Täna kell 9.56 saabus Hiina kalendri järgi uus aasta, mida valitseb Kollane Pühvel. Ühtlasi saab idamaade kalendri järgi tähistada ka kevade algust.
Hiina uue aasta algust loetakse kuukalendri järgi ja see algab teise kuuloomisega pärast talvist pööripäeva. Sellepärast ongi algus igal aastal erineval ajal, langedes tavaliselt jaanuari lõppu või veebruari algusesse. Kollase Pühvli aasta kestab 2010. aasta 14. veebruarini.
***
Hiinas on uue aasta saabumine perekondlik sündmus, mida püütakse alati vastu võtta sugulaste seltsis. Vana-aasta õhtul tuli kogu perekond kokku, et tänada esivanemaid ja jumalaid õnnistuse ja kaitse eest. Ühisel õhtusöögil pakuti kõigepealt toitu surnud esivanemate hingedele. Usuti, et uusaasta ööl tulevad jumalad maa peale. Kesköösel toimus Maa ja Taeva jumalatele ohverdamine. Õue seati üles ohverduslaud, lauale vaatega lõuna poole asetati altaripilt jumalate kujutistega, selle ette nõud ohvriandidega. Tavaliselt annetati liha, puuvilju, ube, riisi, veini ja teed. Lauale asetati kaks punast küünalt, lõhnakepikesed ja kaks vaasi lilledega. Rituaalis osalesid mehed. Perekonna pea seisis ohvrilaua ees näoga põhja poole, laskus põlvili ja kummardas sügavalt kolm korda, puudutades laubaga maad. Seejärel ta tänas jumalaid kaitse eest eelmisel aastal ja palus koduõnne uueks aastaks. Abistaja ulatas süüdatud lõhnakepikese, mis asetati teraviljaga täidetud anumasse. Eelnevat korrati veel kaks korda. Põletati ka ohvrirahasid ja pabereid hobuse kujutisega. Lõpuks põletati ära jumalate pildid. Kummardati ja austati kodualtari jumalaid ja kaitsjaid. Lõpuks austati esivanemaid, neile ohverdatud andamid söödi üheskoos sümboliseerimaks ühtsust esivanematega. Perekonna nooremad liikmed austasid kummardusega vanemaid.
Uusaasta öösel kas ei magatud üldse või tõusti esimese päeva hommikul varakult, sest uskumuse kohaselt oli siis lootust rutem rikastuda. Külastati sõpru ja tuttavaid, et soovida "Gong He Xin Xi!" (Head uut aastat!) ja "Gong Xi Fa Cai!" (Õnnitlen, saa rikkaks!). Kõikjal austati rikkuse, õnne ja pika ea jumalaid ning külastati kohalikku templit. Budistid ja daoistid veetsid aasta esimese päeva tihti paastudes. Üldiseks tavaks oli aasta esimesel päeval loobumine lihatoitudest, kalast ja munadest. Paastu rikkumist loeti patuks, sest sellega solvati jumalaid, kes sel ajal olid tulnud taevast alla maa peale. Pealegi sümboliseeris aedviljatoit rikkust. Erandiks oli Põhja-Hiina, kus aasta esimesel päeval söödi traditsiooniliselt sealihaga valmistatud pelmeene. Uusaasta pidustuste ajal joodi erilisi veine, milles oli leotatud kas ravimtaimi, ploomiõisi või piprateri. Selline jook pidi kaitsma haiguste eest ning pikendama elu.
Aasta esimestel päevadel ei tohtinud riielda, sõimelda ega kasutada halva tähendusega sõnu või sõnu, mis kõlalt viimaseid meenutasid. Ei tohtinud tolmu pühkida ega hagu, mis sel ajal oli rikkuse sümbol, koldes põletada. Ei kasutatud nuga ega kääre.
