oli teha eraldi postitus nendest. Kuna ma olen neist tegelikult varem ka kirjutanud, siis seda osa ei korda:

Esimesed kastid valmisid 2010 varakevadel, siin on postitus nende rajamisest:

http://elfriidetramm.blogspot.co.uk/2010/05/viimase-aja-tegemised.html

Siin on nad siis täies ilus keset suve:

http://elfriidetramm.blogspot.co.uk/2010_07_01_archive.html

http://elfriidetramm.blogspot.co.uk/2011_07_01_archive.html

Ja selle 2011 kasvuhoonepostituse lõpus on eraldi pilt neist kuuriseina äärsetest uuematest kastidest (seal on suhteliselt soojem-tuulevaiksem):

http://elfriidetramm.blogspot.co.uk/2011/05/triiphoone.html

Aga mitte sellest ei tahtnud ma täna, vaid ühtedest teistest suurtest kastpeenardest (pikkust 2,7 m, laiust 92 cm). Kui mul need esimesed 6 väikest ja siis suur fibost U-kujuline 2010 valmis said, tundus, et võiks rohkem olla. Ma ei saa ju mujal kui kõrgpeenardes mitte midagi kasvatada (esiteks on pime metsaalune, teiseks ainuke sobilik koht kraavi ääres on ainult selge paesodi, mulda on peal ca 1-2 cm) – seda on ühelt eelnevalt lingitud kastide rajamise pildilt ka kenasti näha.

Niisiis, kui 2011 sai kasvuhoone valmis, siis tegin ühe soojaga ka 3 suurt kasti veel juurde. Need siis said pandud kraavi äärde, maja juurest vaadates paremale. Siitvaadates fibopeenra taha (tagaplaanil paistab rohelisest kilest kasvutunnel ühe uue kasti peal):

http://elfriidetramm.blogspot.co.uk/2011_07_01_archive.html

Aga sellel pildil on näha ka üks väga suur puudus – nimelt on seal pime. Midagi ei ole parata, kui krunt on metsas, siis puud paraku varjavad päikest. 4 aastaga on kastid täiesti roheliseks sammaldunud ja erilist saaki sealt ka ei saanud. Ma muudkui mõtlesin, misasja peaks tegema, et neist veidi rohkem kasu oleks.

Teine asi, mis mul mõttes mõlkus ja millega ma mitte midagi pihta ei osanud hakata, oli maja taga (terrassi ehk õueeluruumi kõrval), kuuri ja kasvuhoone vahel olev peenar. Kolmnurkse kujuga, paeservaga. See peenar sai rajatud kõige esimesena ja suure hoole ja armastusega, .... aga nappide teadmistega :).  Algul oli kõik hästi ka, aga siis ma veel ei teadnud, mida tähendab ntx haavavõsa. Sestap ei olnud peenra all mitte mingit tõket. Muld oli seal ka vaene ja kehv. Kasvasid seal erinevad lilled, kirju lehega mädarõigas, mitu aastat oli üks serv täis kuumaasikat jne. Lisaks olongus lauk, murulauk, monardad, 1 pojeng jne. Ja iga aastaga aina enam sammalt ja haavavõsusid ja paiselehte. Lõpuks oli selle koha peenraksnimetamine juba ilmne liialdus. Paar aastat tagasi loobusin mõttest seda peenart korda saada ning ühes sellega ka rohimisest. Juba eelmisel aastal nägi see välja nagu täiesti mahajäetud susa, ka võilill oli juba poolemeetrine...  kuid ma ei suutnud välja mõelda, mida sellega pihta hakata. Õnneks ei olnud aega ka. Selge oli, et see tuleks täiega üles kaevata, siis mingi korralik geotekstiil ja/või metallist krohvivõrk alla panna (mügrid on meil ka) ja sisuliselt uus peenar rajada. Aga ajapuuduse tõttu oli see ootel... õnneks ei ole sellest vist mitte ühtegi pilti :).

Ja järsku sel kevadel ühel nädalavahetusel tabas mind valgustus :). Istusin hommikusöögilauas ja vaatasin suhteliselt mõttetühja olekuga elutoa aknast õue. Ja järsku nägin vaimusilmas, kuidas need parempoolsed metsaalused peenrakastid tõusid õhku ja lendasid sinna kolmnurkpeenrasse. Kargasin laua tagant püsti ja läksin akna alla oma mõtet vaatama, ise veidi segaduses ... kodakondsed vaatasid mind nagu poolsegast :). Ja ega nad mu ideest kuuldes ka sellest eriti vaimustunud ei olnud (kesse teeb ja kusse aeg ja muud asjad palju olulikumad).

