kevad ja kännud

ja sulisevad veed ja veed,
ööd nendest helisevad.
ja mööda märga rõõmsat teed
me juurde tõttab kevad.

ta tuli! :)

mis siis, et ise juba nädalajagu tõbine ja tatine. õigemini mitte enam tatine (seda ma olin ka, nina oli sõna otseses mõttes nagu mahlakask),vaid veel omajagu umbes ja "elevandine". mu isa ütles ükspäev, kui talle helistasin "no on sul ikka jäme hääl" :D.  see selleks. tore on ikkagi, et kevad tuli, ma olen ikka täiesti kevadelaps ja rõõmustan kevade tuleku üle nagu viieaastane :)


Kroonika huvides märgin, et:
- eile, 19. märtsi pärastlõunal külvasin kasvuhoonesse 2 meetrist rida redist.
-  pikeerisin kurgitaimed.  ei, ma ei ole hulluks läinud :). aknalauakurgid, 4 tk, pikeerisin neisse suurtesse mänguasjakastidesse, kuhu mullugi.

Tulpidel on pisininad väljas, aga väga ei uurinud, sest õues  on näol valus olla ja ma parem praavitan ennast toas ja vaatan läbi akna.

Täna, kui kevad tuli, siras imeilus päike varahommikust saadik. pärastlõunal läks pilve ja hakkas sadama.

Aga nüüd siis mu alemängude juurde.

Ilmselt tuleb mul neid kändudpostitusi veel omajagu, aga kuna on huvi tuntud ja materjali tegelikult netis eriti pole, siis võin ma ju postitada ka.

Selle postitusega juhtus tegelikult imelik lugu. Eelmisel ndlvahetusel põletasin taas kände ja panin ka väikese täienduse eelmisele postitusele kirja... aga seda pole mitte kusagil. Samas ma ometi mäletan, et ma kirjutasin...  mul on see häda, et blogisse pääsen ma ainult kodusest arvutist. Kodusel arvutil (läpakas) on aga üliniru klaver, osad tähed ei tööta pea üldse ja nüüd k-täht kadus täiesti. Ka olen ma õhtuks koduse läpaka taha jõudes juba nii väsinud, et midagi tarka ma küll kirja panna ei suuda. Seetõttu kirjutan enamiku blogipostitusi tööarvutist... seda aega on aga tõesti väga vähe, kui ma seda teha saan. Kirjuitan seal valmis, saadan teisele meiliaadressile, millele ma koduarvutist ligi pääsen. Siis kodus võtan meilist postituse ja kopeerin blogisse. Nagu nüüdki :). Kirjutasin eelmise nädalavahetuse kohta ka... aga no pole seda mitte kusagil. Imelik.

Ühesõnaga, põletasin eelmisel laupäeval jälle kände. Kui see esialgne meetod – puuriga augud sisse + puuriga augud risti + immutamine diisliga – oli puhtalt teiste pealt maha viksitud, siis nüüd tegin asjase täitsa isiklikke täiendusi. 

See puurimisega meetod töötab küll, aga jube aeglaselt – suured augud on ju ikkagi väikesed ja suure kännu sisse neid ju päris mustmiljon ka ei puuri. Üks känd õnnestus siiski sedaviisi pea maatasa juba põletada. Pilt pole kõige parem, aga ehk saab aru.

Tahtsin asja kiirendada (ega meil neid sobivaid tuuli, et ennast ega naabreid ära ei tossutaks, eriti pole) ja mõtlesin, et müüakse ju neid nn tõrvikupakke – peened pakud, kuhu on mootorsaega lastud risti lõiked sisse ja need põlevad päris kenasti. Sae lõikesoon on ju esiteks kändu läbiv, mis tähendab, et selle pinda on palju rohkem ja ka õhu juurdevool on palju suurem. Saigi siis võetud mootorsaag ja lastud ülalt alla maani sälgud kändudesse, üks neist teistega risti, et õhu parem  liikumine tagada. 

