Thursday, May 14, 2009

Vahekokkuvõte

Kõik pojengid 0n alles ja tärganud, mõni küll väga niru (samas need nirud on ka veesoone peal), kuid siiski olemas. Kartsin, et peale möödunudaastast järjekordset ümberistutust (noh, ikka see "paneme nad ajutiselt siia, järgmisel aastal istutame ümber") muutuvad nad ehk kapriisseks ja pahuraks, aga tundub, et vist mitte.

Kõik 3 vesiroosi on elus, vähemasti on läbi vee näha, et nad on leheotsad välja ajanud.

Roos on väljas - vaatamata katmisele oli enamik oksi täitsa mustad ja need pruunikad, mis alles, ei näita ka elumärki. Kuna aga sada muud asja on vaja teha, siis las ta kükitab seal rahulikult veel mõnda aega.

Kas keegi teab, kui on täitsa noor rabarber - eelmisel sügisel istutatud, nüüd on 2 vart tekitanud, siis kas need varred on targem kasvama jätta või võib nad ära süüa?

Pilte veel pole, lihtsalt ei jõua.

6 comments:

MUHEDIK said...

:DDD üks söö ära, teine jäta kasvama, tal eluks nats rohelist vaja ja siis kui kolmas tekib, söö teine ära:)

mrt said...

Ikka süüa ja süüa, muud ei olegi?! Nigu seesamunegi et "...eila lammaliha ja täna linnaliha ja..." ja nüüd siis see veike barbur?! Mõelda vaid, teine ajab oma esimesed 2 oksakest välja, a sul vaja need kohe lammaliha ja trüfflite vahele nahka pista!

A miskipärast tuli mul ootamatu rabarberikoogi isu - tead, all on muretaigen (või siis näiteks kaeraküpsistest tehtud põhi) ja peal õhuke kiht õhulist biskviittaignat. Ning kogu selle kergelt krõbeda ja pruunja ilu vahel vahel on mõnus mahlane kiht rabarberit. Oehh!

deia said...

Roosil lõika need kuivanud varred ära ja pane klaaspurk tagurpidi pähe - äkki saab tast veel elulooma.
rabarber söö ära.
Ja mu vesiroosid ajavad juba õienuppe - järgmine ndl peaks juba õitsema
Pojengid mul ka seeaasta kehvad - ma ei teagi mis nendega teha.

isehakanud lillekasvataja said...

Jajahh! Mine ja söö see rabarber ää! :D

Hiline said...

Kui oled roosi pookekoha piisavalt sügavale istutanud, siis vägagi suur lootus ellujäämisele (mina ei katagi roose, st ei katnud kui ma neid ikka hulgim kasvatasin). Pojengid kõik ilusad ja elus, osadel nuppudel juba värvi näha.
Minu omad just tahavadki veesoontel olla, nii + kui - kohtadel, nagu ka siberi võhumõõgad ja nartsissid.

elfriide tramm said...

seesamunegiett... /jõllitab peale naermist teist kommentaari/.. ma ei saa vist iialgi enam elus süümepiinadeta rabarberikooki süüa :D. aga hea küll, ei söö ma seda veikest vaest barburit ära.. las ta kasvab :). ega mu käsi ennegi hästi tõusnud teda murdma.. a igaks juhuks küsisin.

roosiga proovin, kuigi ei näita teine mitte mingit elumärki. teine roos (siuke väike, mida pottides müüakse) on küll üleni noori rõõmsaid lehekesi täis.