Aga teoks see siiski sai.

Esmalt sel laubahommikul kogu kolmnurkpeenar (tegelikult pool, sest pool on veel teha) laiali lammutada ja kõrvale tõsta. See tähendas paemüüri lammutamist ja äravedu, mulla, s.t. mätaste kõrvalekaevamist ja kõige all olnud liiva ja killustiku teise hunnikusse kaevamist. Lisaks muidugi mõningate taimede üleskaevamist (mädarõika ülesleidmine oli esialgu kõige keerulisem).

Seejärel, kui kogu kõlbulik kraam sai eemaldatud, tuli alus tasandada ja loodida. Pildi vasakus servas on näha, milline kogu see peenar enne oli.

Siis tuli kastpeenrad mullast tühjaks tõsta. Pelletikottidesse, et ei peaks kolm korda labidatööd tegema (pealmine kiht alumisest kihist eraldi). mullakottide hunnik sai päris suur. 

Siis oli vaja kastid ära tõsta (paganama rasked, ma ei kujuta ette, et mõni lendav vaip nii palju kaaluks) ning nende alt geotekstiil eemaldada ja uude kohta alla viia. Selle peale õhuke kiht kruusa., uuesti kõik paika loodida.

Siis lõppes päikeseline laupäev ära (8 h tööd) ja järgnes peenes vihmasajus pühapäev (veel 7 h tööd). Aga kui suurtest prügikottidest tehtud ”vest” selga panna, siis sai täitsa hakkama :).

Seejärel läks kiht pappi kastide alla ning kastid paika, korralikult loodida ja igakülgselt mõõta, see oli päris keeruline, sest oli vaja joondada kuuri ja majaseina järgi, aga pikkade lattide abil sai lõpuks hakkama. Kastide põhja on naelutatud metallist krohvivõrk. Kastid on seestpoolt kilega üle löödud, et puit ära ei mädaneks ega ebasoovitavaid elemente mulda emiteeriks (immutatud laud ju). 

Kastidesse paigaldasin ka altkastmissüsteemi tarvis toru - peenemat sorti (ca 70 mm) kangaga drenaazhitoru olen ma selleks otstarbeks kasutanud. paned veevooliku otsast sisse ja lased veel joosta- niisutab alumise kihi korralikult läbi (juured ju kasvavad alla, mitte ülespoole). ja aeg-ajalt juhtus mul eelmistel aastatel ka sedasi, et panin vooliku torru ja jäin ise unistama.... ja kui siis meelde tuli ja vaatama läksin, siis kastide ümbrus lainetas :)

Siis, korraliku loodusliku, permakultuurse ja hugelkultuurse põhimõtte järgi poolmädanenud puunotid kõige põhja. 

Puunottide peale selle talvega kogunenud poollagunenud kompost kompostikastist (see oli kõige ebameeldivam osa, õnneks sadas vihma ja erilist ödööri ei olnud – mul abisolnud töömees ei kannata seda haisu). altkastmistoru puunottide peal näha, krohvivõrk ka paistab.

Siis ca 10 cm paksune kiht elevandisõnnikukomposti, selle peale lõkkekohast toodud tuhk.

Siis kastpeenardest väljakaevatud alumine muld (seda jäi muidugi kõvasti üle) ja selle peale pealmine mullakiht ning veel veidi tuhka. ülejäänud mättad ja mullasodi läks serva tasandamiseks, sest kuna kastid panime loodi, tekkis sinna pinnale endise kalde tõttu imelik auk. Muld alla, muruseeme otsa. Kastide vahele ja ümber läheb veel kõnniteekivi, aga sellega ma tegelen hiljem.

Nii nad siis pühapäeva õhtupoolikuks teise kohta lendasidki :). Õigeimini 2 neist... 1 pikk ootab veel oma järge, aga ma ei tea, kuhu ja kudias see panna, sest see ei mahu sinna eriti. Mul oli küll plaanis sinna vahepealsesse auku teha veel üks 130 x 130 (või 130 x 150) maasikakast... aga eks näis, võib-olla annab seda ümber ehitada (kindlasti annab, ma juba joonistasin skeemi ka valmis :D