Ja töötas see väga hästi , natuke on pildilt ka näha! Kuna kännud, eriti männikännud, on ühed igavesed juurikad, siis nad põlevad väga kaua. Ja kui südamik seest ära põleb, siis need „hambad“ mis servadest jäävad, vajavad lisaks puumaterjali, et põlemine toimuda saaks. Neid kände on nüüd 3-e päeval (mitte täispäevad) põletatud ja seda tuleb veel teha, sest päris põlenud pole nad mitte. Päris lahedad "hambad" on õues :).  Eks nad tänu juurtele ka nö „veidi pooltoored“, kuid pisemad vajavad veel 1 ja suuremad ilmselt 2 päeva põletamist. Aga mis siis, erilist tööd ega vaeva see ei nõua ja peaasi, et asi liigub õiges suunas.

ja õhtul sai veel hiigehunnik oksi ära põletatud, mis eelmise aasta jaanuaris 11 langetatud männist jäi - ladvad ja oksad. tahtsin küll juba mullu ära põletada, aga kevadel jäi hiljaks, suvel olid seal hiigelmäes linnupesad ja sügisel ei saanud töömees avarii tõttu appi tulla. sai siis nüüd tehtud. lõõmas hea mitu tundi, sädemed kõrgele tõusmas. tuul muutis aga vastu ööd suunda ja lõkkease suitses alates keskööst seetõttu täitsa valele poole. 

ma natuke kardan pimedat metsa.. eriti selliseid kohti, kus metssead ja haldjad ringi käivad... päev on inimese aeg, öö nende oma. no vähmasti mina sedasi tunnen. sellest hoolimata pidin öösel kl 2 ikkagi oma julguse kokku korjama, ennast riidesse toppima ja õue  kobima, sest nii paks udu oli, et kogu suits, mida polnud küll enam palju, tõusis küla kohale ja jäi siis siia udu alla kinni hõljuma. sedasi läkski siis väriseva sabaga trumm öösel kell 2, ühes käes hark,teised ämber veega, hambus taskulamp vapralt üle silla heinamaale. lõkkeasemel oli suur tuhahunnik, põlvekõrgusest kõrgem. lõin selle hargiga laiali, muidugi oli see hõõguvaid süsi täis ja see oleks seal veel 2 päeva suitsenud. lõin selle laiali, aga 1 ämbritäis vett oli nagu hambaauguga kerisele. käisin veel paar korda edasi tagasi, kustutasin kõige hullemad kohad ja läksin magama. 

järgmisel päeval (eelm pühap) sain sealt 2 suurt aiakärutäit tuhka ja sütt peenardesse vedada. veel oleks vaja :)

Talve- ja kevadtööd

Arumaisaa, misse ilm endast kujutab! Kuigi tegelikult muidugi saan küll – kevad hakkab tulema, lihtsalt talv jäi üsna vahele.

Kevad veel ei ole, kuigi mõned korrad on õues sedamoodi tunne olnud... seda lõhna, valgust ja hääli ei aja millgagi segamini. Tunnet ka mitte :). ühesõnaga, endiselt talv,  aga fokinit pühaba juba korra käivitasin. Käivitus hästi, aga suurt midagi ei teinud, sest selgus, et kasvuhoones on muld külmunud mis külmunud :D. Tahtsin paar ämmert oma peent bokashi-komposti peenrasse matta, aga tutkit. Igatahes sai fokin siiski kergelt töö maitset tunda, sest kasutasin seda rehana ja tõmbasin peenrasse multshina maha jäänud sideraadid kokku – viin need komposti ja külvan kevadel uued. Vähemasti ma sedasi seekord otsustasin.

Rohkem kevadisi aiatöid pole ma teinud, kui mitte arvestada võrseteks kasvatatavat brokkolit ja muud muru.

Eile käisin Seemi poes ka (sõitsin juhuslikult mööda ja kuna ma sinnakanti muidu praktiliselt ei satu, siis astusin sisse). Ostsin hernest (sort Erme, ...., ..), tomat Varto aknalaua jaoks, tageteseid paar sorti ja pipar Gypsy. Viimase külvamisega on üsna kiire, teistega on aega. Kuigi tomatiga ei maksa ka jokutada muidugi. See hrnes Erme on Eesti sort, pidi olema (naised jõgeva sordiaretuses rääkisid :D) üsna Virgese (ja Valma) moodi,s.t.maitsev ja saagikas. Madal.  Eks katsetan. Teised 2  sorti on Oskar ja xxx, kukkusin müüjaga jutustama ja ta näitas mulle ostjate lemmikuid - Oskar hästi varajane ja maitsev, see teine väga magus.