Pühvli aasta saabumise tähistamisest
Hiinas on uue aasta saabumine perekondlik sündmus, mida püütakse alati vastu võtta sugulaste seltsis. Vana-aasta õhtul tuli kogu perekond kokku, et tänada esivanemaid ja jumalaid õnnistuse ja kaitse eest. Ühisel õhtusöögil pakuti kõigepealt toitu surnud esivanemate hingedele. Usuti, et uusaasta ööl tulevad jumalad maa peale. Kesköösel toimus Maa ja Taeva jumalatele ohverdamine. Õue seati üles ohverduslaud, lauale vaatega lõuna poole asetati altaripilt jumalate kujutistega, selle ette nõud ohvriandidega. Tavaliselt annetati liha, puuvilju, ube, riisi, veini ja teed. Lauale asetati kaks punast küünalt, lõhnakepikesed ja kaks vaasi lilledega. Rituaalis osalesid mehed. Perekonna pea seisis ohvrilaua ees näoga põhja poole, laskus põlvili ja kummardas sügavalt kolm korda, puudutades laubaga maad. Seejärel ta tänas jumalaid kaitse eest eelmisel aastal ja palus koduõnne uueks aastaks. Abistaja ulatas süüdatud lõhnakepikese, mis asetati teraviljaga täidetud anumasse. Eelnevat korrati veel kaks korda. Põletati ka ohvrirahasid ja pabereid hobuse kujutisega. Lõpuks põletati ära jumalate pildid. Kummardati ja austati kodualtari jumalaid ja kaitsjaid. Lõpuks austati esivanemaid, neile ohverdatud andamid söödi üheskoos sümboliseerimaks ühtsust esivanematega. Perekonna nooremad liikmed austasid kummardusega vanemaid.
Uusaasta öösel kas ei magatud üldse või tõusti esimese päeva hommikul varakult, sest uskumuse kohaselt oli siis lootust rutem rikastuda. Külastati sõpru ja tuttavaid, et soovida "Gong He Xin Xi!" (Head uut aastat!) ja "Gong Xi Fa Cai!" (Õnnitlen, saa rikkaks!). Kõikjal austati rikkuse, õnne ja pika ea jumalaid ning külastati kohalikku templit. Budistid ja daoistid veetsid aasta esimese päeva tihti paastudes. Üldiseks tavaks oli aasta esimesel päeval loobumine lihatoitudest, kalast ja munadest. Paastu rikkumist loeti patuks, sest sellega solvati jumalaid, kes sel ajal olid tulnud taevast alla maa peale. Pealegi sümboliseeris aedviljatoit rikkust. Erandiks oli Põhja-Hiina, kus aasta esimesel päeval söödi traditsiooniliselt sealihaga valmistatud pelmeene. Uusaasta pidustuste ajal joodi erilisi veine, milles oli leotatud kas ravimtaimi, ploomiõisi või piprateri. Selline jook pidi kaitsma haiguste eest ning pikendama elu.
Aasta esimestel päevadel ei tohtinud riielda, sõimelda ega kasutada halva tähendusega sõnu või sõnu, mis kõlalt viimaseid meenutasid. Ei tohtinud tolmu pühkida ega hagu, mis sel ajal oli rikkuse sümbol, koldes põletada. Ei kasutatud nuga ega kääre.
Pühvli aasta saabumise tähistamisest
Maapühvli aasta
Viimati oli Maapühvli aasta 1949 - sõjajärgne raske ja töörohke aeg. Härg on töörügaja. Tema aastal on raskusi suhtlemisel - peab ennast väljendama selgesti ja arusaadavalt. Aasta soosib perekonda nii isiklikus kui ühiskondlikus mõttes. Olulised on rohelised küsimused, hoolimine maast, põllumajandus, karjakasvatus, kaevandamine, ehitus. Pole suure kasumi aasta, vaid rahunemise, stabiliseerumise aeg. Püsivuse ja sihikindluse aasta.
No comments:
Post a Comment