Pühapäevase poolepäevase vihmasaju tulemusena läks kõik lehte ja muru kukkus ka mühinal kasvama ning tulbid venisid ka silmnähtavalt pikemaks. Kui päike pealelõunal välja tuli, siis kõik rohetas kergelt. kevad vist tuli :).ja kui ma nüüd õigesti aru sain, siis leidsin 2 pisikest roosat sparglivõrse otsakest! ma nii kangesti muretsesin, et need on otsa saanud... ja nüüd hüppasin rõõmust peenra kõrval :). ehk need ikka on spargel ja mitte miski umbrohi! :)

peenrad

Sellist tüüpi peenrad on minu lemmikud – juba eelmisel aastal tegin 3 tk sedamoodi ringi ja kuna sel aastal pean 2 suurt peenrakasti teise kohta transportima (oeh), siis teen need ka samamoodi.  Nimetada võib seda igat moodi, põhimõtteliselt on tegemist kugelkultur (v hugelkultur)’i peenardega, viljelevad nii permakultuuri austajad kui ka muud biodünaamilise aiamajanduse harrastajad (vene keeli saab otsida kasutades märksõna prirodnoje zemledelije).  Kasutatakse ka väljendit ”lasagne bed” v ”lasagne gardening”.  Ja kuigi üks olulisi selle suuna rajajaid/propageerijaid on Sepp Holzer,  on  inglisekeelses (või ka saksakeelses) maailmas selle rakendajateks üksikud ”hullud”. Lõuna-Ameerikas on see küll laiemalt levinud, kuid ma ei valda ei hispaania ega portugali keelt, ka ei ole seal veebikasutus nii tavaline, eriti mitte sellise eluviisiga inimeste kommuunides. Venemaal seevastu on igaühel kusagil mingi aialapp, nende daatshakultuur on ülilevinud, sestap leiab sealtpoolt ka materjali rohkem (ja kvaliteetsemat).

Põhimõtteliselt tehakse seda tüüpi peenar nii, et kõige põhja käivad puuoksad-tüved jmt puine kraam, sealh ntx saepuru (siis ei jää puurontide vahele suuri auke). Paljud lisavad sinna ka igasugu muud loosuseslagunevat träna – alates tellistest ja lõpetades vanade riietega (mitte sünteetilised muidugi).

Selle peale midagi hästi lämmastikurikast – kas muruhake, niidus, umbrohi v poollagunenud kompost (mina ntx panin eelmisel aastal talve jooksul kompostikasti kogunenu). Üks vene väikeogorodnik ”kastab” selle heina ämbris keedetud kartulikoorte ”plägaga”, et hein hakkaks kiirelt fermenteeruma ja oleks mullale/taimedele veel kasulikum (otsin selle video ka hilejm üles). Kui hein on kuiv, siis tuleks selles etapis ka kasta (kui on pandud kartulipuder, siis peaks vesi olema suhteliselt kuum). (mina olen lisanud ka puutuhka päris palju ja/või veidi paesõelmeid), 

Seejärel veidi mulda ja/või olemasolevat valmiskomposti. See vene kartulikoorehautise lisaja paneb mulla kiirelt kuuma kartulisodi peale, et see ära ei jahtuks.

Seejärel lehesodi ja siis muld.

Põhk vmt üleni multshiks peale.

Istutatakse siis nii, et eemaldatakse istutuskohast veidi põhku ja istutatakse ikka mulda.

Hunnik pilte järgneb selles albumis:

https://www.facebook.com/photo.php?fbid=424592041052343&set=pcb.424593407718873&type=1&theater

PÕmst tegin esimene kord seda täitsa kogemata. kompostikastid olid täis poollagunenud komposti (suures osas köögijäätmed, mis minu puhul tähendavad köögiviljajäätmeid) ja need oli vaja tühjaks saada. ka vedeles mul poolmädanenud halge ja puunotte (metsa langetamisest tehtud esimene puuriit sadas läbi ja osa puid läks kõdunema). krundi nurgas mittekasutataval alal oli üks suur lohk. täitsin siis slle nende puuhalgudega ja mõtlesin, et vean selle poolvalminud komposti sinna otsa. nii tegingi. siis vedasin sinna kevadisest koristusest tekkinud puulehed jmt sodi, lõkkeaseme tuha ja katsin lõpuks pealt mullaga, et haisema ei läheks. kuna mul jäi kevadel kartulit üle, siis torkisin need naljaviluks sinna.  lisaks panin mõned ülejäänud kõrvitsataimed. saak ei olnud väga suur (ma ei käinud seal nurgas suve jooksul kordagi), normaalne, kuid see, milliseks see peenrat moodustav ollus järgmiseks kevadeks muutunud oli, oli puhas kuld :). 

siin on see video, kus hein kaetakse kartulikoore"supiga". video on pikk ja see mees räägib jube palju, aga kui huvi on,. siis ei sega. huumorimeel ja intellekt on tal ka hästi arenenud :)

https://www.youtube.com/watch?v=2pLgk4KOmiw