Kevadtöödest tagasi talvetoimetuste juurde. 

Vahepeal olen veidi alega tegelnud, s.t. katsetasin lihtsat kändudest lahtisaamise moodust. No ma ei ole kindel, et see väga lihtne on, aga siiski parem kui traktoriga väljatirimine (mis kõik segamini pööraks) või freesimine (mis oleks ilgelt kallis ja tähendaks tervet päeva kohutavat müra). Seega uurisin siit ja sealt ja otsustasin kännud ära põletada. liiatigi on see mu enda poolt teostatav, need teised aga mitte. 

Idee poolest lihtne, praktiliselt sõltub sajast asjast... eelkõige ilmast. S.t. sellest, kui märg väljas on (on küllI) ja tuule suunast (enamasti on valest suunast e lõunakaartest). Lühidalt tuleks känd hoida kuivana (kilekott peale), siis augud sisse puurida (soovitavalt sügavad ja jämeda puuriga) ja siis diislikütusega immutada. Piisab täiesti 1-2 korrast (ilmselt ka üks kord oleks piisav). Seejärel tuli otsa ja kõik. Muidugi tuleb vägagi kasuks, kui kännu peale pisike lõke korraldada –  poolmädanud võsarontidest mullu tehtud „küttepuid“ polnud mul kahju kulutada ka. Esimene kord põlesid osaliselt, sest kännud olid märjad mis märjad (ma ei tulnud selle peale, et sügisel känd kilega kinni katta). Aga vähemasti kuivatas see esimene põletus kännud üsna palju kuivemaks. Pärast esimest põletuskorda puurisin augud sügavamaks, kallasin uue diislikütuse otsa ja põlesid jälle omajagu edasi. Üks, kõige suurem, põles sisuliselt maapinnaga tasa, kuid servad jäid püsti. Oleksin pidanud uuesti õue minema ja veidi oksi peale panema, aga seda ma ei teinud, väsinud ja kell oli ka palju. 

kusjuures tuleb väga kasuks, kui puurida maapinna tasemel ka risti mõned augud – õhk pääseb põlemisele ligi ja see toimub palju efektiivsemalt. Igatahes järgmisel sobiva tuulega nädalavahetusel jätkan nende õueküünalde tegemisega :). Lisan ka mõned leitud videolingid, mida enne põletamist vaatasin.

Tee seedrist

Panen selle siia tallele, tee seedriokastest.

Otsisin rohkem infot Ivan-tee (ivan chai) kohta, mille vastu juba ammu huvi tunnen. Kui keegi ei tea, mis see on, võin kirjutada. Tehakse seda põdrakanepist, fermenteeritult, mitte niisama kuivatatult. Tegemist on igivana ja väga kasuliku joogiga... maitsev pealeauba.

Muuhulgas leidsin otsides selle kanali videod ja sealt ka selle seedritee.

Mde, see tädi on väga huvitav, endine advokaat Moskvast... kes tegelikult tahtis lapsest saadik saada kunstnikuks, kuid läks juurat õppima. Töötas kümmekond aastat advokaadina.. ja siis läks Itaaliasse kooli... õppima restaureerimist ja kunsti. töötas mõnda aega sel alal, kuna see väga sisse ei toonud, siis tegi ka oma esimese erialaseid asju edasi.. kuni tegi 2 a tagasi kannapöörde, kolis oma kõigi mugavustega korterist välja...  tõelisse pärapõrgusse Siberi taigas. majas pole ka vett mitte.  korjab seal ravimtaimi ja müüb neid ja elab sellest.  seejuures oli see kannapööre tõeliselt suur, sest ta noorem laps oli siis kõigest 1,5 a  vana ja ta kolis sinna temaga kahekesi. kõik on võimalik, kui väga tahta :)

aga see selleks, siin siis seedri ravitoimest video:

https://www.youtube.com/watch?v=yTwTvwTwaHs

Alguses oli ämber

Ilus ja punane. Aga see jäi üsna rutt väikeseks ja vaja oli midagi suuremat. Orginaalatribuutika on jube kallis – ca 100 eurost alates... ja sestap kõmpisin jysk’i. Sealt ostsin 10 euro eest ilusa roooooooooooooosa ja kaanega mänguasjakasti. Ratastega, mis on suur pluss. Puurisin ainult augud sisse nii külgedesse kui ja kaane sisse ja valmis ta oligi. 

Kasti põhja läks kiht poolkõdunenud puulehti ja sinna otsa siis see, mille tarvis ma kogu selle kaadervärgi hankisin – vihmaussikesed e ussivihmakesed, nagu tollal kolmene väikemees ütles :). Jajah, täpselt nii - ma olen juba mitu aastat vermikompostinud, aga pole mitte saanud aega v viitsimist seda kirja panna.

siis söögiviljajäätmed - õunakoored, porgandikoored, salatijupid, kartulikoored jne, jne. kapsast ja sibulat ei ole hea panna - kapsas võib haiseda ja sibulat need virgad kompostijad ei talu. tsitrusekoori samuti mitte loomulikult. ja kõige peale kiht hundist läbilastud paberit - ka sellest tehaks lõpuks kompost. algul panin kõige peale papitüki, t niiskust hoida, aga siis jälle ei saanud nad piisavalt õhku. seega praegu on ainult paberipuru.

piltide peal ei ole ühtegi ussivihmakest näha, nii et võib julgelt vaadata - ainult veidi puulehti, komposti ja niisket paberit.

See komposter (ilus ja roosa, nagu öeldud) on mul katlaruumis. See ei ole kõige parem lahendus, sest seal on liiga soe ja suvel pidin seetõttu korra ka uued kompostiussikesed tooma, sest esimesed said kahjuks otsa. Ja kastma peab ka regulaarselt, Järgmisel suvel olen targem ja panen selle kusagile mujale, kasvõi sauna eesruumi. 

Ei, Ei haise kuidagi ja mingeid muid ebameelduvusi pole esinenud. Suvel korra tulid need pisikesed puuviljakärbsed, aga siis panin suurema kihi paberit peale ja kadusid ära. Ainuke asi, et  kahjuks ei ole nad nii hästi paljunenud, et saaks kogu söögiviljajääginduse nendega ära kompostitud.  Eks ma olen asja natuke unarusse ka jätnud ja pean selle uuesti korralikumalt käsile võtma. Ja palav ei tohi neil ka olla.

Teine asi, mille peale olen palju mõelnud, on heade bakterite (EM – effective microorganisms) abil kompostimine. No seesama teema, mida ma siin kompostihulluna varem korduvalt kedranud olen – nii kompostimise kui ka selle rohelise väetise tegemisel – ma ju lisan sinna alati  baktereid, tavaliselt hapukapsa ja peti näol. Sellesama Baikali või ka Sijanine abil ju ka kompostitakse – plussiks ei ole mitte ainult et ülikiire komposteerumine, vaid ka see, et saadav kompost on mikroorganismidega rikastatud. Ja needsamad head bakterid ju ongi need, kes meie mullast teevad selle, mis ta on.  

Novat... kui ma eelmisel talvel seda bakteritega kompostimist uurisin, siis mõtlesin, et sel talvel katsetaks (muidu talvel ju õues ei komposteeru, lihtsalt külmub). Siis oli veel plaanis baikaliga teha, sest muud ei olnud kättesaadav. Sisuliselt pannakse kompost kusagile ruumi suurde ämbrisse ja sinna kallatakse siis baktereid e baikalit otsa. Iga kord, kui oma komposti sinna viid, siis paned veidi baktereid (pihustad baikali lahust). Kaas õhukindlalt peale ja seal ta siis on. Kui ämber täis saab, siis surutakse õhukindlalt kokku, kaas peale ja hoitakse sedasi veel ca 1-2 nädalat, seejärel võib olluse õue kompostikasti viia, sest eeltöö on tehtud ja õues komposteerub ta siis juba ise edasi. Õue võib viia ka talvel. Ja tänu neile bakteritele see kompost ei haise. Kaas on ka muidugi peal, sest bakteritega fermenteerimine peab olema anaeroobne. ma otsin millalgi (!) videolingid ka siia juurde :)

Aga nüüd leidsin, et saab ka ühtede teiste bakterite abil  - bokashi – ja see on nüüd ka Eestis saadaval. Igatahes ma plaanin selle ära katsetada :).

http://www.cityfarmer.org/bokashi.html

Rohisin natuke :)

No mida muud ikka ilusal talvepäeval koheva lumega teha :)

et kõik ausalt ära rääkida, peab alustama sellest, et mul jäi 1 pakk tulbisibulaid maha panemata. no väsisin ära ja seega jäi 50 sibulat "järgmiseks korraks". no ja see järgmine kord saabus pühapäeval, kui maas oli juba suts üle 10 cm esimest kohevat lund. mis siis muud kui rehaga lumi ära, sibulad maha ja lumi peale tagasi. maa oli kenasti pehme. ja kuna lume all õilmitses veidi umbrohtu, siis kiskusin need võililled, ristiku jm asjad ka kenasti välja.


muidu? muidu on imeilus talv - iga päev sajab ca10 cm juurde ja tuiskab ka aeg-ajalt. hea, et lumi kokku vajub, muidu oleks meil vist juba pea põlvini teist :)

lodjap.põisenelas Dart's  Gold on veel täies lehes:)

Ma pole siiani aru saanud, mismoodi nii kitsa serva peal selline lumehang koguneb :). võrdluseks - traatvõrgu silma kõrgus on 10 cm.

Toreprojekt jäi veidi pooleli - puudu on veel köitest ühendussild, ahviredel ja ronimispakud. õnneks sai enne lume tulekut aknad ette (üks neist on ajutine ja tuleb kevadel ringi teha, siis, kui ma välja mõtlen, kuidas ta lahti käima hakkab. katuseplekk tuleb ka panna - tuleb leida koht, kust mõistliku hinnaga mõne tahvli saab.




aga seniks saab ehitada lumekindlusi, -laternaid ja monsterdzhiibiga lumes sõita :)

jälle need sideraadid, minu lemmikud :)

mul keerispea ja tatarpaari viimase öö külma tõttu enamuses lamandunud (maja lähdal kastis veel mitte), kuid kaer seevastu rohetab nagu kevadine mustikas :). sinep ka veel kasvab kenasti
pildi äkki jõuan lähipäevadel teha.

aga mis nendega sügisel siis teha või kuidas käituda? siin paar näidet.

avamaa
https://www.youtube.com/watch?v=32XT2w95idY


kasvuhoone:

https://www.youtube.com/watch?v=erydV9jmbdI


kes see tahtis teada, kuidas savimaad paremaks saada? tuleb välja, et ma oma puhta saviga olen instinktiivselt täitsa õiges suunas toimetanud.

https://www.youtube.com/watch?v=px3kkYK_usY

Hallane ja naljane

Pole nii ammu kirjutanud, et isegi see mõte kuklas "peaks blogisse kirjutama" hakkab vaikselt ära kustuma. Nii et parem paar kiiret lauset kui järjekordne planeeritud, kuid kirjutamatajäänud postitus.

Sügisest on üleöö talvehakatus saanud. Kolmas hallaöö järjest, hommikul maa kaunilt valge. Hostad ja peedid lääbakil, aga sideraadina külvatud kaerapoiss haljendab nagu ilusal kevadel :). on ikka vastupidav!

kasvuhoone on tühjaks tehtud ja sel aastal tegin ühe asja veidi teisiti - sideraadid jätsin küll kasvama, kuid võtsin multshi (muruhakke) mulla pealt ära ja vedasin komposti. esiteks oli nüüd sügisel kasvuhoones veidi hallitust taimevartel ja eks see multsh oli ka neid eoseid täis. teiseks tahtsin, et maa võimalikult korralikult läbi külmuks. ja kolmasemaks oli selline sisetunne ja seda ma olen õppinud usaldama. eks kevadel panen uue multshi.

nalja ka, mul on oma hommikurutiin tööpäevadel, muuhulgas on osa sellest selline: veekann keema, teepuru teekannu, väikemehe pudrupotike pliidile, külm vesi türgi kohvi kopsikusse, kohvipulber takkajärgi, kopsik tulele. veekannus keema läinud vesi teekannu ja pudrupotikesse. kaerahelbed pudrupotikesse ja pott tulele.

täna öösel ärkasin miskipärast vahepeal ja passisin tunnikese üleval. hommikul olin selle võrra unisem ja see osa hommikurutiinist kukkus välja selline: veekann keema, teepuru teekannu, väikemehe pudrupotike pliidile, külm vesi türgi kohvi kopsikusse, kaerahelbed takkajärgi, kopsik tulele. õnneks jõudis siis kohale, mida ma teen :)

ilust päeva!